Autojuhtide suhtumisest jalgratturisse.

[Monty]

Tartus näen tihti maanteerattureid, kes märkidest välja ei tee. Vaatavad enne ega autot ei tule ja siis pressivad punasega üle. Ma liikluses autojuhtide peale eriti vihastanud ei ole. Enamasti nad ikka näevad mind ja arvestavad minuga, vihastavad pigem jalakäijad, kes rattateel kõnnivad. Kaks viimast kukkumist oli just nende pärast. Esimene kord läks õnneks ja ratas jäi terveks, sest mul õnnestus jalakäijat vältida, ise asfaldil libisedes. Teisel korral tuli jalakäija täiesti ootamatult üle valge joone rattateele ja sõitsin talle täpselt sisse, ise mõeldes, mis nüüd küll juhtub... Jalakäijaks osutus mingi 13-14 aastane vene poiss. Kuna olin päris vihane ütlesin talle, et miks sa tuled mulle teele ette, sellepeale pistis ta jooksu. Tookord kasutasin küll veidi teistsugust sõnavara, sest esiratas oli kaheksas, aga muu jäi õnneks terveks. Ise sain muidugi veidi libiseda. Kaldusin nende jalakäijatega teemast kõrvale, aga ühegi autojuhi pärast pole pikali käinud. Kõige ebameeldivamad on ikka need, kes teevad möödasõidu ja siis pööravad järgmisest teeviidast ära, nii et ma pean pidurdamisega suurt vaeva nägema.

[Soobel]

Kõrvalteedele ja hoovidesse keeravaid teelõikajaid olen isegi kohanud, liikumise pealt on kokkupõrge suht vältimatu, sel juhul on juba targem kõnniteele ratta seljast katapulteeruda ja loota et ei veereks hoovisõitva auto rataste alla. Ise olen niimoodi õlaga pakibussi külje ära mõlkinud ja ühe pirukamoskvitsi kuudi meetri ulatuses ära kriipinud. Mõlemal juhul olid juhid hädas ja paanikas, mina kehitasin õlgu, keerasin lenksu otseks, nentides, et ennegi on käbla käidud, ei ole häda midagi.

Aga korra sai nalja ka: hakkasin foori tagant koos ühe jorsiga liikuma, 50 meetrit pärast oli aga kangialune, kuhu jorss oma Lexusega keerata tahtis, ei tea, mis juhtus, kas arvas ta, et ma liigun jalakäija kiirusega, igatahes häirisin teda nii hirmsal moel, et tal ei tulnud pööre hästi välja ja ta pidi peaaegu kangialuse nurka sisse sõitma. Minul polnud midagi, kiirus väike, jaäin turvaliselt seisma, aga tema siis tagurdas ja manööverdas edasitagasi, et kangi alla saada, hoides nii ühte rada kinni ja vihastades minu kõrval ja taga ootavaid autosid, mis tuututama pistsid.

[_KRIS_]

Mul oli üleeile maantekaga trenni tehes kose-kloostrimetsa ringil ka päris põnev.
Kõik algas sellest, et pirita linnaosavalitsuse juures ristmikul peatus foori tõttu minu ees buss. Ma korraliku kodanikuna ei hakanud temast mööda trügima ja sõitsin tal sabas. Kui aga bussil tuli pirita MG juures peatus, siis möödusin bussist. Sain siis natukene maad edasi sõita ja järsku tunnen sooja tuhinat ja ehmatusest olen sunnitud teelt välja keerama. Jube hea, et selja taha ei vaadanud, siis oleks see ikka tõeliselt halvasti lõppenud. Bussijuht lihtsalt, kas olles siis pahane möödumise tõttu vms. otsustas mind teelt välja suruda, kuigi autosid vastassuunast tulemas ei olnud.

Teine lugu on jaanipäeva ajast Otepääl mnt trenni tehes. Enamus juhte oli üsna korralikud ja möödusid nii suure kaarega kui võimalik aga just olles parasjagu Otilt välja sõitnud kuskil 4 km Tartu poole, tuli üks vana nissan ikka nii lähedalt ja suure kiirusega mööda, et oioioi. Ega's midagi näpp püsti ja edasi!

Be safe!

[luukere]

Oma silmaga näinud, et enamus neist märkidest maha kistud ja töömehed nägid terve mu sõitmise aja vaeva, et neid võsast üles otsida ja tagasi istutada.

Kui niimoodi edasi läheb, hakatakse veel Lillepi ringil ka neid jalakäimise keelumärke maha kiskuma põhjendusega, et kuskil pole lapsukestega mängida ja need, kes põrutada tahavad, ehitagu omale järgmise metsa alla ringrada, mille peagi lapsevankrid avastavad...

