Filter MNT karikasari - Arutelu teemal hooaeg 2013

[mi.re]

head foorumlased. Avaksin siinkohal arutelu teemal hooaeg 2013. Palun avaldage arvamust, jagage ideid, et kuhu suunas võiks sari areneda järgmisel aastal. Mida muuta, milliseid uuendusi sisse tuua, mida päris kindlasti mitte muuta jne. Kõik mõtted on teretulnud, eriti kui nendega kaasneb ka pisike põhjendus.

Samuti palun andke tagasisidet, et milline 2012 aasta etapp meeldis teile enim ja milline kõige vähem. Samuti eriti hinnas oleks koos põhjendustega arvamused Kas 2013 aastaks etappe muuta või võiks jääda kõik samad etapid?

Vastav küsitlus on käimas ka Aerobike lehe küsitluste moodulis. Andke oma hääl ka seal: http://www.aerobike.ee/index.php?option ... =7&lang=et

[LOOK]

Üks RR võiks olla pikem kui keskmine 100 km, nii umbes 150 km. Äkki on turg juba selleks valmis

[Tr11]

Üks RR võiks olla pikem kui keskmine 100 km, nii umbes 150 km. Äkki on turg juba selleks valmis

Toetan ettepanekut! Mujal maailmas on sportived enamasti ikka nii 160-180 km pikad ja pikemadki. Vanematele harrastajatele, kel kiirust võib-olla niipalju enam pole, aga vastupidavust küll, sobivad sellised distantsid hästi. Üks üle 200 km üritus võiks ka olla...

Ja millegipärast on Eesti MNT rahvaspordiüritustel täiesti kasutamata need toredad maanteed, mis on Kukulinna-Jõgeva-Laiuse-Mustvee ümber.

Praegustest Filtri etappidest meeldivad endale enim Võru oma mõnusa künkliku raja tõttu ja Tabasalu, kus see 3 ringi ja 2 tõusu sõitmisega tekib selline kriteeriumi tunne. Ainult, et Tabasalus võiks ikka Tabasalu tõus ka sees olla.

[hab]

Tõstan ka käe pikema etapi sooviks. Eks ta muidugi lihtsamale harrastajale oleks jällegi raskem ning sellepealt võib osalejahulk väheneda, aga usun samuti, et tasuks proovimist.

Etappide algusaeg võiks olla ka tunnike-kaks varem - jääks rohkem päeva muudeks toimetusteks.

Lemmik sellest aastast Pandivere.

[tsainik]

Kui vajate lihtsama harrastaja arvamust, siis mina olen tuliselt ühe 200 km etapi pooldaja. See on juba natuke tsällensi moodi

[LOOK]

Kui vajate lihtsama harrastaja arvamust, siis mina olen tuliselt ühe 200 km etapi pooldaja. See on juba natuke tsällensi moodi

[indrek56]

Ja millegipärast on Eesti MNT rahvaspordiüritustel täiesti kasutamata need toredad maanteed, mis on Kukulinna-Jõgeva-Laiuse-Mustvee ümber.

Kas nüüd just Filter, aga midagi võiks sealkandis olla küll. Mustvee ümbrus on siiski planksile aga teed heas seisus, veidi aga sisemaa poole tulles hakkab maapind päris ägedaid vorme võtma. Olen sealkandis sõit küll ja mõeld kuidas seal mõni võistlus välja näeks. Aga see läheb vist Filtri teemast siiski välja.

[xtjan]

Ühe ideena võiks kaaluda paaril etapil ülesmäge finiši sisse toomist. See teeks sarja etappe rohkem eriilmeliseks ja pakuks võimalusi erinevate tugevustega ratturitele. Eestis pikka finišitõusu välja ei venita aga Tabasalus näiteks oleks juba mäkke mineku jõud olulisem kui kiires finišis positsiooni saavutamise oskus. Praeguste etappide peale mõeldes olekski ülesmäge finišiks kõige parem potentsiaal Tabasalu etapil kui rada õnnestuks keerutada selliselt, et Tabasalu mäest üles saaks sõita.

[Mati]

Ühe ideena võiks kaaluda paaril etapil ülesmäge finiši sisse toomist. See teeks sarja etappe rohkem eriilmeliseks ja pakuks võimalusi erinevate tugevustega ratturitele. Eestis pikka finišitõusu välja ei venita ...

Oli kunagi selline sõit nagu MURR, finishiga Suure Munamäe otsa. Paras 500m meetri pikkune finishitõus. Ja kui sinna juurde panna ka kogu eelnev mõne kilsane tõusev osa, siis ega väga sprindiks asi ei kiskunud.

MURR võiks küll menüüsse naasta

[xtjan]

Munamäe etapp oli jah hea ja Ruusmäe poolt tulek Eesti mõistes väga korralik tõus. Profiili silmas pidades oli see kindlasti minu lemmik maanteesõit Eestis.

Selle aasta etappidest ei oskagi parimat ja halvimat valida. Eks enda soorituse tase mõjutab ka kindlasti seda tunnet ja selle pealt etappide hindamisest pole korraldajal suurt kasu . Kui puhtalt rada ja korraldust vaadata, siis kõik etapid olid ühtlase tugeva tasemega korraldatud ja radadest igale maitsele midagi (Haapsalu lauskmaa ja Võrumaa künkad). Kokkuvõttes on see maanteesõbrale väga väärt sari. Kui teatud aja tagant mõnda rada vahetada, siis ei tohiks Eestis niipea igavaks minna.

[serxx]

Ehk tasuks mõelda sellele, et teeks stardi auto tagant? Ootaks kuni kõik koos ja siis annaks tehnilise stardi?
Võrus see nii oligi (võibolla on ka mujal, kuid auto tõmbab mõnesaja meetri pärast eest ära?). Teistel etappidel pole tagant startides seda tähele pannud, koheselt kõik kaovad eest. Heaks näiteks on Tabasalu, kus isegi tagapool tõmmatakse kohe 50+ sisse. Kui seekord stardis ühe kaasvõistleja taha toppama jäin ja selle tulemusena eelviimasena stardikoridorist välja sain, oli sisuliselt rong läinud ja kõik. Kui korjaks kõik ilusti kokku enne tehnilist starti oleks võibolla mõnes mõttes ka rahulikum? Teisest küljest ega kiired väga ilmselt ei tahagi, et aeglased tuulde loksuma saavad... seega mitme otsaga asi. Kuigi kindlasti teeks see võimalused võrdsemaks.

