Haanja100 2010

[dr Holden]

Mure maas jah!

Kubija hotell andis teada, et Haanjamehe talus on vabu kohti. Miinuseks kaugus stardist (ca 13km), plussiks see, et saad raja 82-l kilomeetril oma toast läbi käia, kui midagi vaja (jook-riided-ketivõti ).
Info www.kubija.ee

[Nongrata]

Millistesse punktidesse oma nänni saata saab?

[wom]

Kubija hotellis R-P kaheses toas vaba 1 koht. Ise minemas reedel Tallinnast ja üksinda, kui huvilisi-kaasasoovijaid, võib anda teada. Tagasi siis pühapäeval.

Kohad võetud.

[dr Holden]

Millistesse punktidesse oma nänni saata saab?

Miilisõitjad saavad asju saata igasse punkti, aga 1 ja 4 TP (seda teeb sama punt eesotsas Ivoga) peavad nii vara ära sõitma (Hallimäe punkt avatakse kell 8:45), et ilmselt paljud pole veel sel ajal Kubijalegi jõudnud.

2 ja 3 punkti autod on stardi lähedal ja sinna saavad kõik oma kraami saata. Olge hääd, otsige pärast kraam ära ka.

Uuendustena proovime sel aastal viimases TP-s pakkuda koolat ja arbuusi, äkki läheb peale!

[Rivo]

Uuendustena proovime sel aastal viimases TP-s pakkuda koolat ja arbuusi, äkki läheb peale!

Arbuus on igati teema ! Sel aastal proovisin 24h ajal ja sobis väga hästi
PS. Eriti vinge, kui neid arbuuse TP'des tükeldaks mõned kohalikud õllekõhu ja madruse särgiga tegelased (kohalik = armeenlane/grusiin)

[TONN]

Uuendustena proovime sel aastal viimases TP-s pakkuda koolat ja arbuusi, äkki läheb peale!

Arbuus on igati teema ! Sel aastal proovisin 24h ajal ja sobis väga hästi
PS. Eriti vinge, kui neid arbuuse TP'des tükeldaks mõned kohalikud õllekõhu ja madruse särgiga tegelased (kohalik = armeenlane/grusiin)

Kui toetuda Rivo 24h kogemusele, peaks peale arbuusi manustamist saabuma väga konkreetne UneMati. Ja isiklikult eelistaks näha ilma õllekõhu ja särgita naisolendeid. On mõnel ikka ropp fantaasia.

[KaupoR]

krt täna lõi mandrossi sisse. Ärkasin Haanjast mõnikümmend km põhja pool, kell 7 oli õues akna taga kerge miinus, pool 8 autosse istudes 0. Klaasid härmas, maa valge .... See kõik oli mulle kui päälinlasele uus, sest seal hommikuti nii külm pole. Ja homme kell 7 olen ma ise härmas ja külmast valge Aga samas oli ilus ka - päike just tõuseb, kõik hakkas aurama, tõusvast päikesest soojad värvitoonid

[marion]

See kõik oli mulle kui päälinlasele uus, sest seal hommikuti nii külm pole.

OT, mul olid Kristiines ka autoklaasid jääs, poole üheksa ajal oli 2,5 kraadi sooja

[Kuldar]

Aga samas oli ilus ka - päike just tõuseb, kõik hakkas aurama, tõusvast päikesest soojad värvitoonid

ehk siis nagu kongeniaalne värsitreial Saalomon Vesipruul:
Päikese kiired kul­dasivad puude latvasi nii
et just nagu kullatud olivad
ja linnud laul­sivad puude latvades
ja kui nad mitte ei oleks laulnud
siis oleks seal kaunis vagane lugu olnud
aga nad laulsivad ilusti
ja see oli väga ilus kuulda kellel aega oli kuulda
tuul kiigutas puude lat­vasi mis väga ilus näha oli
ehk ta küll suurem asi ei olnud
ja taevas oli taeva karva sinine

[KristjanS]

Lgp. Härra Vanahärra Kuldar,

Peame kurbusega teatama, et Teid on tabanud tõsine dementsus. On selgelt (ilma virvenduseta) näha, et Te ei suuda enam ise endale abi anda. Ei aita Teie puhul enam individuaalravi - üksildased uitamised maanteel ja mäluharjutuste tegemised Harku singlitel. Palume teil kiiresti pöörduda Mägi-Eesti kuurortlinna Võrru, kus Kubija hotelli juurest lähetatakse teid rühmateraapia korras 100miili pikkusele sessioonile, kus peakirurgiks on Dr. Holden isiklikult. Oleme veendunud, et ainult see suudab Teid veel aidata ja päästa täielikust kollapsist.

Lugupidamisega,
Keegi Kuskilt (aka Keegi Ei-Tea)

[Elvatom]

Siin väike kokkuvõte 2008 raviseansist. http://jaanusj.blogspot.com/ Kahju, et ka sellel aastal ei saa jälle ise osaleda. See hulluseravi oleks väga vajalik olnud. Ja veel sellise ilmaga!
Kohtumeiseni homme (kaasaelajana)

[dr Holden]

Jah, aga praegu on +15° ja vahetasin just raskemad roobad lühkarite ja plätude vastu.

