Täispikk triatlon 2010

[Jaaguar]

Tere head spordisõbrad
29. augustil 2010 toimuval võistlusel “Eesti Täispikk Triatlon 2010” korralduses on tarbija huvidest lähtuvalt tehtud põhimõtteline muudatus. Lisaks põhiklassi, veteranide ja naiste arvestusele, on lisatud uus võistlusklass – võistkonnad, kus kolm liiget teeb igaüks ainult ühe võistlusetapi. See tähendab, et ühel inimesel tuleb ainult ujuda, rattaga sõita või ainult joosta. Eraldi arvestust ei peeta naiste, meeste, ega segavõistkondade kohta.
Võistlejatele tagatakse toitlustamine distantsil, võistluse logoga T-särk, tulemuse fikseerimine ametlikus protokollis, diplom ja medal, saun pärast finišeerimist ning DVD salvestatud videomaterjaliga.
Osalustasu iga võistkonnaliikme kohta sõltub registreerimise ajast ja on 70% individuaalvõistleja tasust. Näiteks, kui registreerida juulikuus, kui tasu on 800 krooni, siis 800 x 0,7 = 560 iga liikme kohta.
Täpsem info juhendist läbi ETL lehe: http://www.triatlon.ee või 5518729 Urmas.
Hetkel stardis 21 individuaalvõistlejat ning 2 võistkonda.

[Salmiakki]

See on suurepärane uudis, peab hakkama tiimikaaslasi otsima.

[ToomasL]

No nii atleedid, kas keps väriseb kah?
Leidsin ühe toreda video, mis illustreerib seda, mida ma endale maratoni ajal kogu aeg sisendan: "Kasvõi roomates, aga lõpuni!"
http://www.youtube.com/watch?v=p1UvxxYI ... re=related
Tore on see, et stardinimekiri (http://taispikk-triatlon.edicypages.com ... u/osalejad) on juba nii pikk.
Stardis näeme! Finiši osas ei ole nii kindel, sest ilmateade on kohutav ja ennegi ennast pildituks joostud.

[Oliver]

No nii atleedid, kas keps väriseb kah?
Leidsin ühe toreda video, mis illustreerib seda, mida ma endale maratoni ajal kogu aeg sisendan: "Kasvõi roomates, aga lõpuni!"
http://www.youtube.com/watch?v=p1UvxxYI ... re=related

Karm finiš, tõsine tahtejõud. Tavaliselt annab ikka vaim ennem järgi, kui füüsis.

[Salmiakki]

Eilne 18 tunnine pikk päev selja taga, sai siis korraldajate poolel natuke abiks oldud. Igati vinge võistlus ja super tulemus, Indrek Teppo võitis ülekaalukalt uue Eesti rekordiga 8:58:3x, müstiline mees! Järgmine vend kaotas talle tublilt üle tunni. Viimane lõpetaja võttis asja rahulikult ja sai aja natuke alla 16 tunni, niiet võistluse lõpetamine ja auhindade jagamine toimus südaööl. Kokku oli 34 osalejat (nende hulgas 5 tiimi), ühtegi katkestajat ei olnud, mis on suurepärane. Õnneks ei sadanud vihma ja tuul ei olnud väga tugev, samas nii mõnelgi hakkas rattarajal külm.
Tegin natuke pilte ka:
http://nagi.ee/photos/Salmiakki/sets/282973

[Gaspar]

Esialgne info:
Eesti täispika triatloni võitis suurepärase tulemusega 8:58.31 Indrek Teppo! Eelmise aasta aeg sai löödud 26 minuti ja 11 sekundiga.
Teisena finišeerus Alo Alunurm ajaga 10:16.57.
Kolmandana Mait Kuusik 10:18.43.

Parim raudnaine - Liis Toomingas 10:51.20.

[mtm]

Eilne 18 tunnine pikk päev selja taga, sai siis korraldajate poolel natuke abiks oldud. Igati vinge võistlus ja super tulemus, Indrek Teppo võitis ülekaalukalt uue Eesti rekordiga 8:58:3x, müstiline mees! Järgmine vend kaotas talle tublilt üle tunni. Viimane lõpetaja võttis asja rahulikult ja sai aja natuke alla 16 tunni, niiet võistluse lõpetamine ja auhindade jagamine toimus südaööl. Kokku oli 34 osalejat (nende hulgas 5 tiimi), ühtegi katkestajat ei olnud, mis on suurepärane. Õnneks ei sadanud vihma ja tuul ei olnud väga tugev, samas nii mõnelgi hakkas rattarajal külm.
Tegin natuke pilte ka:
http://nagi.ee/photos/Salmiakki/sets/282973

8:58 on tõenäoliselt parim Eesti pinnal saavutatud täispika triatloni tulemus aga kas Kirill Kotsegarovi 2009 novembris Florida Ironmani tulemus 8:25.29 pole mitte eestlase saavutatud täispika triatloni tippaeg?