[Monty]

Täna oli tore juhus. Sõitsin autoteel, kõik tuled põlesid ja ma olin autojuhtidele nähtav. Hakkasin ühele parklale lähenema, kui äkitselt üks auto mööda sõitis ja kohe peale möödumist parklasse keeras. Tõmbasin tagaratta libisema ja pikali käimist õnnestus vältida. See on ikka ülim nahaalsus. Sellistel tahaks küljepeegli maha sõita, aga rattaga on see raskendatud Võiks ju oodata see paar meetrit, ega ma teo kiirusel ka ei sõitnud. Selliseid juhtumeid on mul paraku mitmeid olnud.

[arnea]

Kas sõitsid järgi ja selgitasid talle tema eksimust?

Arne

[meelisxxx]

Täna oli tore juhus. Sõitsin autoteel, kõik tuled põlesid ja ma olin autojuhtidele nähtav. Hakkasin ühele parklale lähenema, kui äkitselt üks auto mööda sõitis ja kohe peale möödumist parklasse keeras. Tõmbasin tagaratta libisema ja pikali käimist õnnestus vältida. See on ikka ülim nahaalsus. Sellistel tahaks küljepeegli maha sõita, aga rattaga on see raskendatud Võiks ju oodata see paar meetrit, ega ma teo kiirusel ka ei sõitnud. Selliseid juhtumeid on mul paraku mitmeid olnud.

Mõned aastad tagasi juhtus minuga sama, mina pidurdada enam ei jõudnud/julenud. Midagi hullu ei juhtunudki, Opeli tagatuli oli kildudeks + küljel ilus jutt peal, ratas jäi terveks Ehmatus oli muidugi suur, kõik toimus kiiresti. 100 m eemal jäi auto seisma, tegin ukse ilusti lahti ja vastu vaatas mulle vanem proua, soovitasin tal LE'd lugeda või tugevamad prillid osta.
Kuna Kona oli Opelist tugevam, siis ei hakanud asja edasi ajama aga kui endale ikka mingi kahju tekib, siis peaks midagi tegema ehk järgmine kord paneb vähemalt sama inimenegi sind tähele ja paraneb ka liikluse üldpilt.

[Monty]

Kas sõitsid järgi ja selgitasid talle tema eksimust?

Arne

Sõitsin oma teed edasi. Ei hakanud jamama, kes teab missugune jõmm sealt oleks väljunud.

[kohvi]

Üks asi mida ma olen tähele pannud et väike osa autojuhtidest ei näe või ei saa aru kui käega suunda näidata. Umbes vaadatakse et misse tüüp seal käega vehib ratta otsas.
Vaatad selja taha, nii... auto parajas kauguses, näitad suunda, näitad veel natuke aega et ikka tähele pandaks, hakkad pööret sooritama... ja vuhiseb seesama auto plaksti mööda

[Soobel]

No selle olen mina ammu ära unustanud, et kui liigun ise peateel, et siis kõrvalteelt tulevad autod ja mopeedid mulle teed võiks anda. Aga näidata käega suunda ja loota, et mõni auto sulle reavahetuseks teed annab, on küll naiivne loota - ei saada sageli ka pakibussi suunatulest aru, justkui mõtleksid, et äkki on oranži vilkuriga töömasin vms. Tallinnas kohati tunnen autoroolis end nagu ainus tola, kes suunda näitab.
See-eest Helsinki linnaliikluses oli lahe irvitada: ikka nägid aeg-ajalt kuis mõni auto suunda näitamata trikke tegi, vahele süstis jne, sõitsid lähemale ja nägid auto numbrit - ehhee, jälle üks eesti mölakas kultuurmaa pealinna sattunud!

[SHOXi]