Aga homme saab peateemaks riidevalik. Ideaalne oleks, kui näiteks igal-ühel, kes soovib riideid kusagile punkti jätta, oleks mõni kilekott koos selle peale kirjutatud nime või stardinumbriga kaasas. Pärast lihtsam sobrada asjade hunnikus.

Think about it!

[trauks]

Üleskutse. Ökoloogiliselt puhas H100
Kutsun kõiki osalema võistlusel H100 ilma spordigeeli ja -joogita.
Teeme keerulised asjad lihtsaks ja naudime korraldaja poolt pakutavat kohalikku toitu. Hoiame puhtana emakese looduse.
Trauks

[Rain]

Üleskutse. Ökoloogiliselt puhas H100
Kutsun kõiki osalema võistlusel H100 ilma spordigeeli ja -joogita.
Teeme keerulised asjad lihtsaks ja naudime korraldaja poolt pakutavat kohalikku toitu. Hoiame puhtana emakese looduse.
Trauks

Tore üleskutse, aga jube keeruline järgida. Juba 400 inimese kohalesõit, milleks kulub vähemalt 5000 liitrit kütust välistab selle.
Mis ajast Võrumaal Coca-Cola tehas on? Ja arbuusid, mida korraldaja pakub ei tule ilmselt naabrimehe kasvuhoonest?

[Mati]

Üleskutse. Ökoloogiliselt puhas H100. Kutsun kõiki osalema võistlusel H100 ilma spordigeeli ja -joogita. Teeme keerulised asjad lihtsaks ja naudime korraldaja poolt pakutavat kohalikku toitu. Hoiame puhtana emakese looduse.
Trauks

Tore üleskutse, aga jube keeruline järgida. Juba 400 inimese kohalesõit, milleks kulub vähemalt 5000 liitrit kütust välistab selle.
Mis ajast Võrumaal Coca-Cola tehas on? Ja arbuusid, mida korraldaja pakub ei tule ilmselt naabrimehe kasvuhoonest?

Kisub OT-ka aga asi mõttemaailmas kinni - et kui juba autoga kohale tulen, siis enivei juba hiiglaslik CO jalajälg maha jäetud ja see üks pakike ei tee enam midagi. Vahest saavad väikestest asjadest alguse suured asjad. Ja eks transatki sheeritakse päris usunalt, pigem kül kuluefektiivsuse võtmes.

Kokkuvõttes minu poolt Trauksi mõttele , pole palju neid kes sellist mõtet väljagi julgevad käia.

[KaupoR]

Päris ilma oma söögi ja joogita ei mängi vist välja. Mina näiteks ei saa juba tervislikel põhjustel minna rajale ilma oma söögita. Aga pakkide maha viskajad tuleks küll pika häbiposti otsa tõmmata. Kindlasti on TP-des mingi prügikott või siis poetame oma ülejäägid finishis vastavasse konteinerisse.

Kes püüab mõõta ökoloogilist jalajälge, siis pange see ka otsa palju kogu see mass nende tundide jooksul hapnikku ära tabib (st tarbib enam võrreldes diivanil vedelemisega).

[SK]

Kes püüab mõõta ökoloogilist jalajälge, siis pange see ka otsa palju kogu see mass nende tundide jooksul hapnikku ära tabib (st tarbib enam võrreldes diivanil vedelemisega).

Aga diivanil jalkavahtijad joovad non-stop õltsi ja panevad peeru, mis on puhas CO2 emissioon, seega kokkuvõttes ratturitega tasa!

Jõudu kõigile Haanja küngastel homsel härmas hommikul, ärge prügi loopige ja jätke silmapilk looduse jaoks ka! Sel aasta nokitsen vel kodus, järgmisel juba kah platsis...

[AndreK]

Aga diivanil jalkavahtijad...

Aga mis sul jalkavahtimise vastu on?

[KaupoR]

ökoteemaga jätkates, siis esimesel ringil oli rada väga puhas, nägin vist 1-2 batoonipaberit (loomulikult ka paar pudelit aga vaevalt need meelega maha visati). Teisel ringil oli teine teema - suht palju oli sodi maas, kuid mõnes kohas tundus, et taskud olid tühjendatud teadlikult sInna, kus metsast keerati suurele teele, ilmselt lootuses, et sealt on korraldajal sodi lihtsam ära koristada.

Sõit ise. Esimest korda nii pikka aega järjest ratta seljas, kübeke alla 9,5 tunni. Teisel ringil hakkasid kilomeetrid hirmus aeglaselt edasi tiksuma. Nii pika sõidu jooksul jõuab enesetunna käia seinast seina kohe mitu korda. Aga lõppkokkuvõttes hakkas juhtuma ca 3 km enne lõppu, kui üks lühikese maa (mis tegelt polegi kuigi lühike aga saate ju aru, mis ma mõtelen) sõitja mind vastu puud rammida proovis, sel ajal kui meil Tarlapiga finishi tegemiseks ettevalmistus käis. Kui omal saatetiimi poleks olnud, kes aegajalt raja kõrvalt kaasa elas ja moonaga varustas, siis oleks vist suht igav sõit olnud kümned ja kümned kilomeetrid üksi uhamist (lühima maa sõitjatest möödumist ei saa kuigi heaks seltskonnaks pidada - tulevad ja kaovad). ISE OLEN RAHUL, et tehtud sai

