millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Sõitsin rattaga esimest talve. See on sünnitanud igasuguseid mõtteid, aga küsimusi märgatavalt rohkem kui vastuseid. Head nõuanded ja asjakohane arutelu on teretulnud nagu ikka.
Raam. Kas on sisulisi põhjendusi, miks eelistada kas alumiiniumi või terast (jätaks karbooniumi kõrvale, eks)? Kas nende talve ja soola talumisel on erinevusi?
Pidurid. Kas hüdrauliline ketaspidur funkab talvel tõrgeteta? Pöiapiduriga on Tabasalu mäel paaril korral ette tulnud olukordi á la „küll on kena kelguga“. Õnneks olen ikka lõpuks pidama saanud. Milline on sobilik õli trosside-kõride määrimiseks?
Rummud ja keskjooks. Olen kuulnud-lugenud soovitusi, et mida odavamad, seda parem, tuksi lähevad talvise sõiduga nagunii. Kas see peab paika või on siiski variante, mis vett ja soola paremini kinni peavad ja taluvad kui teised?
Amort. Mu rattal jäik kahvel. Mööda jääkonarusi kolistades (hambad suus plagisemas) kangastusid vaimusilmas kõikvõimalikud esi- ja sadulaamordid. Kuidas esiamordid talvist sõitu taluvad?
Käiguvahetus. Märtsikuus on tagavahetajaga paaril korral jama esinenud. Pillub käikari ja kasseti sulalund täis ning siis on osade käikudega jokk. Kas keegi on proovinud talverattal rummusisest käiguvahetust kasutada? See võiks ju iseenesest eelnimetet probleemidest märksa vabam olla. Või saab mõni tagakäikar talvega paremini toime kui teine?
Rehvid. Hilissügisel krudisin alla naeltega Schwalbe Marathon Winterid 26x1.75. Jäistel teedel-tänavatel väga hea, aga lumes pole naeltest küll mingit tolku (võrdlesin oma teise rattaga, millel naelkumme pole). Pehmemates teeoludes tekkis pigem tunne, et kasu oleks võimalikult laiast kummist ja madalast rehvirõhust. On see õige mõte?
Raam. Kas on sisulisi põhjendusi, miks eelistada kas alumiiniumi või terast (jätaks karbooniumi kõrvale, eks)? Kas nende talve ja soola talumisel on erinevusi?
Pidurid. Kas hüdrauliline ketaspidur funkab talvel tõrgeteta? Pöiapiduriga on Tabasalu mäel paaril korral ette tulnud olukordi á la „küll on kena kelguga“. Õnneks olen ikka lõpuks pidama saanud. Milline on sobilik õli trosside-kõride määrimiseks?
Rummud ja keskjooks. Olen kuulnud-lugenud soovitusi, et mida odavamad, seda parem, tuksi lähevad talvise sõiduga nagunii. Kas see peab paika või on siiski variante, mis vett ja soola paremini kinni peavad ja taluvad kui teised?
Amort. Mu rattal jäik kahvel. Mööda jääkonarusi kolistades (hambad suus plagisemas) kangastusid vaimusilmas kõikvõimalikud esi- ja sadulaamordid. Kuidas esiamordid talvist sõitu taluvad?
Käiguvahetus. Märtsikuus on tagavahetajaga paaril korral jama esinenud. Pillub käikari ja kasseti sulalund täis ning siis on osade käikudega jokk. Kas keegi on proovinud talverattal rummusisest käiguvahetust kasutada? See võiks ju iseenesest eelnimetet probleemidest märksa vabam olla. Või saab mõni tagakäikar talvega paremini toime kui teine?
Rehvid. Hilissügisel krudisin alla naeltega Schwalbe Marathon Winterid 26x1.75. Jäistel teedel-tänavatel väga hea, aga lumes pole naeltest küll mingit tolku (võrdlesin oma teise rattaga, millel naelkumme pole). Pehmemates teeoludes tekkis pigem tunne, et kasu oleks võimalikult laiast kummist ja madalast rehvirõhust. On see õige mõte?
