Treeningplaan

[Peeter]

Taustaks niipalju, et ratast olen sõitnud 2 hooaega, eelmise aasta ls tuli ca 2,5 tuhat ja treeningtunde kokku 170, sellel aastal ls 3,8 tuhat ja tunde tuleb kokku ca 260-270. Siiani ei ole mul kindlat treeningplaani olnud, kuigi olen üritanud mingi kava järgi treenida, a la kevadel mahtu tehes ja võistlushooaja lähenedes intensiivsust tõstes jne. Järgnevaks hooajaks olen planeerinud ca 300 treeningtundi, rohkemaks kardan, et lihtsalt aega ei jätku. Et seda aega maksimaalselt efektiivselt ära kasutada peaks endale ilmselt mingi õige metoodika järgi korraliku treeningplaani koostama. Praegu pusingi Joe Frieli "Cyclist Training Bible" järgi plaani koostada. Nats keeruline tundub, aga arvan, et asjal on iva sees . Tahtsin küsida kas keegi on endale Frieli järgi treeningplaani koostanud ja treeninud ning kuidas on tulemused olnud? Või oskab järsku keegi pakkuda mingit alternatiivset allikat mille järgi endale treeningplaan koostada?

[tann]

Trenni ei saa teha mingite numbrite järgi vaid enesetunde järgi. Kui oled nädal aega haige ega siis järgmine nädal topelt ei tee

[erikr]

Trenni ei saa teha mingite numbrite järgi vaid enesetunde järgi. Kui oled nädal aega haige ega siis järgmine nädal topelt ei tee

erakorralised ja planeerimata kõrvalekalded plaanist (ntx haigus) on erandjuhtum ja friel ei väidagi seda, et ajaühikus tuleb mingi konkreetne maht iga hinna eest saavutada. sellisteks olukordadeks on tal ka oma soovitused. õige plaani järgi treenides saavutab rohkem kui pelga loomuliku andekuse ja enesetundega.
tunnen isiklikult mitmeid foorumlasi kes treenivad plaani järgi ja ka tulemused on vastavad. st mõni on ka oma plaaniga alt läinud, enamusel siiski võrreldes möödunud hooajaga tulemused oluliselt paremad või stabiilsemad.
Ermol ja tarmol peaks vist friel korralikult läbi töötatud olema.

[Peeter]

Trenni ei saa teha mingite numbrite järgi vaid enesetunde järgi. Kui oled nädal aega haige ega siis järgmine nädal topelt ei tee

Kas Sa paned kogu aasta ainult enesetunde järgi ja ilma plaanita ?

[tann]

Kas Sa paned kogu aasta ainult enesetunde järgi ja ilma plaanita ?

Võib nii öelda küll. On lihtsalt mõned eesmärgid ja nende järgi vaatan kuidas treenin. Kui mul mingi plaan ongi, siis on see mul lihtsalt peas ja väljakujunenud aegade jooksul st õnnestumiste ja ebaõnnestumiste järgi. Aga mingi "sihileviiv" treeningplaan mul tõesti puudub. Kui suudate mulle ära tõestada, et selle olemasolul suudaksin oluliselt kõvemini sõita, siis võin ju selle peale mõelda, aga ma arvan, et te ei suuda...

[profit4]

Hmmm ka minul ei ole mingit sihilikku treeningplaani, suuremalt jaolt olen küll enamvähem hooaja ära jaotanud millal põhja teen ja millal intensiivsusega alusta, kuid kavas on küll kindel treeningplaan koostada iseasi mille järgi seda teha , siiani olen treni teinud isegi ilma pulsokata, tunde järgi , eks see kõige õigem ei ole aga mis teha olid kord sellised ajad, see aasta on aga teine jutt , eks vaatame kas tuleb juurde ja ananb ka kasu.

[Mati]

...Ermol ja tarmol peaks vist friel korralikult läbi töötatud olema.

Ja mälu järgi on UrmasL vist ka üks viimase aja selle teemaline tõsine huviline. Vast saad temalt värskeid ja läbinäritud mõtteid.

