Tartu Rattamaraton 2011
Foorumi reeglid
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Re: Tartu Rattamaraton 2011
4:51 on lühikese kohta küll väga palju. Pikka sõitsin ikka.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
http://www.sportsnaps.com/photo/view/ee ... rtu/20274/
Ei oleks mees võidu peale sõitnud, saaks selle pildi naljarubriiki panna. Olukorda teades paraku krdi kahju. Muidugi, Lood üldse 29"-ga vaadates oleks nagu väikesele poisile isa ratas kätte antud, ikka harjumatu.
Ei oleks mees võidu peale sõitnud, saaks selle pildi naljarubriiki panna. Olukorda teades paraku krdi kahju. Muidugi, Lood üldse 29"-ga vaadates oleks nagu väikesele poisile isa ratas kätte antud, ikka harjumatu.
-
- Rattur
- Postitusi: 467
- Liitunud: 05. 04. 2007. 13:43
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Aga minule meeldis. Ilm oli suurepärane, pori ja lompe oli mõõdukalt. Kumme ma vahetada ei viitsind, eelmine aasta sama kummidega sõitsin, ka see kord hakkama sain ees Conti Twister ja taga Maxxis CrossMark. Tulemusega jäin rahul: jõudsin läbida raja ja nautida sõitmist, ühest tõusust kõndisin ka üles (see suhteliselt järsk tõus 50 km kandis metsateedel). 2008 sõitsin sama aja ja olin esimeses sajas, see kord olin esimeses 200.
Parkimise tasust nii palju kuna on kes maksab, ehk turgu, miks siis mitte raha koguda, mina leidsin, et minu jaoks on see kallis ja jatsin auto ööbimiskohta, lisaks palusin seal sauna soojaks panna, ning rahulikult peale finishit sõitsin tagasi Otepääle. Rahulikult sain pestud, mitte nagu koraldajate poolt pakkutud pesemisvõimalus, tavaliselt seal jätkus kuuma vett esimestele 200-le. Suppi ei söönd, diplomi ei võtnud aga rattapesu kasutasin kuna järjekorda polnud.
Siin pisut piltte kuidas tervisesportlased käisid TRM-l
http://photo.qip.ru/users/skyguardian/151100039/
Parkimise tasust nii palju kuna on kes maksab, ehk turgu, miks siis mitte raha koguda, mina leidsin, et minu jaoks on see kallis ja jatsin auto ööbimiskohta, lisaks palusin seal sauna soojaks panna, ning rahulikult peale finishit sõitsin tagasi Otepääle. Rahulikult sain pestud, mitte nagu koraldajate poolt pakkutud pesemisvõimalus, tavaliselt seal jätkus kuuma vett esimestele 200-le. Suppi ei söönd, diplomi ei võtnud aga rattapesu kasutasin kuna järjekorda polnud.
Siin pisut piltte kuidas tervisesportlased käisid TRM-l
http://photo.qip.ru/users/skyguardian/151100039/
Viimati muutis Tervisesportlane, 19. 09. 2011. 16:57, muudetud 1 kord.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Mina osalesin samuti esimest korda TRM-il, poolpikal distantsil ja vaatamata algsele hirmule, et rada on raske, mudane jne, möödusid kilomeetrid üpris kiiresti (aeg 1.51).
Meele tegi aga mõruks, kui asusin lugema sportinfo kommentaare...
Kõik tundus rajal tore, va. nüüd see teadmine, et seal viibis kibestunud isikuid, kes möödumiste peale hambaid krigistasid ja kättemaksu plaanisid! Olen ise samuti "noor rattaklubi laps" ning üsna kurvaks teeb, et mõnede meelest ei või poolmaratoni võtta kui võistlust...
Meele tegi aga mõruks, kui asusin lugema sportinfo kommentaare...
Poolmaratonil osaleja, , 18.09.2011 23:07
Kurat küll, ei ole vaja koguaeg ette trügida! Nii närvi ajas, kui pidevalt tehti napikaid möödumisi, üritati ikka tee kõrvalt, pooleldi põllu peal rappudes ettepoole saada jne! Poolmaraton EI OLE võistlus ja kui noored rattaklubide lapsed ei ole veel piisavalt vanad, et täispikka distantsi ehk võistlust sõita, siis ei ole vaja üldse kohale ronida! Aga no neid idioote oli teisigi, kellel kohutavalt kiire oli ja pidevalt ikka edasi oli vaja saada - hullem kui Tallinna kesklinnas tipptunni ajal!
Miks peab iga jumala kord kaasnema Elionide, TRM-i ja teiste võistlustega irin, kuidas rada oli nõme, kaasvõistlejad olid nõmedad, toitlustuspunktidel oli ka midagi viga jnejne?!tainad tandemig, , 19.09.2011 14:12
teinekord, kui te oma tandemite ja muude jamadega sõidate, sõidke rivi lõpus ja ärge trügige igale poole vahele ja ette!
Kõik tundus rajal tore, va. nüüd see teadmine, et seal viibis kibestunud isikuid, kes möödumiste peale hambaid krigistasid ja kättemaksu plaanisid! Olen ise samuti "noor rattaklubi laps" ning üsna kurvaks teeb, et mõnede meelest ei või poolmaratoni võtta kui võistlust...
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Eks see sõltub kust poolt vaadata... praegu tundub 4:51 suht palju ka pika maa peale aga mõni aasta tagasi oleks ainult unistanud sellisest ajastserxx kirjutas:4:51 on lühikese kohta küll väga palju. Pikka sõitsin ikka.
Ning minu jaoks on ikkagi iga sõit, kus starti lähen, võistlus. St. üritan endast maksimumi anda
Re: Tartu Rattamaraton 2011
kuigi see oli paljas juhus, siis tuleb tõdeda, et HWEX promotrikk andis pigem vastupidise tulemuse.piffik kirjutas:http://www.sportsnaps.com/photo/view/ee ... rtu/20274/
Ei oleks mees võidu peale sõitnud, saaks selle pildi naljarubriiki panna. Olukorda teades paraku krdi kahju. Muidugi, Lood üldse 29"-ga vaadates oleks nagu väikesele poisile isa ratas kätte antud, ikka harjumatu.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Miks andis vastupidise, usun et sadulata vägitegu leiab rohkem kajastust kohati kui potensiaalne poodiumi koht, teine asi on võit .