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Alumiiniumiga on nii ja naa - ehk teadjamad teavad kosta. Enda kogemusest näiteks poleeritud Turisti velg kestis aastaid, kuni sai tema pidevast sirgekskolkimisest siiber ja rahakott hakkas korralikest velgedest üle käima. Aga! Miskiste Jet Set alumiiniumist võidukavelgedega läks nii, et kevadel hakkasid kodarad välja hüppama, tirides aukude ümbert kildudena urbseks ussitanud alumiiniumi välja. Rauast-terasest rattaosadega on aga nõnda, et seni, kuni tehase kuumvärv seljas, ei juhtu midagi. Kui aga on juba peetud raam, siit-sealt roostes, siis üle lihvitud ja üle värvitud - paar aastat ja kärnas jälle. Kui ehk korralikult liivapritsis teras üleni haljaks saada, siis korralikult roostesurma ja tsink-krundiga sisse teha enne värvimist, ehk saaks ka kodustes tingimistes raami talvesoola kindlaks.
Hüdraulilise ketaspiduri kohta ei tea rääkida, oskan vaid küsida: kas õli liiga paksuks ei jahtu? Ja kas voolikud kannatavad pakases paindeid välja? Mul on tavaliste piduritrosside vinüülümbrised -25kraadi juures katki murdunud. Veljepidurite koha pealt: vähe sellest, et need märja ilmaga esimestel meetritel ei võta, loobib lumega koos piduriringidele ka igasugust liiva ja puru, veljed kuluvad talvel kordades kiiremini kui suvel. Tean üht tuttavat, kes talv läbi rattaga ringi kütab, temal läheb vähemalt velg aastas kui mitte tihemini, sest piduriklotsid kulutavad läbi.
Käikudest võiks rummusisene süsteem parim olla. Välise käiguvahetuse korral loobib teatud ilmadega tirri niikuinii lund täis, mille kett tasapisi jääks pressib. Sellisel juhul ei aita ükski käiguvahetaja ja keti pingutusjõud olgu või 100 kilo - kett hakkab üle viskama niikuinii. Ma olen isegi põõsast oksa murdnud, prügikastist ajalehe võtnud ja tirri lahti sulatanud, et edasi saada. Selle koha pealt jah - ilma pingutita tavaline ühekäiguline või rummusisene käigukast on talvel parem.
Rehvide koha pealt tundub mulle, et see rõhk peab ikka kuradi täpselt sees olema. Ei pea kivikõva kumm, samuti ei pea ka poollõdva kumm.
Ja üks oluline asi halbade teeolude ja ilmastiku vastu on veel, mille üle tõsised rattakultuuriviljelejad ilkuma hakkavad - see on vanast veoka õhukummist või linoleumitükist porilapakas esimese porilaua küljes. Hoiab esiratta alt lendava sodi eest keti, saapad, käikari jne puhtad.
Hüdraulilise ketaspiduri kohta ei tea rääkida, oskan vaid küsida: kas õli liiga paksuks ei jahtu? Ja kas voolikud kannatavad pakases paindeid välja? Mul on tavaliste piduritrosside vinüülümbrised -25kraadi juures katki murdunud. Veljepidurite koha pealt: vähe sellest, et need märja ilmaga esimestel meetritel ei võta, loobib lumega koos piduriringidele ka igasugust liiva ja puru, veljed kuluvad talvel kordades kiiremini kui suvel. Tean üht tuttavat, kes talv läbi rattaga ringi kütab, temal läheb vähemalt velg aastas kui mitte tihemini, sest piduriklotsid kulutavad läbi.
Käikudest võiks rummusisene süsteem parim olla. Välise käiguvahetuse korral loobib teatud ilmadega tirri niikuinii lund täis, mille kett tasapisi jääks pressib. Sellisel juhul ei aita ükski käiguvahetaja ja keti pingutusjõud olgu või 100 kilo - kett hakkab üle viskama niikuinii. Ma olen isegi põõsast oksa murdnud, prügikastist ajalehe võtnud ja tirri lahti sulatanud, et edasi saada. Selle koha pealt jah - ilma pingutita tavaline ühekäiguline või rummusisene käigukast on talvel parem.
Rehvide koha pealt tundub mulle, et see rõhk peab ikka kuradi täpselt sees olema. Ei pea kivikõva kumm, samuti ei pea ka poollõdva kumm.
