Pakun tööd puurijatele :-)

Komplektsed jalgrattad. MTB, Road, Trekk, CC, BMX. ...
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Suletud
Kasutaja avatar
Ermo
Rattur
Postitusi: 893
Liitunud: 21. 04. 2003. 14:44

Pakun tööd puurijatele :-)

Postitus Postitas Ermo » 30. 09. 2003. 15:14

Sõida, aga ära mölise :twisted: .

Kasutaja avatar
Mati
Rattur
Postitusi: 12105
Liitunud: 31. 03. 2003. 11:26

Postitus Postitas Mati » 30. 09. 2003. 15:28

sheff värk. Ime et pöidasid läbi puurinud pole :lol: . Huvitav mis se kaal sel rattal on, ei hakanud silma.

Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on :roll: :?:
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"

Kasutaja avatar
Ermo
Rattur
Postitusi: 893
Liitunud: 21. 04. 2003. 14:44

Postitus Postitas Ermo » 30. 09. 2003. 15:31

Mati kirjutas:sheff värk. Ime et pöidasid läbi puurinud pole :lol: . Huvitav mis se kaal sel rattal on, ei hakanud silma.

Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on :roll: :?:
I HAVE TO CHANGE some parts today and its weight now 8684 gram with pedals

KRT. Mina puuriksin keti, trossid ja pöiad ka läbi ... ning asuksin siis oherdiga raami kallale :roll:
Kui juba siis juba :D
Sõida, aga ära mölise :twisted: .

Kasutaja avatar
priidik
Rattur
Postitusi: 940
Liitunud: 01. 05. 2003. 19:23

Postitus Postitas priidik » 30. 09. 2003. 17:27

Drilling oli kunagi Colnago Mexico puhul mingil määral vabriku standard, eelkõige Campa juppide osas.

http://www.classicrendezvous.com/images ... lnag11.jpg

Kirsiaed Tartus rääkis mulle kunagi et rattad millega Pikussa ja venkud MM ja OM meeskonnasõidu võitsid olid nii läbi puuritud et tolleaegsed terasraamiga rattad kaalusid alla 7 kg. Grupisõitu nendega ei sõidetud kuna olid liiga ohtlikud võimaliku purunemise tõttu.

Road
Rattur
Postitusi: 219
Liitunud: 21. 05. 2003. 13:34

Postitus Postitas Road » 30. 09. 2003. 19:06

Peale stemi olen ise ka kõikvõimalikke juppe läbi puurinud ja alumiiniumist teinud. Omal ajal oli see lausa "kohustulik" et rattale mingitki välimust saada. Ja teatud tingimustel teeb näiteks hammaka läbipuurimine selle tegelikult jäigemaks. Nii et ei olnud ainult väiksem kaal ajendiks.

Kasutaja avatar
Ermo
Rattur
Postitusi: 893
Liitunud: 21. 04. 2003. 14:44

Postitus Postitas Ermo » 30. 09. 2003. 19:42

Road kirjutas: Ja teatud tingimustel teeb näiteks hammaka läbipuurimine selle tegelikult jäigemaks.
:) Tahtmatult tuleb meelde anektoot, kus koristajamutt vaatab nõutult pealt, kuidas lennukikonstruktorid pead murravad, kuna uue lennuki tiib kipub ühe kindla koha pealt murduma, mida iganes selle tugevndamiseks ei tehta. Lõpuks ei pea koristajamutt enam vastu ja ütleb, et puurige tiib pikki murdejoont ühesuguse vahega auke täis. Konstruktorid on nii lootusetud, et teevadki tädi õpetussõnade järgi ja oi imet - tiib enam ei murdugi !!! Koristajalt siis küsitakse triumfi võtit, mille peale see elutargalt ütleb, et vaadaku härrad konstruktorid peldikupaberit. Augud sees, kuid rebides ei rebene kunagi sealt kus augud on ... :?
Sõida, aga ära mölise :twisted: .