[Tonis_T]

Eilne 18 tunnine pikk päev selja taga, sai siis korraldajate poolel natuke abiks oldud.

Kui on teada, kes oli see, väidetavalt üks abijõuna raja ääres olnud inimene, kes mulle lahkelt oma pedaali kasutada andis, mille najal rattasõidu lõpetada sain, siis tuleks teda kõvasti tänada. Vaatamata sellele, et talle isiklikult käppa pihku ei jõudnud suruda (jooksu lõpul ei hakanud ta enam silma), sain ainult tänu temale edasi liikuda ja ei pidanud katkestama. Suured tänud.

[Gaspar]

Kui on teada, kes oli see, väidetavalt üks abijõuna raja ääres olnud inimene, kes mulle lahkelt oma pedaali kasutada andis, mille najal rattasõidu lõpetada sain, siis tuleks teda kõvasti tänada

Käisin ratta-tp-s ning kuulsin, et ühele oli eraldistardi lenksu clip-osa käe külge teibitud tehnikasport!

[marten]

Jah, hilisem teise koha omanik oli sellise tehnikaime väljamõtleja.

[Gaspar]

8:58 on tõenäoliselt parim Eesti pinnal saavutatud täispika triatloni tulemus

Minu andmetel sai Indrek veel trahvi 4min (tp välise jootmise-söötmise eest) - seega "mitte-ametlikult" oleks see aeg võinud siis 8:54 olla

[Salmiakki]

Minu andmetel sai Indrek veel trahvi 4min (tp välise jootmise-söötmise eest) - seega "mitte-ametlikult" oleks see aeg võinud siis 8:54 olla

Kui ta seda 4 minutilist trahvi rajal kuskil nö ära ei kandnud, siis ei saa see nii olla. Olin ise sekretäri laua juures, kui Indrek finisheeris ja sekretäri kellal oli 8:58:31 (stardist möödunud aeg).

[Gaspar]

Kui ta seda 4 minutilist trahvi rajal kuskil nö ära ei kandnud, siis ei saa see nii olla. Olin ise sekretäri laua juures, kui Indrek finisheeris ja sekretäri kellal oli 8:58:31 (stardist möödunud aeg).

Selge. Järelikult siis istus. Aga aeg oleks siiski parem selle võrra olnud

[ToomasL]