Selle aasta etappidest võibolla kõige kehvemaks loeks Pandivere ja seda teekatte pärast, seal vist oli kõige kehvem asfalt. Rada ise oli huvitav ja polnud pooltki nii raske kui ette kujutasin.
Kuusalu ka just erilist emotsiooni ei tekitanud, aga seda võibolla tänu (minu jaoks) raskele tõusule, mida tuli 3x läbida ja kohe peale tõusu paar kilomeetrit tugeva vastutuulega võidelda. Teisel ringil jäin seal üksi kuni lõpuni ja kolmandal ringil sai veel lisaks eelnevale vihma kaela. Ehk siis teistsugustel asjaoludel oleks ilmselt ka emotsioon teine olnud. Aga supp maitses peale seda sõitu küll hästi

Väga meeldivad siledad etapid Pärnus (hea lühike ka hooaja alustuseks) ja Haapsalus (kuni selle aasta ainukese kummi purunemiseni 7-8km enne lõppu olin hooaja parimal kohal). Seda puhtalt selle tõttu, et see sobib mulle hästi ja saan oma eeliseid hästi ära kasutada. Mägedes jään selgelt hätta. Võrus jäin just tõusudega teistest maha ja pool distantsi tuli läbida üksi vihmas, ei ees ega taga polnud kedagi näha, umbes 5 minutit oli vahe mõlemas suunas, mitte just kõige parem variant, sileda peal seda ei juhtuks. Aga samas Võru sõitu ma ära jätta ei tahaks, mõnus katsumus sellegi poolest.
Ehk siis mõni sile etapp võiks kindlasti jääda ja ka tugevalt lainetav etapp võiks kindlasti jääda.

Ma ei tea, kas see võimalik on, kuid mõte väiksest tuurist on mind juba mõnda aega kummitanud. Alustaks reedel lühikese otsaga või temposõiduga ja laupäeval-pühapäeval teeks max 100km etapid. Saaks ka väikse tuuri maitse suhu Eks see on probleemiks nii korralduse kui ka kaugemalt tulevate osalejate jaoks, aga ehk tasub kaaluda selle võimalikkust kunagi tulevikus.
Või siis teise variandina, kui saaks Rattafestivali uuesti kolmepäevaseks, siis ka see oleks väga tore. Eelmisel aastal osalesin kõigil kolmel päeval ja väga meeldis.

Nagu eespool mainitud, siis mõni (üks?) pikem etapp soovitavalt mitte väga lainetaval profiilil võiks ka täitsa huvitav väljakutse olla. Kas just 200km, aga kuhugi 150-160km kanti täitsa võiks ju.

Mäefinish tundub teoorias huvitav. Just nagu mägede etapp suurtuuril. Samas ma väga mägede fänn pole ja lõpus väsinuna häviks seal mõnusalt ilmselt. Kuigi mine tea... vahel õnnestub ka ennast üllatada. Aga kui selline etapp tehakse, tuleks sõitma ikka.

Lisaks on korduvalt käinud võistlejate seas jutt kiibiga ajavõtust... see puudutab ka tempo sarja. Kui peaks tekkima võimalus selleks, tasuks ka seda kaaluda.

[KaupoR]

Lisaks on korduvalt käinud võistlejate seas jutt kiibiga ajavõtust... see puudutab ka tempo sarja. Kui peaks tekkima võimalus selleks, tasuks ka seda kaaluda.

Mis vahet on, kuidas aega võetakse? Peaasi, et võetakse

[raulk]

Lisaks on korduvalt käinud võistlejate seas jutt kiibiga ajavõtust... see puudutab ka tempo sarja. Kui peaks tekkima võimalus selleks, tasuks ka seda kaaluda.

Mis vahet on, kuidas aega võetakse? Peaasi, et võetakse

Vahe on tulemuse teadasaamise kiiruses, kas "kohe" või "homme" .

[KaupoR]

Tunnistan, et ei sõitnud sel aastal ühtegi Filtrit. Sõitsin Mulgi Rattarallit, seal oli ka ilma kiibita ajavõtt fotosilmaga ja tulemused olid enne teada kui ma supilauda jõudsin.

[gandalf]

Lisaks on korduvalt käinud võistlejate seas jutt kiibiga ajavõtust... see puudutab ka tempo sarja. Kui peaks tekkima võimalus selleks, tasuks ka seda kaaluda.

Mis vahet on, kuidas aega võetakse? Peaasi, et võetakse

Vahe on tulemuse teadasaamise kiiruses, kas "kohe" või "homme" .

Kas sul temposõidu tulemus on kohe saamata jäänud?

[martin80]

tõstaks ka kohe 2 kätt ,et võru etapp 150-160km võiks olla. ja kui tehakse pikemaid ka mujal olen kohal.

[Mati]

Ma ei tea, kas see võimalik on, kuid mõte väiksest tuurist on mind juba mõnda aega kummitanud. Alustaks reedel lühikese otsaga või temposõiduga ja laupäeval-pühapäeval teeks max 100km etapid. Saaks ka väikse tuuri maitse suhu Eks see on probleemiks nii korralduse kui ka kaugemalt tulevate osalejate jaoks, aga ehk tasub kaaluda selle võimalikkust kunagi tulevikus... .

Pakun, et kohalik harrastajaskond ei ole sellise asja jaok sveel valmis vms - viewtopic.php?f=11&t=32203&hilit=Tour+de+Haanja

Ajavõtu osas ei ole pretentsioone. Kõike ei pea saama nüüd ja kohe, homme on ka ok.

