Pakun tööd puurijatele :-)
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Pakun tööd puurijatele :-)
Siin on näidis :
http://weightweenies.starbike.com/phpBB ... .php?t=213
http://weightweenies.starbike.com/phpBB ... .php?t=213
Sõida, aga ära mölise .
sheff värk. Ime et pöidasid läbi puurinud pole . Huvitav mis se kaal sel rattal on, ei hakanud silma.
Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on
Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
I HAVE TO CHANGE some parts today and its weight now 8684 gram with pedalsMati kirjutas:sheff värk. Ime et pöidasid läbi puurinud pole . Huvitav mis se kaal sel rattal on, ei hakanud silma.
Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on
KRT. Mina puuriksin keti, trossid ja pöiad ka läbi ... ning asuksin siis oherdiga raami kallale
Kui juba siis juba
Sõida, aga ära mölise .
Drilling oli kunagi Colnago Mexico puhul mingil määral vabriku standard, eelkõige Campa juppide osas.
http://www.classicrendezvous.com/images ... lnag11.jpg
Kirsiaed Tartus rääkis mulle kunagi et rattad millega Pikussa ja venkud MM ja OM meeskonnasõidu võitsid olid nii läbi puuritud et tolleaegsed terasraamiga rattad kaalusid alla 7 kg. Grupisõitu nendega ei sõidetud kuna olid liiga ohtlikud võimaliku purunemise tõttu.
http://www.classicrendezvous.com/images ... lnag11.jpg
Kirsiaed Tartus rääkis mulle kunagi et rattad millega Pikussa ja venkud MM ja OM meeskonnasõidu võitsid olid nii läbi puuritud et tolleaegsed terasraamiga rattad kaalusid alla 7 kg. Grupisõitu nendega ei sõidetud kuna olid liiga ohtlikud võimaliku purunemise tõttu.
Tahtmatult tuleb meelde anektoot, kus koristajamutt vaatab nõutult pealt, kuidas lennukikonstruktorid pead murravad, kuna uue lennuki tiib kipub ühe kindla koha pealt murduma, mida iganes selle tugevndamiseks ei tehta. Lõpuks ei pea koristajamutt enam vastu ja ütleb, et puurige tiib pikki murdejoont ühesuguse vahega auke täis. Konstruktorid on nii lootusetud, et teevadki tädi õpetussõnade järgi ja oi imet - tiib enam ei murdugi !!! Koristajalt siis küsitakse triumfi võtit, mille peale see elutargalt ütleb, et vaadaku härrad konstruktorid peldikupaberit. Augud sees, kuid rebides ei rebene kunagi sealt kus augud on ...Road kirjutas: Ja teatud tingimustel teeb näiteks hammaka läbipuurimine selle tegelikult jäigemaks.
Sõida, aga ära mölise .
Re: Pakun tööd puurijatele :-)
too oma ratas siia! teen ära!Ermo kirjutas:Siin on näidis :
http://weightweenies.starbike.com/phpBB ... .php?t=213
Huvitav,priidik kirjutas:Drilling oli kunagi Colnago Mexico puhul mingil määral vabriku standard, eelkõige Campa juppide osas.
http://www.classicrendezvous.com/images ... lnag11.jpg
Kirsiaed Tartus rääkis mulle kunagi et rattad millega Pikussa ja venkud MM ja OM meeskonnasõidu võitsid olid nii läbi puuritud et tolleaegsed terasraamiga rattad kaalusid alla 7 kg. Grupisõitu nendega ei sõidetud kuna olid liiga ohtlikud võimaliku purunemise tõttu.
aerodünaamikale ei saa see küll hästi mõjuda
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
Et teaksite, siis pöidade puurimine on palju rohkem kasuks kui pidurilinke puurida! Kui oskad pöida puurida, siis võidad kõvasti kaalus (600g pöia saab 550 peale - mõlemalt pöialt juba 100g!) ja ei kaota tugevuses pea midagi. Räägid, nagu pöidade puurimine oleks idiootsus! Tugevamad pöiad (kasutatakse trialis) on puuritud juba tehases - 47mm laias pöias on 25mm augud!Mati kirjutas:sheff värk. Ime et pöidasid läbi puurinud pole . Huvitav mis se kaal sel rattal on, ei hakanud silma.