Ilm oli kehv, nagu ma kartsin, aga õnneks ei sadanud vihma. Temperatuur oli vahemikus 9-13 ja oli tuuline. Nii suure varustusehunnikuga ei ole mina ennem võistlusele läinud. Nii rattasõiduks, kui ka jooksuks oli kolm komplekti riideid- kerge, ilusa ilma riietus, tuulise ja jaheda ilma riietus ning riietus, mis sobiks paduvihmas võistlemiseks. Rattasõiduks oli mul ka kolm kiivrit- õnneks tegin õige valiku ja teisi ei tõstnud isegi autost välja.
Stardialas jäin pisut ajahätta ning seepärast ei saanud ma teada, et õhutemperatuur oli kõigest 9 kraadi. Oleks teadnud oleks vist juba kaldal krambid saanud. Vesi oli õnneks mõnusalt soe- 18 kraadi. Ujumise start oli väga rahulik, silmadega otsisin kiiret ujujat Indrek Teppot, kuid leidmata ta mul jäigi. Indrek Pakiga tegime kokkuleppe, et mina ujun vähemasti 1:10 ja tema ujub lihtsalt minu kiiluvees ja logeleb. Esimese poi juures olin uhkes üksinduses, enda arvates nagu väga tormiliselt ei alustanud ning ei saanud aru, kus konkurendid on. Teise poi juures oli mul kiiluvees paar inimest ja teistega oli juba pikk vahe sees. Peale teist poid sööstis minu taga ujunud inimene hirmsa hooga minema- olin veendunud, et Indrek Teppo lõpuks ärkas ja hakkas nüüd panema. Mina järgi ei jõudnud ja ujusin omas tempos edasi. Vahepeal tegin paar haaki sisse, sest kerge laine hakkas segama. Veest välja sain 1:04-ga ning oma üllatuseks sain teada, et minu ees ujus hoopis Liis Toomingas. Minu selja taga tulid kaks Indrekut.
Vahetus oli kiire ja tõrketa, kuid ratta selga sain ma alles neljandal katsel- mitte kuidagi ei suutnud kinga lukustada. Vandusin ropult ning säästmaks oma laste kõrvasid loodan, et seal lähedal videokaamerat ei olnud. Kanama viadukti peal kirusin, et ma sääriseid jalga ei ajanud- mul hakkas nii külm, et tundsin kuidas reiest kergelt näpistas ning varsti hakkas külmakramp tekkima.
Esimeses värskenduspunktis ei peatunud, vaid lihtsalt karjusin abilisele, mis ta kõik valmis paneks. Panin kergema käigu ja lihtsalt uhasin, et soe hakkaks. Teisel ringil ajasin säärised jalga ja õhukesed villased kindad kätte. Kuna oli külm, siis juua eriti ei tahtnud ning pidin ennast selleks sundima.
Esimesel ringil tuiskas minust mööda Mait, teisel ringil sain tast uuesti mööda, sest temal oli jäänud Kanama viaduktil kohustuslik kaheksa sõitmata. Kuid mõne aja pärast sõitis ta uuesti minust mööda. Alles peale võistlust sain teada, et tegelikult oli meie vahe kogu 180km jooksul suhteliselt tagasihoidlik 2min. I. Teppo kiirus oli klass omaette ja rattasõidus ei ohustanud teda keegi. Kurva üllatuse valmistas igipõline konkurent Urmas, kes alguses lähenes aga seejärel tundus, et hakkas hoopis maha jääma. Alles poolel distantsil sain kätte Liisi, kes hakkas selleks ajaks väsimuse märke ilmutama. Rattadistants oli üllatav sellepoolest, et keegi nagu väga ei lähenenud ning tavapäraste konkurentide ajad olid kõik enamvähem ühte auku. Rattadistantsil plaanisin keskmist vahemikus 35-37km/h. Esialgu oli see 37, kuid peale 90-ndat km hakkas see kukkuma. Lõpuks jäid ette numbrid 35,2km/h. Miinimumeesmärk täidetud.
Jooksu vahetusalas läks ka kõik kiirelt ning esimesed 12km olid päris kiired. Mingi hetk hakkasin kohtunikega vaidlema, mitmes ring mul ikkagi käsil on. Pidin tunnistama kohtunike paremust ning leppisin nende poolt välja käidud numbriga. Mait näitas rajal üllatavat sitkust ning ei tahtnud kuidagi mulle kaotama hakata. Tagant lähenesid tugevad jooksumehed Alo, Tõnu ja Erkki. Nagu ikka, läks peale 21. km raskeks ja see kehv seis ei paranenud enne 33. km. Selles vahemikus sai minust mööda Alo, minu õnneks hakkas Tõnu väsima ning Erkki tempo ei olnud enam nii hull. Mait jooksis samal ajal suht tühja pilguga, kuid järgi ma talle ei saanud. Indrek Teppo tempo oli selline, et ... pole sõnu. Alo tegi ka vist ühe oma kõvema maratoni? Viimased üheksa km jooksin kergete krampidega. Näpistas sääre alumisest osast nii, et tõmbas varbad talla alla. Kuna Erkki oli selleks ajaks juba ohtlikult lähedal, siis kordasin endale, et kasvõi roomates lõpuni. Peale finišijoont ei suutnud tänu krampidele enam püsti seista ning vajusin asfaldile korraks pikali.
Naljakam osa päevast hakkas meeste riietusruumis, kus nii mõnigi pingile istunud mees ei saanud enam püsti. Ja kui püsti sai, siis oli käimine selline: http://www.youtube.com/watch?v=m-hCuYjv ... 1&index=73 Samasugust liikumist nägi hiljem ka autasustamisel.
Jään oma igaaastase arvamuse juurde, et see on üks paremini organiseeritud triatloni võistlus Eestis. Tänud korraldajatele ja iseäranis Urmasele, kes oma töö ja võistlemise kõrvalt on sellise asja korraldanud. Ja muidugi tänud kaasaelajatele, kes trotsides külma ilma vastu pidasid- ilma teieta oleks oluliselt raskem seda teha. Igaaastane võistleja ja kõva ujuja Ivo Härms oli sedapuhku raja ääres ja suutis oma naljadega tuju heaks teha. Ürgmees Lembit Pallas oli kah pealtvaataja rollis. Dr Holdeniga jäi mingil salapärasel põhjusel mõõduvõtt toimumata- stardialas ma teda linnariietes nägin, aga hiljem mitte.
Järgmine aasta jälle stardis ja siis võiks lõpuaeg alata näiteks 9-ga.

[Gaspar]

Aitähh, Toomas - väga hea kokkuvõte!
Tulemused võiks ka avalikkuse ette tulla..

[Gaspar]

http://taispikk-triatlon.edicypages.com/tulemused/2010

[RainerR]

Minu andmetel sai Indrek veel trahvi 4min (tp välise jootmise-söötmise eest) - seega "mitte-ametlikult" oleks see aeg võinud siis 8:54 olla

Kui ta seda 4 minutilist trahvi rajal kuskil nö ära ei kandnud, siis ei saa see nii olla. Olin ise sekretäri laua juures, kui Indrek finisheeris ja sekretäri kellal oli 8:58:31 (stardist möödunud aeg).