Re: Tartu Rattamaraton 2011
tore sõit oli, minu napi 7 korra osalemise kogemuse põhjal pealt tundusid suhteliselt ideaalsed ilma- ja rajaolud olevat, esimese otsa meeste senisest kiiremad ajad peaksid seda ka tõestama
raja keskel senise parima aja graafikust üle 40 minuti ees olles mõtlesin, et nüüd tuleb elu sõit, aga hiljem finishis tõdesin, et see 43 minutit aja parandust (2009 4:53 -> 2011 4:10) tõstis mu vaid 103 kohta senisest parimast kohast ettepoole (2010 1936. -> 2011 1833.), kusjuures vanuseklassis (M40) sain isegi kehvema koha
raja keskel senise parima aja graafikust üle 40 minuti ees olles mõtlesin, et nüüd tuleb elu sõit, aga hiljem finishis tõdesin, et see 43 minutit aja parandust (2009 4:53 -> 2011 4:10) tõstis mu vaid 103 kohta senisest parimast kohast ettepoole (2010 1936. -> 2011 1833.), kusjuures vanuseklassis (M40) sain isegi kehvema koha
Jalgratturid omavahel: kuidas Cube käratab?
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Kas ratta läbimõõdu või lenksu laiuse järgi ka otsida saaks? Vaataks palju neid 29 tolliseid ning 56 cm lenksuga uhajaid oli
Treeni vähe, aga kvaliteetselt!
http://www.ccrotamobilis.ee
http://www.ccrotamobilis.ee
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Ma otsiks pigem nii, et välistaks Furious Frediga sõitjad
If everything's under control, you're going too slow!
Re: Tartu Rattamaraton 2011
mina sain positiivseid elamusi kuhjaga ehk nagu Kuuse Lempsil kombeks sel puhul lausuda: "oli tore spordipidu". kui seal mitte päris punases kogu aeg lasta, siis jääb mahti natuke raja kõrvale kiigata ja vaatamis väärt asju seal jagub - selle kandi loodus on väga nauditav. seda muidugi põhja-eestlasele, kellele jaoks need künkad ja kuplid pole jõudnud devalveeruda. rada on siiski küllaltki vaheldusrikas ja just paras 3000 ratturi vastuvõtuks. TRM võiks edaspidigi väga konservatiivselt suhtuda raja muutmisesse. klassiki staatust tuleb kasvatada ja turundada..........
enda sõidust: startisin suht tagant (nr 1896) ja lõpuks olin 981. kuni harimäeni sõitsin aktiivselt ja üritasin kohta parandada. harimäest edasi kruisin "rahulikult" kuni 45 km. palust lõpuni sõitsin juba täisvõimusel. kõige raskem oli laskumistel ja kruusalõikudel (isegi sektoris kus mina sõitsin olid kiirused märkimisväärsed), mis tingitud sellest, et võistelnud viimasel ajal pole ja trennis on ka ainult rahulikult tiksutud. seega plaan oli lihtsalt nautida üritust "kogu raha ees" ja sõita ka järgmiseks aastaks parem stardikoht.
enda sõidust: startisin suht tagant (nr 1896) ja lõpuks olin 981. kuni harimäeni sõitsin aktiivselt ja üritasin kohta parandada. harimäest edasi kruisin "rahulikult" kuni 45 km. palust lõpuni sõitsin juba täisvõimusel. kõige raskem oli laskumistel ja kruusalõikudel (isegi sektoris kus mina sõitsin olid kiirused märkimisväärsed), mis tingitud sellest, et võistelnud viimasel ajal pole ja trennis on ka ainult rahulikult tiksutud. seega plaan oli lihtsalt nautida üritust "kogu raha ees" ja sõita ka järgmiseks aastaks parem stardikoht.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Alvaro kirjutas:Kas ratta läbimõõdu või lenksu laiuse järgi ka otsida saaks? Vaataks palju neid 29 tolliseid ning 56 cm lenksuga uhajaid oli
Mehed need ideed olid praegu 100000$ väärt. Spordipoodnikud saaksid siit selle idee elluviimisel väärt turunduskanali oma nodile. Kahjuks on nood pildid preview tumbidena nats nigelad 29" ja FF eristamiseksKaupoR kirjutas:Ma otsiks pigem nii, et välistaks Furious Frediga sõitjad
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Mina jäin rahule nii ilma kui rajaga. Kõige rohkem meeldisid sellised vähe tehnilisemad kohad.
See aasta km ainult 500 kandis. Avastasin vana rõõmu alles suve lõpus.
Kuna eelmine TRM oli 11a tagasi ja seal sai ilma trennita sinna 1200 kanti jõutud siis plaan oli läbida rada ca 20km/h keskmine ja tulla numbritesse 1000-1500.
Tulemustest nii palju, et kuna rahvas paugutas nii mis kole siis enda 1 eesmärk sai täidetud e. keskmine tuli üle 20km/h ajaga 3.57.midagi ja kohaks 1526.
Rajal "tapsid" mind kaas sõitjad hiliste käiguvahetustega mägedel. et põhimõtteliselt oli palju kohti kus pidin mäkke tõustes seisma pidurdama ja uuesti liikuma suruma.
Kuna siin on teatav huvi paljud siis 29" kasutasid siis üks nendest olin mina e. nr3022. Kui siis hübriidi mehed rääkisid, et pidid pidurdama mägedel alla veeredes siis sama siin. Samas sai mingi aeg 2 cycloga koos sõidetud üks taha poole jäetud ja teine põgenes eest.
See aasta km ainult 500 kandis. Avastasin vana rõõmu alles suve lõpus.
Kuna eelmine TRM oli 11a tagasi ja seal sai ilma trennita sinna 1200 kanti jõutud siis plaan oli läbida rada ca 20km/h keskmine ja tulla numbritesse 1000-1500.
Tulemustest nii palju, et kuna rahvas paugutas nii mis kole siis enda 1 eesmärk sai täidetud e. keskmine tuli üle 20km/h ajaga 3.57.midagi ja kohaks 1526.
Rajal "tapsid" mind kaas sõitjad hiliste käiguvahetustega mägedel. et põhimõtteliselt oli palju kohti kus pidin mäkke tõustes seisma pidurdama ja uuesti liikuma suruma.
Kuna siin on teatav huvi paljud siis 29" kasutasid siis üks nendest olin mina e. nr3022. Kui siis hübriidi mehed rääkisid, et pidid pidurdama mägedel alla veeredes siis sama siin. Samas sai mingi aeg 2 cycloga koos sõidetud üks taha poole jäetud ja teine põgenes eest.