Ja üks oluline asi halbade teeolude ja ilmastiku vastu on veel, mille üle tõsised rattakultuuriviljelejad ilkuma hakkavad - see on vanast veoka õhukummist või linoleumitükist porilapakas esimese porilaua küljes. Hoiab esiratta alt lendava sodi eest keti, saapad, käikari jne puhtad.
Viimati muutis Soobel, 28. 03. 2010. 13:18, muudetud 1 kord.
mustal taustal helendab must vari
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Mõlemad on talvel head küll.kkim kirjutas: Raam. Kas on sisulisi põhjendusi, miks eelistada kas alumiiniumi või terast (jätaks karbooniumi kõrvale, eks)? Kas nende talve ja soola talumisel on erinevusi?
Õlipiduri tihenditele ei meeldi suur külm, muidu võib kettaga talvel sõita küll, pidamine on kindlasti parem kui v-ga ja sööb pöida vähem, aga kui talvel väga palju nö maastikku ei sõida, siis käib normaalse klotsiga v-pidur küll.kkim kirjutas: Pidurid. Kas hüdrauliline ketaspidur funkab talvel tõrgeteta? Pöiapiduriga on Tabasalu mäel paaril korral ette tulnud olukordi á la „küll on kena kelguga“. Õnneks olen ikka lõpuks pidama saanud. Milline on sobilik õli trosside-kõride määrimiseks?
Sellega on jah nii ja naa. Ning tõesti korralik asi kestab ka talve ära, paari kuu tagant tuleb niikuinii kõike lahti võtta ja hooldada. Minul on ennast õigustanud XT rummud, palju paremad tihendid kui deore või lx, aga veel piisavalt odavad talvel kräunutamiseks.kkim kirjutas: Rummud ja keskjooks. Olen kuulnud-lugenud soovitusi, et mida odavamad, seda parem, tuksi lähevad talvise sõiduga nagunii. Kas see peab paika või on siiski variante, mis vett ja soola paremini kinni peavad ja taluvad kui teised?
Vot amordile küll talv ei meeldi. Ei meeldi ei külm ega sool.kkim kirjutas:
Amort. Mu rattal jäik kahvel. Mööda jääkonarusi kolistades (hambad suus plagisemas) kangastusid vaimusilmas kõikvõimalikud esi- ja sadulaamordid. Kuidas esiamordid talvist sõitu taluvad?
Korralik hooldatud käiguvahetus ja korralikud trossid kõrid saavad igasugustes tingimustes hakkama. Mul on küll talverattal kulunud ja logisev xt käikar, aga ntx võistlusratta sram X.0 hammustab küll igasugustest asjadest läbi, ka sulalumega ja lögaga ei ole probleemi - ketipinguti vedru on lihtsalt nii tugev.kkim kirjutas: Käiguvahetus. Märtsikuus on tagavahetajaga paaril korral jama esinenud. Pillub käikari ja kasseti sulalund täis ning siis on osade käikudega jokk. Kas keegi on proovinud talverattal rummusisest käiguvahetust kasutada? See võiks ju iseenesest eelnimetet probleemidest märksa vabam olla. Või saab mõni tagakäikar talvega paremini toime kui teine?
Jah, lai ja karvane kumm saab hädaga ka jääl hakkama, aga lumes väga hea: http://rio.ee/~kirsa/velo/a75/images/IMG_0040.jpg ja http://rio.ee/~kirsa/velo/a75/images/IMG_0052.jpgkkim kirjutas: Rehvid. Hilissügisel krudisin alla naeltega Schwalbe Marathon Winterid 26x1.75. Jäistel teedel-tänavatel väga hea, aga lumes pole naeltest küll mingit tolku (võrdlesin oma teise rattaga, millel naelkumme pole). Pehmemates teeoludes tekkis pigem tunne, et kasu oleks võimalikult laiast kummist ja madalast rehvirõhust. On see õige mõte?
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Talvise määrdena kasutaks kõige paksemaid davotilaadseid laagrimäärdeid. Püsib selles veemöllus kõige paremini peal ja trossikõrides niisamuti. Rummusisene käiguvahetus on ka tore asi, pole mulle külmaga probleeme valmistanud. Lisaks jalgpiduri kasutamine ajab rummukesta soojaks ja seeläbi sulatab sinna külge jäätunud lume-jää segu hästi.