Road
Rattur
Postitusi: 219
Liitunud: 21. 05. 2003. 13:34

Postitus Postitas Road » 30. 09. 2003. 19:56

Ja mis puudutab lennukitiibu, siis kasutatakse seda varianti päris elus tõesti.

Ruve
Rattur
Postitusi: 844
Liitunud: 04. 04. 2003. 18:33

Re: Pakun tööd puurijatele :-)

Postitus Postitas Ruve » 01. 10. 2003. 09:01

too oma ratas siia! teen ära! :D

aux
Rattur
Postitusi: 55
Liitunud: 13. 08. 2003. 19:59

Postitus Postitas aux » 02. 10. 2003. 22:14

priidik kirjutas:Drilling oli kunagi Colnago Mexico puhul mingil määral vabriku standard, eelkõige Campa juppide osas.

http://www.classicrendezvous.com/images ... lnag11.jpg

Kirsiaed Tartus rääkis mulle kunagi et rattad millega Pikussa ja venkud MM ja OM meeskonnasõidu võitsid olid nii läbi puuritud et tolleaegsed terasraamiga rattad kaalusid alla 7 kg. Grupisõitu nendega ei sõidetud kuna olid liiga ohtlikud võimaliku purunemise tõttu.
Huvitav,
aerodünaamikale ei saa see küll hästi mõjuda :?

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 16. 02. 2004. 07:25

Mati kirjutas:sheff värk. Ime et pöidasid läbi puurinud pole :lol: . Huvitav mis se kaal sel rattal on, ei hakanud silma.

Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on :roll: :?:
Et teaksite, siis pöidade puurimine on palju rohkem kasuks kui pidurilinke puurida! Kui oskad pöida puurida, siis võidad kõvasti kaalus (600g pöia saab 550 peale - mõlemalt pöialt juba 100g!) ja ei kaota tugevuses pea midagi. Räägid, nagu pöidade puurimine oleks idiootsus! Tugevamad pöiad (kasutatakse trialis) on puuritud juba tehases - 47mm laias pöias on 25mm augud!

loe rohkem, tead rohkem!

Kasutaja avatar
Alvaro
Rattur
Postitusi: 1251
Liitunud: 11. 02. 2003. 08:39

Postitus Postitas Alvaro » 16. 02. 2004. 08:04

Mr. PureTrials kirjutas:Et teaksite, siis pöidade puurimine on palju rohkem kasuks kui pidurilinke puurida! Kui oskad pöida puurida, siis võidad kõvasti kaalus (600g pöia saab 550 peale - mõlemalt pöialt juba 100g!) ja ei kaota tugevuses pea midagi. Räägid, nagu pöidade puurimine oleks idiootsus! Tugevamad pöiad (kasutatakse trialis) on puuritud juba tehases - 47mm laias pöias on 25mm augud!

loe rohkem, tead rohkem!
Pole mõtet ka ise sellist väärtusetut loba ajada, ma sõidan juba ilma puurimatagi ligi 400 grammise pöiaga, Sa siis puuri ja ole oma 550 grammiga õnnelik.
Ei tasu segamini ajada XC sõitmist metsas ja trialit - kaks täiesti erinevat spordiala, kui varustusest jutt tuleb.

jannyy
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 20. 10. 2003. 12:17

Postitus Postitas jannyy » 16. 02. 2004. 15:57

kaalu tahavad koik alla saada... :twisted:

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 17. 02. 2004. 19:51

No kui iga pidi-jubina pealt tahate alla saada, siis puurige 400g pöid ka läbi! Mavic X221 kaalub 440g ja läbi puurides (10-12mm augud) saab kaalu 400-410g peale - päris paar trialisti on nii teinud ja kui trialis see vastu peab, siis võite rahuga lasta 12-15mm augud!