[Priit]

Ise jäin täna nõrgaks, alates 50 km-st kuni lõpuni vaevasid tõsised krambid. Seega ei saanud asja täiel rinnal nautida. Aga selle viimase TP tahaks küll esile tõsta. CC oli täpselt õigel ajal võtta. Kõik see spordijook, geel ja magneesium, mis sisse sai valatud, oli natuke enesetundele liig. Ja CC tegi selle kõik korda arbuusivanni juures istusin ka tükk aega, sai seda täiega siisse manustatud. Aitäh, selle uuenduse eest, tänu sellele oli lõpu osas enesetunne parem kui oleks enne arvanud

[Kris]

Tõest, CocaCola ei ole kunagi nii hästi maitsnud ,kui täna toitlustuspunktis.
Sõit ise oli raske, nagu ikka, kuid ilma ja rada suurepärane. Tänud ja järgmine aasta tõenäoliselt taas platsis.

[Martin K]

poisid, poisid-cocat kirjutati sajand tagasi välja apteegis, seega tegemist tõsise limpsiga. Ise olen sõltlane, seda manti kulub palju.
Sõit ise aga nagu seal ikka- puhas kuld.

[gandalf]

Seniks kuni ametlikud tulemused üles saavad:
http://www.vola-racing.com/msportspro/vahurleemets/


Vahur

[TairKibal]

Mõned pildid http://live.hot.ee/gallery/show_gallery ... id=1917057

[mart2]

No nii ...
Sai siis läbi ,,,
Mõtlesin, et sel aastal (seoses oma poole sajandi täitumisega) teen midagi erilist hooaja lõpetuseks. Kolme nädalaga sai joostud Tallinna maraton, ning sõidetud TRM ja Haanja100. Ratast olen sõitnud siiani ainult oma lõbuks ning kolm aastat tagasi soovitasid arstid jooksmise asemel ettevaatlikult kepikõnniga tegeleda (põlved).

Nüüdseks olen juba kosunud ja mida mäletan eilsest? Ilus ilm ja mõnus seltskond .
Mingist hetkest sõitsin lõpuni koos ühe lätlasega, kes keeldus rajal möödumast ja finishisirgel lausa lasi viisakalt 20 meetrise vahe sisse - olin harjunud sellega, et tavaliselt maanteel istuvad kümmekond noort selli enamuse ajast tuules ja siis kukuvad vahetult lõpus spurtima (kas või põhivedajat aeda surudes ). Lätlane kiitis iga natukese aja tagant, et küll teil on ilus loodus, vahva maastik ning toredad ürituste korraldajad - isegi lma olid just paraja tellinud.

PS. Aga tegelikult mingil hetkel (täpsemalt Mõrvari isal) käis peast läbi mõte, et Ivar koos teiste korraldajatega tuleks selliste naljade pärast kinni panna. Järgneval laskumisel tuli mõistus pähe ja sain aru sellise tegevuse võimalikest tagajärgedest - kes kurat siis järgmisel aastal uue sõidu korraldab?! Ei jää muud üle kui lubada (jälle?), et uuel hooajal hakkan trenni tegema.

[Jaaguar]

Nüüdseks on möödas õhtune üritus sõpradega, öine tagasisõit Tallinnasse, hommik ja pool päeva raviseansist kosumiseks ning saab ka taas virtuaalmaailmas seltskonnaga liituda.
Doktor on juba tuntud tegija ning oma ala meister ja võib korraldajatele ainult kiidusõnu hõisata ürituse õnnestumise eest!
Oleks vahepeal trenni ka teinud, küll siis...
Selleks aastaks oli pagasit vaid veebruaris üks 10 km talvetriatlonis ja enne Haanjat 20 km Keila künkaid laenatud 10 a vana GT 3 ga. Et mitte jätta vale muljet täielikust treenimatusest, siis maanteel sai ikka hõõrutud ja jooksus ka pumpa buuditud. Obune oli muidugi nii vana, et olin vist ainus, kes ketsidega veel üritas - vähemalt ei märganud teisi. Viimaseks suuremaks laskumiseks sai viimane piduriraas ka põhimõtteliselt otsa. Ega suuskadel ju ka pidureid ei ole, vaid kiiruse vähendamiseks sõidetakse slaalomit. Nii minagi püüdsin, sest räigeks downhilliks ei saanud vaimult kooskõlastust. Teine suur hirm kiiruse kasvamise juures oli see, et esisild sinna Haanjasse jääb, kuna loks oli enne starti nii suur nagu mosse roolil vahetult enne kõikide roolimunakate väljakukkumist. Nüüd on ravi tehtud ja täiesti terve mõistuse juures asja üle vaadates on selge, et selle tehniliselt TÄIESTI surnud amordiga never ever enam ei sõida, isegi käekõrval ei tahaks lükata...
Aega kulus, aga tehtud sai. Tänud rahvale üliviisaka ja meeldiva suhtumise eest enne starti, rajal, saunas ja makaronilauas!!!
Kuna kohtade arv on piiratud, siis arvestades haigekassa piiratud ressursse, maksaks taaskord ise kinni järgmise aasta korralise hoolduse raames läbiviidava seansi. Vaimuravi on ike kõikse tähtsam. Kui vaim peab vastu, küll keha järele tuleb! Hoidke vaimu seltsimehed hullud/segased!!! H100 aitab Teid odavaima raha eest!!! Järgmisel aastal pidada hinnad langema 15,6 korda

