Tere,
Kui keegi nägi või omab infot 10.09.2009 kella 10.30-10.40 ajal ratturiga toimunud liiklusõnnetusest Tallinnas Tartu mnt. raudteeviadukti all, siis võiks helistada 5518525 või politseisse 6125666 või 110.
Igasugune info on oodatud!
Otsitakse liiklusõnnetuse pealtnägijaid!
ohlikud kohad Tallinnas- Ülemiste viadukt
Ma tean küll, et võiks jutu panna viewtopic.php?f=16&t=4262 või osalt ka viewtopic.php?f=16&t=12055 aga ei oska valida, lisaks võiks teha teema politsei suhtumisest ratturisse 
Lühidalt minu lugu: 10. septembri (2009 ikka) hilishommikul rattaga tööle minnes jäin auto alla.
Järvevana rattateelt pean suunduma Fahle majja. Ristmike ületan seal üldiselt mööda kõnniteid, sest tõesti pole tahtmist autodega kakelda ja minu turulkäimise-lapsevedamise ratas üle 20 km/h lihtsalt ei liigu ka taganttuulega mäest alla. Maanterattaga Piritale trenni minnes oleks teine lugu. Tunnistan, et SÕITSIN mööda vastassuunalist kõnniteed. Viadukti all lihtasalt jalakäijatel niivõrd kitsas, et käekõrval lükkama ei mahu. Oma kitsa lenksuga siiski mahun kõnnittee piiridesse ära. Ja niipalju olen rattaga harjutanud, et ise ümber ei kuku ega viadukti betoonseina sisse ei sõida. Raudtee viadukti alt läbi minnes jälgin alati- et keegi kõnniteel vastu ei tule ja kui tulebki, siis jõuan piduradada ja tagurdada; et lõppenud otse mööda Tartu maanteed tulev liiklusvool. Viimasena kirjeldatud hetkel jääb enamasti (v.a. ummikute korral) autovoolus piisav vahe, et peaaegu jõuan rattaga silla alt läbi. Edasi hakkavad tulema vasakpöördest autod Peterburi teelt. Need aga enamasti keeravad teisele rajale, kui ka keegi tulebki esimesele rajale, jääb igal hetkel piisavalt ruumi vajaliku mõne sentimeetri külgvahe tekitamiseks, sest kõrval rada ju vaba.
Tol hommikul jäin imestama ühe ralliauto sõidutrajektoori üle, mis pääses Peterbiri tee foori tagant esimesena tulema. Mitte hetkekski küll ei uskunud olukorra muud moodi lõppevat, kui et auto viimasel hetkel teeb väikse manöövri ja mahutab end kogu hiilguses (koos rataste, peeglite ja antennidega) sõiduteele ära, kuid veel ~15 m enne minuga kohtumist oli auto täitsa vastu kõnnitee äärt ning tema peegel ja minu lenks tundusid ähvardavalt samal kõrgusel. Edasi kahjuks ei mäleta. Minu kiirus pea olematu ning arvatavasti enda senise käitumise põhjal ohuolukordades (rattarallide kuhjad jne) ka jalad maas ja surusin end vastu viadukti betoonseina. Kahjuks seda kõike nüüd tõestada pole suutnud ja politsei ei usu justkui ühtegi sõna minu seletuskirjast.
Olin igati nähtav- punane rattajakk ja helkurvest ümber lapsetooli. Lisaks ilma pimestava päikeseta pilvine kuid keskpäevane ikka normaalse nähtavusega ilm.
Küsin teistelt sealkandis liikujatelt kinnitust, et kõiki muid ohtlikke variante kaaludes oleks selline minu väljamõeldud variant liiklemiseks ju üks mitte niiväga enesetapjalik, kui vaid autojuhtide poolt imeväike mõistmine kaasneb. Politseiga pean veel hakkama suuri kaklusi maha pidama. Senine otsus: vigastatud rattur lebas keset sõiduteed, ainus tunnistaja on kiirabisse helistaja, kes tuli hiljem ja õnnetust tegelikult ei näinud, jalgrattur ise ei mäleta toimunust midagi. Õnneks on nüüd kuu aega hiljem viidates vigastuste tõsisusele toodud märge mingi tundmatu auto osaluse kohta, vähemalt kindlustuse kaudu saab haigla kalli operatsiooni rahad tagasi.
Et minu tervislik olukord: üldiselt olid kiirabiarstid väga imestunud, et pea- ja seljaaju terveks jäid (korraliku tasemega kiiver pooleks ja peas õmblus 20 cm, ka kaelalülidest mitmed killud väljas). Lugematutest luumurdudest rangluu ja käevarre kodarluu operatsiooniga metallplaatidega kokku pandud. Ka kopsuvigastused paranesid ise ja vaikselt hingates õhku jätkus. Õlal siiski paremat kätt juhtiv närvipõimik katki, käsi õlast tundetu ja küünarnukist liikumatu. Tänu arstide omavahelisele tutvustele ja heale õnnele sai Soomest kirurg tellitud ja harv pikk keerukas operatsioon juba oktoobris närvide asenduseks toimunud. Taastumiseks pronoositakse 2 aastat, kõike jõudu kätte tagasi ei saa, aga kodus peaks selle ajaga ise hakkama saama.
Tänud tähelepanu eest, kui lapsega nohust ja kurguvalust jagu saame, lähen erinevaid ameteid kammima, lihtsalt mõnel hetkel tabab selline abitu lootusetuse tunne. Üliselt aga hea kodus olla.
Lühidalt minu lugu: 10. septembri (2009 ikka) hilishommikul rattaga tööle minnes jäin auto alla.
