Postitus
Postitas mikulaine » 19. 08. 2012. 16:27
Tere
Kuna praegu siin Heltermaa sadamas on aega kõvasti üle, siis kirjutan nädalavahetusest.
Laupäev.
Sprint toimus siis 1,3 km ringil, rada oli huvitav, sisaldas endas tehnilist laskumist puude vahelt läbi ja oli ka üks isane tõus, mille üldjuhul ratta seljas läbiti. Ilm oli super- päike ja ca. 20 pügalat plussi. Peale kvalifikatsiooni, said noored ja naised kummadki teha ka 6st võistlejast koosneva finaalsõidu. Meestel oli kavas kaks 6st poolfinaali. Meeste finaalis läbiti ringi kaks korda ja võitjana väljus üllatuslikult end saarele ilmutanud Erki Pütsep, kelle edu järgnevate ees oli sama nagu jalutuskäik kuule ja tagasi. Ise hindan enda sõitu rahuldavalt, rapsisin liialt ja tõusul ikaldusin.
Pühapäev.
Hommikul oli läbi une kuulda vihmasabinat. "Jälle!" mõtlesin endamisi ja magasin edasi. Võistluse ajaks oli aga vihm taandunud ja ilm ideaalilähedane. 37km rada sisaldas endas väga palju liiva peal keksimist, mõõdukal hulgal kruusateid, natuke asfalti, aga kõige rohkem männiku all kulgevaid metsateid. Stardijärgne oli mul raske nagu ikka, peale esimest suurt liivalõksu olid jalad paksud ja tunne polnud parim. Siis aga sain korraliku gruppi kus enamuse sõidust veetsin aega. Kui sõitsime pikal kruusateel ja vedasin oma korra ära, läks raskeks, aga kannatasin veel. Kui 7km oli minna, pani Maika raske rauga pundist finiši poole ja tempo läks kõrgeks, jäin oma rütmi juurde üks tallama. Järgnevad 5km panin pundist 50m tagapool üksi, õnneks selja taga kedagi polnud, aga kõva töö sai ikka tehtud. Natuke ennem lõppu sain üllatuseks punti tagasi. Siis tuli enne lõpu metsavahel üks koht kus oli kerge tagasipööre, aga lindid olid kurvist liiga kaugel, tulemuseks kerge paanika, et kus rada edasi läheb. Õnneks lahendasime kiirelt müsteeriumi ja kihutasime edasi, siis tuli rannaäärne lõpp koos oma liivalõksuga, selleks hetkeks olid mu jalad nuudli-sarnased ja lõppu ei suutnud kellegagi teha. Peaks siiski olema parim koht Marimetsa sarjas, mis siis, et mitmed kõvad mehed olid puudu. Võistluse plusspoolele võib kanda ka asjaolu, et finiši kõrval oli tiik kus suurema muda endalt maha sai pesta. Supp jäi seekord paraku maitsmata, aga kindlasti oli maitsev. Võit läks jällegi Pütale.
Kokkuvõttes võib jagada tuhat tänu korraldajatele, kes sellise võistluse saarele tõid. Tasus nädalavahetuseks üle lombi siia tulla ja kohaliku loodust nautida ning paar kiiremat teha.
Eriti hea meel on kohaliku liikluspolitsei üle, kes teeb oma tööd hästi, liigagi hästi.
Mihkel