[Raix]

Ma olen vist kellegi seal Kõrgemates Sfäärides välja vihastanud või midagi. Elus neljas katkestamine (neljas hooaeg minekul), sel aastal teine, ning missa kostad või kussa pistad- selleaastased katkestamised mõlemad hullude raviseansil Haanja või Rõuge kandis. Eelmine siis TdR teisel päeval. Nii jäigi Vällakas minust sel aastal, ratas käekõrval, vallutamata. Ei tea, kas süsinikraami ohverdamine aitaks needuse uueks aastaks murda? H100ta lõpetamiseta tundub hooaeg kuidagi poolik, tagumik jäi korralikult sügamata- peab vist veel mõne võistluse otsima. Positiivsema poole pealt- kaasvõi(s)tlejad ning üritus olid überlahedad nagu alati.

[kollane öösärk]

Kollane öösark sõidab juba seitsmandat aastat nö botastega, lähtudes vanasõnast, et vana koer uusi trikke ei õpi. Amordita on ka sõidetud, pole hullu midagi. Aga seekord, kui asjast rääkida, oli meeldivaim elamus see üllatus elik kuusesingel nr 3, sest Vaskna kallasraja lõpp ja eriti järgnev murutõus oli üks ebameeldivaimaid kohti rajal... Koka viimases punktis oli kui kerisele, paluks seda pakkumist jätkata! Ja üldse oli kõik kuidagi liiga ilus- ilm, vaated, rada, viisakad kaassõitjad... Tasuks koht esimese poole sees

[KaupoR]

... oli meeldivaim elamus see üllatus elik kuusesingel nr 3, sest Vaskna kallasraja lõpp ja eriti järgnev murutõus oli üks ebameeldivaimaid kohti rajal...

Esimesel ringil oli just sellel kuusesinglil nr 3 raja üks kõige ohtlikum koht - ühel kuusel olid oksad väga pikad ja harali ning ma sain viimasel hetkel pea kõrvale vältides silma peast välja torkamist. Teisel ringil oli puu juba ära laasitud, ei tea kas keegi tõmbas kiivriga oksad maha või midagi ...

[Vihmamees]

Mingi arusaamatu emotsiooni ajel (või oli see siis viimase hetke sooduspakkumine, 500 EEK) sai ka ennast peale 2007 a. katkestamist taaskord H100-le regatud. Ja karistus ei jäänud tulemata! Jõudu jagus nii 65 km jaoks (vana TRM-i pikkus ). Sealt edasi puhas võitlemine tungiva sooviga katkestada. Tuimalt sai jälgitud kaasvõitlejate möödumist, jalutades kõik vähemgi raskemad tõusud. Korralik nippel sai ka pandud tollel ca 82 km oleval laial ja libedal sillal. Peale viimast TP-d oleks lausa kättpidi tahtnud rajameistrit tänada kruusa- ja põlluvaheteede eest. See andis aimu et ei peagi seekord vist metsas ööbima. Aga, lõikasin näppu! Mitte ei saa aru mis kuri vaim sundis eelmainitud härrat (või prouat?) suunama rada viimasel 4-5 kilomeetril taas metsa vahele, singlitele...
Kusagil seal saabus ka selgus, et eesmärk alla 6,5 tunni lõpetada jääb seekord täitmata. Aga noh, lõpuni sai tuldud, koht siis seekord 90-e sees. Peaks vist kusagile kirja panema et enam ei roniks H100-le . Või peaks paarsada kilti baigikilometraazhi ka koguma hooajal, nii trenni mõttes, vms.

[Olts]

... oli meeldivaim elamus see üllatus elik kuusesingel nr 3, sest Vaskna kallasraja lõpp ja eriti järgnev murutõus oli üks ebameeldivaimaid kohti rajal...

Esimesel ringil oli just sellel kuusesinglil nr 3 raja üks kõige ohtlikum koht - ühel kuusel olid oksad väga pikad ja harali ning ma sain viimasel hetkel pea kõrvale vältides silma peast välja torkamist. Teisel ringil oli puu juba ära laasitud, ei tea kas keegi tõmbas kiivriga oksad maha või midagi ...

Mul õnnestus samade okste otsa kiivriga takerduda. Õnneks oli nokk kah ees. Aga ohtlikud olid need tõesti.

[KaupoR]

Mul õnnestus samade okste otsa kiivriga takerduda. Õnneks oli nokk kah ees. Aga ohtlikud olid need tõesti.