Põhiidee on ikka selline, et kulukomponendid mida talv läbi kasutanud oled pead kevadel kas kap-hooldama/remontima või minema viskama.
Põhiidee on ikka selline, et kulukomponendid mida talv läbi kasutanud oled pead kevadel kas kap-hooldama/remontima või minema viskama.
Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas
http://www.facebook.com/rattatehas
http://www.facebook.com/rattatehas
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Paar ideed
Mehhaaniline ketaspidur
Vedruamort
Mehhaaniline ketaspidur
Vedruamort
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Üks oluline tegur on säilitada enam-vähem sarnane sõiduasend, nagu mittetalve rattal. Kui soovid, et keha ja lihased kevadel asendimuutusest traumat ei saaks, peaks talveratta passatka mingilgi määral säiluma.
Igaljuhul soovitan konstrueerida eraldi ratas.
1. variant Sebi õiges mõõdus sobiv raam, mille külge kruvid olemasolevad vähegi töökorras jupid. Talveks pole põhjust muretseda uusi juppe, nagunii saavad nad soolas ja liivas rikutud. See on odavaim ja muretuim variant.
2. variant Sebi sobiv raam, ise soovitan vanatüüpi CrMo torudest, kuna need ei idane ega mädane. Nõuavad vanatüüpi st 1" kahvlitoru või amorti. Amortidest parim RST elastomeer, mis kannatab ca 15 kraadi miinust, enne kui ära hangub/kivistub. Pidurid võiks trummel olla. Nendega ei juhtu talvel midagi ja ka sõrmed ei unusta oma funktsiooni. Esitrummelpidur nõuab spets kahvlikinnitust, mille pead kas keevitama või leiad spets kahvli. Sachs trummelpiduriga rummusid saab isegi eestist kätte.
Tagarummuks võiks olla kas Sram 7 trummelpiduriga, või Sachs 2x6, 2x7 trummelpiduriga. Tagarummu, milles trummelpidur ja piisavalt käike, saab sebida saksast.
Igaljuhul soovitan konstrueerida eraldi ratas.
1. variant Sebi õiges mõõdus sobiv raam, mille külge kruvid olemasolevad vähegi töökorras jupid. Talveks pole põhjust muretseda uusi juppe, nagunii saavad nad soolas ja liivas rikutud. See on odavaim ja muretuim variant.
2. variant Sebi sobiv raam, ise soovitan vanatüüpi CrMo torudest, kuna need ei idane ega mädane. Nõuavad vanatüüpi st 1" kahvlitoru või amorti. Amortidest parim RST elastomeer, mis kannatab ca 15 kraadi miinust, enne kui ära hangub/kivistub. Pidurid võiks trummel olla. Nendega ei juhtu talvel midagi ja ka sõrmed ei unusta oma funktsiooni. Esitrummelpidur nõuab spets kahvlikinnitust, mille pead kas keevitama või leiad spets kahvli. Sachs trummelpiduriga rummusid saab isegi eestist kätte.
Tagarummuks võiks olla kas Sram 7 trummelpiduriga, või Sachs 2x6, 2x7 trummelpiduriga. Tagarummu, milles trummelpidur ja piisavalt käike, saab sebida saksast.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele - sellistrest komponentidest millega on mugav ning probleemivaba kulgeda. Kuna talvisel treeningul ei kihutata võidu peale siis kaalule ei tule tähelepanu pöörata.
Mina olen konkreetselt selle rattaga sõitnud 6 talve. Korra aastas või paari tagant võtnud lahti jooksud, vahetanud keskjooksu laagreid ja kõrisid - trosse. Ratas töötab korralikult. Tagakäikari juures kasutan talverattal ühes tükis kõri. Nii ei ole eriti kohti, kust mingi sodi võiks kõri sisse pugeda ja hakata käiguvahetust takistama.
Sõidan enamjaolt maanteel. Seal piisab v-pidurist küll.
Amordiks on vedrupulk. Suurema külmaga see amort ei tööta. Muutub jäigaks. Aga vahet ei ole. Kui sõidad madalama rehvirõhuga siis ei ole lumel ning jääl naelaga pidamisega probleeme ja samas töötab pehme kumm ka amordi eest. Tunnistan ka, et selle 6 aasta jooksul ei ole seda amorti kordagi lahti võetud.