Viimati muutis JIM, 19. 09. 2011. 20:37, muudetud 1 kord.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Kas keegi teab ka mis selle rattaga juhtus. Kas tegu oli antud mudeli tüüpveaga või hoopis praak või mehaaniku hooletus?MarttiM kirjutas:kuigi see oli paljas juhus, siis tuleb tõdeda, et HWEX promotrikk andis pigem vastupidise tulemuse.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Aga see pole ju 29 -neJIM kirjutas:Mina jäin rahule nii ilma kui rajaga. Kõige rohkem meeldisid sellised vähe tehnilisemad kohad.
See aasta km ainult 500 kandis. Avastasin vana rõõmu alles suve lõpus.
Kuna eelmine TRM oli 11a tagasi ja seal sai ilma trennita sinna 1200 kanti jõutud siis plaan oli läbida rada ca 20km/h keskmine ja tulla numbritesse 1000-1500.
Tulemustest nii palju, et kuna rahvas paugutas nii mis kole siis enda 1 eesmärk sai täidetud e. keskmine tuli üle 20km/h ajaga 3.57.midagi ja kohaks 1526.
Rajal "tapsid" mind kaas sõitjad hiliste käiguvahetustega mägedel. et põhimõtteliselt oli palju kohti kus pidin mäkke tõustes seisma pidurdama ja uuesti liikuma suruma.
Kuna siin on teatav huvi paljud siis 29" kasutasid siis üks nendest olin minda ja nr.3022. Kui siis hübriidi mehed rääkisid, et pidid pidurdama mägedel alla veeredes siis sama siin. Samas sai mingi aeg 2 cycloga koos sõidetud üks taha poole jäetud ja teine põgenes eest.
- pärnu rattur
- Rattur
- Postitusi: 551
- Liitunud: 14. 08. 2009. 18:29
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Sellel on oinasarved, seega ilmselt 28" cyclokas.
Ärge näkku lööge! [/OT]
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Selle lauseni te ei jõudnud, jah?vaikija kirjutas:Kuna siin on teatav huvi paljud siis 29" kasutasid siis üks nendest olin minda ja nr.3022
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Et tema on see nr 3022 ja see võib ju küll 29" ollavaikija kirjutas:Mis siin lauses siis on? Ma ei saa midagi arupiffik kirjutas:Selle lauseni te ei jõudnud, jah?vaikija kirjutas:Kuna siin on teatav huvi paljud siis 29" kasutasid siis üks nendest olin minda ja nr.3022
"Nothing compares to the simple pleasure of a bike ride"
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Minul ka 29"
Lisaks oli üks punase särgiga tüdruk, kellel mingi Scott 29".
Lisaks oli üks punase särgiga tüdruk, kellel mingi Scott 29".
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Minu muljed on nukrad. Niipalju jama pole ammu olnud. Viis päeva enne starti suutsin kergel treeningul asfaldil ühes kurvis pikali käia ja paar meetrit mööda asfalti lohiseda. Enne seisma jäämist tekkis muidu sellesse külma ja niiskesse päeva selline mõnus kuum tunne vasakusse puusa, põlve ja vasakusse peopessa. Püsti tõustes teadsin, mis see mööda pükse alla voolab.
Päev enne võistlust ratast inspekteerides avastasin, et tagumine rehv, mis on mind 5 aastat truult teeninud, on väga hea asfaldi jaoks, aga mitte enam metsa jaoks. Käiguvahetus vajas reguleerimist. Mured murtud, sõitsin rahuliku südamega laupäeval Tartusse, et ennast korralikult välja puhata ning üks korralik täpp hooajale panna.Tartus ratast autost välja tõstes mõtlesin, et teen kontrolliks ühe tiiru. Teist tiiru enam ei teinud, sest tagumine ratas tegi sellist häält, nagu oleks pidur peale jäänud. Oligi. Asusin reguleerima. Millegipärast peale umbes iga teist vahetust jäi pidur peale. Võtsin pidurid maha ja puhastasin. Puhastasin kõri ära, määrisin. Pidurid külge ja ikka sama jama. Korra jääb peale ja siis jälle ei jää. Uuesti pidurid maha ja algosadeks. Uuesti peale jne. Lasin peast läbi, kas oleks üldse reaalne sõita rada läbi ainult esipiduriga. Minul oleks küll reaalne, aga teised, milles nemad süüdi on, kui laskumisel neile 75kg mürsk selga sõidab? Peale 1,5h jamamist sain aru, milles viga. V- piduri vedru reguleerimiskruvi kiilus ennast aegajalt ühe detaili vahele, mis oli kõver. Kuna kruvikeeraja ja kuuskantidega seda korda ei saanud, siis ringi vaadates avastasin oma sõbra korterist jalgratta,millel korras V- pidurid. Kiire kõne sõbrale, kes õnneks kell 23.30 veel ei maganud. Luba saadud, võtsin tema rattalt pidurid ja lootsin, et need vähemasti istuksid sinna, sest tema rattaga, mis oli minu omast 2 nr suurem ja raskem oleks rajal tõsiselt raske. Kell 01.00 langesin sügavasse ja kosutavasse unne. Õnneks magama jäämisega probleeme ei olnud, sest pinge oli maas ja väsimus oli tohutu.
Stardikoridoris olin juba rahulik, eliidi selja taga on turvaline startida- ratas on korras, mees on tugevam kui iial varem, ainus puudus on puuduv nahk vasakul küljel. Start oli vägev. Sellist kiirendust pole ammu olnud. Rollerirajal jõudsin korraks kiigata spidokat ja see näitas 55km/h. Asfaldil ja MTB-ga. Miks kurat ma triatlonil MNT-ga sõidan?
Esimesed tõusud olid talutavad, kuid piiripealsed kiiruse poolest. Maastikul panin oma jõu maksma ja hakkasin vaikselt ettepoole ronima. Matul olin kõigest 24:31, kuid oli tekkinud esimene probleem, mille olemasolu olin jõudnud unustada, sest viimati oli see üle 20 aasta tagasi. Väga raske pingutuse korral ei jõua kopsud enam järgi ja hingamine muutub pinnapealseks ning roietevahelised lihased lähevad valusaks. Lasin korraks tempo alla ning lasin ennast grupil kaasa viia. Hingamine korras, hakkas olukord juba kaunis tunduma, vaatasin loodust, nautisin head gruppi ning head koostööd. Rada oli mõnus, eelmise aasta pori oli lihtsalt tore meenutada. Tõusudel kiirendades hakkas tehnika alt vedama- käiguvahetus otsustas minna automaatrežiimile. Tõusul püsti vändates otsustas ta eest suure pealt väikse peale vahetada. Tänan siinkohal Merida insenere, kes rattaraami langeva kujuga tegid, muidu oleks ühe toru seest kaks ümarat jälge olnud nendest asjadest, mis kahe suure varba vahel on. Paar korda sai öeldud ka neid sõnu, millest lapsed veel aru ei saa.
