Tagavelje ladumine

[diskett]

Niisiis, selge on see et tagavelje peab veidike ühele küljele laduma (DISH), oleks vaja teada kuidas kõige mõttekam on, kas osta ühele poole lühemad kodarad või lihtsalt ühte poolt rohkem pingutada.
Velg ise 28 tolline 36 kodaraauguga ja taha tuleb 5 hammasratast.
Kui täpselt laduma peab, ilma et ratta "tasakaalust" välja viiks. Kas oleks vaja see aparaat osta/laenata/ise teha http://farm7.static.flickr.com/6069/612 ... 7542df.jpg või lihtsalt raamivahel enamvähem paika laduda

[pärnu rattur]

See dishi mõõtmine pole pooltki nii tähtis, kui loperdamise välja saamine. Selleks on vaja ikka mingi kahvli vahel laduda. kõige lihtsam on jah raamis teha. Nullist jooksu ladumise kohta rohkem aidata ei oska.

[andresle]

Tavaliselt tirri poolsed kodarad on 2 mm lühemad vasaku poole omadest. Katuse (ilmselt teiekeelne DISH) saad õigeks, kui keerad ratast oma jäiga raami vahel eri pidi, mõlemat pidi peab velg jooksma keskelt.

[tanel24]

Ühelt poolt lased kodaraid järele, teiselt poolt pingutad sama võrra peale. Kui pöida täiesti sirgeks ei õnnestu saada, siis millimeetrine nihe ei tähenda mitte kui midagi, juhul kui su kiirused ei hakka seal olema a la 70 km/h juures. Tähtis on, et kodarad oleks suhteliselt võrdselt ühtlase pinge all!

tanel

[eerik.mikroob]

Interneeduses on materjali jooksu ladumisest kuhjaga.

Alusta siit: http://sheldonbrown.com/wheelbuild.html

Kodarapikkusi olen ise arvutanud sellise on-line kalkulaatoriga: http://lenni.info/edd/
(kui sinu rummu/velge andmebaasis pole, siis pead enda omad ise üle mõõtma)

Ühest küljest on see lihtsam, kui esmapilgul paistab, aga teisalt võtab vähese kogemusega ikka priskelt aega, et ikka sirge ja vastupidav tagajooks saada (just selle rummu "dished" asendi pärast). Tirri poolsed kodarad on hulga suurema pinge all, kui teisel pool.

[oldmoped]

Tõenäoliselt tahad Sa laduda oma ratta mõlemalt poolt ühtlaselt 3x või 4x. Vanakooli 5-käigulise tirriga rummude puhul on pöia nihe rummu tsentri suhtes niivõrd väike (kuigi jah, tunduvalt suurem võrreldes rummusiseseste käikudega või 1käiguliste tagarummudega), et erinevate kodarapikkuste kasutamine ei ole eriti oluline. Võttes aluseks "keskmise" kodarapikkuse, on asi puhtalt reguleerimisega paika aetav. Nii on algajale see ratta igatpidi sirgeks ja korrektselt tsentrisse saamine ka tunduvalt lihtsam - kõigepealt lappad ratta kokku ja kasutades kas spetsiaalset reguleeritava piirajaga kruvikeerajat või tehtud pöördeid lugedes keerad kõik kodarad täpselt ühe pikkuse peale eelpingesse ära. Sellega saavutad selle stardipunkti, et ratas on tsentreeritud ja eeldatavasti ka enamvähem juba sirge. Siis pistad ratta rihtpinki ja veerandi või poole ringi kaupa järjest kõiki ühe poole nipleid ühele ja teise omasid teisele poole keerates ajad pöia keskele. Praktooli enamus rihtpinkidel liiguvad mõlema poole markerid korraga sümmeetriliselt +alumine äär kontrollib veel ka tsentreeringut, nii et seal saad kõik kohe korraga paika ajada. Tacx'i exactil (ja tõenäoliselt ka kõigil isevalmistatud riistadel) keeratakse mõlema poole markerit eraldi keermega peale ja selletõttu on kontrolliks vaja ratast ka õige keskoha paika saamiseks mõned korrad tõenäoliselt ümber pöörata. Kui kõik on paika saadud ja kodarad ka enamvähem ära pingutatud tuleb ratas pukist välja võtta ja kindlasti vastastikkuseid riste kodarate ristumise kohast üksteisele vastu pressida - kes teeb seda kõva kämblaga, kellel on spetsiaalne pedaaliga press tehtud, mõni mees jalutab üldse jalgadega üle. Kindlasti tuleb kodaratele mingit puupulka, haamrivarti jne kasutades ära teha ka "stressrelase". Peale seda ratas pukki tagasi uuesti ilusti sirgeks ajada ja kõik kodarad ilusti ühtlasesse pingesse - kuna densiomeetrit pole kasutuses isegi enamuses väiksemates rattatöökodades, siis saad kodarate pingeid kontrollida ka kõrva järgi, et kõik küünega tõmmates sama heli teeksid.

[diskett]

Niiet kodarad peavad ikkagi mõlemalt poolt samas pinges olema ? Keegi ennem ütles et tirri pool jääb rohkem pinges

[arnea]

Oldmopedi viimaseid lauseid võib mitut moodi mõista. Aga ma arvan, et ta pidas silmas ikka ühe poole kodarate pingete võrdsust.

Eri poole kodarad on sama pinge all ainult siis, kui pöid on täpselt rummu rantide vahel. Kui täpsust taga ajada, siis on see võimalik vaid sümmeetrilise rummu korral. Tagajooksu puhul väga harva esinev variant vist.

Siin on kalkulaator, mis ka eri poolte kodarate pinged välja arvutab:

http://www.appliedthought.com/danny/Spo ... lator.html

Arne

[bountykilla]

Peale seda ratas pukki tagasi uuesti ilusti sirgeks ajada ja kõik kodarad ilusti ühtlasesse pingesse - kuna densiomeetrit pole kasutuses isegi enamuses väiksemates rattatöökodades, siis saad kodarate pingeid kontrollida ka kõrva järgi, et kõik küünega tõmmates sama heli teeksid.

Ma sügavalt kahtlen, et kodarapinge mõõtja (spoke tension meter) eesti keeles "densiomeeter" on. Densiomeetria iseenesest on vist mingi luude tiheduse mõõtmine.
Panen veidi tarka ka: densitas ld k - paksus, tihedus, tensio ld k - venitus, välja venitamine, pikendus.

[metslane]

Se töö maksab 14€ ja sinu kokkulaotud asja heaks tegemine 8€ Järeldused tee ise.