[Kuldar]

viimased aastad olen eiranud grupi mnt, aga 200+ etapil olen kohal. Tundub nagu päris.

[MarttiM]

Kui vajate lihtsama harrastaja arvamust, siis mina olen tuliselt ühe 200 km etapi pooldaja. See on juba natuke tsällensi moodi

Siis peab juba trenni ka tegema hakkama. Isiklikult küll MNT võistlustel ei osale, kuid väikese lapse ja pere kõrvalt on need varasemad nädalavahetuse 3-4 tunnised tiksumised jäänud väga erandlikeks. Selles osas on need Samsungi etapid just parajad

[indrek]

1. Äkki korraga 200km peale kolimine oleks liiga suur hüpe (mulle sobiks ka 250, aga mõtlen massi). Seega alustuseks äkki 160+... Usun, et kõik selle aastased sõitjad +mõned uued oleks platsis. Kas 200se peal peaks hakkama ka juba feedzone'i peale mõtlema?

2. Kindlasti alati tehniline start auto tagant. Tallinna sõidul töötas väga hästi (peaasi, et autohjuht ka kiirust hoida oskab).

3. Maksimaalselt kasutada ära absoluutselt igat küngast tõusuna, isegi kui see tähendab oluliselt kehvemat teekatet. Euroopas on see normaalne, et maasikatele makstakse lõivu pinnakvaliteedis. Läheb rohkem rehve, siis läheb... tehnikasport. Kahe käega mäefinishite poolt!

4. Natuke võibolla unistan, aga kui keeruline (kulukas) oleks mõnel "kiibiüritusel" kuvada ka vaheaega mõnes suuremas TP's näiteks? Tartu maratonil olid vaheaja võtud olemas, oleks olnud lihtsalt vaja ekraaniga ühendada? (ärme siin palun lasku vaidlusse, miks aeg või koht on oluline). Või siis ajavõtupunkti data livena netti ja bluetooth kõrva?

5. Velotuuri poolt 200% aga tõenäoliselt oleks see eraldi üritus....

6. Et üritustele rohkem show effekti anda ja rattasporti populariseerida, siis äkki mingeid huvitavaid võistlusi pärast finishit? A la kergeima osalenud ratta välja selgitamine või midagi sarnast...

7.... tuleb veel....

[GRETSKI]

Üks RR võiks olla pikem kui keskmine 100 km, nii umbes 150 km. Äkki on turg juba selleks valmis

[Wexan]

Kõrvalmärkusena : Tabasalu etapil juhtusin parklas pealt kuulma vestlust kus kurdeti , et lastele ei olegi midagi (sõitu) . Ise vajadust küll selle järgi ei tunne aga kui üritus on suunatud rahvaspordile siis tõenäoliselt sageli ka pereüritus - kaasas ka lapsed kes lisaks Samsungile võivad tahta ka filtril kätt proovida

[tsainik]

ei, see pere-värk ja lastesõidud pole üldsegi ebaoluline kõrvalteema. Ütleb ju ka Filter sarja üks punkt et:
•Filter Maanteekarikasari ei ole pelgalt vaid võidu kihutamine. See on spordipidu, endast ja teistest hooliv tervislik elustiil. Ära pelga oma hobi ka teistele tutvustada ning neid rattaselga meelitada. Just koos pere ja sõpradega on kõige ägedam võistlemas käia.
Ka ise räkisin Tabasalus ühe tuttavaga, kes oli veel maalt vanaisa lapsevahti kaasa võtnud, et tited saaks põhisõidu ajal oma tillusõidu ära teha. Lapsed ja vanaisa olid kurvad, et see lastesõit siis mingil põhjusel ära jäi.

[Olts]

Oleme Võru rada ka enne pikemaks arutanud kui 100km. Kuid aslati on asi millegi taha jäänud. Usun, et tehniliselt pole probleem. Pigem siis see, et ring ikka ühel ringil ja siis on turva ja muud probleemid. Küll mitte lahendamatud aga siiski...
Järgmise aasta Võrril on ka üks muudatus, mis viib ratturid...... ja see 130-140km oleks kah ok.

[Oliver]

Sari on praegugi igati ok. Tänud Mihkel.

Aga kui mõtteid, ettepanekuid küsitakse, siis:
1. Pooldan paari sõidu pikendamist 150km-ni.
2. Kõik mäe/tõusumoodi elemendid tuleb ära kasutada - näiteks Võrus võiks Rõuge-Haanja ringi sõita 2x ja hiljem tagasi tulla uuesti üle Haanja.
3. Kuusalu rada oli mõnus (kolm ringi ja tõusupõks ka sees) - selle võiks Pärnu sileda rajaga ära vahetada.

[Andrus K]

olles ühe tagaotsa naise (kui sa oled neljas-viies, siis oledki sisuliselt viimane-eelviimane) elukaaslane, siis pakun, et etappide pikendamine võiks olla sinnamaani, et oleksid võrreldavad TRR (133-136km) ja Tour de Helsinkiga (140km), mis mõlemad on oma riigi mnt mõõdupuudeks. Veel pikem sõit oleks juba üle punnitamine harrastaja vaatevinklist ja olgu siis eraldi sõit ja tsällens aga mitte selles sarjas.
Miks?
Sest ka olemasolevatel 100km sõitudel on nii, et kui esimeses otsas on 2-3 suurt gruppi ja ja "elu käib", siis tagaots on suht kurb vaatepilt. Viimased naised ja viimased ülekaalulised mehed võitlevad u. kolme-neljaliikmelistes gruppides 3-4h paduvihmaga. Ei ees ega taga kedagi ei paista. Nagu teeks lihtsalt üksi trenni maanteel. Seda päris võidusõidu tunnet jagub sellele seltskonnale vaid stardis ja heal juhul ka finišis, kui kõvad muidugi pole juba koju ära läinud ja fini sikaar pole veel kokku lastud.
See olukord muutuks kui osalejaid oleks kordades rohkem. Rohkem osalejaid aga ei teki niisama. Glamuur ja "ma tahan sinna minna, sest see on prestiižne" olukord peab tekkima.

