Jagan enda kogemuse 29" rattaga.
Oman 29" ratast alates selle aasta algusest. Põhjuseks lihtsalt huvi uusi asju proovida, sarnaselt nagu varasemalt proovisin 26" FS-i mõne aasta.
Ostsin Scott elite 29" alumiinium raami L suuruses, Manitou Tower Pro amordi ja Notubes ZTR Crest pöiad, low-riser leista ja 29" väliskummid (Stan'i lateksiga montaažiks).
Ehk siis minimaalse vajaliku. Ülejäänu viskasin eelmise ratta pealt ringi. Rummud said DT Swiss 240S, mis paslikult laua all oma aega ootasid.
Et asju kiputakse võrdlema enda eelnevate isenditega, siis info mõttes olgu öeldud, et eelnev ratas oli Trek 8500 alumiinium raami põhine ja jooksud olid Mavic crossmax SLR tubeless.
Valdade mängudel riputasime 29" ratta Rota meestega kaalu otsa ja näitas eluskaaluks 10,57kg.
Kuna siin peetakse oluliseks ratturi pikkust, kaalu - olgu need toodud - pikkus 190cm, kaal 80kg. Treenitus - madal.
Esimene sõit. Istun selga, esimesed 50m on ärev meeleolu. Asi tundub imelik, uimane - ei mitte kiirendamine, vaid juhitavus. Istumine tundub kuidagi kõrge, kuid keha asend on mulle sobiv ja minu jaoks mitte oluliselt tuvastatavalt erinev. Väldin kohe esimest keeramist kodustele pähklimäe singlitele ja kerin Saku metsa asfalti mööda. Tutvun olukorraga, kuigi üllatuslikult ei ole siin midagi nii erinevat.
Metsa jõudes mäletan üht emotsiooni. Nimelt oli mul metsakäitumise suhtes suurim hirm. Kui loid ja uimane saab olema nikerdamine. Esimesena keerasin Käsna singlile (2011 aasta Saku 100 esimene singel), mis sisaldab pehmet metsaalust, mõõdukalt juurikaid ja ka vähesel määral järsemaid ümber puude keeramisi. See üks emotsioon oli positiivne ja üllatav. Ratta metsakäitumise esimene osa aeglasematel rasketel lõikudel oli tuttav, nagu olin harjunud - ütleks. Seda kinnitasid järgnenud padujuurikased lõigud Puumuna ja kiirel Oja singlil. Üks väheseid reklaamitavaid matemaatiliselt tõestatud 29" eeliseid - "lower angle of approach" osutuski tõeks ja viis sujuvamalt juurikatest üle, ning selleks ei pidanud modifitseerima oma rattakasutuskombestikku. Ma ei eeldanudki, et kiired sujuvad singlid 29"-le probleemiks on. Pigem oleks seda järsemate kurvidega mahapidurdamiste ja kiirendustega tehnilised osad. Kuid negatiivset üllatust ei esinenud ka selles vallas.
Sirgematel ja siledamatel lõikudel tundub, et sõit on sujuvam. Väntamine tundub ühtlasem ja vast ei olegi vaja siin kellegile põhjendada, et 29"-ga on kruusal ja siledal metsateel sama kiirust lihtsam hoida.
Minu järgmine suur hirm oli kiirendus. Füüsika reeglid annavad siin võrdse pöörlevmassi puhul ilmselgelt eelise väiksemale 26" rattale, mille liikuma ajamiseks kulub x% vähem energiat. Kui palju vähem, ei ole suutnud oma põhupeaga välja arvutada. Valem oli liiga keeruline.. Aga hoolimata kehvast mataoskusest oli juba ostule eelnevalt selge, et pöörlevmass saab olema 29" võtmeküsimuseks. Ajusopis terendas veel erinevus Mavicu XM719 pöidadega jooksudelt (=raske) siirdumisel XMax SLR jooksudele (=kerge). Kiirenduse ja kiiruse erinevus oli öö ja päev. Ehk siis pöörlevmassi vähendamise nimel sai valitud kerged pöiad, kerged rummud ja kerged kummid (550g ca) ja sisekummi asemele latekslahendus. DT/notubes jooksud said kergemad kui XMax SLR. Ja Tubeless kummid, mida kasutan enamasti (racing ralph) ei ole kunagi kaaluga väga hiilanud ning olid omakorda ca 100g raskemad 29" kummidest.
