jooksutulemus rattatulemuste taustal

[indrek56]

Tegelikult ma ei oska nüüd küsimust ilusasti püstitada aga proovin kuskilt alustada:
Olen vanast peast mingid mõned hooajad elione jms ratast vändanud. Ei saa just öelda et harrastaja kohta vähe. Aga ei häbene välja öelda et tiksun Samsungis endiselt kuskil 700 kandis. Põhimõtteliselt pole ju selles midagi imelikku.
Oluliselt vähem aga olen jooksmisega kokku puutunud, sest ei minule ega põlvedele pole see eriti sobinud. Üks jooks oli kunagi ümber viljandi järve ja teine nüüd värskelt tartu JM 23km. Jõllitades protokolle leian mitu Samsungi sarjast tuttavat nime mis seal nii 300 kandis liiguvad aga jooksus olid minuga ühel pulgal või mõni mees isegi arvestatavalt tagapool. Et kumba pidi siis nüüd on, et kas jooksmine peaks mulle paremini sobima või on rattatreeningutes mingi oluline tegematajätmine? Kui, siis milline? Jääb veel variant et võrreldavatel persoonidel on jooks veel rohkem vastunäidustatud?
Ilmselt tekkis küsimus lootuse pinnalt et annab midagi rattasõidus parandada

[KaupoR]

See on kõik nii subjektiivne. Minul Mulgi RM läks alla ootusi, samas nädal varem ja nädal hiljem jooksud oodatust oluliselt paremini (kusjuures jooksutrenni olen sel aastal teinud vähem, ratast rohkem). Eile rääkisin ühe ratturiga VW Kolmapäevakult koju sõites, temal täpselt sama lugu: Jooksumaratonil oli ta kuuendas kümnes, samas kui rattamaratonil tuli ta umbes poole tagapool kui "tavaliselt". Sul lihtsalt õnnestus jooks hästi.

Ilmselt tekkis küsimus lootuse pinnalt et annab midagi rattasõidus parandada

Alati annab!

[UrmasL]

Üks mõjutegur on ka nn. "kehakuju". Kui saavutussportlased on enamasti mõlemal alal minimaalse rasvaprotsendiga, siis tervisesportlasi ja harrastajaid on igasuguseid. Keskmisest suurem kõht ja paksem "polster" segavad rattasõitu märksa vähem kui jooksmist.

Ma lambist pakun, et juhul kui sa oled keskmisest saledama kehaehitusega, siis need ratturid, kellele sa jooksus ära tegid, olid keskmisest jämedama kehaehitusega. Eriti tuleb see välja maanteesõidus. Seal panevad ka 100+kg mehed väga teravalt. Jooksus see ilmselt nii pole.

[indrek56]

Ma lambist pakun, et juhul kui sa oled keskmisest saledama kehaehitusega, siis need ratturid, kellele sa jooksus ära tegid, olid keskmisest jämedama kehaehitusega. Eriti tuleb see välja maanteesõidus. Seal panevad ka 100+kg mehed väga teravalt. Jooksus see ilmselt nii pole.

Töötervishoiu arst kirjutas viimati paberitesse: "Mõõdukas ülekaal"...
Ma ise julgen lambist pakkuda et rattatreeninguid oleks lihtsalt mahu või koormuse pealt rohkem teadlikuks viia (lõigud ja värk aga ma ei tea sellest palju), mingil määral töö selles suunas käib. Talvel ja kevadel liigutasin veidi ka jõusaalis, mis tegi tundub et sõidu palju mõnusamaks (eriti juurikate ja singlite lõigud mis varem mu kohe tühjaks tõmbasid) ilma et kiirust oleks lisandunud. Ja kui ma stradikoridoris harrastajate võitluskaaslaste NASA tehnoloogiale läheneviad rattaid vaatan, siis mine tea, ehk jääb midagi ka sinna taha...

[indrek56]

Sul lihtsalt õnnestus jooks hästi.

ilmselt ei maksa ühe paremini õnnestunud üritise peale veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha tõesti. jummalast õige (Y)

[seto]

Pakun, et rattasõidus on tase kõrgem. Täpsema vastuse saamiseks peavad asjaosalised kehalist võimekust mõõtma. Jalgrattasõit ja jooksmine on tehniliselt liialt erinevad spordialad, et loota ühte ala treenides edule ka teises.