Sa võiks siis Eesti metsameeste tiimis olla tuleval aastal ja teha hea tulemuse kiivriga laasimises

[dr Holden]

Mul õnnestus samade okste otsa kiivriga takerduda. Õnneks oli nokk kah ees. Aga ohtlikud olid need tõesti.

Kuna see kuusesingel nr 3 oli täiseti tutikas, siis ilmselt panid esimesed mehed õigelt rajalt pisu (nt paarkümmend sentimeetrit) mööda ja sattusid kuuse otsa. Oma rattaga läbisõitudel sealt (paar korda) küll ühtegi harali kuuske ei täheldanud.

Mul on terve kast staffi, mis jäeti punktidesse ja hotelli. Üritame lähipäevil raja maha saada ja siis panen täpsema listi üles, mis ka kes.

Rsk, geelipakke on maas palju! Me korjame nad kõik ära, aga kuna rada on nii pikk, siis paljud kohalikud näevad vähemasti paar päeva neid pakikesi seal vedelemas ja see on ai-ai paha! Loodan, väga, et selle jama korraldasid lõunanaabrid, sest teatavasti hakkavad Eesti ratturid juba veidi prügiteadlikumaks muutuma. Panen ka Läti foorumisse kurja kirja.

[rai66]

Rsk, geelipakke on maas palju! Me korjame nad kõik ära, aga kuna rada on nii pikk, siis paljud kohalikud näevad vähemasti paar päeva neid pakikesi seal vedelemas ja see on ai-ai paha! Loodan, väga, et selle jama korraldasid lõunanaabrid, sest teatavasti hakkavad Eesti ratturid juba veidi prügiteadlikumaks muutuma. Panen ka Läti foorumisse kurja kirja.

Ise olen kogu aeg kasutanud geeli jaoks spets. pudeleid. Mahub ka 2 geeli sisse. Ei kujutagi ette muud varianti, kordades mugavam ja prahivaba

[meelisl]

Sai ka esimest korda elus nii pikk sõit ette võetud. Peale väikest haigust ja TRM-il vaevlemist lõi vaim korraks nõrgaks, aga tagantjärgi olen rahul, et asi tehtud sai. Rahulikus tempos kulgedes oli aega nautida ilusat ilma ja kaunist loodust. Plaani Jaanimäe ja külamäe otsa tasus sõita juba kaunite vaadete pärast, mis olid nii ilusad, et täitsa tasus ka teise ringi sõitmist.
Jalga jätkus lõpuni, viimastel rohutõusudel jäi seljataha lätlane, kes viimasest TP-st enne meid minema sai. Lihtsalt pikast istumisest jäi selg veidi kangeks ja üleüldine väsimus andis tunda. Umbes poole maa peal oli küll tunne, et kui lõpuni saan, siis kobin kohe magama, aga lõpupoole läks asi palju paremaks. Õhtul sai veel Võrus ka rahapuudust kannatava tudengineiu tiss ära nähtud , aga pühapäev oli küll väga vaevaline - ratast pestes tuli uni vägisi peale.
Geelipakke nägin päris mitmeid juba esimesel ringil ja sama kuuse otsa koperdasime samamoodi nagu teisedki. Õige rada läks tegelikult kuusest vasakult, aga kuna jäljed läksid paremalt, siis panime mööda jälgi. Eks varajane ärkamine andis ka tunda, kuigi selleks ajaks oli rütm juba enam-vähem paigas.
Lõpetuseks tahaks tervitada Janekit clubbersist, kellega koos oli väga mõnus sõita; Rihot, kelle toitumisnõuanded olid väga abiks ja Holdenit mõnusa raviseansi eest. Korraks oli rajal tunne, et ravi on efektiivne ja järgmisel aastal pole vaja tulla, aga nüüd hakkab toime juba kaduma ja järgmise aasta osas on lahtine ainult see, kas proovida uuesti rahulikus tempos pikka sõitu või sõita võistlustempos "lühikest"...
Ahjaa, mõned minu aparaadist tulnud pildid ka (enamuses küll Jõeläthme sõitjatest): http://picasaweb.google.com/luiks.meeli ... 0002102010#

[Mati]

Rsk, geelipakke on maas palju! Me korjame nad kõik ära, aga kuna rada on nii pikk, siis paljud kohalikud näevad vähemasti paar päeva neid pakikesi seal vedelemas ja see on ai-ai paha! Loodan, väga, et selle jama korraldasid lõunanaabrid, sest teatavasti hakkavad Eesti ratturid juba veidi prügiteadlikumaks muutuma. Panen ka Läti foorumisse kurja kirja.

Ma ei tea kas ma kulgesin seekord tõesti nii aeglaselt, et ka mulle jäi kuidgi kole palju prügi silma. Isegi häirivalt palju võrreldes teiste sõitudega. Kuna oli juba ette teada, et midagi kaotada pole, siis üritasin ise järgida Trauksi üleskutset ja toimis - on võimalik ka nii!