Kimasin teisipäeva õhtul pirita night ridele. Sõitsin järve keskuse juurest mööda linna poole. Jõudsin hawaii eest ka mööda ja siis kohe peale seda on valgusfooriga ülekäigurada. Ma olin vasakult teises reas ja minu vasakul küljel punane mersu sprinter. Valgus fooris hakkas roheline vilkuma ja mõtlesin, et lähen üle. Kõrval olev buss läks ka. Kui oleks ületanud, siis oleks seda teinud kollase tulega. Ehmatuseks tuli, aga vöötrajalt vasakult rattur sõites juba üle. Õnneks märkasin ja sain pidama. Ehk ta vaatas, et nüüd kollane, autod jäävad seisma ja võib minna. Tegelt meil polnud plaanis seisma jääda... Mina sain seisma, aga mu kõrval sprinter läks veel üle. Asja tegi eriti ohtlikuks, et tekkis olukord, kus üks rattus oli vöötrajal, teised 3 (ei olnud vist tuttavad), olid ikka veel foori taga ootamas. Ehk siis sprinter buss sõitis nende kahevahelt läbi. Mina andsin õrnalt singaali, sain ka keskmise sõrme osaliseks A tegelt mida tahtsin öelda, et mu point ei olnud õiendada vaid tähelepanu tõsta, et oli väga ohtlik olukord. Kuigi oleks olnud me mõlemad süüdi autod kollase (vbl ka hilise kollasega ületanud), tema punasega. Siis kannatajaks oleks jäänud ikkagi tema. Oleks mu asemel olnud unise, loojavajunud silmaga vana inimene, kuuleks terve eesti sellest juhtumist lehes. Kannatajaks jääb ikkagi ju rattur. Mu point oli see, et tasub veenduda, et auto juht märkab sind enne kui ületad teed. Pimedal ajal on autoroolist väga raske märgata teejäres olevaid inimesi või veelgi enam liikuvat tuleta ratturit. Antud isikul oli taga tuli, aga külje pealt vaadatuna ei näinud seda ka. Eriti ei tasu vaadata, et autol vilgub roheline et võin minna juba punasega üle. Sest umbes pooled juhid lähevad üle kas kollasega või isegi punasega veel...

Selgitav pilt ka. igaljuhul jutu mõte oli lihtsalt sellistest asjadest teada anda, seekord läks õnneks. Jalgrattureid niigi vähe ju

[Soobel]

No punasega liikluskeerisesse pikeerivad jalgratturid nüüd küll loetud ei ole, eriti, kui veel keskmise sõrmega liputatakse. Mõnel lihtsalt meeldib Darwini auhinna konkurentsis võistelda.

Muidu oli tegu klassikalise plekimõlkimise (antud juhul sääreluu murdmise) juhtumi ärajäämisega, millel on klassikaline põhjus, millele andis väga ilusa nime tromboonimees Ants Nuut: "Üks vaatab, et veel saab, teine vaatab, et juba saab."

Selle kollase ja rohelise vilkuva teemaga aga kipub lugu olema selline, et autojuhte sunnitakse kollasega üle sõitma. Mis sa ikka teed, kui sõidad, vaatad rohelist tuld, see äkki kustub, vilgatab korraks ja lööb kohe kollaseks. Kuulsin mingit raadiosaadet, kus keegi songissepp või pooletoobal jutustas, et kui rohelise vilkuva aeg viidi mingilt kümnelt sekundilt kolmele, siis oli väga hea ja tore ja probleeme sellega ei kaasnenud. Mina aga panin tähele, et umbes samal ajal, kui need rohelised tuled ootmatult kollaseks lööma hakkasid, ilmusid Vikerraadio hommikustesse liiklusuudistesse juhtumid, kus järsult pidurdavates bussides vanamemmed luid katki hakkasid kukkuma. Varem ma selliseid uudiseid kuulnud ei olnud.
Uus liiklusseadus on kahjuks küll kinnitatud, aga muu hulgas võinuks rohelise vilkuva tule sootuks ära kaotada ja korraldada asi nii, nagu soomes, kus need, kel hoog sees, lendavad veel kollasega üle ja ükski poliisi ei hädalda.

[j6ukur]

Maanteeamet on kolm kommenteeritud video publitseerinud:
http://www.youtube.com/user/maanteeamet ... f6Tuh6_LvM

[Mati]

Päris huvitav eksperiment. Tasuks meilgi midagi sellist korraldada.

[oldmoped]

Õnneks ilm muudab elu turvalisemaks - veel eile oli õhtupimeduses lääneeesti depressiivses väikelinnas ja linnnalähedastel teedel võimalus umbes ühe tunni jooksul üle sõita viiest ilma ühegi tule ja helkurita jalgratturist (1 süüdimatu pensionär vanal naisterattal, 1 bmx ja kolm edevama otsa MTB'ga teistmelist), siis täna hakkas neid ainult üks silma (muidugi võimalus, et ülejäänud trassil ukerdajaid olid seekord täiesti nähtamatud)

[Monty]

Neid näeb päris tihti, kel ühtegi valgustit pole. Ise ei julge nii pimedal ajal ilma vilkuva tagumise tuleta sõiduteele ronida. Täna õhtul siiski ei hakanud riski võtma ja kolisin autoteelt kõnniteele üle, sest vaadates neid ''lõbutsejaid,'' kes lume saabudes oma autoga lollitama kukuvad, kadus igasugune soov äärekivi- ja inimestevaba teed nautida. Täna sai veel kitsa kummiga sõita, aga kui see kõik sulama hakkab - läheb raskeks.