Lisaks mainiksin taaskord ära ka igivana ohutuse teema.
Rajajulgestajad teevad kehva tööd (sest kui nad teevad ka kohati head tööd, siis seda ei pane ju keegi tähele )
See on alati nii olnud ja ilmselt on ka tulevikus sest kust saakski professionaalseid rajajulgestajaid.
Aga selle tõttu läbi elatud hetked ja õõvastavad vaatepildid seavad kahtluse alla meie pere jätkamise selles sarjas.

Mihkel, kui sa ei suuda ohutusele oluliselt volüümi juurde keerata, siis unusta Pirita ja Tabasalu jm. liiklustihedates paikades võistluste korraldamine. On vaid aja küsimus, mil seal mingi pauk tuleb. X5 jobikatel kannatus ikkagi mingi hetk katkeb ummikus ja kui selle tagajärjel keegi väga viga või lausa hukka saab, siis on kogu sarjal pikaks ajaks must plekk küljes ja sinu unistus suurtest osalejate arvust võib saada tugeva vastulöögi.

[Oliver]

... pakun, et etappide pikendamine võiks olla sinnamaani, et oleksid võrreldavad TRR (133-136km) ja Tour de Helsinkiga (140km), mis mõlemad on oma riigi mnt mõõdupuudeks. Veel pikem sõit oleks juba üle punnitamine harrastaja vaatevinklist ...

Spekuleerin, et enamuse jaoks on 150km ok, kuid 200km toob kaasa olulise osalejate arvu languse. Samas suurtest gruppidest mahajääjate rollis ei tahaks ka 150km rajal olla.

[serxx]

Samas suurtest gruppidest mahajääjate rollis ei tahaks ka 150km rajal olla.

Isegi 50km üksi on paras katsumus. Võrus sai proovitud. Poole pealt jäin üksi, ees-taga kedagi pole, vihma sajab, tuul lajatab vastu. Masohhismi geen peab võimas olema, et mitte raja äärde tõmmata. Ei tõmmanud raja äärde, sõitsin lõpuni. Aga paljud ei sõitnud lõpuni ja taga otsas oli väga-väga hõre. Vahed üksikute või väga väikeste gruppide vahel olid minutites.
Seega ma saan väga hästi aru, millest Andrus K räägib, väga tuttav tunne. Enamasti siiski saab väiksemas grupis sõita, aga Võrus läks jah niimodi.
Kui Võru etapp teha 150km+, siis see tõesti pigem võimendab probleemi. Aga Haapsalu/Pärnu võiks küll pikaks teha. Sileda peal jõuavad ka tagumised selle distansi lihtsamalt läbida ja püsivad grupis.

Ega sellele vist mingit paremat rohtu pole, kui tuleb rohkem osalejaid joonele saada, siis jätkub ka taha otsa seltskonda rohkem. TRR ja TdH on selles suhtes head üritused. Alati on võimalik natuke hoogu maha lasta ja vajuda grupi võrra taha poole, kui raskeks läheb.

[KaupoR]

Mõtlesin korra kastist täiesti väljas. Kas selliste üksikute vandersellide abistavaks meetmeks ei võiks olla mingid temposõitjad? Nagu on Tallinna jooksumaratonil. Temposõitjaid peaks siis olema vist vähemalt 2-3 igas tempogrupis, et nad saaksid vajadusl kasvõi omavahel töö tegemist jagada kui ülejäänud grupp täiesti lestaks on end sõitnud. Et ei juhtuks seda, et keegi tempogrupis lihtsalt lõppu veereb, siis 10-15 km enne lõppu võiks tempomehed kas sõidu katki jätta, tempo väga alla lasta (või kasvõi eest ära sõita). Nagu on kergejõustiku GP-del jänestega.

Ehk näkku ei lööda Pean siin silmas siiski sõidu viimast kvartiili, kellel sageli pole ühtlaselt liikuvat ja grupisõidu loogikat jagavat juhendajat.

[dr Holden]

Mõtlesin korra kastist täiesti väljas. Kas selliste üksikute vandersellide abistavaks meetmeks ei võiks olla mingid temposõitjad? Nagu on Tallinna jooksumaratonil. Temposõitjaid peaks siis olema vist vähemalt 2-3 igas tempogrupis, et nad saaksid vajadusl kasvõi omavahel töö tegemist jagada kui ülejäänud grupp täiesti lestaks on end sõitnud. Et ei juhtuks seda, et keegi tempogrupis lihtsalt lõppu veereb, siis 10-15 km enne lõppu võiks tempomehed kas sõidu katki jätta, tempo väga alla lasta (või kasvõi eest ära sõita). Nagu on kergejõustiku GP-del jänestega.

Ehk näkku ei lööda Pean siin silmas siiski sõidu viimast kvartiili, kellel sageli pole ühtlaselt liikuvat ja grupisõidu loogikat jagavat juhendajat.

TdH peaks vähemasti info põhjal nii olema, ise pole seal käinud, äkki informeeritumad valgustavad. Point siis selles, et enne sõidu algust saad ennast möllida vastavasse gruppi, kas siis 35km/h, 30km/h, 25km/h jne. Ja see sinu punt sõidab kõik koos valitud tempoga lõpuni.

Jah, ilus ju mõelda! Aga Eestis nii ei saa, sest meil siin sõidetakse isegi TRR 1200-nda koha peale ennast piirdeaeda ribadeks....

[KaupoR]

TRR 1200 on veel suht-koht sport. See temposõitja oleks pigem ratturi (selle sõna tervislikumas ja romantilisemas tähenduses) kui sportlase teema. Temposõitja ei tohiks olla ka suu peale kukkunud, vajadusel tuleks ulakaid paugutajaid või eputajaid korrale kutsuda ja paar sõna grupisõidu teooriast rääkida. Olen ise näinud, kuidas treeningul uue S-ratta omanik pidevalt nagu muuseas grupi ette vajus (oma paarilise maha jättes) ja siis võis kilomeetrite kaupa 15-20 meetrit grupi ees sõita. Asi enne ei paranenud, kui sai konkreetselt öeldud, et nii ei ole mõistlik ega oma paarilise suhtes viisakas.