Samas teadjamad selgitage palun mis pagana kordarakinnitused sellel rattal seal rummu pool on
loe rohkem, tead rohkem!
Pole mõtet ka ise sellist väärtusetut loba ajada, ma sõidan juba ilma puurimatagi ligi 400 grammise pöiaga, Sa siis puuri ja ole oma 550 grammiga õnnelik.Mr. PureTrials kirjutas:Et teaksite, siis pöidade puurimine on palju rohkem kasuks kui pidurilinke puurida! Kui oskad pöida puurida, siis võidad kõvasti kaalus (600g pöia saab 550 peale - mõlemalt pöialt juba 100g!) ja ei kaota tugevuses pea midagi. Räägid, nagu pöidade puurimine oleks idiootsus! Tugevamad pöiad (kasutatakse trialis) on puuritud juba tehases - 47mm laias pöias on 25mm augud!
loe rohkem, tead rohkem!
Ei tasu segamini ajada XC sõitmist metsas ja trialit - kaks täiesti erinevat spordiala, kui varustusest jutt tuleb.
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
No kui iga pidi-jubina pealt tahate alla saada, siis puurige 400g pöid ka läbi! Mavic X221 kaalub 440g ja läbi puurides (10-12mm augud) saab kaalu 400-410g peale - päris paar trialisti on nii teinud ja kui trialis see vastu peab, siis võite rahuga lasta 12-15mm augud!
Alvaro sa ei saanud vist hästi puurimise põhimõttest aru - ega ainult 600g pöiad pole puuritavad! ("Sa siis puuri ja ole oma 550 grammiga õnnelik.") ...Ma puurin sinu 400g pöia läbi (saan 375g peale) ja lendan tänu sellele sust fini?isirgel mööda!
erinevad spordialad? Mis loeb spordiala, kui mõlemal on vaja ratas kergemaks saada? Või püüad väita, et XC põhul on velgedele suurem koormus? Kui ma XC'd sõidaks (enne sõitsin) siis puuriks kõikvõimalikud asjad läbi - kleepsud peale ja ei lähe sodi ega midagi aukudesse, ainult kaalu saad alla mõtetult rasketest kohtadest! Viitsimist oleks, puuriks iga tavalise 10kilose XC ratta 9 kiloseks!
Alvaro sa ei saanud vist hästi puurimise põhimõttest aru - ega ainult 600g pöiad pole puuritavad! ("Sa siis puuri ja ole oma 550 grammiga õnnelik.") ...Ma puurin sinu 400g pöia läbi (saan 375g peale) ja lendan tänu sellele sust fini?isirgel mööda!
erinevad spordialad? Mis loeb spordiala, kui mõlemal on vaja ratas kergemaks saada? Või püüad väita, et XC põhul on velgedele suurem koormus? Kui ma XC'd sõidaks (enne sõitsin) siis puuriks kõikvõimalikud asjad läbi - kleepsud peale ja ei lähe sodi ega midagi aukudesse, ainult kaalu saad alla mõtetult rasketest kohtadest! Viitsimist oleks, puuriks iga tavalise 10kilose XC ratta 9 kiloseks!
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
Ma vaatan et mõned kasutajad on eriti tigedad? Kas selle pärast et Mr. PureTrials ei sõida aastas 10 000 km maha või et tal on laiemad kummid kui 2.1? Ise arvan et ratta kaalu vähendamiseks on kõik võtted lubatud ja see kas mõni mees puurib ja teine ostab mingi sigakalli pöia pole mingit vahet. http://www.try-all.com/actionpic/rims/r ... h-high.jpg teile uskumatutele väike tõestus ka
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
Ma ei saa aru, kas mõnel tõesti veel ei jõua kohale, miks ja mis jubinaid üldse puuritakse? Kui seal kooriku all midagi ikka pole, siis ära parem üldse puurima hakka - kes teab, puurid veel sisekummid ka auguliseks! Kas puurimine on XC's nii uus asi, et kohe mitte ei suudeta aru saada selle vajalikkusest? Minu arvates on tegu rohkem laiskusega. Professionaalse puurimisega saad ratast tunduvalt kergemaks. Aga kui teid kaal üldse ei huvita, miks siis panete rattale XTR vändad? Kas selleks, et kalli rattaga on uhke sõita? Räägitakse triali foorumis valitsevast lapselikkusest - paraku kubiseb siingi nn humoristidest, kes kas ei saa aru või ei taha millegist lihtsalt aru saada! Kellel raha tipp jupi ostmiseks ei jätku, see võiks siiski midagi sellest topicust kõrva taha panna. Mõistev suhtumine ennekõike!vaikija kirjutas:Et võtaks kätte ja õgvendaks natuke xtr vänta ja puuriks mõne augu crossmaxi pöia sisse.