[j4lgr477ur]

Kas sa inglise keel jagad? Ma võiksin sulle treeningpiiblist mõned testid saata, mis aitaksid sul aru saada, mis su nõrgemad küljed täpselt on, et sa siis neid parandada saaksid.

[Mati]

Pakun, et rattasõidus on tase kõrgem. ...

Pigem usun vastupidist.

Jooks on olemuselt lihtsam tegevus, küll ka tehniline, kuid siiski kaasates vaid inimkeha.
Rattasõidus on üheks oluliseks teguriks lisaks ratas ja sellega ümberkäimise oskus (sõidutehnika). Seda aspekti ei tasu alahinnata! Lisaks on rattasõidus väheste kogemustega ja "nõrgemate" sõitjate tüüpveaks tirri laskmise lembus. Jube lihtne on raskel hetkel tirri lasta, kas pole . Mõelge selle peale, palju te oleksite kiiremad kui laseksite vähem tirri + siis juurde muud oskused. Joostes kas jooksed või ei jookse.

Viimase tõestust nägin viimati ilmekalt Kiili duatlonil, kus mitmed ilmselgelt sportlikud tüübid, kes jooksurajal mulle kiirelt kandu näitasid, rattarajal jälle hävisid ning seda nii, et hiljem jooksuga enam tagasi ei teinud! Paari tüüpi jälgisin rattasõidu ajal - kui nad õpivad (just õpivad, sest võimekuse taha asi ei jää) ratast sõitma, siis ei ole mul mingit sanssi .

Juba mainitud kaalu teema on kahtlemata ka oluline, just jooksus. Enda näitel lubab kaotatud 4-5kg joosta üle 30sek/km kiiremini ja lisaks veel kuni 10 lööki madalama keskmise pulsiga. Rattas on tase eeldatavasti sama mis enne.

[suuroja]

Jõllitades protokolle leian mitu Samsungi sarjast tuttavat nime mis seal nii 300 kandis liiguvad aga jooksus olid minuga ühel pulgal või mõni mees isegi arvestatavalt tagapool. Et kumba pidi siis nüüd on, et kas jooksmine peaks mulle paremini sobima või on rattatreeningutes mingi oluline tegematajätmine? Kui, siis milline? Jääb veel variant et võrreldavatel persoonidel on jooks veel rohkem vastunäidustatud? Ilmselt tekkis küsimus lootuse pinnalt et annab midagi rattasõidus parandada

tegelikult ei saa mingi protokolli põhjal kaugeleulatuvaid ja põhjalikke järeldusi teha. Kui sa vaataksid selle 300-koha venna viimase 10-ne aasta jooksu tulemusi ümber viljandi järve, siis saaksid ehk midagi järeldada. eelkõige aga seda, kuidas 12 km pikkuse jooksudistantsi läbimine ajaskaalal on kulgenud. nt 20 km või 40 km on aga hoopis midagi muud ja nõuab teistsugust ettevalmistust jne jne. Samuti on selge see, et see, kes jooksuga ei tegele ei lähe lambist 20 km täie pasaga panema. paned liigestele sellise põntsu, et vähe pole. küll aga rahulikult tiksudes pole see probleem. seda tulemust aga protokollis küll mingiks näitajaks lugema ei pea. jooks on samuti tehniline ala, kes valesti jookseb, kaotab ikka väga pika puuga. rattas on see niigi selge.

[Ratt]

Jooksuvõistlustel on oluliselt nõrgem konkurents, vähemalt minule tundub nii.

Kevadel jooksin Kõrvemaa Kevadjooksul lühikesel maal end neljandaks ja ma ei olnud teinud rohkem trenni kui täpselt 1 km, ka mitte põhja ei olnud eelmiste aastate treeningute näol.

Tartu Jooksumaratoni lühemal distantsil olin 14.

Sügisel läbisin ka 42 km jooksu, seal nii hästi ei läinud aga seda kõike 1 km jooksutreeningu pealt kevadel.