Alvaro sa ei saanud vist hästi puurimise põhimõttest aru - ega ainult 600g pöiad pole puuritavad! ("Sa siis puuri ja ole oma 550 grammiga õnnelik.") ...Ma puurin sinu 400g pöia läbi (saan 375g peale) ja lendan tänu sellele sust fini?isirgel mööda!

erinevad spordialad? Mis loeb spordiala, kui mõlemal on vaja ratas kergemaks saada? Või püüad väita, et XC põhul on velgedele suurem koormus? Kui ma XC'd sõidaks (enne sõitsin) siis puuriks kõikvõimalikud asjad läbi - kleepsud peale ja ei lähe sodi ega midagi aukudesse, ainult kaalu saad alla mõtetult rasketest kohtadest! Viitsimist oleks, puuriks iga tavalise 10kilose XC ratta 9 kiloseks!

vaikija
Rattur
Postitusi: 384
Liitunud: 22. 02. 2003. 17:29

Postitus Postitas vaikija » 17. 02. 2004. 20:17

No 10 mtb ei ole enam kaugelt mitte tavaline,vaid ebatavaliselt kerge mtb,kus arvan,et puurida seal enam väga palju ei tohks.

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 18. 02. 2004. 09:52

Ka 10kg ratastel on tavalised tehase jupid peal, mida annab igatpidi kergemaks teha (pöiad, käiguvahetajad, sadulad, pedaalid, rummud jne). Oleneb muidugi juppidest! 10kg oli toodud näitena - mida raskem ratas, seda rohkem annab ka kergemaks puurida.

vaikija
Rattur
Postitusi: 384
Liitunud: 22. 02. 2003. 17:29

Postitus Postitas vaikija » 18. 02. 2004. 11:15

Et võtaks kätte ja õgvendaks natuke xtr vänta ja puuriks mõne augu crossmaxi pöia sisse.

Kasutaja avatar
mart
Rattur
Postitusi: 3809
Liitunud: 04. 04. 2003. 13:47

Postitus Postitas mart » 18. 02. 2004. 11:34

Jutt kisub kiiva. To vaikija: pole mõtet õrritada 18 aastast noormeest, kes on XC-s kõik saavutanud :roll: ja nüüdseks pühendunud trialile.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.

Kasutaja avatar
Intzz
Rattur
Postitusi: 129
Liitunud: 08. 05. 2003. 22:30

Postitus Postitas Intzz » 18. 02. 2004. 19:24

Ma vaatan et mõned kasutajad on eriti tigedad? Kas selle pärast et Mr. PureTrials ei sõida aastas 10 000 km maha või et tal on laiemad kummid kui 2.1? Ise arvan et ratta kaalu vähendamiseks on kõik võtted lubatud ja see kas mõni mees puurib ja teine ostab mingi sigakalli pöia pole mingit vahet. http://www.try-all.com/actionpic/rims/r ... h-high.jpg teile uskumatutele väike tõestus ka

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 18. 02. 2004. 19:56

vaikija kirjutas:Et võtaks kätte ja õgvendaks natuke xtr vänta ja puuriks mõne augu crossmaxi pöia sisse.
Ma ei saa aru, kas mõnel tõesti veel ei jõua kohale, miks ja mis jubinaid üldse puuritakse? Kui seal kooriku all midagi ikka pole, siis ära parem üldse puurima hakka - kes teab, puurid veel sisekummid ka auguliseks! Kas puurimine on XC's nii uus asi, et kohe mitte ei suudeta aru saada selle vajalikkusest? Minu arvates on tegu rohkem laiskusega. Professionaalse puurimisega saad ratast tunduvalt kergemaks. Aga kui teid kaal üldse ei huvita, miks siis panete rattale XTR vändad? Kas selleks, et kalli rattaga on uhke sõita? Räägitakse triali foorumis valitsevast lapselikkusest - paraku kubiseb siingi nn humoristidest, kes kas ei saa aru või ei taha millegist lihtsalt aru saada! Kellel raha tipp jupi ostmiseks ei jätku, see võiks siiski midagi sellest topicust kõrva taha panna. Mõistev suhtumine ennekõike!