Jätaks omale lõbu pidada ennast mitte tigedaks ja uskumatuks, aga mind teeb lõbusaks või pigem murelikuks selline diletantlik optimism, mis valdab (äsja akudrelli omandanud) trialimürsikuid.
Iga augu puurimisel peaks ikka enne teadma, millised painde- ja väändemomendid, põik- ja pikijõud koormusolukorras tekivad. Tänapäeval modelleerib arvutiprogramm raami dünaamiliste jõudude vektordiagrammid jne.jne. Sellega tegelevad raamide-pöidade-väntadetootjate mittekõigerumalamad inseneride kollektiivid.
Puhtpragmaatilistel kaalutlustel on tihti osade kaal toodud ohvriks tootmise lihtsustamisele, esteetikale ja ergonoomikale. See toidabki "puurijate liikumist". See on nagu omamoodi usulahk, puurimine on muutunud eesmärgiks omaette, kaalu vähendamine on ajend, mitte teo motiiv.
Aga kui tõesti mitte kuidagi ilma puurimata ei saa olla, siis palun puurimisel jälgida mittesandistunud liigikaaslaste rataste pealt, kust täpselt ja kuipalju nad puurinud on.
Iga augu puurimisel peaks ikka enne teadma, millised painde- ja väändemomendid, põik- ja pikijõud koormusolukorras tekivad. Tänapäeval modelleerib arvutiprogramm raami dünaamiliste jõudude vektordiagrammid jne.jne. Sellega tegelevad raamide-pöidade-väntadetootjate mittekõigerumalamad inseneride kollektiivid.
Puhtpragmaatilistel kaalutlustel on tihti osade kaal toodud ohvriks tootmise lihtsustamisele, esteetikale ja ergonoomikale. See toidabki "puurijate liikumist". See on nagu omamoodi usulahk, puurimine on muutunud eesmärgiks omaette, kaalu vähendamine on ajend, mitte teo motiiv.
Aga kui tõesti mitte kuidagi ilma puurimata ei saa olla, siis palun puurimisel jälgida mittesandistunud liigikaaslaste rataste pealt, kust täpselt ja kuipalju nad puurinud on.
Otsisin ja ei leidnud Su pikast jutust mitte ühteainsamatki arukat mõttetera.Kas agiteerid kõiki puurima,või ainult neid kellel pole raha kallima kraami tarvis,või et ei ole vaja kallist osta ja piisab läbipuuritud odavamast,või peaks ikka kallid jupid ka läbi puurima???Kes need profesionaalsed puurijad on?Mida Sa puuriksid 10kilosel mtb-l?Ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest???
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
Kui tegemist on tehase tootega (masstoodang) siis on paraku pandud rõhk vaid sellele, et too jubin oma garantiiaja üle elaks. Eks igaüks saab aru, mis jääb läbi puurides nõrgaks ja mis mitte. XC's levinud pöid Mavic X221 on pealtnäha tehtud õhkkergeks (440g) aga paraku on ka siin tegu masstoodanguga. Katse-eksituse meetodil on kindlaks tehtud, et pöiaga ei juhtu läbi puurides mitte midagi! Muidugi ei tasu kohe sahtlist kõige suuremat puuri rabada, vaid tuleb uurida natuke puuritava elemendi ehitust (mis teeb pöia tugevaks). Kahekordse pöia (Mavic X221) läbilõikel on näha, et pöid koosneb kolmest "kambrist" - äärtes väiksemad ja keskel suur kamber. Kui mitte vigastada külgmisi kambreid, siis ei kaota pöid läbi puurides tugevuses pea midagi (kerged pöiad seisavad nagunii enamvähem kodarate peal - tähtis on, et pöid hoiaks oma kuju).tavaline jobu kirjutas:Jätaks omale lõbu pidada ennast mitte tigedaks ja uskumatuks, aga mind teeb lõbusaks või pigem murelikuks selline diletantlik optimism, mis valdab (äsja akudrelli omandanud) trialimürsikuid.