[priidik]

[tarmo]

õige plaani järgi treenides saavutab rohkem kui pelga loomuliku andekuse ja enesetundega.
tunnen isiklikult mitmeid foorumlasi kes treenivad plaani järgi ja ka tulemused on vastavad. st mõni on ka oma plaaniga alt läinud, enamusel siiski võrreldes möödunud hooajaga tulemused oluliselt paremad või stabiilsemad.

õiget treeningplaani pole olemas kui teaks seda õiget, küll siis paneks
tegelt on nii, et plaaniga võib igaüks maha saada, kasutades alguses erinevaid allikaid. aga see ei too ju veel tulemust. tulemuse toob täpne plaanist kinnipidamine. sellega juba igaüks hakkama ei saa

[UrmasL]

Ja mälu järgi on UrmasL vist ka üks viimase aja selle teemaline tõsine huviline. Vast saad temalt värskeid ja läbinäritud mõtteid.

Ei ole endale mingit otsest plaani teinud. Vastavasisulist kirjandust olen ainult netist uurinud. Endal on üldine plaan ja isegi sellest on teinekord raske kinni pidada. Kuna ma tippsportlane ei ole, siis ei näe ka põhjust asja väga peeneks ajada. Kuigi vahel oleks huvitav teada milleks minusugune üldse võimeline on. Et kus oleks minu füsioloogiat arvestades lagi ning palju see tööd nõuaks.

Praegu aga treenin lihtsalt sedasi, et rusikareeglite vastu ei eksiks. Finetuuning mängiks tulemuste osas vaid marginaalset osa.

[Oliver]

Kui suudate mulle ära tõestada, et selle olemasolul suudaksin oluliselt kõvemini sõita, siis võin ju selle peale mõelda, aga ma arvan, et te ei suuda...

Ei suudagi. Võib-olla treenid sa intuitiivselt just kõige õigema "kava" järgi. Keegi ei tea seda ja ei saagi teadma, kui sa erinevaid variante ei proovi/analüüsi.

Treeningpäevik ja diagnostika annavad hulgaliselt võimalusi, kui sealt saadud andmeid AVATUD SILMADEGA analüüsida. Mul on treeningplaan, päevik ja ma teen ka diagnostikat (teste), kuid pean tunnistama, et olen mitu korda enesele valetanud nähes mitteoodatud tulemusi. Kuid mulle tundub, et teised teevad seda veel hullemini.

Kuulates suureKilometraaziMeeste jutte treeningust ja nähes nende paigalseisu või isegi taandarengut viimastel aastatel jääb paratamatult mulje, et treenigplaan viib treenerita ratturid ainult mõttetu kilomatraazi tagaajamiseni.

[tarmo]

Kuulates suureKilometraaziMeeste jutte treeningust ja nähes nende paigalseisu või isegi taandarengut viimastel aastatel jääb paratamatult mulje, et treenigplaan viib treenerita ratturid ainult mõttetu kilomatraazi tagaajamiseni.

hea point. ja selline kilometraazhi tagaajamine koos üle mõistuse intensiivsusega viib harrastaja selleni, et osad mehed on poole hooaja pealt kadunud. põhjuseks kas masendus, et tulemust ei tule, kuigi enese arvates on kõvasti pandud või siis ülekoormusest tingitud südamevaevused

[Raulpoiss]

ja on ju vana tõde, et lisaks treeningule on väga tähtis ka puhkus ja toitumine......
eriti hästi toimub valgusüntees siis, kui enne magamaminekut juua ära pudel jõuluporterit