Kasutaja avatar
Kuldar
Trendirattur
Postitusi: 3636
Liitunud: 28. 05. 2003. 18:49

Postitus Postitas Kuldar » 18. 02. 2004. 20:17

Jätaks omale lõbu pidada ennast mitte tigedaks ja uskumatuks, aga mind teeb lõbusaks või pigem murelikuks selline diletantlik optimism, mis valdab (äsja akudrelli omandanud) trialimürsikuid.
Iga augu puurimisel peaks ikka enne teadma, millised painde- ja väändemomendid, põik- ja pikijõud koormusolukorras tekivad. Tänapäeval modelleerib arvutiprogramm raami dünaamiliste jõudude vektordiagrammid jne.jne. Sellega tegelevad raamide-pöidade-väntadetootjate mittekõigerumalamad inseneride kollektiivid.
Puhtpragmaatilistel kaalutlustel on tihti osade kaal toodud ohvriks tootmise lihtsustamisele, esteetikale ja ergonoomikale. See toidabki "puurijate liikumist". See on nagu omamoodi usulahk, puurimine on muutunud eesmärgiks omaette, kaalu vähendamine on ajend, mitte teo motiiv.
Aga kui tõesti mitte kuidagi ilma puurimata ei saa olla, siis palun puurimisel jälgida mittesandistunud liigikaaslaste rataste pealt, kust täpselt ja kuipalju nad puurinud on.

vaikija
Rattur
Postitusi: 384
Liitunud: 22. 02. 2003. 17:29

Postitus Postitas vaikija » 18. 02. 2004. 20:37

Otsisin ja ei leidnud Su pikast jutust mitte ühteainsamatki arukat mõttetera.Kas agiteerid kõiki puurima,või ainult neid kellel pole raha kallima kraami tarvis,või et ei ole vaja kallist osta ja piisab läbipuuritud odavamast,või peaks ikka kallid jupid ka läbi puurima???Kes need profesionaalsed puurijad on?Mida Sa puuriksid 10kilosel mtb-l?Ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest??? :shock:

vaikija
Rattur
Postitusi: 384
Liitunud: 22. 02. 2003. 17:29

Postitus Postitas vaikija » 18. 02. 2004. 20:41

Minu kommentaar oli Mr Puurile.

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 18. 02. 2004. 20:43

tavaline jobu kirjutas:Jätaks omale lõbu pidada ennast mitte tigedaks ja uskumatuks, aga mind teeb lõbusaks või pigem murelikuks selline diletantlik optimism, mis valdab (äsja akudrelli omandanud) trialimürsikuid.
Iga augu puurimisel peaks ikka enne teadma, millised painde- ja väändemomendid, põik- ja pikijõud koormusolukorras tekivad. Tänapäeval modelleerib arvutiprogramm raami dünaamiliste jõudude vektordiagrammid jne.jne. Sellega tegelevad raamide-pöidade-väntadetootjate mittekõigerumalamad inseneride kollektiivid.
Puhtpragmaatilistel kaalutlustel on tihti osade kaal toodud ohvriks tootmise lihtsustamisele, esteetikale ja ergonoomikale. See toidabki "puurijate liikumist". See on nagu omamoodi usulahk, puurimine on muutunud eesmärgiks omaette, kaalu vähendamine on ajend, mitte teo motiiv.
Aga kui tõesti mitte kuidagi ilma puurimata ei saa olla, siis palun puurimisel jälgida mittesandistunud liigikaaslaste rataste pealt, kust täpselt ja kuipalju nad puurinud on.
Kui tegemist on tehase tootega (masstoodang) siis on paraku pandud rõhk vaid sellele, et too jubin oma garantiiaja üle elaks. Eks igaüks saab aru, mis jääb läbi puurides nõrgaks ja mis mitte. XC's levinud pöid Mavic X221 on pealtnäha tehtud õhkkergeks (440g) aga paraku on ka siin tegu masstoodanguga. Katse-eksituse meetodil on kindlaks tehtud, et pöiaga ei juhtu läbi puurides mitte midagi! Muidugi ei tasu kohe sahtlist kõige suuremat puuri rabada, vaid tuleb uurida natuke puuritava elemendi ehitust (mis teeb pöia tugevaks). Kahekordse pöia (Mavic X221) läbilõikel on näha, et pöid koosneb kolmest "kambrist" - äärtes väiksemad ja keskel suur kamber. Kui mitte vigastada külgmisi kambreid, siis ei kaota pöid läbi puurides tugevuses pea midagi (kerged pöiad seisavad nagunii enamvähem kodarate peal - tähtis on, et pöid hoiaks oma kuju).