[JBB]

Bildes no Latvijas - http://cid-4ba2021275b6b2d0.photos.live ... 100%202010

[toomaspoiss]

Onu Bella legendaarset pala kopeerides võib öelda:" nüüd on pidu läbi ja on aeg kõike meenutada". Kui vaadata tagasi ja võrrelda viimast kuut raviseanssi siis võib julgelt väita, et mõrvari tippu ratast lohistades on iga kord üks ja seesama tunne. Tunne on vägivaldne ja miski minu sees sooviks Holdeni sealsamas viimaste jõuvarudega ära kägistada. Aga ta ei ole nii rumal, et ta seal mäeotsas "hopp-hopp" või "heia-heia" motiveerimishüüatustega üles astuks. Samas kardan, et kui ükskord enam selliseid tundeid ja sisemist plahvatust ei teki- siis vist on see tore üritus minujaoks oma fluidumi kaotanud. Seni küll selliseid märke kusagilt ei paista. Niiet kõik lugupidamised ja tervitused korraldajatele ja loomulikult teistele väga haigetele patsientidele.

[Kirsa]

Mina nägin vast ühte mahavisatud geelipakki. Võib-olla oli mul pilt kogu sõidu udune, aga rohkem nagu ei paistnud silma.
Ma ise ei visanud seekord ühtegi maha, isegi mitte toidupunkti või lindi kõrvale. Pistsin tasku ja Age juures tegin väikese kaubandusliku peatuse, kus mina tühjad pakid talle ja tema täis pudelid ja geelid/batoonid mulle.

[Rivo]

Tühja taarat oli tõesti palju maha "kukkunud". Põhim. iga vähegi siledama lõigu algused olid "lisa märgistuse" saanud.
Sõidust - krt, viimati oli selline tunne Saku 100'l, kus kohe üldse polnud mingit huvi ega tahtmist sõita. H100 miili on aga piisavalt pikk, et kõik tujud ja meeleolud jõuavad õnneks mitmeid kordi muutuda.
Aga ausalt ja südamest - eelmise aasta rada (teistpidi) meeldis hulga rohkem.

[Jaaguar]

Ma kohe ehmatasin, kui avastasin, et taskusse asetatud tühi pakk oli sealt vehkat teinud. Natuke risustamise süüd pean seega ikkagi omale võtma, teised pakendid jõudsid seekord sihtkohta. Nu, andke andeks - polnd jaksu ja aega otsima minna....

[arvoest]

Võistleja 208, tänud ketiluku eest. Aitas lõpuni.
Võta ühendust kuidas asja ära klaarime.

[MiCC]

Jah, täname abistajaid! Võistleja 247 kes andis mulle ketiluku mingi ~11km. TÄNUD! Ehk annad ka endast siin märku, ja teeksin väikse tänukingi !

[KristjanS]

Njaa. Üks saag, mille plaanisin käima tõmmata, juba siin vaikselt uriseb - prügi mahaloopimine. Küsiks pigem nii, et kui linnas ringi liigume, kas siis kah kommipaberi ja limpsipudeli niisama maha viskame põhjendusega, et pole aega ja prügikasti pole?! Vaevalt... Seejuures ei koti mind absoluutselt, kas selleks prügi mahaviskajaks on võidu peale sõitjad või niisama kesktaseme harrastajad. Asi on kinni suhtumises teistesse ja meid ümbritsevasse loodusesse. Minu poolt häbi teile!

Teine asi. Kas Haanja 100 on rattavõistlus, kuhu tullakse ületama ennast igas mõttes - vaim, üldfüüsis, sõiduoskused, või niisama läbima, et saaks linnukese kirja? Lausa kurb oli vaadata, kui sõitjad iga väiksemagi "takistuse" ees kohkusid, profülaktika mõttes ratas juba tükk maad enne käe kõrvale võeti ja siis üle takistuse lükatakse, segades seejuures neid, kes tõesti proovida tahavad. Miks need üksikud sillad ja purded, mudamülkad ja juurikahunnikud teid nii kohutavad? See on ju tõsise rattakrossi lahutamatu osa ja need, mis Haanja 100-l sees, kohe kutsuvad ju end ületama. Kas äkitse ka argipäeva takistustest jookseme suure kaarega mööda ja jätame nad lahendamatta? Kahju, et inimesed nii kergelt loobuvad. Ise võtsin kõikvõimalikud "tehnilised" lõigud rattaseljas ja vaid mõnel üksikul ikaldusin ja seda vaid eesjalutajate tõttu! Me ei saa enne nendest raskustest üle, kui me neid ei harjuta. Oleme ratturid algusest lõpuni!

Enda sõidust. Sai seda raviseanssi viimati läbitud aastaid tagasi. Sellest ajast oli meeles suhteliselt vähe - ilus ilm ja mõrvarid erinevas variatsioonis, Munamägi üht ja teistpidi. See aasta läksin rajale selle arvestusega, et Holden juba haigutab ja teised korraldajad juba platsi kokku korjavad, kui mina lõpetan. Ei ole ammu ratast sõitnud ja veel enam nii pikalt. Peal olid viisakad esi ja tagatuli, millised häda korral enamvähem valgustavad. Õnneks alahindasin enda võimeid ja patareid jäid seekord kulutamatta. Pärast minu lõpetamist siras päike kõrgel veel paar tundi.
Lubasin endale, et stardin kõige viimasest reast ja päris viimasena. Korraks see nii oligi, siis otsustas keegi aga minust ikka veel tahapoole jääda. Alguse võtsin suhteliselt rahulikult. Et alguse asfaltitõusudel mitte päris ümber kukkuda, pidin teistest kiiremini sõitma, "võitsin" sellega päris mitukümmend pead, mis ei teikitanud minus mingeid emotsioone. Ainus asi, mis alguses häiris, oli meie lõunanaabrite ületerve-mägieesti-kõlav kisa. Vaikselt tiksudes ja singlitel oma positsiooni parandades, jõudis kuskil kätte esimene toidupunkt, kus sai keha kinnitatud ja muidu muhedalt aega veedetud.