Mingil hetkel tekkis meie gruppi rehvi lõhkunud Erki Pütsep, kes pani kohe ka hirmsa hooga ajama. Muidugi arvasid mõned veel, et neist on saanud tippratturid ja üritasid kontide ragisedes grupist välja murda ja kruusateel 50-60km/h sõita. Saanud olukorra lootusetusest aru, tulid nad gruppi nutuse näoga tagasi. Pühkisime kõik koos pisarad ära ja kulgesime endale sobiliku kiirusega edasi. Astuvere ja Palu TP vahel hakkasin kiiruses kaotama. Kruusa peal ja laugete tõusudega sain mängeldes hakkama. Iga paugutamisega kaasa ei läinud, aga jooksikud püüdsin pisut kiirust tõstes uuesti kinni. Metsas järsematel tõusudel hakkasin grupist selg ees läbi vajuma. Mõni km enne Palu TP ühel tõusul jäin kukkunud ratturi taha pidama ja lasin oma hea grupi minema. Hakkasid kerged krambid. Enne Palut sõitsin eraldistardi asendis kruusa peal 46km/h. Ja siis metsas hakkas valus, mõnikord isegi väga. Mehed ei nuta (vähemasti mitte teiste nähes). Ja need ei olnud pisarad vaid higi, mis silmanurgast tilkus. 3km enne lõppu viimasel väikesel tõusunukil jõudsin järgi väsinud ratturile, kes paar meetrit enne tõusu lõppu vajutas ootamatult pidurit. Kuna sõitsin tema tuules, siis ei jäänud muud üle, kui pidurdada ja siis sadulast tõusta ja vajutama hakata. Püsti tõustes lõi mõlemasse jalga puusadest varba otsteni kramp. Esimene emotsioon oli üllatus: ohhoo, sellist asja pole veel kunagi olnud. Teine mõte oli: nüüd ma kukun. Kukkusingi tikksirgete jalgadega vasakule küljele. Jah sellele samale küljele, kus oli niigi valus. Ja siis jõudis kohale, kui valus mu jalgadel on. Röökisin nii, et seda pidi finišisse kuulda olema. Minu ees sõitnu küsis, kas ta kutsub kiirabi. Vastasin, et pole vaja, aga löö mulle palun põlveõndlasse, et saaksin jalad kõveraks. Kutt lahkus vaikselt. Palve oli vist liiga imelik. Visklesin oma ratta otsas ja sain lõpuks viseldes klipid lahti ning suutsin käte abil rajalt eemale roomata. Grupid möödusid ja mina röökisin. Tänud võistlejatele, kes vähemasti muret tundsid, mis mul viga on. 5min hiljem sain korraks püsti ja siis uuesti pikali maha. Hääl on siiani ära. 5min hiljem sain ennast püsti. Lasin umbes 130 ratturit mööda. Üle finišijoone sõitsin ümbrust nautides. Aeg 3:15. Finišikoridoris ei saanud enam ratta seljast maha. Jalad olid nii krampis. Paar minutit seismist ja siis sain ratta seljast maha. Aga edasi liikusin nagu 117-aastane: sammu pikkus umbes 10cm ja jalgu maast vaevu tõstes.
Mis siis positiivset selle jama juures oli? Kui kellelgi on vaja V- pidur maha võtta, algosadeks võtta ja uuesti peale panna, reguleerida, siis mul kulub selleks rahulikult tegutsedes 10min.
Terve aasta olen treeninud üheks võistluseks- täispikaks triatloniks. Üheülbalised treeningud, pikad distantsid, ühtlase kerimisega lauskmaal. Selle eest maksan lõivu maastikusõidul, kus ma ei jaksa minna kaasa järskude tempomuutustega ning pikalt püsti väntamisega. Ma olen nagu diisel: madalatel pööretel ja ökonoomne.
P.S. kui keegi kaotas VDO spidoka umbes 50.km, siis küsige korraldaja käest.
Päev enne võistlust ratast inspekteerides avastasin, et tagumine rehv, mis on mind 5 aastat truult teeninud, on väga hea asfaldi jaoks, aga mitte enam metsa jaoks. Käiguvahetus vajas reguleerimist. Mured murtud, sõitsin rahuliku südamega laupäeval Tartusse, et ennast korralikult välja puhata ning üks korralik täpp hooajale panna.Tartus ratast autost välja tõstes mõtlesin, et teen kontrolliks ühe tiiru. Teist tiiru enam ei teinud, sest tagumine ratas tegi sellist häält, nagu oleks pidur peale jäänud. Oligi. Asusin reguleerima. Millegipärast peale umbes iga teist vahetust jäi pidur peale. Võtsin pidurid maha ja puhastasin. Puhastasin kõri ära, määrisin. Pidurid külge ja ikka sama jama. Korra jääb peale ja siis jälle ei jää. Uuesti pidurid maha ja algosadeks. Uuesti peale jne. Lasin peast läbi, kas oleks üldse reaalne sõita rada läbi ainult esipiduriga. Minul oleks küll reaalne, aga teised, milles nemad süüdi on, kui laskumisel neile 75kg mürsk selga sõidab? Peale 1,5h jamamist sain aru, milles viga. V- piduri vedru reguleerimiskruvi kiilus ennast aegajalt ühe detaili vahele, mis oli kõver. Kuna kruvikeeraja ja kuuskantidega seda korda ei saanud, siis ringi vaadates avastasin oma sõbra korterist jalgratta,millel korras V- pidurid. Kiire kõne sõbrale, kes õnneks kell 23.30 veel ei maganud. Luba saadud, võtsin tema rattalt pidurid ja lootsin, et need vähemasti istuksid sinna, sest tema rattaga, mis oli minu omast 2 nr suurem ja raskem oleks rajal tõsiselt raske. Kell 01.00 langesin sügavasse ja kosutavasse unne. Õnneks magama jäämisega probleeme ei olnud, sest pinge oli maas ja väsimus oli tohutu.