[krank.ee]

Hei.

Tana, nyyd siis juba eile 22.30 Hiiu ylesoidu juures, rattur kes tuli parnu mnt poolt otse nomme suunas, sorry et pidin sulle peaaegu ette soitma, aga sellisel kellaajal voiks ikkagi mingi tule rattale ette panna, loll olukord juhtus toesti tanu sellele et ma algul sind ei nainud, sorry, ara pikka viha pea.

kust sa ise tulid siis?
esiteks peatee tuleb üle raudtee ja otse mööda pärnakat tulles nõmme poole on ka anna teed märk.

[Soobel]

Iseasi muidugi, kas sellest "anna teed" märgist abi on, kui stealth-sõidustiili viljelev jalgrattur vaid mõne meetri pealt avastatakse...

[dr Holden]

http://www.postimees.ee/?id=352571

einoh....

[metslane]

Peale selle artikli lugemist ei tohiks meil küll midagi kobiseda olla Võib julgelt teema lukku panna

[tarts]

Hoopis teine suhtumine saab olema ratturitesse kui võimaldada ratturitele rattatee koos rohelise lainega nagu nt Kopenhaagenis:



Rohkem juttu ratturite rohelistest lainetest on selles blogis

[Monty]

Talvel oleks justkui suhtumine paranenud. Nahaalseid ette keeramisi pole olnud ja möödasõidud on normaalselt tehtud. Ma kujutan ette, et ma valmistan mõnele suurt meelehärmi, kui ma rattaga ühe autojälje endale võtan ja autojuht peab seetõttu ületama tee keskel oleva sodi. Mõni paneb esimesele võimalus mööda, teine jääb päris pikalt taha. Ühe suunalistel tänavatel tulen ise tavaliselt ees, sest siis on möödasõit võimatu. Küllatki ebameeldiv on nii sõita, aga muud võimalust pole. Hämmastav on ka see, et keegi pole signaali lasknud või on asi selles, et üritan tipptunde vältida - ei tea. Kuival ajal olen enese üllatuseks paari mulle suunatud signaali kuulnud. Enda üllatuseks olen pimedal ajal isegi paari sellist julgelt ratturit kohanud, kel pole taga vilkuvat tuld. Ju siis pole elu armas.

[Viin]

Elan esimest aastat Tallinnas ja kohe kui siia kooli sisse sain oli otsus kindel, et ratas tuleb ka. Rattaga olen siiani sõitnud kõik oma sõidud (jah ka lumega). Autojuhtide puhul häirib see, et nad pritsivad täis lume lörtsiga. Ja Liivalaia tn tipptunniajal ei hooli keegi külgvahest. Autojuhtidel on õigust minu peale ka kuri olla kuna Nõmme teel on jalgrattatee sõitmiseks kõlbmatu ja ma sõidan sõiduteel . Muidu olen ka autojuht ja üritan ise jalgratturitega ka arvestada. Ette iseenesest sõitnud pole keegi kuid osad harrastavad kõrvuti sõita, see on isegi liikluseadusega keelatud.

Edukat talveaga!

[Kessu]

kuna sõidan rattaga aastaringselt siis on kogunenud parajalt kogemusi, nii halbu kui häid.

*Valulikum juhtum oli, kui ületasin jalgratta seljas kõnniteed rohelise tulega. Sõitsin jalakäija kiirusel, kuid millegipärast ei meeldinud see autojuhile, kes mulle lihtsalt sisse sõitis. Kahjuks ei näinud ma, mis autoga tegemist oli. Traumapunktis polnud ka sõbralikku suhtumist.
*Üks teine juhtum oli selline, kui õhtul kaheksa ajal ühesuunalisel tänaval sõitsin ja tänavaäärde pargitud auto juht avas sõidutee poolse esiukse siis, kui ma tema kõrvalt mööda sõitsin. Õnneks olin sellise käitumise kohta varem lugenud ja oskasin kokkupõrget vältida.
*Mitu korda on linnaliini bussid üritanud mind lumevallidesse litsuda.
* väga mitmeid kordi sõidavad autod nii lähedalt mööda (isegi, kui neil 2. rida vaba on), et saaks ikka ratturi mõnusalt märjaks ja mudaseks valada.