Kandis trahvi kohe rattarajalt tulles

[Jaaguar]

Minu andmetel sai Indrek veel trahvi 4min (tp välise jootmise-söötmise eest) - seega "mitte-ametlikult" oleks see aeg võinud siis 8:54 olla

Kui ta seda 4 minutilist trahvi rajal kuskil nö ära ei kandnud, siis ei saa see nii olla. Olin ise sekretäri laua juures, kui Indrek finisheeris ja sekretäri kellal oli 8:58:31 (stardist möödunud aeg).

Kandis trahvi kohe rattarajalt tulles

Head spordisõbrad
Asi oli selline, et peakohtuniku parem käsi fikseeris rattarajal rikkumise ning andis informatsiooni edasi otsustamiseks peakohtunikule. Karistus 4 minutit kanti teises vahetusalas. Kui rikkumine oleks toimunud jooksurajal, oleks võistleja vahepeal puhkama kutsutud.
Ise võisteldes paistis pilt jälle grammijagu parem, kui eelmistel kordadel ning samas ka grammijagu halvem, kui sai loodetud ja planeeritud. Rajalt tundus võistlejate tegevus kuidagi eriti ideaalne: lähe oli korrektne, oli täiesti eraldisõit, TP des mingeid kogunemisi ja tunglemisi ei näinud. Kahju, et lõpus suhkur jube alla läheb ja ei suuda inimestele võrdse huumoriga vastata
Toomasel oli ilus iga-aastane kokkuvõte. Lisan ka oma vaate seni, kuni emotsioon värskelt veel jalgades püsib:
Mõned päevad enne võistlust oli ilmaleht üks parimatest sõpradest, kuhu oli püsiv soov pidevalt pöörduda. Isegi teades, et saadav teave ei pruugi üldse tõsi olla, kujunes leht pea hõumpeidžiks. Sellist ilma nagu hommikul aknast paistis ja pärast tuli, ei ennustanud loomulikult keegi ka eelmisel päeval. Sekka lubati ka päikest ja oli plaan sõita tavaliste lühikestega.
Hommikul tundus olemine ikka nii vilu, et otsustasin vähemalt ühe ringi pika varukaga lasta, kindlas teadmises, et küllap läheb soojemaks ja viskan selle TP s Abilisele. Tegelikult hakkas sõites kohe hullult külm ja nii jäigi. Seevastu vees olla ei olnudki üldse halb. Muret tegi kahenädalavanune tugev külmetus, kui peale õhtust trenni seltskonnaga lobisema jäin ning vormi lihvimise asemel kuni võistluseni treeninguaega peamiselt teki all sooja joogiga veetsin. Tunda andis see nii palju, et lihtsalt lihas imestas, miks järsku pingutama peaks ja läks valusaks - ei saanud santi sundida, suplesin teise ringi mugavustsoonis lõpuni ja tegin mõttes plaani, et ei tea, kui palju peab veel planeeritud tempos järele andma. Tegin 2 ajaplaani, millest üks oli ideaal, mis nägi ette tippvormi maksimaalset ajastust ning teine lihtsalt eelmise aasta aja minutiga löömist. 100 km vaheaeg andis veel lootust, kuigi oli tehtud juba 2 metsapeatust, sest külm ajas kogu vee välja. Tegelikult tuli külmakangestus välja juba miski 80 km järel - nõme tunne, et lihtsalt ei saa pedaali peale vajutada, kohe antakse krambihoiatus. Lasin hoo maha ja lootsin iga hinnaga lõpuni liikuda, kartes, et jooks tuleb pidev krampidega võitlus. 2 vahetusalas olid keha ja sõrmed nii kanged, et ükski vajalik liigutus ei tulnud selline nagu mõte tahtis. Lootsin teha miski 20 sekise vahetusala, kuid läks topelt. 100 m järel oli esimest korda mõnus, kui esimene soe jalgadesse jõudis, kuid juba rikutud konditsioon tegi oma ja krambihoiatused jätkusid kolmandal ringil. Jälle tuli tempot vähendada, kuid kiirus vähemalt püsis, kuni 34 km l tuli suur-suur haamer, suure tuima pauguga täpselt silmade vahele. See oli selline haamer, mida polnud eales kohanud: kokkukukkumistunne, pilt must, kõik sees oli nõrk ja valus, jalg ei astunud isegi kõndimissammu. Pidin kõrvalolevale Eugenile tunnistama Tema paremust, sest ei uskunud, et täna enam jooksen. Kuna kaks ja pool ringi oli lõpuni, siis lootsin ikka vähemalt lõpuni kõndida. Lähedalolev rajajulgestaja Annika tunnistas vist samuti mind juba teises ilmas olevaks ning küsis nagu kaja (mulle vähemalt tundus nii), et kas oleks mõistlik katkestada, kas kindlasti ei soovi katkestada, katkesta, jääd vähemalt ellu, vms... Selline jutt ise on juba täiesti vastuvõetamatu ning tekkis sügav soov sealt lahkuda enne, kui nõrkus kena naisterahva ahvatlevale pakkumisele järele annab. sekundid käpuli, sekundid jalutamist, sekundid suusatamist, kokku 200 m jagu ja tundus, et ikkagi liigub see asi jälle. Imekombel jätkus liikumine järjest paranevas enesetundes: krambid andsid vähem tunda ja pilt läks taas värviliseks. Viimasel ringil oli eluisu juba tagasi koos teadmisega, et nüüd on vaja veel vaid laugest laskumisest alla saada. Tulemuseks aeg siiski alla 11 h ning tubli täispika läbimise kord kirjas - seekord siis kuues.
Nu ja siis alles nägin, kui palju on kogunenud uskumatult toredaid inimesi seda positiivset õhkkonda looma
Eesti keel on kuidagi vaene, mida võiks ja tahaks TEILE KÕIKIDELE väljendada ja soovin jätkuvalt olla teile kõikidele hea partner kusiganes... Nagu nägin, ei ole hullud ainult need, kes on rajal. Täiesti hullud on kõik, kes raja ääres kaasa elavad, omasid aitavad, korralduses ülientusiaslikult kaasa löövad ja nii oma aja kui rahaga üritust toetavad!!!
Parimad kiiduavaldused!
PS: Olen mõelnud, et elus on ka teisi huvitavaid asju, mida võiks teha, kuid seltskonna pärast asume uuesti sama asja kallale!!!
Nüüd tõsise jutuga edasi. Hetkel on täispikk kui hooaja viimane õuetriatlon ja millest võiks kujuneda ka triatloni üks parimaid võistlusi koos kultuurilise osaga ning mis paratamatult on kalendris augustikuu viimastel päevadel. Hetkel on küll välja öeldud 28.08.2011, kuid selle aasta ilmale vaadates on tõenäosus soojemaks ilmaks, kui see toimuks nädalajagu varem.
Väljendage soove ja mõtteid, kalender ei ole veel kivisse raiutud!!!
Parimad soovid spordile ja spordi sõpradele!
Urmas Paejärv 5518729

