rattarent Alpides

[marguss7]

Ei tea kas see kõige õigem koht, aga minek kuu aja pärast Põhja-Itaaliasse ja plaan 1-2 päeva seal ratta seljas ringi sõita ning mõnda mitte väga siledat rada proovida. Ei taha kodust ratast selle pärast kaasa vedada, kuidas seal rattarendi võimalused on?

[erikr]

Täpselt ei selgu, kas plaanis on MNT või MTB.
Kindlasti on neis kohtades, kus on rohkem radu. Eelkõige suusakuurortides ja traditsiooniliste Giro radade lähedal.
Endal sel aastal kogemus Sestrierest (ITA), kus oli päris mitu rattapoodi ja ka rendirattad tänavale tõstetud (küll üsna hullud pillid ca 140+ mm amordikäiguga)
ja Prantsuse poolel Le Bourg d'Oisansist, kus mitmel poel nii baigid kui MNT rattad rendis.
Kui vähegi võimalik, soovitan enda kingad ja pedaalid kaasa võtta.

Prantsusmaal Glandoni tõusul lappsin ühel suvalise rendika baigiga hollandlasel keti taskust võetud Crank Bros tööriista ja kaasasoleva Powerlingiga ära.
Siit soovitus - et säilitada sõidurõõm ja valitud (realistliku) eesmärgi saavutamine, võta kaasa ka vajalikud vahendid tehnilise ikalduse puhuks.

Tööta Google (bike rentals in ...) ja Google Mapsiga.

[marguss7]

Plaan jääda teedele, st asfalt või kruus, kuna sõidan MTB-ga ja MNT ei oma, siis olulist vahet pole. Kindlat plaani veel raja suhtes pole, ilmselt pikka ringi ei teeks, pigem paneks ronimisele rõhku, olengi vaadanud Giro radasid kuskil Sveitsi ja Austria piiri pool. Siiamaani on karmim ronimine elus olnud Levil ca 5km ja veidi üle 300m tõusu suusamäe otsa MTB-ga mööda asfaldit ja lõpus veidi kruusa ka, nüüd tahaks ennast karmimal tõusul proovida. Kevadel Vietnamis oli ka kange tahtmine rattaga sõita, aga seal ühtegi normaalselt ratast laenutuses polnud, kuigi guidebooki järgi pidi laialt olema laenutusi, selle pärast igaks juhuks küsin et kui kellegil kogemusi on. Ilmselt tasub vist pump ja varurehv ning ühtteist veel kaasa võtta nagu ma juba aru sain Proovisin googeldada ka, aga pakkus mingeid pikki matku grupiga, aga eks otsin veel.

[marguss7]

Googeldades leidsin, et logistiliselt üks paremaid (samas jälle vist sõitmise poolest ka üks raskemaid) tunduvad Monte Crostis ja Monte Zoncolan, mis olid näiteks eelmisel Girol ka kavas ehk etapi viimane ca 60km algusega Ovarost http://www.gazzetta.it/Speciali/Girodit ... 14&lang=en , kuigi miskipärast Crostis vist jäeti laskumise ohtlikkuse tõttu tegelikult välja. Kas on keegi neid proovinud ja kas on väga hullumeelne plaan neid mõlemaid ühel päeval sõita? Senised pikemad sõidud Eestis on olnud 100 kuni 120 km päevas mööda kruusa- ja maanteid, aga mägedes võrdub tõusul üks km ilmselt mitmega. Lugedes http://www.rattaprofid.ee/?id=1592&news_id=625 , siis äkki kui varakult alustada saab äkki enne pimedat tagasi ning keegi ei keela ju vahepeal ratta pealt maha astuda puhkamiseks .

[Mati]

Et mitte üle oma varju hüpata, siis soovitan võtta esmalt ette pigem vähe kui palju. Mägedes on tempo teine (jämedalt 2-3 korda madalam võrreldes siledaga) ning lisaks võib ootamatusi põhjustada ilm.