[indrek]

ise ka alates 2003 kevadest Frieli "õpilane" ja siiamaani rahul. Kevadel tegin plaani kuni selle "peak" perioodini, milleks oli otepää tec. Trenni alustasin 1 märts mahuga. Tegin täpselt nagu raamatus: E1, E2, S1, S2, S3, M1 jne + jõusaal. Iga nädal 1 päev vaba ja iga kolmas nädal veerand koormusega. Imekombel (ise olen siiani üllatunud) suutsin plaanist peaaegu 3 kuud kinni pidada ilma, et oleks rohkem kui 2 trenni järjest vahele jäänud. Suve poole tuli ka muidugi pikemaid pause. Kilometraazi paaniliselt ei jälginud vaid jälgisin sõidu kestvust. Ja mina väidan, et asi toimis. Mai kuus olin veel "nõrk", aga alates juuni kekelt (kui ka raamat väitis et parim vorm tuleb) sõitsin tecis keskmiselt 150-200 kohta paremini kui 2002 (aasta, kus sõitisn ratast kohvipaksu järgi). Kõige suurem areng oli just toimunud jõu poolelt (max pulsiga suutsin palju kauem sõita ja tõusud tundusid niiiii lauged ). Muidugi ei saa minu näidet liiga tõsiselt võtta, sest see aasta on esimene "tõsine" spordi aasta. Need kes 10a suusatanud, jooksnud, kung fu'd teinud, nende kohta ei oska öelda. Rohkem saab rääkida 2004 suvel kui käimas "teine" hooaeg. Ja kindlasti teen uue plaani ja kindlasti Frieli õpetuste järgi, sest mulle ideoloogia sobib.

[priv]

"Tegin täpselt nagu raamatus: E1, E2, S1, S2, S3, M1 jne + jõusaal. Iga nädal 1 päev vaba ja iga kolmas nädal veerand koormusega. ...
Kõige suurem areng oli just toimunud jõu poolelt (max pulsiga suutsin palju kauem sõita ja tõusud tundusid niiiii lauged). ... Ja kindlasti teen uue plaani ja kindlasti Frieli õpetuste järgi, sest mulle ideoloogia sobib."

Häid pühi, Indrek!
Ehk soostud hästi kokkuvõtvalt avalikustama, mida need E1, E2, S1, ...M1 jne Frielil tähendavad/tähistavad. Omal raamatut ei ole ja kui ka oleks, siis oleks probleemiks keeleoskus/oskamatus.
Äkki viitsid kribada?

[tarmo]

Ehk soostud hästi kokkuvõtvalt avalikustama, mida need E1, E2, S1, ...M1 jne Frielil tähendavad/tähistavad. Omal raamatut ei ole ja kui ka oleks, siis oleks probleemiks keeleoskus/oskamatus.
Äkki viitsid kribada?

need E-d ja S-d on endale nii pähe kulunud, et kasutan neid ise lühenditena oma treeningpäevikus. Hästi mugav on kui saad ühe tähega terve jutu kirja panna.
vastused sulle:
E1 - taastava iseloomuga kerimine, soovitavalt väiksema hammakaga, kestvus u. 30 min. tehakse nn. puhkepäevadel või näiteks võistluspäeva õhtul.
E2 - see on aeroobse vastupidavuse arendamine ehk see mida me kõige rohkem teeme tavaliselt. soovitavalt maanteel. SLS on teises tsoonis (endal 142-154)
S1 - see on kiiruse harjutus. teed kerge rauaga kergel laskumisel või taganttuulega iga 5 min tagant max sagedusega kerimist. vähemalt 30 sek.
M1 - jõuvastupidavuse treening ehk tempotreeningu harjutus.
sõidad SLS-ga 3. tsoonis (mul 155 - 161) 20 - 60 min järjest ilma puhkamata. tehakse tasasel teel ja sirgemal teel kus saad järjest sõita nii et ei pea ristmikel peatuma jne....

ülejäänu pead ikka ise raamatust lugema, sest see on ainult murdosa mis ma kirjutasin. kui tõisne huvi on, siis pole ka keelebarjääri

[Ruve]

M1 - jõuvastupidavuse treening ehk tempotreeningu harjutus.
sõidad SLS-ga 3. tsoonis (mul 155 - 161) 20 - 60 min järjest ilma puhkamata. tehakse tasasel teel ja sirgemal teel kus saad järjest sõita nii et ei pea ristmikel peatuma jne...

kas sa kõrgema pulsiga üldse ei treeni? mina teen seda jõuvastupidavust 178-185 ja 60-90 min. järjest ilma puhkamata.