Järgmine ere mälestus on Munamäelt, mis osutus parajaks katsumuseks. Valikuid oli kaks: kas võtta ratas käekõrvale ja seda siis 10min jalutada või panna pea lenksu alla ja tõus ratta seljas täie p*s*ga ära võtta. Võtsin riski ja tõmbasin pulsi lakke ja ülal ma olingi, oma ülekadevaliku tõttu pidin hetkekonkurentidest kiiremini sõitma ja sellega õnnestus ka 2-3 pead maha võtta. Ülesse jõudsin enda "grupi" "esimesena" ja laskumine oli täiesti puhas...seal sai siis "tirri lastud" ja "puhatud". See, mis järgmiseks ees ootas oli kurat ja põrgu. Mingi erikrdinõme põllapealne kalju otse püstloodis üles, mis minu mäletamist mööda sai esimesel korral ökonoomitamise mõttes võetud pool maad ratas käekõrval. Õnneks ei erinenud teiste sõidutempo minu jalgsiliikumise omast ja kohti seal ei pidanud ära andma. Kuskil, ma ei tea kus kohas, olid kuusesinglid, mida nautisin sajaga. Neid oleks võinud olla kordades rohkem ja pikemalt ja veel tehnilisemad. Kahju oli, et need na kiirelt otsa said. Kuskil maal andsin abi kaaskannatajale, kel oli mingi kalts pidurite vahele kinni kiilunud, mingil hetkel üritasin pead ragistada, kuidas käepäraste vahenditega vabajooksuga ratas fix'iks teha. Välja ei nuputanud ja võitleja pidi ratas käekõrval edasi jalutama. Oli teisel tirri konnad ära murdunud ja tirr käis tühja.

Kuskil mingil hetkel taipasin, et mulle on tekkinud ka mingisugune "konkurents". Mingi seltskonnaga sai Vestmanni ja Piibelehte mängitud. Seda muidugi sel hetkel alateadlikult, takkajärgi mõeldes ja "analüüsides" muidugi ilmselgelt. 20km enne lõppu, ehk umbes viimases TP-s oli üks peakonkurente end liigtäis parkinud. Temast enam paugutajat ei olnud. Teine mees oli veel pildis ja lubas mulle, et kui mulle kaotab, müüb oma ratta maha või annab kellelegi, kes temast tugevam on . Pidi siiski viimased 10km mulle 4 minutiga alla vanduma. Lõpp oli muidugi piin omaette, kui pikad ja kiired kruusalõigud minu jaoks osalt väga aeglaseks kujunesid. Eks siis tuli tõusudel ja metsavahel endast rohkem anda. Sellest piisas, et vastased alistada. Lõpus viimastel meetritel sai selja taha jäetud veel paar numbrit.

Ise rahul, eesmärk, rada läbida, sai täidetud ja ootamatuks osutus see, et lõpp minu jaoks "võidu" kihutamiseks kujunes. Ei osanud arvata, et mul veel selleks jaksu on, ju olin sõidu vältel liigselt end hoidnud.
Ülekanne 38-21 (aka 44-25) õigustas end igati, seal, kus jalutasid teised jalutasin mina. Oli lõike (tõuse), kus pidin enese hoidmise mõttes ratast käekõrval lükkama. Publikumagnetid üritasin siiski sõita (edevuse asi, teate küll). Ratas, millega muidu sõitsin, oli/on paras peller, millel sõiduasend absoluutselt ebanormaalne ja ainuüksi raami kaal sama palju kui viisakal rattal raam+kahvel+jooksud. Mõrvari isa oli tõsine kangutamine, samuti Jaanimägi. A noh, raskused ongi selleks, et neid ületada! Järgmisel aastal kindlasti jälle.

PS! Vällamäe otsas olnud DH-tibid olid lahedad! Nad sättisid parajasti ratast üles lükates õhtust joogiplaani paika, kui mina vandudes ja unistades tõusu lõppu ootasin. Ülal ajasime törts juttu ja siis olin sunnitud minema. Keegi teab, kellega täpsemalt tegu oli/on?