Stardikoridoris olin juba rahulik, eliidi selja taga on turvaline startida- ratas on korras, mees on tugevam kui iial varem, ainus puudus on puuduv nahk vasakul küljel. Start oli vägev. Sellist kiirendust pole ammu olnud. Rollerirajal jõudsin korraks kiigata spidokat ja see näitas 55km/h. Asfaldil ja MTB-ga. Miks kurat ma triatlonil MNT-ga sõidan?
Esimesed tõusud olid talutavad, kuid piiripealsed kiiruse poolest. Maastikul panin oma jõu maksma ja hakkasin vaikselt ettepoole ronima. Matul olin kõigest 24:31, kuid oli tekkinud esimene probleem, mille olemasolu olin jõudnud unustada, sest viimati oli see üle 20 aasta tagasi. Väga raske pingutuse korral ei jõua kopsud enam järgi ja hingamine muutub pinnapealseks ning roietevahelised lihased lähevad valusaks. Lasin korraks tempo alla ning lasin ennast grupil kaasa viia. Hingamine korras, hakkas olukord juba kaunis tunduma, vaatasin loodust, nautisin head gruppi ning head koostööd. Rada oli mõnus, eelmise aasta pori oli lihtsalt tore meenutada. Tõusudel kiirendades hakkas tehnika alt vedama- käiguvahetus otsustas minna automaatrežiimile. Tõusul püsti vändates otsustas ta eest suure pealt väikse peale vahetada. Tänan siinkohal Merida insenere, kes rattaraami langeva kujuga tegid, muidu oleks ühe toru seest kaks ümarat jälge olnud nendest asjadest, mis kahe suure varba vahel on. Paar korda sai öeldud ka neid sõnu, millest lapsed veel aru ei saa.
Mingil hetkel tekkis meie gruppi rehvi lõhkunud Erki Pütsep, kes pani kohe ka hirmsa hooga ajama. Muidugi arvasid mõned veel, et neist on saanud tippratturid ja üritasid kontide ragisedes grupist välja murda ja kruusateel 50-60km/h sõita. Saanud olukorra lootusetusest aru, tulid nad gruppi nutuse näoga tagasi. Pühkisime kõik koos pisarad ära ja kulgesime endale sobiliku kiirusega edasi. Astuvere ja Palu TP vahel hakkasin kiiruses kaotama. Kruusa peal ja laugete tõusudega sain mängeldes hakkama. Iga paugutamisega kaasa ei läinud, aga jooksikud püüdsin pisut kiirust tõstes uuesti kinni. Metsas järsematel tõusudel hakkasin grupist selg ees läbi vajuma. Mõni km enne Palu TP ühel tõusul jäin kukkunud ratturi taha pidama ja lasin oma hea grupi minema. Hakkasid kerged krambid. Enne Palut sõitsin eraldistardi asendis kruusa peal 46km/h. Ja siis metsas hakkas valus, mõnikord isegi väga. Mehed ei nuta (vähemasti mitte teiste nähes). Ja need ei olnud pisarad vaid higi, mis silmanurgast tilkus. 3km enne lõppu viimasel väikesel tõusunukil jõudsin järgi väsinud ratturile, kes paar meetrit enne tõusu lõppu vajutas ootamatult pidurit. Kuna sõitsin tema tuules, siis ei jäänud muud üle, kui pidurdada ja siis sadulast tõusta ja vajutama hakata. Püsti tõustes lõi mõlemasse jalga puusadest varba otsteni kramp. Esimene emotsioon oli üllatus: ohhoo, sellist asja pole veel kunagi olnud. Teine mõte oli: nüüd ma kukun. Kukkusingi tikksirgete jalgadega vasakule küljele. Jah sellele samale küljele, kus oli niigi valus. Ja siis jõudis kohale, kui valus mu jalgadel on. Röökisin nii, et seda pidi finišisse kuulda olema. Minu ees sõitnu küsis, kas ta kutsub kiirabi. Vastasin, et pole vaja, aga löö mulle palun põlveõndlasse, et saaksin jalad kõveraks. Kutt lahkus vaikselt. Palve oli vist liiga imelik. Visklesin oma ratta otsas ja sain lõpuks viseldes klipid lahti ning suutsin käte abil rajalt eemale roomata. Grupid möödusid ja mina röökisin. Tänud võistlejatele, kes vähemasti muret tundsid, mis mul viga on. 5min hiljem sain korraks püsti ja siis uuesti pikali maha. Hääl on siiani ära. 5min hiljem sain ennast püsti. Lasin umbes 130 ratturit mööda. Üle finišijoone sõitsin ümbrust nautides. Aeg 3:15. Finišikoridoris ei saanud enam ratta seljast maha. Jalad olid nii krampis. Paar minutit seismist ja siis sain ratta seljast maha. Aga edasi liikusin nagu 117-aastane: sammu pikkus umbes 10cm ja jalgu maast vaevu tõstes.
Mis siis positiivset selle jama juures oli? Kui kellelgi on vaja V- pidur maha võtta, algosadeks võtta ja uuesti peale panna, reguleerida, siis mul kulub selleks rahulikult tegutsedes 10min.
Terve aasta olen treeninud üheks võistluseks- täispikaks triatloniks. Üheülbalised treeningud, pikad distantsid, ühtlase kerimisega lauskmaal. Selle eest maksan lõivu maastikusõidul, kus ma ei jaksa minna kaasa järskude tempomuutustega ning pikalt püsti väntamisega. Ma olen nagu diisel: madalatel pööretel ja ökonoomne.
P.S. kui keegi kaotas VDO spidoka umbes 50.km, siis küsige korraldaja käest.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Vabandust, nüüd küll ei saanud aru, tagasisõidul reeglid ei kehti, või milles probleem on?tsainik kirjutas:Ja mis mind tõsiselt kurv(j)aks tegi, oli Otepäält autoga Elvasse kaaslastele järgi minnes märkasin 2 kiirusemõõtjaga patrulli, põõsas peidus rattureid nu..imas.
Ma saan aru, et selle ürituse pealt tahavad teenida KÕIK, aga miski viisakus võiks vähemalt olla.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Vabandan sai kiirustades natukene kehva lauseehitus aga mõte oli, et minu nr oli 3022.vaikija kirjutas:Mis siin lauses siis on? Ma ei saa midagi aru
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Kuna oli kirjutatud, et *ussiti rattureid, võib eeldada, et peale nördimapanevalt lihtsat sõideti mtb-ga koju 90+.talukas kirjutas:Vabandust, nüüd küll ei saanud aru, tagasisõidul reeglid ei kehti, või milles probleem on?tsainik kirjutas:Ja mis mind tõsiselt kurv(j)aks tegi, oli Otepäält autoga Elvasse kaaslastele järgi minnes märkasin 2 kiirusemõõtjaga patrulli, põõsas peidus rattureid nu..imas.