Puurimine pole trialistidele üldse lõbuasi - igaüks tahab oma ratast kergemaks saada, mõeldes seejuures sellele, et ratas ei kaotaks oma tugevust.

Puurimine pole kellegi eesmärk vaid pigem on ta inimeste jaoks, kellel pole võibolla tagataskust võtta XC ratta jaoks 30 000 krooni, et saada omale kerge sõiduriist! Ei tasu nahast välja pugeda, et endale XTR väntasid soetada!

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 18. 02. 2004. 20:57

vaikija kirjutas:Otsisin ja ei leidnud Su pikast jutust mitte ühteainsamatki arukat mõttetera.Kas agiteerid kõiki puurima,või ainult neid kellel pole raha kallima kraami tarvis,või et ei ole vaja kallist osta ja piisab läbipuuritud odavamast,või peaks ikka kallid jupid ka läbi puurima???Kes need profesionaalsed puurijad on?Mida Sa puuriksid 10kilosel mtb-l?Ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest??? :shock:
Kes otsib, see leiab - kes midagi otsida ei taha see ka ei leia! Arukas mõttetera on selline, et sõitke aga oma 12-kiloste velodega edasi ja unustage ära sõna "puurimine!" Püüdsin inimestele selgeks teha, et pöia puurimine pole mitte imeasi! Kõik kallis kraam ei ole alati parim - mõnda asja annab teha veel paremaks! Professionaalsete puurijate all pean silmas inimesi, kellel on kahe kõrva vahel midagi enamat kui sõlm ja kes on kunagi puuri käes hoidnud! Mida ma puuriksin 10kilosel rattal - anna mulle rattast pildid ja tee juppidest list, siis ütlen kohe, mida puurida võid!

"Ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest???" - kolm küsimärki on alati parem kui üks (mida rohkem seda uhkem, eks). Kas ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest või räägivad siin foorumis ainult nn XTR väntadega tegelased!

Kirsa
Rattur
Postitusi: 4002
Liitunud: 24. 02. 2003. 23:38

Postitus Postitas Kirsa » 18. 02. 2004. 21:44

Mr. PureTrials kirjutas:Aga kui teid kaal üldse ei huvita, miks siis panete rattale XTR vändad?
Ma paneks oma rattale XTR sellepärast, et see on "jäik". Jäigem kui XT, mille kaal xtr-le üsna lähedal.

Puurimisega vähendad sa seda jäikust veelgi. Lisaks hävitab suvalistesse kohtadesse aukude tekitamine kogu inseneri loomingu ja vaeva, mis ta näinud on, et saada asi igas suunas jäigaks ja vastupidavaks.

XC rattajupid on enamuses loodud kuni 80kg kaalulistele, kui oled üle selle tuleb vaata et juurde liimida.

Põhimõtteliselt võib puurida siis, kui kaalud juhtumisi vähem kui 55kg. Siis on tõesti jupil varu, mida maha viilida.

PS! Mavic 221 on minu maailmapildis üsna raske ja ka odav pöid, aga üldse mitte halb... :).