Iga augu puurimisel peaks ikka enne teadma, millised painde- ja väändemomendid, põik- ja pikijõud koormusolukorras tekivad. Tänapäeval modelleerib arvutiprogramm raami dünaamiliste jõudude vektordiagrammid jne.jne. Sellega tegelevad raamide-pöidade-väntadetootjate mittekõigerumalamad inseneride kollektiivid.
Puhtpragmaatilistel kaalutlustel on tihti osade kaal toodud ohvriks tootmise lihtsustamisele, esteetikale ja ergonoomikale. See toidabki "puurijate liikumist". See on nagu omamoodi usulahk, puurimine on muutunud eesmärgiks omaette, kaalu vähendamine on ajend, mitte teo motiiv.
Aga kui tõesti mitte kuidagi ilma puurimata ei saa olla, siis palun puurimisel jälgida mittesandistunud liigikaaslaste rataste pealt, kust täpselt ja kuipalju nad puurinud on.
Puurimine pole trialistidele üldse lõbuasi - igaüks tahab oma ratast kergemaks saada, mõeldes seejuures sellele, et ratas ei kaotaks oma tugevust.
Puurimine pole kellegi eesmärk vaid pigem on ta inimeste jaoks, kellel pole võibolla tagataskust võtta XC ratta jaoks 30 000 krooni, et saada omale kerge sõiduriist! Ei tasu nahast välja pugeda, et endale XTR väntasid soetada!
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
Kes otsib, see leiab - kes midagi otsida ei taha see ka ei leia! Arukas mõttetera on selline, et sõitke aga oma 12-kiloste velodega edasi ja unustage ära sõna "puurimine!" Püüdsin inimestele selgeks teha, et pöia puurimine pole mitte imeasi! Kõik kallis kraam ei ole alati parim - mõnda asja annab teha veel paremaks! Professionaalsete puurijate all pean silmas inimesi, kellel on kahe kõrva vahel midagi enamat kui sõlm ja kes on kunagi puuri käes hoidnud! Mida ma puuriksin 10kilosel rattal - anna mulle rattast pildid ja tee juppidest list, siis ütlen kohe, mida puurida võid!vaikija kirjutas:Otsisin ja ei leidnud Su pikast jutust mitte ühteainsamatki arukat mõttetera.Kas agiteerid kõiki puurima,või ainult neid kellel pole raha kallima kraami tarvis,või et ei ole vaja kallist osta ja piisab läbipuuritud odavamast,või peaks ikka kallid jupid ka läbi puurima???Kes need profesionaalsed puurijad on?Mida Sa puuriksid 10kilosel mtb-l?Ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest???
"Ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest???" - kolm küsimärki on alati parem kui üks (mida rohkem seda uhkem, eks). Kas ei suudeta aru saada puurimise vajalikkusest või räägivad siin foorumis ainult nn XTR väntadega tegelased!
Ma paneks oma rattale XTR sellepärast, et see on "jäik". Jäigem kui XT, mille kaal xtr-le üsna lähedal.Mr. PureTrials kirjutas:Aga kui teid kaal üldse ei huvita, miks siis panete rattale XTR vändad?
Puurimisega vähendad sa seda jäikust veelgi. Lisaks hävitab suvalistesse kohtadesse aukude tekitamine kogu inseneri loomingu ja vaeva, mis ta näinud on, et saada asi igas suunas jäigaks ja vastupidavaks.
XC rattajupid on enamuses loodud kuni 80kg kaalulistele, kui oled üle selle tuleb vaata et juurde liimida.
Põhimõtteliselt võib puurida siis, kui kaalud juhtumisi vähem kui 55kg. Siis on tõesti jupil varu, mida maha viilida.
PS! Mavic 221 on minu maailmapildis üsna raske ja ka odav pöid, aga üldse mitte halb... :).