[erikr]

mägedes jah 1 km = 3-4 km siledal. Eriti kui olla meie võistlustel suht tagumises otsas.
Vihjeks niipalju, et sõitsin Le Bourg d'Oisans - Le Col du Glandoni 24 km ca 2:40. Kusjuures esimene kümnekas sujus üheksase iirlaste pundi tuules siledal maal ca 28 km/h

Arvestama pead joogi- ja söögikuluga, raha võta kaasa vähemalt paarkümmend cashis, sest mägedes on kõik kallis.
Enda 2:40-ga kaulutasin ära kogu 2 l joogitagavara, hea et mäe otsas puhvet oli, kus Coca-Cola purk maksis kolmeka. Kulus 5 purki (3 mäe otsas ja 2 pudelisse allatulekuks).

[Mati]

Enda 2:40-ga kaulutasin ära kogu 2 l joogitagavara, hea et mäe otsas puhvet oli, kus Coca-Cola purk maksis kolmeka. Kulus 5 purki (3 mäe otsas ja 2 pudelisse allatulekuks).

Sa neid teeäärseid allikatel baseeruvaid veevõtukohti ei kasutanud? Selliseid oli nii Prantsuse kui ka Šveitsi Alpides asustuse läheduses (st külade vahel) pidevalt tee ääres, kohalike jaoks tavapärane koht vee manustamiseks. Glandoni tõusulgi oli neid mõni mälu järgi.

[LauriA]

Endal kulus 2007 suvel Stelvio jaoks u. 5,5 tundi - 2006 TRM-i aeg oli 4h20min ringis. Soovitaks kindlasti veenduda, et rendirattal oleks pidurid korras, eriti siis, kui sul kaalu on üle keskmise. Samuti on hea, kui on kaasas mingid paksemad kindad ja soojem riietusese laskumis(t)e jaoks. Stelvio puhul oli stardis sooja u. 25-30 kraadi, tipus 0... +5, 1m3 kohta oli 1 lumehelves nii et esimeses kõrtsus (kusagil metsas), mis laskumisel oli, tegin suht pika peatuse käte soojendamiseks.

Lisainfot mägiteede kohta: http://www.climbbybike.com/

[marguss7]