Aga põhiline mis talvel käiguvahetuse toimimist korras hoiavad on korras kõrid-trossid ja pikad lapakatega porikad, mis ei lase sodil lennata käikarite ja kasseti vahele.
Mina olen konkreetselt selle rattaga sõitnud 6 talve. Korra aastas või paari tagant võtnud lahti jooksud, vahetanud keskjooksu laagreid ja kõrisid - trosse. Ratas töötab korralikult. Tagakäikari juures kasutan talverattal ühes tükis kõri. Nii ei ole eriti kohti, kust mingi sodi võiks kõri sisse pugeda ja hakata käiguvahetust takistama.
Sõidan enamjaolt maanteel. Seal piisab v-pidurist küll.
Amordiks on vedrupulk. Suurema külmaga see amort ei tööta. Muutub jäigaks. Aga vahet ei ole. Kui sõidad madalama rehvirõhuga siis ei ole lumel ning jääl naelaga pidamisega probleeme ja samas töötab pehme kumm ka amordi eest. Tunnistan ka, et selle 6 aasta jooksul ei ole seda amorti kordagi lahti võetud.
Aga põhiline mis talvel käiguvahetuse toimimist korras hoiavad on korras kõrid-trossid ja pikad lapakatega porikad, mis ei lase sodil lennata käikarite ja kasseti vahele.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Seks tarbeks on nupumehed leiutanud spetsiaalse talvevarustuse,Ktrak,mille hind on 400-500 USD
http://www.youtube.com/watch?v=HP4VwaD7rd4
http://www.youtube.com/watch?v=HP4VwaD7rd4
Ostan oma ratta kapremondi tarbeks igasugu kraami soodsalt(trossid,jooksud,laagrid,vahetajad,alates LX-st kuni XTR-ni)Kõike võib pakkuda.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Ideaalne talveratas on singlespeed. Sõidumõnu on garanteeritud, hulga raha hoiad kokku nii juppide kui hilisema hoolduse osas.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Kuidas sa endal keti pingsust hoiad, kas spets raamiga või ketipingutiga?tarmo kirjutas:Ideaalne talveratas on singlespeed. Sõidumõnu on garanteeritud, hulga raha hoiad kokku nii juppide kui hilisema hoolduse osas.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Või suisa fix.tarmo kirjutas:Ideaalne talveratas on singlespeed. Sõidumõnu on garanteeritud, hulga raha hoiad kokku nii juppide kui hilisema hoolduse osas.
Üle 30cm lumes läks raskeks aga see oli rohkem nõrga piloodi ja liiga suurt rõhku sisaldavate hookwormide koosmõju ennekõike. Tagumises jooksus oleks pidanud määrde oluliselt vedelama ja kõrgtehnoloogilisema (külmakindlama) vastu vahetama. Mehaaniline ketas tefloniga trossi otsas käis iga ilmaga, käik ja vedu olid alati olemas, rohkem tingimusi mul ei olnud ka. Läbisõit ei saanud küll talvel suur aga kõik jupid kestsid ilma midagi käppimatta.
aif
eat more, fat needed for workout
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
või ekstsentrilise rummuga.mart kirjutas:tarmo kirjutas:Kuidas sa endal keti pingsust hoiad, kas spets raamiga või ketipingutiga?
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Eelnevate postituste põhjal võiks kokku panna 3 põhimõtteliselt erinevat ratast:
Singlespeed. Kindlasti igapidi tore. Mu vajaduste puhul langeb ära (ei hakka pikemalt seletama, läheb teemast välja).
Tavapärane väline käiguvahetus update'itud trosside-kõride ja tagakäikariga. Piduriteks kas mehaaniline ketas või v-pidur, esihark kas jäik või vedruga, rummud XT. Ühes teises teemas kiitis Andres Lekko XT rummude vastupidavust matkarataste kontekstis. Andres, kui Sa juhtud seda teemat lugema, siis palun võimalusel Sinu vastuseid-kommentaare esimeses postituses esitatud küsimustele. Kiidan juba ette.