Defineeri "tugevus". Mina väidan, et iga puuritud auk vähendab jäikust. Ükskõik kuhu sa ta puurid. Kui mul oleks igaks sõiduks uus ratas siis isegi võiks mõni puuritud detail paari tunnise võistluse jooksul oma omadused säilitada. Edaspidi aga hakkaksid tsüklilised jõud vaikselt materjali väsitama ning detail muutub vedelaks ning halvemal juhul puruneb.Mr. PureTrials kirjutas:Puurimine pole trialistidele üldse lõbuasi - igaüks tahab oma ratast kergemaks saada, mõeldes seejuures sellele, et ratas ei kaotaks oma tugevust.
Sinu jutust kõlama jäänud väntade ja pöidade puurimine oleks viimane mida ratta juures teha. Need on raami kõrval tähtsuselt järgmised komponendid mis peavad olema eriti jäigad. Kaotatud jäikus ning komponendi tööea vähenemine ei kaalu üles võidetud paarsadat grammi. Ei võstlustulemustes ega rahalises plaanis.
Ja veel. Kui oled oma ideedes nii kindel siis anna viiteid/linke mis sinu juttu ka natuke argumenteeritumalt põhjendaks. Kas on mõni üldtunnustatud "guru" (a'la Sheldon Brown) kes puurimist propageerib?
Mr Puurile.Ok.Ma ei saa rattast pilti teha(saabub kuu aja pärast) aga sa ju tunned värki ja oskad pildi kokku panna.Ratas:süsinikraam jäik 1360g lubatakse(tegelik umbes 50-80g rohkem),crossmax jooksud,uus xtr vänt,sid team amort(kui ära ei vaheta),bontrager xxxlite OS lenksupikendus ja lenks,käiguvahetus: t-sram x.o,e-xtr,lenks-sram9.0sl,pidurid:sram 7.0link,sram9.0,kassett xt 11-32,sadulapost süsinik(bontr.x lite),san marco aspen sadul(vist 180g).time attack carbon,ja muud vidinad.
Siin peaks enne puurimist ühe savu tõmbama.Loomulikult ei ole siin kõigil sellised rattad,aga lubasid mind ju aidata.Ja see ratas ei hakka mitte garaazi seinal rippuma.
Siin peaks enne puurimist ühe savu tõmbama.Loomulikult ei ole siin kõigil sellised rattad,aga lubasid mind ju aidata.Ja see ratas ei hakka mitte garaazi seinal rippuma.
Kõik uus, on hästiunustatud vanaIntzz kirjutas:Huvitav millest te järeldate, et keegi väntasid puurib? On olemas oluliselt pingevabamaid kohti ka. Näiteks: käiguvahetaja, rummud, pöiad, pedaalid (platvormid) jne.
Näiteks:
rummud MNT,
ca 1950
http://www.classicrendezvous.com/images ... _hub_2.jpg
käiguvahetaja MNT,
ca 1970
http://www.classicrendezvous.com/France ... rilled.htm
http://village.infoweb.ne.jp/~mikami/hu ... t/rdj2.htm
esihammakad TOURING
ca 1995,
http://www.classicrendezvous.com/France ... rilled.htm
http://www.classicrendezvous.com/France ... glt_99.htm
pöiad SNOW
ca 2000
http://users.rcn.com/icebike/images/customwheels.jpg
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
-
- Rattur
- Postitusi: 20
- Liitunud: 28. 12. 2003. 21:22
XTR vända puurimisest pole ma midagi ütelnud! Keegi tõi näiteks, et "kas peaks XTR'i ka läbi puurima" ....sellise asja vastu olen minagi kategooriliselt! Kui ikka raha on hunnikuga, siis osta carbon jubinad ja sõida terviseks!
Tänud Mardile ja Indrekule, kes leidsid üles teemakohased lingid!
PS: see snow pöia puurimisel on ikka väga ettevaatlikud oldud! Pooled kodara vahed on puurimata ja need suured augud saaksid olla veel suuremad (või puurida väikseid auke juurde). Samuti on linkidel asuvate käiguvahetajate puurimine teostatud mõtetult (vist rohkem iluasi). Põhiline asi, korpus, on ikka puurimata jäetud!