[tarmo]

kas sa kõrgema pulsiga üldse ei treeni? mina teen seda jõuvastupidavust 178-185 ja 60-90 min. järjest ilma puhkamata.

treenin ikka. see oli lihtsalt konreetne näide seal raamatus oleva harjutuse kohta.
178-185 on mul juba anaeroobne tsoon ja sellisel sagedusel treenin anaeroobset vastupidavust. aga mitte 60-90 min järjest vaid intervallidena.
kui tihti sa siis sellise pulsiga treenid?

[www]

kas sa kõrgema pulsiga üldse ei treeni? mina teen seda jõuvastupidavust 178-185 ja 60-90 min. järjest ilma puhkamata.

treenin ikka. see oli lihtsalt konreetne näide seal raamatus oleva harjutuse kohta.
178-185 on mul juba anaeroobne tsoon ja sellisel sagedusel treenin anaeroobset vastupidavust. aga mitte 60-90 min järjest vaid intervallidena.
kui tihti sa siis sellise pulsiga treenid?

tavalised lihtsad koormustestid (ca 450 eeku) mida olen ise viimasel ajal läbinud jaotavad pulsi kolme tsooni kas frielil on veel mingi oma jaotus mis lööb need tsoonid lahku
anaeroobse ja liiga kõrge pulsiga treenimise eest hoiatas mind arcticspordi peatreener gert koovit.
jõuvastupidavust soovitas ta arendada tsüklitena peale max jõu perioodi
raskused alla protsentides ning kordused üles kordades. Südamele pidi jõusaal mõjuma puhkusena kuna pulss on madal, erinevalt kiirendusest ja tempost.

[Ruve]

kas sa kõrgema pulsiga üldse ei treeni? mina teen seda jõuvastupidavust 178-185 ja 60-90 min. järjest ilma puhkamata.

treenin ikka. see oli lihtsalt konreetne näide seal raamatus oleva harjutuse kohta.
178-185 on mul juba anaeroobne tsoon ja sellisel sagedusel treenin anaeroobset vastupidavust. aga mitte 60-90 min järjest vaid intervallidena.
kui tihti sa siis sellise pulsiga treenid?

ei teagi kas nimetada seda jõuvastupidavuseks või anaeroobseks vastupidavuseks, aga trenni teen kevadel niimoodi 1-2 korda nädalas, suvel eriti ei teegi nii, sest võistlustel saab kõrge pulsiga sõita küll...

[priidik]

[Rom]

Millisest poest või allikast seda Frieli raamatut saada?

[ain]

Millisest poest või allikast seda Frieli raamatut saada?

http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/de ... s&n=507846

http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/de ... s&n=507846

[Rom]

Kuskil siin rattapoes ei ole keegi müügil näinud?

[priidik]

Kuskil siin rattapoes ei ole keegi müügil näinud?

Saab tellida Krisostomusest, kohale peaks tulema paari nädalaga. Kevadel ilmub MTB variant ka eesti keeles.

[Rom]

See on küll hea uudis

[mart]

Soomekeelne artikkel prantslasest, kel pikaaegne treeneri kogemus:
Antoine Vayer valmentaa nykyisin noin 15. pyöräilijää. Hänen valmentamansa urheilijat ovat voittaneet viimeisten kuuden vuoden aikana maailmanmestaruudet yleisessä luokassa maantie ja maastopyöräilyssä sekä cyclocrossissa, joten miehellä on tarjota kovien puheiden lisäksi todellisia näyttöjä taidoistaan valmentajana.
Hän pyrkii opettamaan urheilijoita kuuntelemaan omaa kehoaan ja samanaikaisesti tarkkailemaan mahdollisen psyykkisen ylirasituksen merkkejä.
Vayer valmentaa ainostaan aikuisia urheilijoita, joten hänen ohjelmansa eivät ehkä sovellu ainakaan suoraan kopiotuna nuorten urheilijoiden harjoittelun perustaksi.
http://www.fillari-lehti.fi/perus/jutut ... juttu1.pdf