Rattaspordi vallas Samsungil oli tänavu parim koht 210. Otepääl, kuigi ma koguaeg rattaga sõidangi.

[Mati]

...Kevadel jooksin Kõrvemaa Kevadjooksul lühikesel maal end neljandaks ja ma ei olnud teinud rohkem trenni kui täpselt 1 km, ka mitte põhja ei olnud eelmiste aastate treeningute näol.
...
Tartu Jooksumaratoni lühemal distantsil olin 14.
...
Sügisel läbisin ka 42 km jooksu, seal nii hästi ei läinud aga seda kõike 1 km jooksutreeningu pealt kevadel...

Jooksus on konkurents kõva, kui mitte kõvem (ühtlasema taseme võtmes just).
Usun, et ka SEC lühemal maal oleksid "tegija". Mida lühem maa, seda lihtsam joosta (st lihtne pole kunagi, aga noorte ja vanadega konkureerimine ilmselgelt lihtsam). Jooksmine suure algustähega algab minu jaoks ca 15. km pealt. Mine proovi järgmine aasta nt algatuseks Suurjooksu ümber Viljandi järve ja siis räägime uuesti

[Ratt]

Tegelikult jah, TRM lühikesel oli parim koht 10. ja Kõrvemaa lühikesel 1. EC-s ei ole proovinud.

Üldiselt lühikesel maal üksinda ees sõita on mõnusam, kui pikal koguaeg ohtlikult massi keskel puskida. Mõned korrad oli risk atv-ga kokku põrgata.

Massi keskel sõites sõltub keskmine kiirus ka sellest kuivõrd julged küünarnukkidega pressida. Paksud arvavad, et ma peaksin neile alati teed andma, eriti laskumistel. Aga kes annab mulle teed, kui ma tahan mäkketõusul kümneid kohti parandada nagu näiteks Harimäel (kuigi sellel konkreetsel mäel isegi leiab ruumi)?

Tegelikult mulle ei meeldi võistelda julguses luumurruga riskida ja nii võib jääda massis sõites jõud realiseerimata (Rõuge etapp oleks kohe näide). Jooksus see kokkupõrkamise risk ja tagajärg nii suur ei ole, kuigi Tartu Jooksumaratonil on juhtunud sedagi.

[meelisl]

Tulles algse küsimuse juurde tagasi, siis 23km läbimine näitab, et suudad ka ca 2 tundi keskmisest kõrgemat pulssi taluda, seega võhma taha ei tohiks rattasõidu tulemused jääda. EC sõidud 700 koha kandis on küll 30-60 min pikemad, aga kui sul seal just lõpus ärakukkumist ei ole olnud, siis vastupidavust peaks piisama, vaja oleks kiirust arendada. Selleks on erineva pikkusega lõigutrennid aga ka eraldistart on väga hea. Ma ei tea, kas sul on asi selles, et treenid pidevalt ühtlase kiirusega ja siis ka võistlusel keha "ei viitsi" seda ekstra pingutust teha, et iga kilomeetri pealt mõned sekundid võita või kiiremas pundis püsida. Oma osa võib olla ka vähesel osavusel ja nahaalsusel, sest 700+ kohalt rattaga ettepoole tungida (eriti esimestel kilomeetritel) on keerulisem kui jooksus.

[indrek56]

vaatan, et olen selle postituse teinud mai keskel. umbes sellest ajast sai niisama ühtalsed rattasõidud asendatud mingite süsteemidega (lõigud, kadents, kangutamised, rahulikud tikusmised) ja mahu vähenemisega. Naine muutus juba murelikuks, kas ma ikka käin trennis. Sellest ajast saati pole enam 700 taha sattunud, Viimase etapiga jõudsin isegi napilt 500 sisse
Seega kõik isetargad trennijad: kuulake mis suuremad onud räägivad! Ja tehke järgi ka.
Igatahes speissal tänud ka mõnedele foorumlastele, kes priva kaudu head nõu jagasid ja innustasid. Saaks veel kehakaalu ka normi, mine tea mis siis juhtuks.

[arvoest]

Ma tean, siis hakkad ujumist harjutama :p