[indrekj]

Mõtlesin, et panen oma tzainiku read ka siis kõvade meeste jutu vahele. Ehk seeläbi julgevad tavainimesed rajale tulla ja veenduda, et millegi üleloomulikuga ei ole tegemist. Talvine jõusaal kasvatas 78 kg kehamassi kevadeks 84 kg-le. Põhjus selles, et sügisel tegin põlvele venitades liiga ja suurt muud talvel teha ei kannatanud. Jala osas läks talv rohkem taastustrenniks. Jooksutrenni tegin kevadel peale lume sulamist kuni Ümber Viljandi järve jooksuni, mis lõppes paraja põlvevaluga. Seose uue pereliikme lisandumisega tuli treeningpausi 2 kuud. Lihas kadus ja kõht kaunistas välimust. Esimene start oli Mulgi triatlon, mis oli paganama raske. Sealt edasi hakkasin trenni tegema keskmiselt 2-3 korda nädalas. Suve teiseks pooles sõitsin keskmiselt 1-2 korda nädalas rattaga 70 km, proovides hoides keskmist 30 km/h juures, mis vast veerand kordadest õnnestus (enamasti jäi veidi puudu, sest Tallinna valgusvoorid kahandasid seda). Jooksin täpselt niipalju kui karikasarja võistlustel oli vaja. Kuna oli soe suvi, siis sai ujuda palju. Üritasin oma oskuste ja tunde järgi tehnikat lihvida, et peaks vähem liigutama ja liiguks kiiremini edasi. Nädal enne võistlust jooksin rahulikus tempos 21 km. Liigesed pidasid vastu ja see andis kinnitust, et võib rajale tulla. Kaal oli langenud 80 kg-ni, mis kindlasti aitas liigeseid säästa.
Start. Hommik oli meeldivalt jahe. Tänu uuele kalipsole tundus vesi soe. Ujusin rahulikult ja üritasin liuelda. Viimasel veerandil tõstsin tempot, sest hakkas jahe. Rattas oli keskmine kuni 70 km 32,5 km/h. Seejärel kahanes lõpuks 28,9 km/h (puhtalt liikumiskiirus). Iga aasta on ühes suunas olnud tugev taganttuul. See aasta ei täheldanud. Enamus ajast puhus pigem küljelt. Kohe kuidagi ei tahtnud selg toimida purjena nagu varasemalt. Iga ring tegin peatuse ja sõin/jõin laual olevat (banaan, kurk, Isostar), lisaks oma kotist kaks Snickersit. Riietuseks oli pikk liibuv, milles oli täpselt piiripealne tunne, veidike veel ja siis hakkab külm. Kui vahetusalas tulin rattalt maha, siis abilised toetasid ratast. Ütlesin, et pole vaja, kuid samal hetkel sain aru, et lahti lastes käin käpuli. Kuidagi eriti kange oli olla. Vahetasin kõik riided ja hakkasin jooksma. Veerand ringi jooksimes järel tundsin, et mul on meeldivalt soe ja loobusin pikast liibuvast pluusist. 21 km sörkimise järel tundsin, et jõud otsas, kuna oli jahe, siis üritasin jooksusarnaste liigutustega edasi kulgeda. Iga ring võtsin laualt soola, leiba jms, joogiks Coca, Värska ja tee. Kuna liigesed pidasid vastu, siis jooksin lõpuni. Viimasel ringil sai Neeme mind kätte, kuid keeldus möödumast. Nii me siis lõpetasime koos. Tükk tegemist oli, et jalad sauna kannaks. Keegi uuris peale lõppu, kas ma siis tõesti geele jms ei kasuta. Olen kunagi proovinud, kuid erilist efekti ei täheldanud. Kindlasti oleks hea meelega näinud laual pirukaid nagu varasematel aastatel, aga ilmselt olin ainus, kes nende puudumist märkas. Teenindus oli tasemel nagu alati. Sügav kummardus Teile! Kui motivatsiooni leian, siis vast järgmine aasta jälle.