Selle variandi teostamine oleks mulle vast kõige lihtsam.
Rummusisene käiguvahetus ja trummelpidurid. Kahvel kas jäik või vedruga. Intrigeeriv! Vajab seedimist.
Singlespeed. Kindlasti igapidi tore. Mu vajaduste puhul langeb ära (ei hakka pikemalt seletama, läheb teemast välja).
Tavapärane väline käiguvahetus update'itud trosside-kõride ja tagakäikariga. Piduriteks kas mehaaniline ketas või v-pidur, esihark kas jäik või vedruga, rummud XT. Ühes teises teemas kiitis Andres Lekko XT rummude vastupidavust matkarataste kontekstis. Andres, kui Sa juhtud seda teemat lugema, siis palun võimalusel Sinu vastuseid-kommentaare esimeses postituses esitatud küsimustele. Kiidan juba ette.
Selle variandi teostamine oleks mulle vast kõige lihtsam.
Rummusisene käiguvahetus ja trummelpidurid. Kahvel kas jäik või vedruga. Intrigeeriv! Vajab seedimist.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Kas päris vedruga on olemas muid kui pika käiguga (140 mm ja edasi) DH/FR kahvleid? Lühema käiguga ots on vist elastomeeride peal mis võib külmaga puiseks minna?kkim kirjutas:Kahvel kas jäik või vedruga. Intrigeeriv! Vajab seedimist.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Kas RST odava otsa amortides see mustavärvi õline ja krussis asi polegi vedru?Villem T kirjutas:Kas päris vedruga on olemas muid kui pika käiguga (140 mm ja edasi) DH/FR kahvleid? Lühema käiguga ots on vist elastomeeride peal mis võib külmaga puiseks minna?
Ma ei pretendeeri küll absoluutsele tõele, kuid minuteada oli elastomer lisaks vedrule, et kui amordi põhja lööb, siis ei käi kohe koledat pauku vaid elastomer leevendab selle viimase otsa?
Moodsate vedrupulkade (2010) manualis ma ei suutnud sellekohta enam viiteid leida. Muidugi ma ei lapanud ka kõiki läbi vaid pisteliselt mõned.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Ilmselt on, neist odava otsa asjadest tihti arvustusi ei loe. Mul oli ainus info nende kohta see, et jäik kahvel olla parem (ennustatavama käitumisega ja kergem) kui odav amordijunn. Ja mälus pilt kuidas neid elastomeerseid jublakaid lendas kui kamraadil 1 kunagi ära lagunes.veiko kirjutas:Kas RST odava otsa amortides see mustavärvi õline ja krussis asi polegi vedru?
-
- Rattur
- Postitusi: 157
- Liitunud: 18. 03. 2008. 10:07
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Rummusiseste käikude puhul pead arvestama seda, et väga rapsides neid vahetada ei saa (lõhud ära), vaid enamasti tuleb isegi pedaalimine vahetuse hetkeks peatada (vähemalt ei talla jõuga). Ning ülekande kaod on ka üsna suured v.a. otsekäigul (SRAM S7-l 4-käik, Shimano 7 ja 8 käigulisel rummul polegi otsekäiku..). Väidetavalt pidi SRAM 9-ne iMotion (ja Shimano Alfine 8k) mõningast MTB sõitu kannatama, aga väga neid siiski ei kasutata (ja üsna kallid on ka).kkim kirjutas: Rummusisene käiguvahetus ja trummelpidurid. Kahvel kas jäik või vedruga. Intrigeeriv! Vajab seedimist.
Rummukäikude vastupidavus sõltub kuigivõrd ka nende keerukusest -mida rohkem käike, seda suurem võimalus et midagi untsu läheb. SRAM rummud üldiselt kõige töökindlamad (üsna lihtne hooldada), siis Shimano (keeruline ka hooldada, osad mudelid kartsid vett ) ning lõpuks Sturmey-Archer (kuigi taiwanlased olla kvaliteeti nüüd kõvasti tõstnud). 3-käigulised on kõigil üsna töökindlad - ikkagi pea 100 aastat tootmist ...