Ma saan aru, et selle ürituse pealt tahavad teenida KÕIK, aga miski viisakus võiks vähemalt olla.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
vähemasti oli lool happy endToomasL kirjutas:Ja siis jõudis kohale, kui valus mu jalgadel on. Röökisin nii, et seda pidi finišisse kuulda olema. Minu ees sõitnu küsis, kas ta kutsub kiirabi. Vastasin, et pole vaja, aga löö mulle palun põlveõndlasse, et saaksin jalad kõveraks. Kutt lahkus vaikselt. Palve oli vist liiga imelik. Visklesin oma ratta otsas ja sain lõpuks viseldes klipid lahti ning suutsin käte abil rajalt eemale roomata. Grupid möödusid ja mina röökisin. Tänud võistlejatele, kes vähemasti muret tundsid, mis mul viga on. 5min hiljem sain korraks püsti ja siis uuesti pikali maha. Hääl on siiani ära. 5min hiljem sain ennast püsti. Lasin umbes 130 ratturit mööda. Üle finišijoone sõitsin ümbrust nautides.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Põhjus miks mina oma esimese TRM rahulikult võtsin ja ümbrust nautisin Minu ehk P-Eestlase jaoks on see kuppelmaastik ikka nautimist väärtToomasL kirjutas:kramp.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Mina olen rahul enda sõiduga, sest kogu senine hooaeg oleks lubanud oluliselt halvemat.
Eriti väga valusad mälestused vaid nädal tagasi Mulgist, kus sain räiged krambid
juba jupp maad enne lõppu. Tookord eessõitja ikaldumine eelviimasel tõusul põhjustas
jala mahapaneku ja sellele järgnenud paariminutilise krampides vähkremise.
Kuna polnud TRM-l krampidest eriti huvitatud, parandasin mõned Mulgis tehtud vead.
- Alates teisest TP-st igas peotäis hapukurki
- Bahillad
- Regulaarsed geelid ja joomine (kolmas geel jäi tublisti hiljaks)
Krampe ei saanud.
Eriti väga valusad mälestused vaid nädal tagasi Mulgist, kus sain räiged krambid
juba jupp maad enne lõppu. Tookord eessõitja ikaldumine eelviimasel tõusul põhjustas
jala mahapaneku ja sellele järgnenud paariminutilise krampides vähkremise.
Kuna polnud TRM-l krampidest eriti huvitatud, parandasin mõned Mulgis tehtud vead.
- Alates teisest TP-st igas peotäis hapukurki
- Bahillad
- Regulaarsed geelid ja joomine (kolmas geel jäi tublisti hiljaks)
Krampe ei saanud.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Mis siis juhtus? Lõi põhja alt ära? Või midagi muud piinlikku.AndreK kirjutas:Lisaks tarkusetera spordisõpradele: kui oled distantsi keskel ära joonud ühe pindi õlle, siis 1 h hiljem ära guaraanat võta.
PS! Ma tegin teisipidi, võtsin guaraanat ja 1h hiljem jõin õlut... ei olnud midagi hullu.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Midagi ära ei löönud, kuigi palju puudu polnud. Umbes 5 km oli tõsine võitlus seedeprotsessidega ning seisin pikalt dilemma ees, et kas lasen kogu hommikusöögi koos õlle ja guaraanaga kaptenisillal pedaaliva Viljandi rattaklubi kasvandiku Baltika ülikonna turjale või grupis kõrval vahustava tundmatu koomiku esirattasse. Kumbki variant teistele ilus vaadata poleks olnud.Kirsa kirjutas:Mis siis juhtus? Lõi põhja alt ära? Või midagi muud piinlikku.
PS! Ma tegin teisipidi, võtsin guaraanat ja 1h hiljem jõin õlut... ei olnud midagi hullu.
Viimati muutis AndreK, 21. 09. 2011. 19:10, muudetud 1 kord.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Hea inimene, kes sa ca 13 km enne finišit aitasid siselohviga, palun võta ühendust taunoalasoo@hotmail.com! Minu stardinumber oli 2095!
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Hea on olla oponent.
Kõigepealt litsentsist ja EMV-st. Nõustun vaid sellega, et TRM ei ole parim koht selle tiitli jagamiseks, kui ei ole kogu EMV-l osalejale loodud ühist stardigruppi. Kuid EJL võiks sama vabalt selgitada Eesti Meistri ja seda vaid M ja N eliidile. Ja kogu murelik harrastajaskond peaks otsima sapipritsimiseks teise teema
Parkimisest. Mis asi käsib ühel inimesel treppi sõita. Tasuline parkimine on mõeldud parkijate vähendamiseks ja ülejäänutelt teenimiseks. Nii igas linnas, TRM-il ka maal. Mugavuse eest tulebki maksta. Kui Kelk suudaks stardi ja finiši tuua ühte kohta, siis hakkaks parkimine 10 maksma. Demokraatia ja vaba valik - löö eelarve kokku ja jäta minemata, sinu koha võtab järgmine. Kui aga oled selle ürituse pannud aasta tähtsamaks, siis asu varem eelarvet täitma.
Kas Õllesummeril või Pühajärve Partyl teeksid eelarve kalkulatsiooni vaid sissepääsupileti põhise? Ei tee. Paned eelarvesse ka 2-26 õlut, parkimise, politseitrahvi, majutuse jnejne.
Minu 12 punkti Kelgule, kelle organisatsioon on suutnud teenida eri asjadest ja luua teenimisvõimalused paljudele kohalikele.
Kõigepealt litsentsist ja EMV-st. Nõustun vaid sellega, et TRM ei ole parim koht selle tiitli jagamiseks, kui ei ole kogu EMV-l osalejale loodud ühist stardigruppi. Kuid EJL võiks sama vabalt selgitada Eesti Meistri ja seda vaid M ja N eliidile. Ja kogu murelik harrastajaskond peaks otsima sapipritsimiseks teise teema
Parkimisest. Mis asi käsib ühel inimesel treppi sõita. Tasuline parkimine on mõeldud parkijate vähendamiseks ja ülejäänutelt teenimiseks. Nii igas linnas, TRM-il ka maal. Mugavuse eest tulebki maksta. Kui Kelk suudaks stardi ja finiši tuua ühte kohta, siis hakkaks parkimine 10 maksma. Demokraatia ja vaba valik - löö eelarve kokku ja jäta minemata, sinu koha võtab järgmine. Kui aga oled selle ürituse pannud aasta tähtsamaks, siis asu varem eelarvet täitma.
