Lõpetan sellel aastal kooli ja tahaksin teha Cooperi testis isikliku rekordi. Millises pulsitsoonis oleks kõige kasulikum need 12 minutit veeta?
Veel tahaksin teada, kuidas või millises pulsitsoonis joostes saan ma treenida rattasõiduks vajalikke omadusi?
Jooksmine pulsikellaga
Foorumi reeglid
ÜKE ühitsreeningute jaoks on oma foorum viewforum.php?f=192
ÜKE ühitsreeningute jaoks on oma foorum viewforum.php?f=192
- pärnu rattur
- Rattur
- Postitusi: 551
- Liitunud: 14. 08. 2009. 18:29
Re: Jooksmine pulsikellaga
Cooperi testi soovitan isiklikult joosta(alguses muidugi natuke tagasi hoida, et lõpus kops koos poleks) nii kiiresti kui jõuad, kuna 12min pole pikk pingutus, küll aga loeb kui kaugele jõuad.
5palli skaalal sinna 3-4vahele kui lühem sõit ja pikk +6h sinna 2 kanti. Isiklikult arvan nii, treeneripabereid mul pole. Ühes teemas oli nendest tsoonidest juttu ka alles.
5palli skaalal sinna 3-4vahele kui lühem sõit ja pikk +6h sinna 2 kanti. Isiklikult arvan nii, treeneripabereid mul pole. Ühes teemas oli nendest tsoonidest juttu ka alles.
Ärge näkku lööge! [/OT]
-
- Rattur
- Postitusi: 175
- Liitunud: 05. 10. 2009. 14:48
Re: Jooksmine pulsikellaga
Ma mõtlesin talvel jooksmist, mitte jalgrattaga sõitmist. Pigem on küsimus uueks hooajaks valmistumisega/treenimisega joostes.pärnu rattur kirjutas:
5palli skaalal sinna 3-4vahele kui lühem sõit ja pikk +6h sinna 2 kanti. Isiklikult arvan nii, treeneripabereid mul pole. Ühes teemas oli nendest tsoonidest juttu ka alles.
Re: Jooksmine pulsikellaga
Joosta tuleb selles pulsitsoonis, milles sa suudad joosta. Keegi siin ei oska öelda, kas see vahemik on sul 120-140 või 140-160. Pulss on väga individuaalne asi. Soovitan sul mõni raamat treeningust või füsioloogiast läbi lugeda.
Mina suudan 180 pulsiga joosta kolm tundi. Aga samas 180 pulsiga ei suuda ma kuidagi kolm tundi ratta seljas vändata. Erinevatel inimestel on erinevatel spordialadel ka erinevad pulsivahemikud, milles nad suudavad tööd teha. Minu aeroobse töövahemik joostes on alla 145 löögi. Mis ta sinul on, saab teada teste tehes või pikaajaliselt oma pulssi kirja pannes treeningutel. Kiirem, odavam ja täpsem on teha mõnes spordimeditsiinikeskuses test.
Lisaks sellele mõjutab maksimaalses pulsitsoonis töötamist ka maksimaalne hapnikutarbimine ehk siis populaarse lühendiga VO2max. Jällegi, keegi siin foorumis ei suuda sulle öelda, mis ta sul on. Seda saad jällegi teada teste tehes.
Sul ei ole sellest mingit kasu, kui ma ütlen, et minu pulss rahulikus olekus on 36 ja Cooperi testis jooksen mina pulsiga 184. Sinu jaoks võib see 184 olla juba teadvusekaotus, kuid mõne inimese jaoks pole see veel lagigi.
Ehk siis ma jõuan tagasi selle juurde, et joosta tuleb selles vahemikus, milles sa suudad. Tee trenni ja saad teada, millises vahemikus sa seda suudad.
Jooksmise pulss ja väntamise pulss ei ole omavahel vastavuses. Treening (nii jooksmine, kui ka sõitmine) treenib nii lihaseid, kopse, kui ka südant. Ehk siis mõlemast treeningust on sulle kasu. Treenida tuleb erinevates pulsitsoonides. Kui sa teed siin mõne otsingu, siis sa leiad, et rahulikus rattatrennis on mõne mehe pulss 120 aga lõigutrennis tõuseb see 200-ni.
Loe raamatuid ja treeni terviseks.
Mina suudan 180 pulsiga joosta kolm tundi. Aga samas 180 pulsiga ei suuda ma kuidagi kolm tundi ratta seljas vändata. Erinevatel inimestel on erinevatel spordialadel ka erinevad pulsivahemikud, milles nad suudavad tööd teha. Minu aeroobse töövahemik joostes on alla 145 löögi. Mis ta sinul on, saab teada teste tehes või pikaajaliselt oma pulssi kirja pannes treeningutel. Kiirem, odavam ja täpsem on teha mõnes spordimeditsiinikeskuses test.
Lisaks sellele mõjutab maksimaalses pulsitsoonis töötamist ka maksimaalne hapnikutarbimine ehk siis populaarse lühendiga VO2max. Jällegi, keegi siin foorumis ei suuda sulle öelda, mis ta sul on. Seda saad jällegi teada teste tehes.
Sul ei ole sellest mingit kasu, kui ma ütlen, et minu pulss rahulikus olekus on 36 ja Cooperi testis jooksen mina pulsiga 184. Sinu jaoks võib see 184 olla juba teadvusekaotus, kuid mõne inimese jaoks pole see veel lagigi.
Ehk siis ma jõuan tagasi selle juurde, et joosta tuleb selles vahemikus, milles sa suudad. Tee trenni ja saad teada, millises vahemikus sa seda suudad.
Jooksmise pulss ja väntamise pulss ei ole omavahel vastavuses. Treening (nii jooksmine, kui ka sõitmine) treenib nii lihaseid, kopse, kui ka südant. Ehk siis mõlemast treeningust on sulle kasu. Treenida tuleb erinevates pulsitsoonides. Kui sa teed siin mõne otsingu, siis sa leiad, et rahulikus rattatrennis on mõne mehe pulss 120 aga lõigutrennis tõuseb see 200-ni.
Loe raamatuid ja treeni terviseks.
Re: Jooksmine pulsikellaga
Jäta pulsikell koju ja jookse enesetunde järgi, 12 minti on nii lühike, et pane peaaegu täiega, samas tunneta piiri - kui jalg pehmeks hakkab minema, anna tiba järgi. Kui pulsikaga jooksed, siis ära neid numbreid vahi, kui sul hetkel selget pilti oma pulsist pole. Hiljem vaata, mis keskmiseks tuli ja järgmine kord siis tead umbes, mis pulssi sa nii pikalt/lühidalt kannatad. Ma hiljuti jooksuvõistlusel vaatasin, et kulgen täpselt piiri peal, kui pulss 2 lööki suurenes, oli kohe kõhus ja jalgades tunda, nii, kui natuke järgi andsin, oli jälle hea minek.j4lgr477ur kirjutas:Lõpetan sellel aastal kooli ja tahaksin teha Cooperi testis isikliku rekordi. Millises pulsitsoonis oleks kõige kasulikum need 12 minutit veeta?
Re: Jooksmine pulsikellaga
cooperi testis pole küll mõtet pulsi jälgida. parim treening cooperiks ongi teha lühikesi jookse või intervalltreeningut. Eks sa jookse mõned korrad see 12 minti ära trenniks, siis pilt selge kuidas tempot valida. Mina olen cooperit jooksnud nii, et esimesed 6 minti hingeldan, viimased 6 minti nii et pilt hakkab eest kaduma