Kasutaja avatar
UrmasL
Testisõitja
Postitusi: 2048
Liitunud: 10. 02. 2003. 08:58

Postitus Postitas UrmasL » 18. 02. 2004. 21:50

Mr. PureTrials kirjutas:Puurimine pole trialistidele üldse lõbuasi - igaüks tahab oma ratast kergemaks saada, mõeldes seejuures sellele, et ratas ei kaotaks oma tugevust.
Defineeri "tugevus". Mina väidan, et iga puuritud auk vähendab jäikust. Ükskõik kuhu sa ta puurid. Kui mul oleks igaks sõiduks uus ratas siis isegi võiks mõni puuritud detail paari tunnise võistluse jooksul oma omadused säilitada. Edaspidi aga hakkaksid tsüklilised jõud vaikselt materjali väsitama ning detail muutub vedelaks ning halvemal juhul puruneb.

Sinu jutust kõlama jäänud väntade ja pöidade puurimine oleks viimane mida ratta juures teha. Need on raami kõrval tähtsuselt järgmised komponendid mis peavad olema eriti jäigad. Kaotatud jäikus ning komponendi tööea vähenemine ei kaalu üles võidetud paarsadat grammi. Ei võstlustulemustes ega rahalises plaanis.

Ja veel. Kui oled oma ideedes nii kindel siis anna viiteid/linke mis sinu juttu ka natuke argumenteeritumalt põhjendaks. Kas on mõni üldtunnustatud "guru" (a'la Sheldon Brown) kes puurimist propageerib?

Kasutaja avatar
Corrosion
Rattur
Postitusi: 846
Liitunud: 02. 04. 2003. 16:58

Postitus Postitas Corrosion » 18. 02. 2004. 22:20

Veider, keegi siin kunagi v2itis, et puuritud hammakad just j2igemad olema :?:
No Pain No Gain

Road
Rattur
Postitusi: 219
Liitunud: 21. 05. 2003. 13:34

Postitus Postitas Road » 18. 02. 2004. 22:54

Mina väitsin. Ja on ka. Need ei olnud muidugi tänapäevastest materjalidest, ja sellise töötlusega.

Kasutaja avatar
Intzz
Rattur
Postitusi: 129
Liitunud: 08. 05. 2003. 22:30

Postitus Postitas Intzz » 19. 02. 2004. 00:10

Huvitav millest te järeldate, et keegi väntasid puurib? On olemas oluliselt pingevabamaid kohti ka. Näiteks: käiguvahetaja, rummud, pöiad, pedaalid (platvormid) jne.

vaikija
Rattur
Postitusi: 384
Liitunud: 22. 02. 2003. 17:29

Postitus Postitas vaikija » 19. 02. 2004. 00:10

Mr Puurile.Ok.Ma ei saa rattast pilti teha(saabub kuu aja pärast) aga sa ju tunned värki ja oskad pildi kokku panna.Ratas:süsinikraam jäik 1360g lubatakse(tegelik umbes 50-80g rohkem),crossmax jooksud,uus xtr vänt,sid team amort(kui ära ei vaheta),bontrager xxxlite OS lenksupikendus ja lenks,käiguvahetus: t-sram x.o,e-xtr,lenks-sram9.0sl,pidurid:sram 7.0link,sram9.0,kassett xt 11-32,sadulapost süsinik(bontr.x lite),san marco aspen sadul(vist 180g).time attack carbon,ja muud vidinad.
Siin peaks enne puurimist ühe savu tõmbama.Loomulikult ei ole siin kõigil sellised rattad,aga lubasid mind ju aidata.Ja see ratas ei hakka mitte garaazi seinal rippuma.