Kas Õllesummeril või Pühajärve Partyl teeksid eelarve kalkulatsiooni vaid sissepääsupileti põhise? Ei tee. Paned eelarvesse ka 2-26 õlut, parkimise, politseitrahvi, majutuse jnejne.
Minu 12 punkti Kelgule, kelle organisatsioon on suutnud teenida eri asjadest ja luua teenimisvõimalused paljudele kohalikele.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
tere
vötsin ka tahte ja muud asjad kodust kaasa ja söitsin selle raja esimest korda läbi. stardi hommikul vötsin kipsi maha ja finisis panin tagasi. rada oli üli hea,ilm oli supper. eriti meeldisid mulle köik need metsaalused mudamülkad kust sai hooga läbi nikerdatud. igas TP tegin küll väikse medpunkti külastuse ja jahutasin sörme. öudsad olid need laskumised kus kiirus kasvas sinna 60 + kanti ja ühe käega lenksust hoida oli jube. aga 5 tundi tuli ajaks.
HWXPRESS i rattal oli mehhaaniku kala pedaalid tulid küljest ära ja kutid köndisid finisisse.
ja mingi hetk jäi risti teele mingi vana kes söitis MNT rattaga , slikid all ja muda ning oksi rehvi ja piduri vahel niipalju et vaevu käis tagaratas ringi . respect vanale.
palju kiidusönu ka pärnurattaklubi värvides söitjale... kes tömbas ilusti tee ärde. tuli rattaseljast maha metsa poole ja siis lükkas ratta lenksust risti teele ja hakkas vaatama mis tal käiguvahetajaga on. jäin püsti kuid paremakäe näpud said sellise obaduse et pidurit ei tahtnud tükk aega vajutada
aga tänud ja haanjas näeme
vötsin ka tahte ja muud asjad kodust kaasa ja söitsin selle raja esimest korda läbi. stardi hommikul vötsin kipsi maha ja finisis panin tagasi. rada oli üli hea,ilm oli supper. eriti meeldisid mulle köik need metsaalused mudamülkad kust sai hooga läbi nikerdatud. igas TP tegin küll väikse medpunkti külastuse ja jahutasin sörme. öudsad olid need laskumised kus kiirus kasvas sinna 60 + kanti ja ühe käega lenksust hoida oli jube. aga 5 tundi tuli ajaks.
HWXPRESS i rattal oli mehhaaniku kala pedaalid tulid küljest ära ja kutid köndisid finisisse.
ja mingi hetk jäi risti teele mingi vana kes söitis MNT rattaga , slikid all ja muda ning oksi rehvi ja piduri vahel niipalju et vaevu käis tagaratas ringi . respect vanale.
palju kiidusönu ka pärnurattaklubi värvides söitjale... kes tömbas ilusti tee ärde. tuli rattaseljast maha metsa poole ja siis lükkas ratta lenksust risti teele ja hakkas vaatama mis tal käiguvahetajaga on. jäin püsti kuid paremakäe näpud said sellise obaduse et pidurit ei tahtnud tükk aega vajutada
aga tänud ja haanjas näeme
Viimati muutis käbi, 20. 09. 2011. 12:43, muudetud 1 kord.
- meetodimees
- Rattur
- Postitusi: 143
- Liitunud: 04. 08. 2008. 17:12
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Ma annan ka oma punktid. Eestis rattakalender piisavalt tihe, et endale sobiva konseptsiooniga ja asukohaga võistlused/sarjad leida. Samas saan aru EMV probleemist, võiks mingi konkreetsem MTB võistlus, mida TRM ei ole raja ja osalejate arvu poolest.andresle kirjutas:Minu 12 punkti Kelgule, kelle organisatsioon on suutnud teenida eri asjadest ja luua teenimisvõimalused paljudele kohalikele.
Lähiaastate plaanid on jätkata maratoni suures plaanis samana. Hetkel võimaldab osalejate arv jätkata ka laulupeolikus õhkkonnas mööduva massistardi korraldamist," võtab Indrek Kelk lühidalt kokku ürituse lähituleviku.
http://sport.err.ee/jalgrattasport/b8f6 ... 7e551a0ad0
Rentida carbon raamiga "L"" suurus võistlusrattad: MTB Scott Scale; Scott Spark ja MNT Scott Foil ning rentida MTB rattakohver "Scicon". Info tel. 56 41 3OO
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Sellega, et seda teemat TM seostada poleks vaja olen igati nõus. Kuid mingil põhjusel korraldati EMV Tartu maratoni raames, ehk et meie kui vaesed sundüürnikud kolisime oma tavaariga sinnu kuhu kästi, aga siis tõsteti sportklass üldse tänavale ja teistele anti tsipakenegi armu aga piisavalt vähe, et korraldajale mitte pinnuks olla. Vaatasin siis telkust kuidas värsked ratta mimmid 8 ja 11tuhande kilomeetriga hooplesid esireas ja siis hiljem saabusid 300+ kanti. Milleks selline käik vajalik oli?Kuid EJL võiks sama vabalt selgitada Eesti Meistri ja seda vaid M ja N eliidile. Ja kogu murelik harrastajaskond peaks otsima sapipritsimiseks teise teema
hea küll, õrnem sugupool aga kas jällegi ei seadnud nad endeid pigem ohtu seal kui karavan selga lajatas?
kokkuvõtteks, miks ma pole ELIIT ( allikas Cyclingnews Fitness Q&A - September 21, 2011):
"The majority of "professional" bike racers don't make enough to cover all their expenses much less have a profitable career. You have to move into the upper echelons of professional racing to make money at it consistently. Expect at least a couple of years developing your talent before you make money, assuming you ever would. Do you have your finances in order so that you can afford not to make money on your own during that time?"
Seni kuni represseeritakse harrastajaid jätkan iga keha rakuga võitlust selle vastu.
Training always works best when it’s built around your life, not the other way around.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Terwist.erikr kirjutas:Mina olen rahul enda sõiduga, sest kogu senine hooaeg oleks lubanud oluliselt halvemat.
Eriti väga valusad mälestused vaid nädal tagasi Mulgist, kus sain räiged krambid
juba jupp maad enne lõppu. Tookord eessõitja ikaldumine eelviimasel tõusul põhjustas
jala mahapaneku ja sellele järgnenud paariminutilise krampides vähkremise.