Ehk siis ratta kiirendus - ma pean tunnistama, et väga raske on siin anda täpset võrdlust, pigem saab vahendada võrdlust kogemustega kuhjunud kõhutunde baasnivooga. Ja see subjektiivne võrdlushinnang on üllatuslikul kombel hea.
Siia juurde võiks ju ka liita nende väheste ühisstartide sõitude võrdlust, kus sel aastal osalenud, teiste sõitjatega kiirendusolukordades. Ma ei tundnud ennast nendes olukordades aeglasemana.
Kuid veel kord - kui luua võrdse pöörlevmassiga 26" jooksud - jääb 29" alla.
See on fakt. Õnneks minu viimased jooksud seda ei olnud, mis tagas positiivse emotsiooni.
Paslik on kiirenduse kõrvale tuua ka kiirendusvajaduse põhjustav asjaolu. Kiiruse vähenemine. Seda on sõidukogemuste põhjal väga raske võrrelda tulenevat kiirendusvajaduse vähenemist, kui just korda mööda ühte lõiku ei sõida. Võin vaid tõdeda juba öeldust, et juurikad alistuvad lihtsamalt. Õnneks on siin ka füüsika abiks ja teame kuidas 29" ratas kaotab vähem kiirust objektide ületamisel. Järelikult on väiksem ka vajalik kiirendus kiiruse taastamiseks. Lisaks tsutitsutikene säästab vast ka jõudu väiksema võimlemisharjutuse näol ratta otsas, kuid see on märkamatu, kui just ei sõida mitmepäevasõitu.
Väike hirm oli seotud jäikusega. Nagu näha ei ole see aga esimese tähtusega hirmude seas. Ilmselge, et mida suurem on kogu krempel on, seda rohkem kaotame jäikust. 29" ratas ongi külgsuunas vedelam võrreldes 26". Küllap seda kinnitavad ka kõik füüsika reeglid. Mina ei ole kunagi sellele suurt tähelepanu pööranud. Sestap seda aspekti pikalt ei kommenteeri.
Räägitakse veel, et 29" ronib mäest üles paremini täna suuremale kontaktpinnale. Väga raske hinnata. Ma olen alati mäest üles saanud. Jah, tõepoolest, nüüd on mäest üles minek ühtlasem. Ja selle sõna ühtlasem ja vähem nurgeline võib 29" teiseks nimeks panna.
Kokkuvõtvalt olen eksperimendiga rahul. Ma ei leia, et oleksin kuskilt kaotanud va. rahaliselt, mis on paljude arvates kogu 29" leviku alustala. Ütleb ju vanasõna, kus suitsu sealt tuld ja tõde on selles väites kindlasti sees. Kuid vast oli jutus näha aspekte, kus paljud kiirusehimulised võidavad. Ma näiteks ei tea põhjust, miks lihtsamakoelistel kiiretel radadel valdavalt liikuv võistleja ei tahaks korraliku 29" rattaga sõita.
Plaanisin küll algselt võrrelda vana 26" ratast uue 29" rattaga samal ringil ja mitu korda sõites jne. Lõin käega, polnd aega, mis see mulle annab.
Ütlen siia lõppu kokkuvõtlikult - tunnen ennast kiiremana. Olgu see siis minu pärast kasvõi platseebo efekt. Harrastajale maksabki tunne, sekunditemäng kuulub teistele ja seal ei ole tundega midagi pistmist.
Samas olen nõus osalema rattaga igasugustes eksperimentides, kui kedagi huvitavad potensiaalsed võidetud/kaotatud sekundid..
Vaimusilmas kujutan juba ette metsa maha märgitud 1km pikkust lõiku, kus on 0,9m raadiusega 180 kraadiseid tagasipöördeid 36 tk ja mille aeglane läbimine "tõestab" 29" mõttetust
![Smile :)](./images/smilies/icon_smile.gif)
. Aga ma hoiatan, olen NLI (noorte liiklusinspektorite) vigrusõidu meister!
Priit