[Rain]

Teine asi. Kas Haanja 100 on rattavõistlus, kuhu tullakse ületama ennast igas mõttes - vaim, üldfüüsis, sõiduoskused, või niisama läbima, et saaks linnukese kirja? Lausa kurb oli vaadata, kui sõitjad iga väiksemagi "takistuse" ees kohkusid, profülaktika mõttes ratas juba tükk maad enne käe kõrvale võeti ja siis üle takistuse lükatakse, segades seejuures neid, kes tõesti proovida tahavad. Miks need üksikud sillad ja purded, mudamülkad ja juurikahunnikud teid nii kohutavad? See on ju tõsise rattakrossi lahutamatu osa ja need, mis Haanja 100-l sees, kohe kutsuvad ju end ületama. Kas äkitse ka argipäeva takistustest jookseme suure kaarega mööda ja jätame nad lahendamatta? Kahju, et inimesed nii kergelt loobuvad. Ise võtsin kõikvõimalikud "tehnilised" lõigud rattaseljas ja vaid mõnel üksikul ikaldusin ja seda vaid eesjalutajate tõttu! Me ei saa enne nendest raskustest üle, kui me neid ei harjuta. Oleme ratturid algusest lõpuni!

Mina olin üks nendest, kes üsna tihti ratta seljast maha tuli ja ratta üle mülka kandis. Tegin seda tihti ka siis, kui oleks ilmselt saanud läbi sõita. Miks? Sest tahtsin lõpuni sõita enam-vähem normaalselt toimiva rattaga. Minu eesmärk oli igal juhul lõpetada ja mülgaste ees maha ronimise ja läbi jooksmisega sain pisut oma tehnikat säästa. Ilmselt ei ole ma nüüd algusest lõpuni rattur

Vabandan, kui minu pärast jäi sul mõni mülgas alistamata

[kalari]

Mina olin üks nendest, kes üsna tihti ratta seljast maha tuli ja ratta üle mülka kandis. Tegin seda tihti ka siis, kui oleks ilmselt saanud läbi sõita. Miks? Sest tahtsin lõpuni sõita enam-vähem normaalselt toimiva rattaga. Minu eesmärk oli igal juhul lõpetada ja mülgaste ees maha ronimise ja läbi jooksmisega sain pisut oma tehnikat säästa. Ilmselt ei ole ma nüüd algusest lõpuni rattur

Vabandan, kui minu pärast jäi sul mõni mülgas alistamata

Rain, ära põe, sa polnud ainuke! Eksperimenteerimiseks on teised kohad-ajad!

[buff]

kisub nagu elioniks juba, kus tagantulija ennast tegijaks peab ja eessõitjaid siunab

[vigurivänt]

Tegin seda tihti ka siis, kui oleks ilmselt saanud läbi sõita. Miks? Sest tahtsin lõpuni sõita enam-vähem normaalselt toimiva rattaga. Minu eesmärk oli igal juhul lõpetada ja mülgaste ees maha ronimise ja läbi jooksmisega sain pisut oma tehnikat säästa.

Ja õigesti tegid. Siin on vaks vahet, kas üritad rada läbida või üritad seda teha võimalikult kiiresti. Mõni koht saab joostes kiiremini läbitud ja tehnika mudast puhas hoitud. Kui sõidaksin lihtsalt läbimise peale, siis vast üritaks samuti võimalikult palju sadulas püsida. Ise puhastasin kahel korral kassetti, sest muda kittis väikesed hammakad täis ja kruusal ei jõudnud piisavalt kiiresti kruttida. Esimesel ringil olid kõik tõusud peale Plaani Jaanimäe ja Massimõrvari sõidetavad, RRT sinli eelne ja sillajärgne tõus ka, teisel tekkisid libedusest põhjustatud takistused ja motivatsiooni probleemid. Otseselt keegi ei takistanud, pigem taheti aidata. Ma muidugi häälitsesin ka juba eemalt, kui lähenesin. Hea tähelepanek oli see, et 90% võistlejatest keerasid hüüde peale "PAREMALT" kohe kiiresti paremale Sel põhjusel hüüan tihti HOP või RADA, et inimene ise saaks omale meeldiva koha leida, aga tundmatule ei taheta vahel lihtsalt teed anda, siis peab võlusõna (sajamiiliesimenetuleb vms) kasutama, vahel see mõjub

[KristjanS]

kisub nagu elioniks juba, kus tagantulija ennast tegijaks peab ja eessõitjaid siunab

Ei siuna ma kedagi, üritan lihtsalt selgust saada, et miks rattaga ei sõideta, vaid see käekõrval joostakse. Seal, kus mina lõpetasin, olid/on tegelikult kõik minu tasemega sõitjad. Võibolla on lihtsalt minul rohkem pealehakkamist ja motivatsiooni ennast proovile panna, mitte iga juurika ees kohkuda ja jooksma hakata. Respekt kõigi ees, kes sõidu lõpetasid, veel suurem kummardus nende ees, kes kasvõi proovisid tehnilisi kohti sõita!

Rahu ja järgmisel aastal ehk on olukord teine

[erikr]

Ei siuna ma kedagi, üritan lihtsalt selgust saada, et miks rattaga ei sõideta, vaid see käekõrval joostakse.

Nagu ütles kunagi Ermo, kui ta Nissani maratonil esikümnes Tornimäe tuletorni tõusu joostes võttis - vahet pole, mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab. Kusjuures terve hulk mehi kargas ratta seljast tõusu all maha.

H100 on enamusele läbimise teema ja kas tehnika või enda säästmine parima lõpptulemuse nimel ei tohiks olla häbiasi.