[indrek36]

Väike pajatus minugi poolt.Mulle selline ilm sobis suurepäraselt.Tuul sellest suunast kust vaja temperatuur paras veel lühikeses võistlemiseks.Ainuke mis murelikuks tegi oli minu enda treenitus.Töö ja jällegi põlvetrauma tõttu olin viimase 2,5 kuu jooksul saanud joosta vaid 37km,rattakilometraaz oli u.300km viimase 1,5kuu jooksul,ujunud 2km jällegi 1,5kuud tagasi.Sellepärast õnneks mind mingi tulemusekompleks ei painanud.Läksin lihtsalt läbi tegema,kuigi reaalselt peeglisse vaadates sain aru,et mind stardis olla ei tohiks.Ujumist ma ei kartnud,määrisin jalad soojendussalviga kokku,kalipso selga ja starti.Toomasega leppisime jah kokku ujumise tempo,kuid läks väheke kiiremini.Ise lootsin vargsi aega u.1.15,aga veest tulin välja u.1.05ga.Ujumise keskmine pulss oli183 ja max189.Kuna mul ju"kiiret" kuhugile polnud,rahulikult särk selga,kingad jalga,geelid-ampullid tasku ja sõitma.Siinkohal suured tänud Alma Sarapuule,kes ei pidanud paljuks laenata mulle oma Scott Plasmat,pakkumine sisaldas veel ka Bora jookse,kuid nendest ma loobusin.Piinlik olnuks sõita kasvõi 2min alla 6tunni nagu ma salamisi lootsin sellise rattaga.Kuna jahe ilm mind ei häirinud ja plaan iga tunni tagant geel,iga kahe tunni tagant magneesium ja vaheldumisi nii jõujook kui värska toimis,siis krampe ja uriinipidamatust mul ei esinenud.Ja niiviisi "targalt" tegutsedes tuli rattaaeg u.5t28min,mis ületas suurelt soovitu.Kuigi üldkilometraaz enne võistlust oli kokku u.2300km ei julgenud vahepealse pausi tõttu kõvemini vajutada,sest ees ootas minu"parim ala"-jooks.Rattas jäi keskmine pulss 173 peale max näitas 191.Kuna viimasest jooksust(Rõuge"plekkmehe " poolmaraton)oli möödas u.1,5kuud ei osanud jooksust kui sellisest midagi arvata.Et ma lõpuni teen selles ma ei kahelnud.Põlve korralikult"sisse pakkinud"asusin teele.Üritasin pulssi hoida alla 170löögi..Enda suureks imestuseks ei olnudki olukord jooksurajal nii hull,kui ma kartsin.Põlv küll andis tunda,aga kuna iga ringi järgi sai venitatud ja puhatud paar minutit,siis poole maani oli jooks minu jaoks kulgenud suurepäraselt ,aega oli kulunud u.2t15min.Ja siis hakkas kõik vaikselt pihta.Samm hakkas lühenema,süda üle 170löögi enam ei pingutada ei lubanud,pärast pausi jooksma hakkamine tundus juba koomilisena,aga ma siiski jooksin ja kui keegi filmis või pilti tegi suutsin ma isegi naeratada.Viimasele ringile minnes ja kella vaadates oli veel õrn võimalus saada aeg alla 11poole tunni ,kuigi ma enam jalgu suurt ei tundnud,võtsin veel mis minus oli ja SAIN aja alla 11 ja poole tunni.Lõpetades oli imelik kella vaadata,aeg u.16min parem,kui kunagi varem ja seda põhimõtteliselt jooksu arvelt.Sellest lähtuvalt tuleb jooksmist vist veel vähendada. :lol:Tundub,et tänane isotooniline spordijook nimega"H......ken"on hästi mõjunud ning homme kui ilma lubab saab rattaga juba kerge sõidu teha.Tänud loomulikult kõigile,kes rajal ja raja ääres ergutamast ei väsinud.