Ma ise kasutan vahest Sram S7-ga tagajooksu, kui kiiret pole saab sõita küll - Sram S7 ja P5 käiguvaheti on muidugi natuke nõme -eraldi "Clickbox" tagavõlli otsas (vajab kaitset et see plastikjunn kuskile vastu minnes viga ei saaks). Shimanol see paremini lahendatud (7-8 käigulistel).
Rohkem rummukäikude kohta: http://hubstripping.wordpress.com/inter ... ub-review/
Ning veel - kui valid jalgpiduriga ("coaster") rummu, siis vaja taha pikki "dropoute" keti pingutamise jaoks, trummelpidur ja vabajooksuga rumm töötavad ka tavalisel (nüüdseks) raamil (+ketipinguti).
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
ma kasutasin ketipingutit, sest mul on tavaline mtb raam. aga kui singlespeedi planeerida, siis tasuks kindlasi osta õige raam. lisaks oli mul tavalise rummuga tagajooks, kuhu panin ühe hammaka kasseti asemele vaherõngastega. see on ka selline poolik lahendus, sest õige chainline'i saamine võtab aega.mart kirjutas: Kuidas sa endal keti pingsust hoiad, kas spets raamiga või ketipingutiga?
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Sachs/Sram rummusisestest on põhjalik ülevaade siin, kaasaarvatud trummelpiduritega (trommelbremse) mudelid k.a. 2x6, 2x7 Sachs Orbit.eerik.mikroob kirjutas:
Rohkem rummukäikude kohta: http://hubstripping.wordpress.com/inter ... ub-review/
http://www.karstilo.net/hpv/technik/sac ... /index.php
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Üks offtopic küsimus veel tagumise trummelpiduri kohta: kas piisavalt tugevaid ja piisavalt pikki trosse leidub neile meie kaubandusvõrgus? Mäletan, kui ise sõitsin trummelpiduritega, siis ei leidnud tagapidurit käitama midagi muud peale tagakäiguvahetaja trossi, aga see oli peenem ja õrnem ja neid katkes mul üle nädala.
mustal taustal helendab must vari
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Toon su pilve pealt maa peale.veiko kirjutas: Kas RST odava otsa amortides see mustavärvi õline ja krussis asi polegi vedru?
Ma ei pretendeeri küll absoluutsele tõele, kuid minuteada oli elastomer lisaks vedrule, et kui amordi põhja lööb, siis ei käi kohe koledat pauku vaid elastomer leevendab selle viimase otsa?
Moodsate vedrupulkade (2010) manualis ma ei suutnud sellekohta enam viiteid leida. Muidugi ma ei lapanud ka kõiki läbi vaid pisteliselt mõned.
Lihtsamates vanades RST "vedrupulkade" mudelites olid vaid elastomeerid, nende keeles MCU-d. Pikkus oli neil ca 40mm ja värv näitas jäikust.
Pilt 1-6 näitab, et amordikäik oli 80mm ja sisaldas üht kõva ning üht poolkõva elastomeeri.
http://www.rst-europe.com/manuals/m-e-p1.htm
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Soobel, igas hästivarustatud rattapoes on tandemi piduritrosse saadaval.
Tartu Eksperimentaalne Jalgrattatehas
http://www.facebook.com/rattatehas
http://www.facebook.com/rattatehas
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Minu praktiline kogemus vedrupulgaga piirdub ~6a tagusest RST ???? amordist, millel istus sees just selline must, käsi määriv ja krussis asi . Toona räägiti selle amordi juurde ka mingit elastomeri juttu. Võibolla polnud see jutt pädev. Rohkem pole selliste asjadega kokkupuudet olnud. Nüüd püüdsin kiirelt ja väga palju aega kulutamata leida mõnede odavama otsa sisikona jooniseid ning kahe odavama mudeli puhul sattusin vedrudega asjade otsa. Ehk siis väide, et odavad on ainult elastomeriga, pole päris tõene. Aga nüüd jälle natuke targem. Iseasi, mis selle tarkusega peale hakata .mart kirjutas:Toon su pilve pealt maa peale.
Lihtsamates vanades RST "vedrupulkade" mudelites olid vaid elastomeerid, nende keeles MCU-d. Pikkus oli neil ca 40mm ja värv näitas jäikust.