Kasutaja avatar
indrek
Rattur
Postitusi: 412
Liitunud: 31. 03. 2003. 11:20

Postitus Postitas indrek » 19. 02. 2004. 09:10

natuke vahelugemist teile sõdijatele siin:
sadulatest
ja
shifteritest
...kaal ennekõike 8)

Kasutaja avatar
mart
Rattur
Postitusi: 3809
Liitunud: 04. 04. 2003. 13:47

Postitus Postitas mart » 19. 02. 2004. 12:01

Intzz kirjutas:Huvitav millest te järeldate, et keegi väntasid puurib? On olemas oluliselt pingevabamaid kohti ka. Näiteks: käiguvahetaja, rummud, pöiad, pedaalid (platvormid) jne.
Kõik uus, on hästiunustatud vana 8)
Näiteks:
rummud MNT,
ca 1950
http://www.classicrendezvous.com/images ... _hub_2.jpg

käiguvahetaja MNT,
ca 1970
http://www.classicrendezvous.com/France ... rilled.htm
http://village.infoweb.ne.jp/~mikami/hu ... t/rdj2.htm

esihammakad TOURING
ca 1995,
http://www.classicrendezvous.com/France ... rilled.htm
http://www.classicrendezvous.com/France ... glt_99.htm

pöiad SNOW
ca 2000
http://users.rcn.com/icebike/images/customwheels.jpg
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.

Mr. PureTrials
Rattur
Postitusi: 20
Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22

Postitus Postitas Mr. PureTrials » 19. 02. 2004. 20:18

XTR vända puurimisest pole ma midagi ütelnud! Keegi tõi näiteks, et "kas peaks XTR'i ka läbi puurima" ....sellise asja vastu olen minagi kategooriliselt! Kui ikka raha on hunnikuga, siis osta carbon jubinad ja sõida terviseks!

Tänud Mardile ja Indrekule, kes leidsid üles teemakohased lingid!

PS: see snow pöia puurimisel on ikka väga ettevaatlikud oldud! Pooled kodara vahed on puurimata ja need suured augud saaksid olla veel suuremad (või puurida väikseid auke juurde). Samuti on linkidel asuvate käiguvahetajate puurimine teostatud mõtetult (vist rohkem iluasi). Põhiline asi, korpus, on ikka puurimata jäetud!

Rummude puurimisega tegeletakse isegi eestis - Tartu trialist puuris oma Altuse (või mis iganes 200 kroonine esirumm see oli) sama kergeks kui XTR esirumm. Sinna rummu korpuse keskele ei mõju mingit jõudu - jõud mõjub rummule koonuste juurest vertikaalselt. Kergemad triali rummud on ehitatud nii, et keskkohas pole võlli ollagi - saadakse imelise kaaluga rummud.

Urmas: muidugi vähendab puurimine detaili tugevust, kuid kui toimuda arukalt, siis kaotad sa tugevuses väga vähe võrreldes sellega, kui palju sa kaalust alla saad.

Küsimus: Kui palju loeb XC's vända jäikus? Kas pidasid silmas tugevust või just jäikust?

vaikija: kahjuks ei ütle ainult nimetused mulle mitte midagi (pildid oleksid antud juhul teretulnud), aga kas tõesti selline XC ratas, kus pooled jupid on carbonist, kaalub 10kg? Triali rattaid on ehitatud 8 kilosteks ja nad pole sugugi väiksemad kui XC rattad (kummide ja pöidade pealt trialistid väga kaalu kokku ei hoia). Carbonit ei ole mõtet puurida!
Crossmax jooksud, sram x.o vahetaja, XTR vahetaja, sram 7.0lingi ja San Marco Aspen sadula annab igaljuhul läbi puurida! Mis on teised jubinad, mida sa ei nimetanud?

Intzz: enamvähem igat pedaali anna vähemal-rohkemal määral puurida (pedaali millel on metallkorpus)

Ärge nüüd arvake, et ma ise olen mingi puurimis-manjakk, kuid ma lihtsalt püüdsin selgitada, mis kõik võimalik on :!: Lähiajal (kui kaal arengut pidurdama hakkab) hakkan minagi puurimisega tegelema ja ehk panen pildidki ülesse!