Olen nõus olema vähemalt ühel etapil proovijänes.

[Mati]

Mulle meeldiksid ka pikemad sõidud. Eraldaks terad sõtkaldest. Samas pooldan vähemalt esimesel katsetusel kuni 150 km pikkust sõitu. Küll jõuab venitada. Miskipärast tundub, et pikem sõit on ka rahulikum sõit. Selline mulje on jäänud sõitudel siin- ja sealpool piiri. Jo siis ikka arvestatakse, et alguses laksates kaugele ei jõua ...
Korraldaja poolt vaadates tuleb muidugi arvestada, et see 150 km tahab ka turvamist, kooskõlastamist jne. Ringil teha on lihtsam, aga seeeest takistab jälle kitsamal alal pikemalt liiklust - jälle jama.

Isegi 50km üksi on paras katsumus. Võrus sai proovitud. ... Kui Võru etapp teha 150km+, siis see tõesti pigem võimendab probleemi. Aga Haapsalu/Pärnu võiks küll pikaks teha. Sileda peal jõuavad ka tagumised selle distansi lihtsamalt läbida ja püsivad grupis...

Tegelikult ei ole küsimus niivõrd raja profiilis, vaid pigem ikka mentaalses ja füüsilises väsimuses. Eestis ei ole tõuse, mis tapaks, aga ka siledal võib olla väga raske kui jalg on makaron ja tuul valest suunast.

Mõtlesin korra kastist täiesti väljas. Kas selliste üksikute vandersellide abistavaks meetmeks ei võiks olla mingid temposõitjad? ...

Miks mitte. Tour de Helsinkil peaks sellised olemas olema.

[KaupoR]

Kui piisavalt pikalt ette teada anda, siis usun, et ainest võiks olla ikkagi ühe minituuri korraldamiseks. Reedel temposõit, laupäeval-pühapäeval grupikad. Saaremaa velotuur see ei oleks, ütleme siis Muhumaa velotuur

[Mati]

Kui piisavalt pikalt ette teada anda, siis usun, et ainest võiks olla ikkagi ühe minituuri korraldamiseks. Reedel temposõit, laupäeval-pühapäeval grupikad. Saaremaa velotuur see ei oleks, ütleme siis Muhumaa velotuur

Mitte ainult ette teatada vaid, ka osalustasu piisavalt pikalt ette kasseerida. Kardan, et muud moodi seda korraldajale atraktiivseks ei tee. Neid lubajaid ja viimasel hetkel loobujaid on nähtud piisavalt.

[Oliver]

Kui tuuridest rääkida, siis kes hästi otsib see leiab ka täna kalendrist Saaremaa velotuuri üles. Ja pikkadeks sõitudeks on veel brevetid.

[erikr]

Vaatasin 2012 Aerobike mnt sõitude tulemusi.
Leidsin pea kõigist sõitja, kellega olen heal päeval võrdne.
Ta lõpetas pea kõigil kordadel ca viimase 15-20 hulgas.
Välja arvatud Fakto sõit, kus ka ise osalesin ja lõpetasime 58-60% juures lõpetajate koguarvust.

On oluline vahe, kas lõpetad sõidu 60% või 93% kandis. Mitte niivõrd tulemuse, kui sõidu kulgemise mõttes. Esimesel juhul oled vähemalt 85% ajast mingis pundis (kui ka ühes lõpuni ära ei jaksa kannatada, on võimalus kukkuda järgmisesse). Teisel juhul kulgeb 80-90% distantsist üksi või paari endasugust laipa järgi lohistades.

Ei ole hetkel tahtmist neid protokolle analüüsiks Excelisse toppima hakata. Aga peale vaadates tundub nii, et Fakto sõidul ja ka Tabasalu rallil on tänu Tallinna lähedusele osalejate arv suurem. Tänu sellele on ka neil olnud täiesti ebaproportsionaalselt teiste sõitudega võrreldes rohkem "nõrkasid" sõitjaid. Eriti Fakto sõidul.

Päris tagumine ots on suht julm. Olen päris mitu korda läbi teinud. Nagu Kaupo väljendus - viimane kvartiil. Tegelikult viimane 15%. Kui ees võidakse vabalt lõpetada 30-50 pealistes puntides, siis viimase 30 omavaheline tasemevahe on samuti kalendriga mõõdetav.

Kuhu ma tahan oma jutuga jõuda?
Korraldajal on põhimõtteliselt võimalus valida kas säilitades distantside pikkusi kasvatada mingite nutikate võtetega osalejaskonda just "nõrgemate" hulga suurendamisega ja neile nauditavate sõidutingimuste loomisega või siis jätkata keskmiselt ca 230 lõpetajaga võistluste korraldamisega.

Pilk lõpurotokollidele ütleb, et üsna ühed ja samad tegelased on esimesed 100-130 tegelast.
Tugevate hulgast osalejaskonna juurdekasvu ei saa. Ainult "nõrkade".

Ligikaudu 100 km distantsilt 150-le ülekolimine võtaks kohe stardiprotokolli tagumise otsa oluliselt hõredamaks. 200 km oleks puhas fänniüritus.

200 km toetuseks.
Esimese H100 lõpetas 196 sõitjat. Startijate arvu suudab ehk Ivar öelda. Täna on tänu teatud tehnilistele ja korralduslikele asjaoludele piiratud osalejate arv 550-ga. (H100 km + H100 mi). Kulunud on 9 aastat. Ehk üritus on viimastal aastatel olnud samahästi kui "välja müüdud".
Igatahes tabas Ivar ära sotsiaalse tellimuse Eesti oludes pretsedenditult raskeima maastikusõidu osas ja võttis riski, mis on end õigustanud.

Täpselt samas olukorras võib ehk praegu olla Mihkel. Et 150-200 km sõita tahtjate tuumik on olemas ja saaks ehk 120-150 nägu kokku, olenevalt distantsist ja toimumiskohast. Rahvas on Tallinnas ja parimad rajad on 200-250 km lõuna pool. Sellest aga massiürituse korraldamiseni on pikk tee minna.