Ja muidugi jalakäijad hüppavad mõnikord ette. Talvel on veel palju ratta parkimisprobleeme ja Tartus üldiselt ei tule linn sellepeale, et talviti ka rattureid on ja, et jalgrattateedelt võiks ka lume ära lükata, mitte seda sinna kuhjata.

Suuremalt osalt on muidugi kõik hästi ja ratas on ideaalne liiklusvahend.

lõpes sellega et olin sunnitud veel talle vastuhambaid andma

Paar nädalat tagasi sattusin vaatama liiklus saadet soome YLE1st. Seal oli tehtud väike lõik tegelastega, kes olid ka mingil moel organiseerunud/grupeerunud (nime kahjuks ei mäleta).
Vahepeal on küll tunne, et teisiti ei saa. Tulebki neid idioote veidi õpetada!

Kas mõtlesid Critical Mass'i?

[Etsike]

No kui sa arvad, et Critical Massi mõte on kambakesti autojuhtidele vastu hambaid anda ja omakohut teha siis oled küll asjast väga valesti aru saanud.

[Kessu]

No kui sa arvad, et Critical Massi mõte on kambakesti autojuhtidele vastu hambaid anda ja omakohut teha siis oled küll asjast väga valesti aru saanud.

ei arva seda

[Martino]

*Valulikum juhtum oli, kui ületasin jalgratta seljas kõnniteed rohelise tulega. Sõitsin jalakäija kiirusel, kuid millegipärast ei meeldinud see autojuhile, kes mulle lihtsalt sisse sõitis. Kahjuks ei näinud ma, mis autoga tegemist oli. Traumapunktis polnud ka sõbralikku suhtumist.

Aga selgita, palun, miks peaks keegi Sinu enese liikluseeskirja rikkumise tõttu saadud vigastust sõbralikust suhtumisest pakatades arstima? Ma sõidan ise nii autoga kui jalgrattaga ning küll ja veel on mulle ülekäiguradadel jalgrattaga ette sõidetud. Pirita tee on ses osas eriti karm koht, aga ka Tartus Riia ringil Lõunakeskuse juures olevad ülekäigurajad. Loomulikult tekib ahvatlus mõnele sellisele veloegoistile kiire ja efektiivne õppetund anda. Mina ei ole sellele ahvatlusele seni järele andnud, aga tundub, et mõni teine kodanik on . Tundub aga, et õppetund ei jõudnud kohale, jumal paraku. Eeldan siinkohal muidugi, et esialgses lauses on viga sees - kõnnitee asemel räägid ilmselt sõiduteest.

Liiklus on lõputute dialoogide ahel ning neid dialooge naeratuse ja silmsidega pidades ei juhtu jalgratturiga ülekäigurajal miskit hullu. Muutu egoistiks, ja sulle tehakse kohe jõuga selgeks, kes on tugevam - muidugi auto.

[hall kass]

Kui elu armas, sõitke talviti võimalusel mööda kõnniteed, kasvõi kõigi maailma kuradite kiuste.

Kõnniteedel on jalakäijatega täiesti võimalik normaalselt suhelda. Eriti kui kitsas kohas vastutuleva jalakäija möödalaskmiseks ise peatud, et ta mööda lasta. Nagu mina viimasel ajal tegema kipun.

Vastutulijat mööda lasta on lihtne. Kui sa toetud suurema osaga keharaskusest oma velole, siis jala toetamisel lumehangele ei vaju see jalg sinna kuigi sügavale sisse ka siis, kui end jalakäijale ruumi andmiseks veidi hange suunas kallutad. Samasse hange roniv jalakäija aga võib üsna sügavale sisse vajuda ning saab parajalt lund oma sokkide vahele.

On olnud ka juhuseid, mil olen mõnisada meetrit eesliikunud jalakäija järel tiksunud - kiiret pole ja seega puudub otsene põhjus inimest lumehange ronima sundida.

[Kessu]

ahhaa, leidsin üles http://bicyclesafe.com/ ehk How to Not Get Hit by Cars- important lessons in Bicycle Safety

[mart2]

kurb et veel selliseid imbetsille leidub (kardan et ka Eestis) ...
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=416479

[j4lgr477ur]

kurb et veel selliseid imbetsille leidub (kardan et ka Eestis) ...
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=416479

Eriti kurvaks läheb meel siis kui kommentaare lugeda...

[Cly/Suva]

Loomulikult tekib ahvatlus mõnele sellisele veloegoistile kiire ja efektiivne õppetund anda. Mina ei ole sellele ahvatlusele seni järele andnud, aga tundub, et mõni teine kodanik on . Tundub aga, et õppetund ei jõudnud kohale, jumal paraku.