Rummude puurimisega tegeletakse isegi eestis - Tartu trialist puuris oma Altuse (või mis iganes 200 kroonine esirumm see oli) sama kergeks kui XTR esirumm. Sinna rummu korpuse keskele ei mõju mingit jõudu - jõud mõjub rummule koonuste juurest vertikaalselt. Kergemad triali rummud on ehitatud nii, et keskkohas pole võlli ollagi - saadakse imelise kaaluga rummud.
Urmas: muidugi vähendab puurimine detaili tugevust, kuid kui toimuda arukalt, siis kaotad sa tugevuses väga vähe võrreldes sellega, kui palju sa kaalust alla saad.
Küsimus: Kui palju loeb XC's vända jäikus? Kas pidasid silmas tugevust või just jäikust?
vaikija: kahjuks ei ütle ainult nimetused mulle mitte midagi (pildid oleksid antud juhul teretulnud), aga kas tõesti selline XC ratas, kus pooled jupid on carbonist, kaalub 10kg? Triali rattaid on ehitatud 8 kilosteks ja nad pole sugugi väiksemad kui XC rattad (kummide ja pöidade pealt trialistid väga kaalu kokku ei hoia). Carbonit ei ole mõtet puurida!
Crossmax jooksud, sram x.o vahetaja, XTR vahetaja, sram 7.0lingi ja San Marco Aspen sadula annab igaljuhul läbi puurida! Mis on teised jubinad, mida sa ei nimetanud?
Intzz: enamvähem igat pedaali anna vähemal-rohkemal määral puurida (pedaali millel on metallkorpus)
Ärge nüüd arvake, et ma ise olen mingi puurimis-manjakk, kuid ma lihtsalt püüdsin selgitada, mis kõik võimalik on Lähiajal (kui kaal arengut pidurdama hakkab) hakkan minagi puurimisega tegelema ja ehk panen pildidki ülesse!
Tänud Mardile ja Indrekule, kes leidsid üles teemakohased lingid!
PS: see snow pöia puurimisel on ikka väga ettevaatlikud oldud! Pooled kodara vahed on puurimata ja need suured augud saaksid olla veel suuremad (või puurida väikseid auke juurde). Samuti on linkidel asuvate käiguvahetajate puurimine teostatud mõtetult (vist rohkem iluasi). Põhiline asi, korpus, on ikka puurimata jäetud!
Rummude puurimisega tegeletakse isegi eestis - Tartu trialist puuris oma Altuse (või mis iganes 200 kroonine esirumm see oli) sama kergeks kui XTR esirumm. Sinna rummu korpuse keskele ei mõju mingit jõudu - jõud mõjub rummule koonuste juurest vertikaalselt. Kergemad triali rummud on ehitatud nii, et keskkohas pole võlli ollagi - saadakse imelise kaaluga rummud.
Urmas: muidugi vähendab puurimine detaili tugevust, kuid kui toimuda arukalt, siis kaotad sa tugevuses väga vähe võrreldes sellega, kui palju sa kaalust alla saad.
Küsimus: Kui palju loeb XC's vända jäikus? Kas pidasid silmas tugevust või just jäikust?
vaikija: kahjuks ei ütle ainult nimetused mulle mitte midagi (pildid oleksid antud juhul teretulnud), aga kas tõesti selline XC ratas, kus pooled jupid on carbonist, kaalub 10kg? Triali rattaid on ehitatud 8 kilosteks ja nad pole sugugi väiksemad kui XC rattad (kummide ja pöidade pealt trialistid väga kaalu kokku ei hoia). Carbonit ei ole mõtet puurida!
Crossmax jooksud, sram x.o vahetaja, XTR vahetaja, sram 7.0lingi ja San Marco Aspen sadula annab igaljuhul läbi puurida! Mis on teised jubinad, mida sa ei nimetanud?
Intzz: enamvähem igat pedaali anna vähemal-rohkemal määral puurida (pedaali millel on metallkorpus)
Ärge nüüd arvake, et ma ise olen mingi puurimis-manjakk, kuid ma lihtsalt püüdsin selgitada, mis kõik võimalik on Lähiajal (kui kaal arengut pidurdama hakkab) hakkan minagi puurimisega tegelema ja ehk panen pildidki ülesse!