[Marko79]

Täispika parimad ajad jne on üleval http://kestvussport.ee/Ironman.php
Sügav kummardus kõikidele, kes pühapäeval võistlesid ja võistlejaid raja ääres toetasid!

[ToomasL]

Lugesin siin aastatetaguseid postitusi, kus Salmiakki küsis, millise treenituse pealt seda asja tehakse. Indrek juba oma numbrid viskas rahvale närimiseks. No ma käin numbrifriikidele kah arutamiseks mõned numbrid välja.
Läbisõit alates 01.01.2010 kuni 28.08.2010 2002 km pluss ca 400 km võistlustel. Joostud 480 km ning ujutud 40 km. Mitte kunagi ennem pole nii põhjalikult selleks võistluseks trenni teinud. Rohkem lihtsalt ei jõua, sest elu vajab elamist.
Antud võistluse keskmine pulss oli 140, maksimum 174.

[Jaaguar]

Oeh, no ma olen ikka siis täiesti andetu tüüp siin realiseerimata talentide keskel: 2010 hooaeg, e 09.2009 - 08.2010 sai rabeletud ujudes 170 km, rattaga 5103 km, joostud 1747 ning suusatatud 1176 km. Keskmine kiirus treeningutel ja võistlustel olid vastavalt: 2,52; 29,7; 11,95; 12,82. ....olgu see siis aluseks järgmiseks hooajaks. Seekord hoogu maha ei lase, sest septembris on juba mitmeid sportlikke lubadusi õhku loobitud. Hoidke alt, ükspäev peab see pauk valla pääsema.... või läheb nagu tavaliselt.... Vähemalt on numbrid kirjas ja on tore vaadata.

[Salmiakki]

Väga hea, et need treeningmahud siia välja toote. Popp värk oleks, kui kõik Ironmanil osalejad oma treeningmahud kuskile kirja paneks, oleks väga huvitav vaadata seost saadud tulemusega.

[Jaaguar]

Nagu näha, need ei ole alati seotud. Muutujaid saadava tulemuseni, on dajepenn...

[Tõnuke]

Kui kedagi peaks huvitama siis võin omalt poolt ka mingid treeningmahud välja tuua. 2009 oktoobrist kuni aasta lõpuni ladusin jooksumahtu 850km. Lisaks lugesin kokku kõik jooksukilomeetrid sellest aastast enne täispikka - võistlused ja trennid andsid tulemuseks 1014km. Talvel sai suusatatud 858km, millest pool on kogunenud võistlustelt. Uisutatud sai 252km ja rulluisutatud 772km. Talvel sai tehtud jõutreeninguks kükke - umbes 35000kükki sai lõpuks kokku. Jalgrattaga kogunes vaid 1900km. Ujumist talvel ei treeninud ja suvel pikki trenne ei teinud kuid Rõuge plekkmees, Tristar ja veel mõned triatlonid andsid pikema lõigu ujumise tunde kätte küll. Samas aga tuleb nentida et kuigi mind manitseti enne täispikka puhkama ja teistest võistlustest loobuma, arvasin et kuna suvel läks töö tõttu ettevalmistus niikuinii untsu, siis võistlen ikkagi saab siis triatlonil mis saab. Nii lippasin nädal varem läbi Valgehobusemäe Ekstreemmaratoni, jooksin 1tund ja 46minutit orienteerumisteisipäevakul, kimasin kolmapäeval Haanja RK rattakrossil ja tagatipuks kulgesin rahulikult läbi ka eelmisel päeval ümber Ülemiste järve jooksu 14km. Eks see avaldas kindlasti ka mingit mõju tulemusele, sest kui sügisel treenima hakkasin, olin eesmärgiks võtnud läbida täispikk 10:30-ga. Ilmselt oleks see ka õnnestunud, kui oleksin eelnevalt puhanud (vaid 5 ja pool minutit jäigi ju puudu). Samas kui arvestada et see oli 2010.aastal mul juba 107.võistlus, siis võin tulemusega igati rahul olla

[Mati]

Kui kedagi peaks huvitama siis võin omalt poolt ka mingid treeningmahud välja tuua. ... Samas kui arvestada et see oli 2010.aastal mul juba 107.võistlus, siis võin tulemusega igati rahul olla

Tõnu, diagnoosiga kodanikud kui liiga ekstreemsed erandid ei sobi üldisatavaks võrdluseks .

[Jaaguar]

See on, jah miski väga imelik ja eriline lugu... Kui vaid pump kannatab, siis mees andku aint minna!!!

[Salmiakki]

Jämedalt võttes, siis 8 kuud ehk 240 päeva, mille jooksul 100 võistlust ehk siis iga 5 päeva jooksul 2 võistlust . Kas sul mingi kodune elu ka veel säilinud on üldse?