Inimene kes õigustab potensiaalselt surmava jõuga omakohust, kerge rikkumise eest mille eest politsei ei tee tavaliselt trahvigi, tuleks tõsiselt ühiskonnast isoleerida.

Ole hea lase oma sõbral endale sõita autoga otsa kõigest 5km/h kiirusega, ilma et sa eest ära või kapotile hüppaksid ja proovi ära mis tunne on. Kui tähele ei pane autot siis võib juba selline kokkupõrge masside erinevuse tõttu lõppeda mitme luumurruga.

2 tonnine auto, 5km/h, kineetiline energia: ~10 tonni, kuna jalgadega kokkupuutepunkt autoga on väga väike siis on juba rõhk sadades kordades üle selle mida on sääreluu purustamise jaoks vaja (15 bar).

Autokoolides vanasti demonstreeriti mis tunne on sõita suhteliselt väiksel kiirusel vastu seina. Võiks siis demonstreerida ka juba mis tunne on 1km/h liikuva auto ette jääda (mis muide on ka piisav kiirus, et tingimuste kokkulangemisel luid murda).

[Arnoldo]

Kuna liiklusseaduse järgi ühissõidukirajal ilma vastava märgistusega jalgrattaga sõita ei tohi (sellist märgistust mina veel kohanud ei ole) siis on Tallinnas palju kohti kus jalgrattatee puudub ja jalgrattaga tuleb sõita teisel või vasakpöördeks isegi neljandal real, näiteks Toompuiesteelt Kaarli puiesteele. Liikluses näen aga enamjaolt ühissõiduki teel sõitvaid rattureid kes siis kõik liiklusseadust enda ohutuse huvides rikuvad. Ise olen proovinud sõita nii ühissõidukirajal kus trolli ja bussijuhid signaali annavad ja üritavad ratturile kohta kätte näidata kui ka teisel rajal kus siis teised liiklusvahendid ohtlikult lähedalt mööduvad ja samuti signaaliga törtsutavad. Huvitaks teiste ratturite suhtumine probleemi või on kõik OK.

[metslane]

Härrad jalgratturid,täna oli juba teine tera sõita Uue liiklusseaduse järgi

[serxx]

Ma olen viimastel päevadel linnavahel sõitnud ja täitsa imelik kohe. Kui olen kergliiklusteel ja soovin sõiduteed ületada, jäävad autod seisma. Müstika. Vastavalt uuele liiklusseadusele pole autodel üldse kohustust jalgratturile teed anda ülekäigu rajal (kui ta just ratast käekõrval ei lükka, siis on ta jalakäia).
Muidugi on väga tore, et üle lastakse, aga ma sugugi mitte ei nõua seda, lähenen ülekäikudele aeglaselt just nii, et autod saaksid kõik läbi sõita ja sihin seda vaba auku, mis peale paari autot tekib. Aga näe, autod jäävad kohe seisma...

Samas muidugi on ka negatiivseid kogemusi. Üks bussijuht ei jätnud mulle üldse ruumi ristmikule lähenedes. Kiirust mul umbes 40kmh ja sõitis nii lähedalt mööda, et hea, et pihta ei läinud ja kohe peale seda läks tee väga kitsaks koos väga kõrge äärekiviga. Hädapidurdusega sain kuidagi nibin-nabin pidama, muidu oleks kas bussi rataste all lõpetanud või otse äärekivisse sõitnud.

[mart]

Ma olen viimastel päevadel linnavahel sõitnud ja täitsa imelik kohe. Kui olen kergliiklusteel ja soovin sõiduteed ületada, jäävad autod seisma. Müstika. Vastavalt uuele liiklusseadusele pole autodel üldse kohustust jalgratturile teed anda ülekäigu rajal (kui ta just ratast käekõrval ei lükka, siis on ta jalakäia).

Tegu pole müstikaga, vaid autojuhi mõistva suhtumisega.
1. juulist kehtima hakanud liiklusseaduse konkreetne säte ütleb:
Jalgratturile üks olulisemaid liiklusreeglistiku muudatusi puudutab sõidutee ületamist ülekäigurajal. Liiklusseadust on täiendatud sättega, mis lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Seda tingimust on jalgratturil väga oluline teada, et mitte sattuda sõiduteed ületades liiklusõnnetusse. Küll on autojuht kohustatud andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab.
http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/4

[Eilne]

Minu mure siis selline, et kasutan ratast ka tööle sõitmiseks ja teen ma seda sõiduteed mööda kuna jalgrattatee seal puudub. Kuid mind häirivad väga sõidutee ääres olevad ÄRA VAJUNUD KAEVULUUGID ja koos nendega mina autojuhte kuna neist luukidest pole võimalik üle sõita vaid pean hoidma ennast tee äärest kaugemale. Tulemuseks on signaalikoor pluss mõni julgem võtab hoo maha ja ergutab mind selliste sõnadega, mida varem pole kuulnud.
Kui neist luukidest üle sõita oleks tulemuseks purunenud rehv ja kui eriti hästi läheb, siis ka velg, sest nende servad on mõnes kohas väga teravad.