Kui "pikka distantsi" on mõned aastad edukalt sõidetud ja osalejaskond näitab usaldatavat kasvutendentsi, võib mõelda järjekordsele avantüürile - 3-päevasele kohalikule igamehe individuaalsele minituurile (mandaadi- ja litsentsivaba). Äkki saab jälle 100-150 tüüpi starti.

Kui Fakto sõidu ca 100 km distantsil on olnud 2-3 aastat järjest üle 600 lõpetaja, on võimalik distantsi märkimisväärselt pikendama hakata.

MNT sõit on võistluste osavõttu arvestades Eestis 5-8 aastat MTB-st taga. Kiirelt ei saavuta siin MNT edendamisel midagi peale hävingu.

[erikr]

Kui tuuridest rääkida, siis kes hästi otsib see leiab ka täna kalendrist Saaremaa velotuuri üles. Ja pikkadeks sõitudeks on veel brevetid.

Ilma meeskonnata ja litsentsita karvajalg Saaremaa velotuurile ei pääse.
Aerobike sõidud pole siiani kumbagi nõudnud.

Breveti formaat on MNT võistlusest kardinaalselt erinev.

[dr Holden]

Kui piisavalt pikalt ette teada anda, siis usun, et ainest võiks olla ikkagi ühe minituuri korraldamiseks. Reedel temposõit, laupäeval-pühapäeval grupikad. Saaremaa velotuur see ei oleks, ütleme siis Muhumaa velotuur

Mitte ainult ette teatada vaid, ka osalustasu piisavalt pikalt ette kasseerida. Kardan, et muud moodi seda korraldajale atraktiivseks ei tee. Neid lubajaid ja viimasel hetkel loobujaid on nähtud piisavalt.

See jutt läheb ühte teise teemasse, aga lubasin, et enam seda mõttesse ei võta. Samas on vahepeal lisandunud sinnakanti hulga kõvakattega teid ning kui ikka piisav huvi oleks olemas, võiks midagi tõesti teha.. Aga sellest juba tõesti ühes teises teemas!

Edit: vahepeal jõudis Erik juba ühe põhjapaneva posti teha, aga selle peale ütleks, et ca 200km sõitudel oleks mina stardirivis. Seni olen just ohtlikkuse pärast Eesti maanteesõite vältinud. Aga 200 peale iga karvajalg ei tule ja seetõttu peaks teoreetiliselt asi ka ohutum olema!

[indrek56]

Tagaotsas sõitjana. Vähemalt mulle tundub, et need viimased üksiktegijad, kelle pärast siin muret tuntakse, teavad ise hästi kuhu sõitma lähevad, mis neid ees ootab ja ei tee sellest draamat. Eks olegi rohkem trenni moodi, nagu eelpool öeldi.
VÕRRi kohta tooks sellise statistilise asja välja, et 2011 aastal sõidutasin sõpra ja panime nii üle 4h. Meie taha jäi veel 5 tegijat. Sel aastal kulgesin vabas vees ja 1h kiiremini. Seejuures magasin stardi maha ja sain teele hiljem. Minu seljataha jäi lõpuks 10 tegijat. Tundub et neid tagaotsa tõelisi naljamehi rahvasportlasi ON vähemaks jäänud. Või üritan midagi näha seal kus midagi ei ole?

[serxx]

Tundub et neid tagaotsa tõelisi naljamehi rahvasportlasi ON vähemaks jäänud. Või üritan midagi näha seal kus midagi ei ole?

Võrus oli stardis üle 300 võistleja, nagu stardis maha hõigati. Finishisse jõudis vaid 239. Pea kolmandik katkestas. Sellest ka ilmselt tagaotsa hõredus. Tavaliselt seal päris nii hõre ei ole.
Ma lõpetasin sinust veel paar kohta tagapool, minu seljataha jäi 7 võistlejat.

Võru oli ka erijuhtum, vähemat käesoleval aastal. Lainetav profiil, mis paljudele raske ja kui veel taevaluugid avanevad ja üle poole distantsist sajab, pole mingi ime kui tagapool paljud sõidu pooleli jätavad.

Üldiselt on nii, et mida kergem rada, seda rohkem võidusõidu moodi on ka tagapool. Mida raskem rada, seda suurem on tõenäosus, et taga võib üksi jääda.
Ilmselt valib suur osa tagumise otsa meestest raskema raja korral lühikese distantsi. Mina seda ei tee, lühike sõit pole piisav väljakutse. Nagu ikka lõõpides on öelda saanud, et lühike on naiste ja laste sõit

[indrek56]

Võrus oli stardis üle 300 võistleja, nagu stardis maha hõigati. Finishisse jõudis vaid 239. Pea kolmandik katkestas. Sellest ka ilmselt tagaotsa hõredus.

Neid, kellest ma mööda sõitsin ei olnud oluliselt üle 10, enne lõppu võtsid osad veel minult koha tagasi. Seega pidi see katkestajate mass vähemalt minust eespool olema! Ei tundu reaalne, mahahõikamisega pandi ilmselt midagi mööda.
Lisaks: tagaotsa tsainikute võimed erinevatel rajaosadel ja faasides ongi väga erinevad, seetõttu ei teki ka stabiilselt töötavaid punte. Vähemalt mulle tundub nii. Ja muud soovi tegelikult sarja osas polegi kui et tsainikuid võiks rohkem olla

[KaupoR]

Neid enne starti maha hõigatavaid numbreid ei maksa uskuda. Seal võetakse eelregistreerunud + kohal registreerunud aga minu teada ei tehta mahaarvamist kohale mitteilmunud eelregistreerunute osas. Sama jama on SECis, kus Kuuse igas saates räägib uskumatutest osalejanumbritest ja siis mingist hoopis väiksemast lõpetajate arvust. Vahe tuleb sellest, et paljud panevad kirja kogu sarjaks aga jätavad teadlikult või vastu enda tahtmist etappe vahele aga stardiprotokollist neid ju keegi maha ei võta.