Järvevana rattateelt pean suunduma Fahle majja. Ristmike ületan seal üldiselt mööda kõnniteid, sest tõesti pole tahtmist autodega kakelda ja minu turulkäimise-lapsevedamise ratas üle 20 km/h lihtsalt ei liigu ka taganttuulega mäest alla. Maanterattaga Piritale trenni minnes oleks teine lugu. Tunnistan, et SÕITSIN mööda vastassuunalist kõnniteed. Viadukti all lihtasalt jalakäijatel niivõrd kitsas, et käekõrval lükkama ei mahu. Oma kitsa lenksuga siiski mahun kõnnittee piiridesse ära. Ja niipalju olen rattaga harjutanud, et ise ümber ei kuku ega viadukti betoonseina sisse ei sõida. Raudtee viadukti alt läbi minnes jälgin alati- et keegi kõnniteel vastu ei tule ja kui tulebki, siis jõuan piduradada ja tagurdada; et lõppenud otse mööda Tartu maanteed tulev liiklusvool. Viimasena kirjeldatud hetkel jääb enamasti (v.a. ummikute korral) autovoolus piisav vahe, et peaaegu jõuan rattaga silla alt läbi. Edasi hakkavad tulema vasakpöördest autod Peterburi teelt. Need aga enamasti keeravad teisele rajale, kui ka keegi tulebki esimesele rajale, jääb igal hetkel piisavalt ruumi vajaliku mõne sentimeetri külgvahe tekitamiseks, sest kõrval rada ju vaba.
Tol hommikul jäin imestama ühe ralliauto sõidutrajektoori üle, mis pääses Peterbiri tee foori tagant esimesena tulema. Mitte hetkekski küll ei uskunud olukorra muud moodi lõppevat, kui et auto viimasel hetkel teeb väikse manöövri ja mahutab end kogu hiilguses (koos rataste, peeglite ja antennidega) sõiduteele ära, kuid veel ~15 m enne minuga kohtumist oli auto täitsa vastu kõnnitee äärt ning tema peegel ja minu lenks tundusid ähvardavalt samal kõrgusel. Edasi kahjuks ei mäleta. Minu kiirus pea olematu ning arvatavasti enda senise käitumise põhjal ohuolukordades (rattarallide kuhjad jne) ka jalad maas ja surusin end vastu viadukti betoonseina. Kahjuks seda kõike nüüd tõestada pole suutnud ja politsei ei usu justkui ühtegi sõna minu seletuskirjast.
Olin igati nähtav- punane rattajakk ja helkurvest ümber lapsetooli. Lisaks ilma pimestava päikeseta pilvine kuid keskpäevane ikka normaalse nähtavusega ilm.
Küsin teistelt sealkandis liikujatelt kinnitust, et kõiki muid ohtlikke variante kaaludes oleks selline minu väljamõeldud variant liiklemiseks ju üks mitte niiväga enesetapjalik, kui vaid autojuhtide poolt imeväike mõistmine kaasneb. Politseiga pean veel hakkama suuri kaklusi maha pidama. Senine otsus: vigastatud rattur lebas keset sõiduteed, ainus tunnistaja on kiirabisse helistaja, kes tuli hiljem ja õnnetust tegelikult ei näinud, jalgrattur ise ei mäleta toimunust midagi. Õnneks on nüüd kuu aega hiljem viidates vigastuste tõsisusele toodud märge mingi tundmatu auto osaluse kohta, vähemalt kindlustuse kaudu saab haigla kalli operatsiooni rahad tagasi.
Et minu tervislik olukord: üldiselt olid kiirabiarstid väga imestunud, et pea- ja seljaaju terveks jäid (korraliku tasemega kiiver pooleks ja peas õmblus 20 cm, ka kaelalülidest mitmed killud väljas). Lugematutest luumurdudest rangluu ja käevarre kodarluu operatsiooniga metallplaatidega kokku pandud. Ka kopsuvigastused paranesid ise ja vaikselt hingates õhku jätkus. Õlal siiski paremat kätt juhtiv närvipõimik katki, käsi õlast tundetu ja küünarnukist liikumatu. Tänu arstide omavahelisele tutvustele ja heale õnnele sai Soomest kirurg tellitud ja harv pikk keerukas operatsioon juba oktoobris närvide asenduseks toimunud. Taastumiseks pronoositakse 2 aastat, kõike jõudu kätte tagasi ei saa, aga kodus peaks selle ajaga ise hakkama saama.
Tänud tähelepanu eest, kui lapsega nohust ja kurguvalust jagu saame, lähen erinevaid ameteid kammima, lihtsalt mõnel hetkel tabab selline abitu lootusetuse tunne. Üliselt aga hea kodus olla.
Re: Otsitakse liiklusõnnetuse pealtnägijaid!
Sooviks lihtsalt head paranemist. Kurb oli lugeda, kuid peamine on, et elus ja (nüüdseks) enamvähem terve oled.
Kõike paremat.
PS! Vastikult kitsas on seal tõesti.
Kõike paremat.
PS! Vastikult kitsas on seal tõesti.
Re: Otsitakse liiklusõnnetuse pealtnägijaid!
Plaanipärast paranemist minugi poolt. Ja kiitused arstide poole, kes tõesti tublid on.
Kas ristmikukaamerate pilti kuskil ei salvestata? See siin: http://ristmikud.tallinn.ee/remote.php?p=8889 tundub õige rakursi alt võtvat. Auto numbrit vast välja ei loe aga olemasolu, värvi ja ehk ka margi peaks aru saama.
Arne
Kas ristmikukaamerate pilti kuskil ei salvestata? See siin: http://ristmikud.tallinn.ee/remote.php?p=8889 tundub õige rakursi alt võtvat. Auto numbrit vast välja ei loe aga olemasolu, värvi ja ehk ka margi peaks aru saama.
Arne