[siim_s]

Aga millist reaalset, kiiret ja toimivat lahendust pakud? Kõiki luuke eestis ilmselt minu eluajal korda ei jõuta teha (vajuvad uuesti ära). Mina teen näiteks nii: piisava varuga enne luuki (või misiganes takistust) viskan kiire pilgu seljataha. Kui autot ei tule, põikan ümber luugi. Kui tuleb, aga teel on piisavalt ruumi (st vastu ei tule autot või on minu suunavöönd piisavalt lai), annan käega märku, et ma korraks ümber põikan. Kui ilmselgelt ruumi pole või tagant tuleval autol on väga suur kiirus, siis võtan ise hoo maha ja sõidan vaikselt luugist üle.

[Eilne]

Ega siin mingit lahendust väga polegi. Ise olen ka viimasel ajal rohkem seda, hoog maha ja vaikselt üle, varianti hakanud kasutama. Kuigi see on suht tüütu, kuna enamus teest tööle on mõnusa langusega ja saab hea hoo sisse, kui sõita luukidest mööda. Kuid kiirus pole ilmselgelt piisav, et mitte häirida autojuhte.
Ja enamus neist on load ostnud lammaste eest, sest käega suunanäitamisest ei saa keegi aru

[Kirsa]

Aga millist reaalset, kiiret ja toimivat lahendust pakud?

Laiem kumm?

Ma sõidan nii maanteeratta kui maastikurattaga linnas ja maantekaga on tõesti mõne koha peal ebakindel, sama mtb-ga mitte kunagi.
Kui ma tarvitaks maanteeratast transpordivahendina siis ma täitsa mõtleks 23mm asemele 25 või 28mm alla panekust.

[josefk]

Küllap see ikka on seotud teemaga - http://www.youtube.com/user/magnatom#p/u/3/xAOWVW2xB-E.

[Omiar]

Sai täna olude sunnil ca 20km mtb-ga maanteel vuratud. Asfalt oli sile, tuul tagant ja kõik ilus kuni viimase kilomeetrini, kus üks nooremapoolne härra arvaks heaks selja taha sõita ja signaali lasta. Tema käeviipest oli raske aru saada aga ilmselt mõtles, et sõitsime liiga laialt. Sõitsime kahekesi paaris, üks valge joone peal ja teine auto parempoolsete rehvide sõidujäljes. Väga tee äärde ei roninud kuna siis hakkavad autod möödumisel napikaid tegema.

Seega tekkis küsimus - kas sõidutee paremas ääres kõrvuti paaris sõites on uue liiklusseaduse kohaselt juriidiliselt korrektne teguviis? Sellist nõuet ma otseselt ei leidnud.
Liiklusseaduse § 31 lõige 2 ütleb ainult et

Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Tõsi MNT-ameti leht seletab midagi "eeldusest üksteise järel liikuda" aga see on väga segane ja sellist asja seadusest ma ei leidnud.
http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/4

Jalgrattaga liiklemiseks on ette nähtud jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning sõiduteele märgitud jalgrattarada. Jalgrattaga võib sõita sõiduteel, paiknedes selle paremas ääres (erandiks on ümberpaiknemine vasak- või tagasipöördeks). See nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse ühes reas üksteise järel.

Paarissõitmine on aegade algusest olnud ja pole ise kuulnud, et Politsei sellesse kuidagi taunivalt oleks suhtunud.

[urmo]

Uue liiklusseaduse kommenteeritud versioon ütleb, et sõidutee võimalikult parempoolses ääres sõitmise nõue tähendab automaatselt paarissõitmise välistamist, kuna hanereas saavad kõik liikuda parempoolses teeääres. Vana liiklusseadus lubas selgesõnaliselt liikuda jalgratturitel liikuda ükskõik kus sõiduraja piires.

[Omiar]

Ok, peab siis minema ostma ja lugema. Aga kõik suured pundid liiklevad nüüd siis valesti. Kehv lugu.

[erikr]

Põhimõtteliselt Eestis on nüüd seadusega grupisõidu treeningud keelatud.

[Mati]

Uue liiklusseaduse kommenteeritud versioon ütleb, ...