[serxx]

Minust tahapoole jäi stardis küll kohe kindlasti oluliselt rohkem kui 7 sõitjat. Mingi hulk läks ka minust mööda, aga mitte paljud. Aga mine tea... võibolla tõesti oli juba stardis vähem.
Selles suhtes, et nägude kontroll on ju stardis olemas. Igale ühele pistetakse kaart stardigrupiga pihku. Selle järgi peaks enamvähem reaalse numbri saama. Osalejate numbrist räägiti paar minutit enne starti, kui kõik stardikoridoris juba.

Üldseilt see olekski koht, kus kiibiga ajavõtust oleks väike kasu. Näeks konkreetselt startijaid ja finisheerijaid. Lisaks saaks ka TP-des aega võtta ja võrrelda progressi rajal. Kas ainult sellepärast on mõtet ajavõttu ringi teha ja tänased investeeringud korstnasse kirjutada, on juba teine küsimus.

[Mati]

Mitte, et see juba teema on aga nii igaks petteks püüdke oma soovide esitamise juures mõelda ka kui lihtsalt või soodsalt on see teostatav. Ehk püüdke vaadata ka korraldaja silmade läbi. Lõpuks taanduvad kõik lisad ka osalustasus. Lisanduda võiks midagi sellist, mis reaalselt ürituse kvaliteeti tõstaks, toreduslikke elemente pole vaja.

Üksi ja vihmas sõitmise probleemide osas tekib küsimus, kas kodanikud teevad trenni ainult pundiga ja päikesepaistel? Soovitan rakendada vana tõde - raske õppustel, kerge lahingus - ja pole ka üski vihmas kulgemine probleemne. Tõenäoliselt on see personaalne kiiks, aga minu jaoks on emotsionaalsemalt rikastavad just need sõidud, kus ka loodus ennast näitab.

[KaupoR]

Samas kui vaadata hoopis läbi harrastaja pilgu. Mina käin trennis üksi, sõidan nt 33km/h keskmisena ja võistlusel ehk suudan peagrupiga lõpuni sõita ehk keskmine tuleb nt 42km/h. Keeruliste ilmaolude korral oleks näitajad ilmselt vastavalt 30-31 ja 40km/h. Ehk ma sõidaks 1/3 võrra kiiremini kui trennis, seda suuresti tänu grupi toetavale efektile. See tagumine kvartiil või detsiil sõidab trennis 20-25 km/h ja võistlusel, kui gruppe pole, ikka 20-25 km/h (OK, ilmselt siiski mõned km/h kiiremini, kuid mitte kolmandiku võrra). Ehk temal pole grupisõidust mingit tolku, ikka peab üksi pressima.

Mis ma tahan öelda, et kahene tempotiim oleks juba küll, et panna mingi grupi moodi asi liikuma, kus ka need 25km/h treenijad saaksid veidi grupisõidu tunnet. Ja korraldaja kulu oleks tempotiimi transakulu võistlusele + supp peale sõitu. Või no mina oleks küll selles eksperimendis nõus osalema vabatahtlikkuse alusel, eeldusel, et ise peale ei pea maksma.

Ma ei arvagi, et see oleks mingi võluvits. Aga äkki tasub proovimist. Eks siis tempomeeste tagasisidest saa pärast teada, kas kõik sõitsid teineteisest 10 meetriste vahedega ja teine teisel pool tee ääres, et jumala eest mitte tuule-efekti kasutada või tekkisid parajad pundikesed, kus kasvataja rolli täidab tempomeister ning sirge lenksuga baigimehed ja C- ja S- süsinikratastega rahamehed omavahel ausalt ja õiglaselt teed ja vedamiskordasid jagasid.

[gandalf]

Samas kui vaadata hoopis läbi harrastaja pilgu. Mina käin trennis üksi, sõidan nt 33km/h keskmisena ja võistlusel ehk suudan peagrupiga lõpuni sõita ehk keskmine tuleb nt 42km/h. Keeruliste ilmaolude korral oleks näitajad ilmselt vastavalt 30-31 ja 40km/h. Ehk ma sõidaks 1/3 võrra kiiremini kui trennis, seda suuresti tänu grupi toetavale efektile. See tagumine kvartiil või detsiil sõidab trennis 20-25 km/h ja võistlusel, kui gruppe pole, ikka 20-25 km/h (OK, ilmselt siiski mõned km/h kiiremini, kuid mitte kolmandiku võrra). Ehk temal pole grupisõidust mingit tolku, ikka peab üksi pressima.

Mis ma tahan öelda, et kahene tempotiim oleks juba küll, et panna mingi grupi moodi asi liikuma, kus ka need 25km/h treenijad saaksid veidi grupisõidu tunnet. Ja korraldaja kulu oleks tempotiimi transakulu võistlusele + supp peale sõitu. Või no mina oleks küll selles eksperimendis nõus osalema vabatahtlikkuse alusel, eeldusel, et ise peale ei pea maksma.

Ma ei arvagi, et see oleks mingi võluvits. Aga äkki tasub proovimist. Eks siis tempomeeste tagasisidest saa pärast teada, kas kõik sõitsid teineteisest 10 meetriste vahedega ja teine teisel pool tee ääres, et jumala eest mitte tuule-efekti kasutada või tekkisid parajad pundikesed, kus kasvataja rolli täidab tempomeister ning sirge lenksuga baigimehed ja C- ja S- süsinikratastega rahamehed omavahel ausalt ja õiglaselt teed ja vedamiskordasid jagasid.

Tagaotsa meeste reaalne oskus gruppi tuulemurdjana kasutada ja sõiduosavus, et grupis suuremaid ikaldusi vältida ei ole tihtipeale piisavad. Muidu on asjal jumet...

[tsainik]

nojahh, aga kusagilt peavad ju ka need tagaotsamehed endale võistlustel enesekindlust sisendama ja käitumist õppima. alguses ripuvadki turvaliselt 5m pundi sabas ja sealt arenevad juba edasi karusselli sõitma.
See Kaupo tempomeeste idee on illgelt ilus mõte tegelikult.