Kuna polnud TRM-l krampidest eriti huvitatud, parandasin mõned Mulgis tehtud vead.
- Alates teisest TP-st igas peotäis hapukurki
- Bahillad
- Regulaarsed geelid ja joomine (kolmas geel jäi tublisti hiljaks)
Krampe ei saanud.
TP-s polnud aega hapukurki tarbida. Umbes 40 kilti enne lõppu tahtsin siis tagataskust geelipudelist geeli manustada, kahjuks oli see kõik välja loksunud ja mööda vasakut külge laiali jooksnud. Enne sauna andis ikka kleepuvaid pükse jala küljest kahti saada:)
Aga.
Krampe ei saanud.
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Tere
Proovisin tänavu teist korda jõudu TM lühema distantsiga - esimene kord oli mullu. Mullu läksin sõitma umbes 80 km pealt ja teades seda kui pehme rada oli (sõitsin enne korra läbi) oli eesmärgiks läbida rada alla 2:30'ne. Õnnestus - 2:21 ja nati peale.
Eelmisest aastast emotsioon hea, mõtlesin tänavu suisa 89 km peale, aga kahjuks viibisin sellel suvel rattast 2 kuud eemal ja see viis peast pika maa mõtted. Seega taas 40 km. Kevadel jõudsin sõita umbes 650km ja nyyd tagasi kodumaale jõudnuna (septembri alguses) pisut üle saja km. Ehk oleks veel sadakond sõitnud, aga külmetus viis need mõtted. Külmetuse tõttu ei julenud sõita ka avatud rada, kartes, et maratoni starti ei jõua.
Kuna vennas läbis 89km avatud raja ja teatas, et rada oli hullem kui mullu, ei osanud esialgu omale eesmärke püstitada. Pärast mõningast mõtlemist leidsin, et ehk oleks reaalne sõita aeg nii 2:05 kanti kui rada sarnane mülgas on, alla 2h olen väga õnnelik, ütlesin endale. Lisaks unistasin, et mahun esimese kahesaja 40 km lõpetaja sisse, rõhk on sõnal unistasin.
Sisuliselt kohe peale starti sai selgeks, et rada on kordades parem ja kiirem kui eelmisel aastal ja see tegi meele rõõmsaks. Suisa nii rõõmsaks, et enda koha sõitsin esimesed viis või kuus km vägagi nobedalt, keskmine oli pea 27km/h. Olles oma keskmise ära vaadanud, võtsin natuke hoogu maha. Palu TP's olin ajaga 0:44:07 ja joogi pudeli täitmist oodates mõtlesin, et ehk olen siiski nati üle pingutanud. Peale Palu TP'd võtsi asja natuke rahulikumalt ja finišis olin ajaga 1:40:48.
Seega ajaga jäin väga ja väga rahule. Hiljem mõtlesin, et kuna päris punases polnud vist kusagil, siis ehk nii 5 min oleks kiiremini saanud, aga rohkemat ei usu. Lisaks Tuvastasin, et jõudsin üle finišijoone ka esimese kahesaja 40km lõpetanu seas. Seega jälle väga rahul. Sõita oli, täpselt nagu mullu, väga mõnus. Ainsaks pahaks mälestuseks jäi see, kui mulle korra ette sõideti ja sellest tulenevalt napilt üle nipli käimisest pääsesin, panin vaid jala ja käe maha. Aga väga mõnus oli ja loodan tuleval aastal 89km läbinute hulgas olla. Näeme rajal!
Proovisin tänavu teist korda jõudu TM lühema distantsiga - esimene kord oli mullu. Mullu läksin sõitma umbes 80 km pealt ja teades seda kui pehme rada oli (sõitsin enne korra läbi) oli eesmärgiks läbida rada alla 2:30'ne. Õnnestus - 2:21 ja nati peale.
Eelmisest aastast emotsioon hea, mõtlesin tänavu suisa 89 km peale, aga kahjuks viibisin sellel suvel rattast 2 kuud eemal ja see viis peast pika maa mõtted. Seega taas 40 km. Kevadel jõudsin sõita umbes 650km ja nyyd tagasi kodumaale jõudnuna (septembri alguses) pisut üle saja km. Ehk oleks veel sadakond sõitnud, aga külmetus viis need mõtted. Külmetuse tõttu ei julenud sõita ka avatud rada, kartes, et maratoni starti ei jõua.
Kuna vennas läbis 89km avatud raja ja teatas, et rada oli hullem kui mullu, ei osanud esialgu omale eesmärke püstitada. Pärast mõningast mõtlemist leidsin, et ehk oleks reaalne sõita aeg nii 2:05 kanti kui rada sarnane mülgas on, alla 2h olen väga õnnelik, ütlesin endale. Lisaks unistasin, et mahun esimese kahesaja 40 km lõpetaja sisse, rõhk on sõnal unistasin.
Sisuliselt kohe peale starti sai selgeks, et rada on kordades parem ja kiirem kui eelmisel aastal ja see tegi meele rõõmsaks. Suisa nii rõõmsaks, et enda koha sõitsin esimesed viis või kuus km vägagi nobedalt, keskmine oli pea 27km/h. Olles oma keskmise ära vaadanud, võtsin natuke hoogu maha. Palu TP's olin ajaga 0:44:07 ja joogi pudeli täitmist oodates mõtlesin, et ehk olen siiski nati üle pingutanud. Peale Palu TP'd võtsi asja natuke rahulikumalt ja finišis olin ajaga 1:40:48.
Seega ajaga jäin väga ja väga rahule. Hiljem mõtlesin, et kuna päris punases polnud vist kusagil, siis ehk nii 5 min oleks kiiremini saanud, aga rohkemat ei usu. Lisaks Tuvastasin, et jõudsin üle finišijoone ka esimese kahesaja 40km lõpetanu seas. Seega jälle väga rahul. Sõita oli, täpselt nagu mullu, väga mõnus. Ainsaks pahaks mälestuseks jäi see, kui mulle korra ette sõideti ja sellest tulenevalt napilt üle nipli käimisest pääsesin, panin vaid jala ja käe maha. Aga väga mõnus oli ja loodan tuleval aastal 89km läbinute hulgas olla. Näeme rajal!
Re: Tartu Rattamaraton 2011
Ise sa selle džinni pudelist välja lasksid...arbuus kirjutas:Ma tahaks nüüd teema lukku panna!!!
A las ta olla, kõik said targemaks - alates kõhuhädadest kuni eliidilitsentsideni, kokkuvõttes asi seegi!