Ma ikkagi tahaks teada mida sa mõtled tugevuse all? Kui ma viimati tugevusõpetuse loengutes käisin (vist 6-7 aastat tagasi), siis jäi meelde, et terminit "tugevus" tuleb alati käsitleda mingis kindlas kontekstis. Ehk siis tugevust saab arvutada mingile kindlale jõule (vääne, paine ja tõmme. piki-, põiki ja sisejõud. kombinatsioonid kõigist eelmistest jms).Mr. PureTrials kirjutas:Urmas: muidugi vähendab puurimine detaili tugevust, kuid kui toimuda arukalt, siis kaotad sa tugevuses väga vähe võrreldes sellega, kui palju sa kaalust alla saad.
Küsimus: Kui palju loeb XC's vända jäikus? Kas pidasid silmas tugevust või just jäikust?
Kaotatud tööiga (kordades) ja kaotatud jäikus ei kaalu üles võidetud gramme. Üles kaalumise all mõtlen konkreetselt võidetavaid sekundeid võidusõidus. Puurimisest tulenevaid negatiivseid momente on oluliselt rohkem kui positiivseid. Kuna valdav osa rattureid maailmas sellest aru saab, siis valdav enamus ei puuri kah. Aga eks ekstremiste- alternatiivikuid leidub alati.
Vändasüsteemi (käpad, hammakad, keskjooks) jäikus (jäik vänt ei pruugi olla tugev!) on väga oluline jalgrattal võidusõidus. Tootjatel peavad pingutama, et saada maks jäika vänta võimalikult kerge kaalu juures. Kolmas kriteerium võiks siis olla laiemas mõistes tugevus. Selle all mõtlen rohkem siiski asja vastupidavust "katki" minemisele.
Tsüklilise ja dünaamilise koormusolukorra puhul lähtutake dimensioneerimisel materjali väsimuspiirist, mis on oluliselt väiksem staatilise koormuse tugevuspiirist.
Väsimuspiir on empiiriline mõiste ja sõltub materjalist, koormusolukorra iseloomust ja eeldatavast tsüklite arvust e. planeeritud elueast.
Jäikuse all tuleb mõista materjali vastupanu lubatavale läbinõtkele, millega ei kaasne veel plstseid e. jäävdeformatsioone.
Läbipuurimisega tekitatakse "aukudevahelises" säilinud materjali ristlõikes täiendavaid pingekontsentratsioone ja väsimuspiiri saavutamisel tekivad väsimuspraod.
Oeh, ma enam ei viitsi.
Allah andku puurijatele meelekindlust läbi puurida asju, millega nad leppida ei suuda ja leppida asjadega, mida nad läbi puurida ei suuda. Sorri Vonnegut!
Väsimuspiir on empiiriline mõiste ja sõltub materjalist, koormusolukorra iseloomust ja eeldatavast tsüklite arvust e. planeeritud elueast.
Jäikuse all tuleb mõista materjali vastupanu lubatavale läbinõtkele, millega ei kaasne veel plstseid e. jäävdeformatsioone.
Läbipuurimisega tekitatakse "aukudevahelises" säilinud materjali ristlõikes täiendavaid pingekontsentratsioone ja väsimuspiiri saavutamisel tekivad väsimuspraod.
Oeh, ma enam ei viitsi.
Allah andku puurijatele meelekindlust läbi puurida asju, millega nad leppida ei suuda ja leppida asjadega, mida nad läbi puurida ei suuda. Sorri Vonnegut!
Tugevus - võime võtta vastu koormust purunemataUrmasL kirjutas:Ma ikkagi tahaks teada mida sa mõtled tugevuse all? Kui ma viimati tugevusõpetuse loengutes käisin (vist 6-7 aastat tagasi), siis jäi meelde, et terminit "tugevus" tuleb alati käsitleda mingis kindlas kontekstis. Ehk siis tugevust saab arvutada mingile kindlale jõule (vääne, paine ja tõmme. piki-, põiki ja sisejõud. kombinatsioonid kõigist eelmistest jms).
Jäikus - võime võtta vastu koormust deformeerumata
Oli vist nii...