[tarcer]

Olen korra ka proovinud 3 aastat tagasi tartu poolpikal vedurina sõita ja toimis küll. Põhjuseks oli sõbra väiksem suutlikkus ja nii me koos tagant pihta hakkasimegi. Rahulikult ühtlast hoides suutsid ka tagumised gruppe luua. Ka neid tugevaid sõitjaid kes kukkumiste vältimiseks võidusõite väldivad on teisigi ja oleksid ilmselt hea meelega valmis pikemat temposõitu tegema.

[mi.re]

Tänud põhjalike arvamuste ja ideede eest Arendan ka omalt poolt nüüd siin enim kõlanud teemasid edasi.

1) 200km etapp.
Ühe 150...200km pikkuse ringi turvamine läheks mega kalliks. Seega niikaua kui väga palju osalejaid ei ole, on see üsna keeruline.. Küll aga saaks sellist pikka sõitu teha ringide peal Näiteks kolm ca 60km pikkust ringi. Samas mu sisetunne ütleb, et Filter sarja kontekstis oleks säärase pika etapi sisse viimine üsnagi riskantne. Pigem võiks selle niši täita mõne sarjavälise üritusega. Vähemasti nii tundub esimese hooga.

2) Mäe tipu finiš.
Muide esialgu oligi Tabasalu rada planeeritud nii, et sõidetakse mäest alla, tehakse tagasipööre kergliiklusteele ning mööda seda on mäetipufiniš. Turvakaalutlustel sai siiski eelmisel aastal sellest ideest loobutud. Eesti parimad tingimused mäetipu finiši jaoks on ilmslet jah Suure Munamäe tipus.
Turvalisus tervikuna on muidgi suhtelislet hell teema. Kui Filter MNT sarja esimestel aastatel tehti rajaturva ära väga tagasihoidlikel meetoditel, siis mida aasta edasi, seda enam oleme turvalisusesse panustanud. Samas päris riskivabaks ei saa rattasõitu ilmselt kunagi, mistõttu tuleb loota siiski mingil määral ka ratturite enda ettevaatlikusele.

Ütleksin siinkohal mõne sõna ka reguleerijate kaitseks.
Tänavu kasutasime enamikel ACA üritustel oma reguleerijate tiimi, mis koosnes TTÜ üliõpilastest, kes läbisid kevadel reguleerijakoolituse. Tegu oli kõrgharidust omandavate noortega, kes minu hinnangul tegid mõningatest apsudest hoolimata väga head tööd. Olles ka ise reguleerijana spordivõistluseid turvanud, tõsi mitte ACA üritustel, siis olen jõudnud arusaamale, et tegu on ikka väga väga alaväärtustatud tööga. Enamasti saab reguleerija oma töö eest üsna tagasihoidlikku palka, töö on väga nüri -tuleb seista tunde sageli kehvades ilmastikuoludes -, vastutus on tohutu ning sõimata saab praktiliselt alati; sageli ka selle eest, et sa seal üldse olemas oled. Suurim probleem on aga tahtlikult korraldusi ignoreerivad autojuhid, keda pole tihtipeale võimalik enne seisma saada, kui suur grupp on käega katsuda.
Seetõttu kutsuksin siinkohal sportlaseid rohkem hindama ja tunnustama nende noorte inimeste tööd ja kannatusi, kes meile rattaga võistlemiseks üldse võimalikuks muudavad. Isegi kui mõni auto ei peatu alati päris seal, kus ta ideaalis võiks peatuda, siis ei tähenda see seda, et regulleerija oleks pohhuiist ja ei teeks oma tööd hingega. Regulleerija tööd on sageli kõrvalt vaadates üsna lihtne kritiseerida ja võib näida, et ta on saamatu, ent uskuge mind - seda ise paremini teha pole sugugi nii lihtne.

3) Lastesõitude peale oleme mõelnud. Tänavu sai tõsi küll panustatud peamiselt laste liikluslinnakule, ent kuna see väga popiks ei osutunud, siis v-b tõesti teha järgmisel aastal hoopis tillusõidud kõikidele etappidele.

4) Velotuuri idee on kahtlemata põnev. Samas on velotuuri korraldamine väga kallis, sest lisaks muudele kuludele lisanduvad ka korraldustiimi majutus ja toitlustuskulud. Seega tähendaks velituuri korraldamine üsna kõrget stardimaksu, mis omakorda võib jälle mõjuda kehvasti osalejate arvule.
Soojenduseks pean lihtsamaks kooraldada eelmise aasta Fakto festivalile sarnast üritust, kus on ka mitme päeva koondarvestus, ent võimalik on võistelda ka vaid ühel vabalt valitud etapil.
Muide - Fakto sõit on 2013 aastal kavas teha kahepäevaseks. Kriteerium + rahvasõit.

5) Kiibid.
Kiibid on odavam lahendus kui fotofiniš. Häda on aga selles, et see ei taga grupisõidule vajaliku täpsust ning nõuab seetõttu kaameraga dubleerimist. Samuti võib esineda olukordi, kus mõni kiip jääb registreerimata. Seega grupisõidus oleks kiipide eelis vaid see, et saaks reaalajas esialgsed tulemused.

[j4lgr477ur]

Miks temposõit Fakto sõidul välja jääb? Võiks ikka kolme päevane laks olla.

Ma ei tea kuidas teised seda tavapärasest pikemat distantsi ette kujutasid, aga minu mõte on selline. Et kõik etapid jääksid nagu olid aastal 2012, aga lihtsalt lisanduks üks etapp, kus Filtri sõitjatel oleks võimalus ka ennast rohkem proovile panna. Sellest ei oleks midagi hullu, kui peaks mitu ringi tegema. Siis olekski tagumise otsa meestel võimalus peale esimest/teist/... ringi katkestada, kui nad tunnevad, et see distants käib neil üle jõu.

Tempomeistrite mõte on