Kasutaja avatar
UrmasL
Testisõitja
Postitusi: 2048
Liitunud: 10. 02. 2003. 08:58

Postitus Postitas UrmasL » 19. 02. 2004. 23:31

Mr. PureTrials kirjutas:Urmas: muidugi vähendab puurimine detaili tugevust, kuid kui toimuda arukalt, siis kaotad sa tugevuses väga vähe võrreldes sellega, kui palju sa kaalust alla saad.

Küsimus: Kui palju loeb XC's vända jäikus? Kas pidasid silmas tugevust või just jäikust?
Ma ikkagi tahaks teada mida sa mõtled tugevuse all? Kui ma viimati tugevusõpetuse loengutes käisin (vist 6-7 aastat tagasi), siis jäi meelde, et terminit "tugevus" tuleb alati käsitleda mingis kindlas kontekstis. Ehk siis tugevust saab arvutada mingile kindlale jõule (vääne, paine ja tõmme. piki-, põiki ja sisejõud. kombinatsioonid kõigist eelmistest jms).

Kaotatud tööiga (kordades) ja kaotatud jäikus ei kaalu üles võidetud gramme. Üles kaalumise all mõtlen konkreetselt võidetavaid sekundeid võidusõidus. Puurimisest tulenevaid negatiivseid momente on oluliselt rohkem kui positiivseid. Kuna valdav osa rattureid maailmas sellest aru saab, siis valdav enamus ei puuri kah. Aga eks ekstremiste- alternatiivikuid leidub alati.

Vändasüsteemi (käpad, hammakad, keskjooks) jäikus (jäik vänt ei pruugi olla tugev!) on väga oluline jalgrattal võidusõidus. Tootjatel peavad pingutama, et saada maks jäika vänta võimalikult kerge kaalu juures. Kolmas kriteerium võiks siis olla laiemas mõistes tugevus. Selle all mõtlen rohkem siiski asja vastupidavust "katki" minemisele.

Kasutaja avatar
Kuldar
Trendirattur
Postitusi: 3636
Liitunud: 28. 05. 2003. 18:49

Postitus Postitas Kuldar » 20. 02. 2004. 08:23

Tsüklilise ja dünaamilise koormusolukorra puhul lähtutake dimensioneerimisel materjali väsimuspiirist, mis on oluliselt väiksem staatilise koormuse tugevuspiirist.
Väsimuspiir on empiiriline mõiste ja sõltub materjalist, koormusolukorra iseloomust ja eeldatavast tsüklite arvust e. planeeritud elueast.
Jäikuse all tuleb mõista materjali vastupanu lubatavale läbinõtkele, millega ei kaasne veel plstseid e. jäävdeformatsioone.

Läbipuurimisega tekitatakse "aukudevahelises" säilinud materjali ristlõikes täiendavaid pingekontsentratsioone ja väsimuspiiri saavutamisel tekivad väsimuspraod.

Oeh, ma enam ei viitsi.
Allah andku puurijatele meelekindlust läbi puurida asju, millega nad leppida ei suuda ja leppida asjadega, mida nad läbi puurida ei suuda. Sorri Vonnegut!

Kasutaja avatar
margo
Rattur
Postitusi: 288
Liitunud: 09. 04. 2003. 12:26

Postitus Postitas margo » 20. 02. 2004. 08:36

UrmasL kirjutas:Ma ikkagi tahaks teada mida sa mõtled tugevuse all? Kui ma viimati tugevusõpetuse loengutes käisin (vist 6-7 aastat tagasi), siis jäi meelde, et terminit "tugevus" tuleb alati käsitleda mingis kindlas kontekstis. Ehk siis tugevust saab arvutada mingile kindlale jõule (vääne, paine ja tõmme. piki-, põiki ja sisejõud. kombinatsioonid kõigist eelmistest jms).
Tugevus - võime võtta vastu koormust purunemata
Jäikus - võime võtta vastu koormust deformeerumata

Oli vist nii...

Suletud

Mine “Jalgrattad”