Kus, kelle kommentaarid? Kui kellegi lihtsalt arvamus, siis see SEADUST selgemaks ei tee.

Samas ma arvan, et see ei ole lõppenud teema. Mõtleme loogiliselt - sõidavad nt 10 ratturit. Kui nad on paaris siis on kolonni pikkus ca 10 meetrit, kui aga sõidetakse hanereas, siis on kolonni pikkus vähemalt 20 meetrit.

Kummast on autodel lihtsam mööduda eeldades, et ka üksikust ratturist möödumisel peab auto jätma piisavalt külgvahet, ehk tegema seda kaarega. Reaalsuse muidugi tuhisetakse otse mööda. Kokkuvõttes siis leian, et paaris sõitmine on ka liikluse kontekstis parem.

Autojuhina vaadates peab muidugi mainima, et on ka oluline vahe kuidas paaris sõidetakse. Kogenud sellid maanteeratastel saavad hakkama küllaltki kompaktselt. Samas on tõesti selliseid tüüpe, kes võtavad enda alla pool sõidureast - ei ole kõige parem variant. Seega kui paaris sõita, siis võimalikult kompaktselt.

[PS]

Huvitav, mida Kerttuke arvab sellest? http://bit.ly/oQaXqg

Uue liiklusseaduse kommenteeritud versioon ütleb, ...

Kus, kelle kommentaarid? Kui kellegi lihtsalt arvamus, siis see SEADUST selgemaks ei tee.

Samas ma arvan, et see ei ole lõppenud teema. Mõtleme loogiliselt - sõidavad nt 10 ratturit. Kui nad on paaris siis on kolonni pikkus ca 10 meetrit, kui aga sõidetakse hanereas, siis on kolonni pikkus vähemalt 20 meetrit.

Kummast on autodel lihtsam mööduda eeldades, et ka üksikust ratturist möödumisel peab auto jätma piisavalt külgvahet, ehk tegema seda kaarega. Reaalsuse muidugi tuhisetakse otse mööda. Kokkuvõttes siis leian, et paaris sõitmine on ka liikluse kontekstis parem.

Autojuhina vaadates peab muidugi mainima, et on ka oluline vahe kuidas paaris sõidetakse. Kogenud sellid maanteeratastel saavad hakkama küllaltki kompaktselt. Samas on tõesti selliseid tüüpe, kes võtavad enda alla pool sõidureast - ei ole kõige parem variant. Seega kui paaris sõita, siis võimalikult kompaktselt.

[Mati]

Huvitav, mida Kerttuke arvab sellest? http://bit.ly/oQaXqg

No see jah veits raskem juhus, neiukese vaimne tasakaal on viimasel ajal ilmselgelt häiritud. Nagu öeldakse on idiotismi osakaal igas ühiskonnas konstantne, seega tuleb sellega paraku leppida. Eks lunastab temagi oma karmavõla kunagi.

Kui aga asjast rääkida, siis on muidugi ühelt poolt hirmutav ja teisalt mitte üllatav eestlaste ja eestimaalaste kohatine ükskõiksus kaaskodanike suhtes, st kõikide kaasliiklejate suhtes. Sh millise kergusega sellelaadseid mõtteavaldusi ka avalikus meedias esitatakse.

[Cly/Suva]

Uue liiklusseaduse kommenteeritud versioon ütleb, et sõidutee võimalikult parempoolses ääres sõitmise nõue tähendab automaatselt paarissõitmise välistamist, kuna hanereas saavad kõik liikuda parempoolses teeääres. Vana liiklusseadus lubas selgesõnaliselt liikuda jalgratturitel liikuda ükskõik kus sõiduraja piires.

Täpselt see sama punkt oli ka vanas liikluseeskirjas sees, selles osas pole midagi muutunud.

Ma olen alati arvanud, et selle niimoodi tõlgendamine, et kõrvuti ei tohi sõita on alati väga meelevaldne olnud. Ma sõidangi võimalikult parempoolses ääres, rohkem enam ei saa, teine rattur on ees. Täiesti tõlgendamise küsimus.

[urmo]

See on maanteeameti enda kommentaar, mis oli ka nende poolt laiali saadetud infovoldikus liiklusseaduse muudatuste kohta. Tõlgendada pole siin nagu midagi, maanteeamet ise ütleb, et sõitke ühes reas tee paremas ääres ja kõik. Reaalsuses tehakse niikuinii paljusid asju teisiti, aga seadus on selline, lisatud ka selgitus seaduse väljaandja poolt igasuguste "tõlgendamiste" (=väänamiste) vältimiseks.