[suuroja]

Samas kui arvestada et see oli 2010.aastal mul juba 107.võistlus, siis võin tulemusega igati rahul olla

eks neil võistlustel ja võistlustel ole vahe ka ikka sees. Sadakond võistlust oled siis teinud nö treeningvõistlustena. Nii võib iga pikemat treeningut omamoodi võistlusena võtta, kus üritad iseenesele ära teha. liigne pumpamine vähendab kindlasti "kummide" suutlikkust ning sinna läheb ka pea 1 h ajalist kaotust. samas kui keskmised pulsid ikka pidevalt sinna 170 kanti 107 võsitlusel lähevad, siis liigud aastaringselt selgelt tühjade kummidega.

[Tõnuke]

Jämedalt võttes, siis 8 kuud ehk 240 päeva, mille jooksul 100 võistlust ehk siis iga 5 päeva jooksul 2 võistlust . Kas sul mingi kodune elu ka veel säilinud on üldse?

Asi pole päris nii jämedalt võetav - võistlused ei jaotu päris nii ühtlaselt. Kui jaanuaris oli vaid 2 võistlust, veebruaris 5, siis maikuus näiteks 21. Samas võistlusel ja võistlusel on suur vahe, sest ma olen mais näiteks jooksnud võistlusel 100m ja samuti osalenud 12 tunnise kontrollajaga seiklusel. Ühel juhul on tegu lühiajalise pingutusega, mis pulsi korraks punasesse ajab, teisel juhul jääb anaeroobne piir üldse ületamata - kestvuse tõttu võib seda aga füüsilise pingutuse astet arvestades pikaks treeninguks nimetada. Kui neist 21-st võistlusest üle tunni kestsid 11 ja üle kahe tunni vaid 3, siis korraliku treenituse tõttu taastumine eriti raske pole. Samas seda et nii mitmedki võistlused on "tühja kummiga" tehtud, on sellise intensiivsuse puhul muidugi paratamatu. Aga kui lisada et kõige meeldejäävama elamuse/suremuse pakuvad ikka need võistlused, kus haamer eriti raskelt lajatab või kus eriti raske on (Rõuge Plekkmees oma kuumuses), siis seiklust jagub ellu ohtrasti . Lisaks annavad värvi ootamatud actionid nagu näiteks Nohipalu triatlonil (näed - jälle triatlon!) juhtus, kus 150m enne finishijoont kolm lahtist rotveilerit metsas mu võistluse peatasid ja minu käsivartel ning säärtel olevat pehmeks võisteldud värske lihaga maiustada tahtsid. Minutikese oli elu nagu filmis - lõpuks kui omanikud koerad kinni said ja mina finisheerida, selgus et vigastused piirdusid vaid ühe 1,5cm auguga Ärge saage valesti aru - ma pole mingi sado-maso hull. Lihtsalt seiklused meeldivad...

Ja kodus käin magamas. Tuleb naine, tuleb ka kodune elu (mõni on "lapsepõlve" eriti pikaks suutnud venitada)

[riho]

Tuleb naine, tuleb ka kodune elu (mõni on "lapsepõlve" eriti pikaks suutnud venitada)

Nii seda naist küll ei tule, nii nad ainult lähevad:-)

[Jaaguar]

Tuleb leida tibi, kellele meeldib meie seltskond ja kes armastavad ise ka vähem või rohkem ennast liigutada. Ka selliseid on, kes ei vingu iga treeningu eel. Ma arvan mõnda teadvat isegi ehk, sestap tean kõnelda

[ralfindus]

Kindlasti oleks hea meelega näinud laual pirukaid nagu varasematel aastatel, aga ilmselt olin ainus, kes nende puudumist märkas.

saiakeste puudumist märkasin ma ka, kuna saiavormiga inimestel on sportimiseks saia vaja.
muudes osades oli võistluse korralduse taas parem kui varasematel aastatel.
tänud võistlejatele ja kaasaelajatele!

[Salmiakki]

Kellele "tavalisest" Ironmanist väheks peaks jääma, siis järgmiseks äkki kerge Norseman triatlon:
http://www.nxtri.com/race_info/race_manual
Sigalahe võistlus tundub olevat. Huvitav, kas mõni eesti kange mees ka osa võtta plaanib?

[Jaaguar]

Kellele "tavalisest" Ironmanist väheks peaks jääma, siis järgmiseks äkki kerge Norseman triatlon:
http://www.nxtri.com/race_info/race_manual
Sigalahe võistlus tundub olevat. Huvitav, kas mõni eesti kange mees ka osa võtta plaanib?

Pole varem kuulda olnud. Vbl millaski oleks seda päris lahe kannatada...
Katsume siin Eestiski lihtsal rajal sama asjaga hakkama saada. Sel aastal siis 21.08! Vt www.triatlon.ee