Sattusin rattaga sõitma Lugano kandis. Tõeline paradiis ratturitele. Sõitsin seal ca 6 tundi koos kahe väikese peatusega mägede otsas. Lugematul hulgal märgistatud radu, tõeline paradiis nii maantee- kui maastikuratturitele. Ka tänavapildis torkas neid silma suurel hulgal nii tavalistes riietes omi asju ajamas kui ka trenniriietes. Ratta laenutasin raudteejaamas, ise sõitsin maastikurattaga, sest raudteejaamas maastikurattaid ei olnud, aga kuskil spordipoes pidavat neid ka saama. Ratas oli keskmine, aga rehvid oleks võinud asfaldil rohkem täis olla. Siledal sõitsin rahulikus tempos, kuna aeg-ajalt pidin ka kaarti uurima, mägedes läks asi käest ära. Kuna kogemus puudus, siis vaatasin muule sõidule lisaks välja kaks sellist tõusu algatuseks http://www.climbbybike.com/climb.asp?Co ... ainID=5572 ja siis http://www.climbbybike.com/climb.asp?Co ... ainID=5467 . Tagantjärele tark olles pingutasin nende tõusunurkadega pisut üle, aga eks loll õpib ikka oma vigadest. Esimene muutus enne poole peale jõudmist lahtiste kividega kaetud "metsateeks" ning oli tegelikult mõeldud rohkem jalgsimatkajatele. Viimane pool kilomeetrit tõusunurgaga ca 17% hakkas ratas all ringi käima ning rohkem tuli ratast käe kõrval lükata. Ülesse jõudes vanduda ei saanud, sest seal oli kirik, aga kuna ei ropendanud, siis ei pidanud ka oma patte kahetsema ning vedelikuvarude täienduseks jõin ära ühe kaasavõetud 0,33l kohalikust õllest ning panin särgi kirikupingile seniks kuivama. 27 kraadi sooja ja päike kuivatasid särgi kiiresti ning sõitsin alla. Peale mõningast seiklemist ning erinavate lühikeste tõusude ja languste läbimist jõudsin teise tõusu alla, selleks et sinna jõuda tuli muuhulgas läbida ka üks lühike ca 400-500 meetrine asfaltkattega tõus (tegelikult oligi enamus teest asfalt kui esimene tõus välja arvata) nurgaga 16%. Teisel tõusul tegin esimese peatuse umbes poolel teel kui tõusunurk jõudis 17% kanti, sest mulle tundus, et jala saab isegi kiiremini. Vahelduva eduga üritasin sõita, puhata ja ratast käe kõrval lükates üles minna (tegelikult pole mul ka jalgsimatka vastu midagi, Nepaalis jõudsin kunagi ligi 5500m kõrguseni ning seal oli väga mõnus, et seljakotile lisaks ratast polnud vaja kaasa vedada ). Lõpuks sain üles, viimane jupp oli 22% ehk mitte rattaga sõitmiseks minu jaoks kahjuks. Kogu päeva jooksul kujunes tõusuks kokku ca 1450m, järgmisel korral valin tõusudeks pikemad ja laugemad, kus tõusunurk jääks alla 10%, soovitavalt nii 7% kanti ning võimaluse korral võtan kaasa oma ratta ning lähen ilma pereta, et saaks mitu päeva vändata. Vaatasin ka sellist lk http://www.bikemap.net/ , kus päris palju infot ning . Tõeliselt hulludele vendadele jäi silma selline "pähkel" http://www.climbbybike.com/climb.asp?Co ... ainID=3597 . Passo Stelvio on järgmisel aastal Giro Italial kavas kui juhuslikult nähtud kohaliku spordilehe info paika peab.

[meetodimees]

Väga hea lugemine, ka teised maailmas käivad ratturid võiks oma muljeid jagada. Ise olen ka seda tüüpi, et väärtustan sellist turismi a´la rattaga Alpidesse või kuhu iganes.

[Olts]

Kumma poolepealt see õige Stelvio tõus on? Kas Bormio või Prato Allo Stelvio poole pealt?

[LauriA]

Kumma poolepealt see õige Stelvio tõus on? Kas Bornio või Prato Allo Stelvio poole pealt?

Kolmas variant on veel Šveitsi poole . Ise sõitsin Prato dello Stelvio ->Stelvio -> Val Müstair -> Prato dello Stelvio.
Stelvio -> Val Müstair ei olnud 2007 100% asfalt; vahepeal olid mingid lõigud sarnased Harku metsa tuhateedele. MTB-ga ei ole probleemiks, MNT-ga peab olema ettevaatlik (või siis aeglane). Prato poole peal on üks tunnel (ühest küljest osaliselt avatud), Bormio poole pealt oli minu meelest rohkem, need ei pruugi olla valgustatud. Enamus n.ö promo pildid on tehtud Prato poolt.

Ma arvan, et kui lähed pingutama, siis sulle ei ole probleem teha kõik need 3 varianti kas siis tõusude või laskumistega (s.t aeg tuleb natuke rohkem kui H100-l). A la Bormio->Stelvio->Val Müstair -> Prato -> Stelvio -> Bormio

[vigurivänt]

Kumma poolepealt see õige Stelvio tõus on? Kas Bormio või Prato Allo Stelvio poole pealt?

Mõlemalt poolt on õige, aga need vingerdavad vaated on kõik Prato poole pildistatud. Alt külast saab kokku ca 30km pikkuse tõusu. Meie alustasime veidi külast väljast ja saime üle 25km.