Pilt 1-6 näitab, et amordikäik oli 80mm ja sisaldas üht kõva ning üht poolkõva elastomeeri.
http://www.rst-europe.com/manuals/m-e-p1.htm
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Vedruga amordid peaks kõige siidisema käiguga olema - erinevalt õhust (ja elastomeer vist käitub üsna õhu moodi) saab teda kokku suruda algusest lõpuni üsna sarnase jõuga ja lõdvemad tihendid (?) ei kleebi kinni ning amort on peene puru suhtes tundlikum. Ainuke miinus on see, et terasvedru on raskem kui õhk ja eelpinge radikaalseks muutmiseks tuleb vedru täiega vahetada. Marzocchil on sel aastal kergema titaanvedruga kahvleid, aga see pole enam see teema.
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Vedruamordi laidan maha.
Kogemus RST Gila nimelise moodustisega. Mingil hetkel hääbus vedrutamine ning ei aidanud enam mingi määrimine.
Pöhjalikult pöhjust ei uurinud.Kaalu on ka jube palju.
Jäiga kahvli valimisel soovitan jälgida, et kahvel jätaks sama söiduasendi mis amort.
Muud jupid - piinasin oma deore juppidega ratast iga ilmaga mitu aastat ja möned tuhanded aastas.
+30 vöi -25c , oleneb ikkagi komplekti häälestus ja määrimine.
Ja suur osa on ka enda vaimu valmisolek ja toimetulek.Sest kui sulalumi kasseti ära ummistab ei aita siin ei X.O ega XTR
Siis soovitan leeklampi
Kogemus RST Gila nimelise moodustisega. Mingil hetkel hääbus vedrutamine ning ei aidanud enam mingi määrimine.
Pöhjalikult pöhjust ei uurinud.Kaalu on ka jube palju.
Jäiga kahvli valimisel soovitan jälgida, et kahvel jätaks sama söiduasendi mis amort.
Muud jupid - piinasin oma deore juppidega ratast iga ilmaga mitu aastat ja möned tuhanded aastas.
+30 vöi -25c , oleneb ikkagi komplekti häälestus ja määrimine.
Ja suur osa on ka enda vaimu valmisolek ja toimetulek.Sest kui sulalumi kasseti ära ummistab ei aita siin ei X.O ega XTR
Siis soovitan leeklampi
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Sobib täpselt nii hea raami ja juppidega ratas, kui raatsid sinna soolasesse mögasse paisata.
Tehnoloogiliselt pole mingit erilist vahet. Ketaspidur (ja ilmselt ka rummusisene) on lumes parem kui pöiapidur.
Amortidest on mul talvine kogemus Insync 266, Marzocchi Z2, Manitou Skareb Elite, Manitou Skareb Super.
Toimisid suvel ja talvel. Mingeid erinippe ei teinud. Soovitaks muidugi talverattale kõvakahvlit.
Pigem tasub kulutada energiat võimalikult lollikindla porikasüsteemi lahendusele.
Nagu praeguseks sõnaahtraks jäänud Ermo ütles - Sõida, aga ära mölise
Tehnoloogiliselt pole mingit erilist vahet. Ketaspidur (ja ilmselt ka rummusisene) on lumes parem kui pöiapidur.
Amortidest on mul talvine kogemus Insync 266, Marzocchi Z2, Manitou Skareb Elite, Manitou Skareb Super.
Toimisid suvel ja talvel. Mingeid erinippe ei teinud. Soovitaks muidugi talverattale kõvakahvlit.
Pigem tasub kulutada energiat võimalikult lollikindla porikasüsteemi lahendusele.
Nagu praeguseks sõnaahtraks jäänud Ermo ütles - Sõida, aga ära mölise
Re: millistest komponentidest peaks koosnema hea talveratas?
Rattal SKS täispikad porikad. Esimesel lapakas peaaegu maani, võiks ainult ehk tibake laiem olla. Näib, et tagumist käiguvahetust see ei päästa. Kas midagi olulist on puudu?erikr kirjutas:Pigem tasub kulutada energiat võimalikult lollikindla porikasüsteemi lahendusele.
Ermo sõnaahtrus viitab sellele, et ta tänapäe ilmselt ainult sõidab.erikr kirjutas:Nagu praeguseks sõnaahtraks jäänud Ermo ütles - Sõida, aga ära mölise