Kuidas oleks kõige õigem pulssi alla saada?

[papu1]

Niih probleem on tegelt tõsine. Sõidan Elion Cupi ja iga etapi lõpuks vaatab pulsikal vastu kole 173-175 avg pulss + kaotataud ~4300kcal. Sellise pumpamise juures on maru raske konkurentsis püsida. Olen 179cm pikk, kaaluga 81kg. Nii palju, kui ma uurinud olen ja enda arust teha mõistan siis soovitatakse kord nädalas teha pikad sõidud madala pulsi juures (140 MAX). Andke palun feedbacki, kas see kord nädalas on piisav, samuti kas see 140 oleks õige? vb on kõik individuaalne - ma ei tea Samuti, kui palju mängib rolli siin uneaeg + õige toitumine?

Tänades

[erikr]

Pooled olulised andmed puudu.

Vanus?
Max pulss (kui koormustesti pole teinud, siis selle hooaja võistluste max)?

Loe foorumist treenimise ja pulsi teemasid.
Neis teemades on ka viiteid kirjandusele ja netilinke.

Mis pulsokat kasutad? Kalorinumbrid on veits metsas, ma arvan.

[papu1]

Pooled olulised andmed puudu.

Vanus?
Max pulss (kui koormustesti pole teinud, siis selle hooaja võistluste max)?

Loe foorumist treenimise ja pulsi teemasid.
Neis teemades on ka viiteid kirjandusele ja netilinke.

Mis pulsokat kasutad? Kalorinumbrid on veits metsas, ma arvan.

Vanuseks on 25 eluaastat, sugu: M, max pulss 197.

Polar RCX5

[erikr]

Esitatud andmete põhjal pole pulsinumbritel viga midagi.

[suuroja]

Niih probleem on tegelt tõsine. Sõidan Elion Cupi ja iga etapi lõpuks vaatab pulsikal vastu kole 173-175 avg pulss + kaotataud ~4300kcal.

väga norm ju, oleksid veidi noorem, oleks imelik kui nii madal oleks; aga mdalama pulsi saad siis kui vaiksemalt kulged. nii et relax, take it easy )))

http://www.youtube.com/watch?v=9Xvn_Ku55cI

[wylde]

Nagu eelpool öeldud, siis sellisel keskmisel pole vigagi võistluse peale, küll aga ei antud sulle vastust, et kuidas ikkagi keskmist alla saada. Saad alla sellise valemiga, et suurendad oma lihasvõimsust ja parandad hapnikutarbimist, parim moodus selleks on lõigu ja intervalltreeningud. Aga usun, et Sa seeläbi ei hakka saavutama keskmist pulssi 160 peale vaid sõidad ikka oma 170 pulsiga kuid oluliselt kiiremini ja parematele kohtadele.
Uneaeg ja toitumine on kõige elementaarsem baas igasuguse sporditegemise juures. 9 tundi und oleks noorele piisav. Kuid jälgida tuleb ka aega, millal magatakse.
Veel soovitus mõned kilod kaotada väehamasti, et natuke raske oled vanuse pikkuse ja kehakaalu suhtes, vähemalt sel spordialal.

[suuroja]

Uneaeg ja toitumine on kõige elementaarsem baas igasuguse sporditegemise juures. 9 tundi und oleks noorele piisav. Kuid jälgida tuleb ka aega, millal magatakse. Veel soovitus mõned kilod kaotada väehamasti, et natuke raske oled vanuse pikkuse ja kehakaalu suhtes, vähemalt sel spordialal.

Rattamaraton see on puhkus, baar, naised, muusika! Mina olen täiesti terve mees ja tahan seda kõike saada

[mart2]

" ... ~4300kcal..."
ei tunne sinu pulsikella ja selle süsteemi, kuid oma kellal on suur vahe kaloritel kui kasutan rattasõidul kogemata jooksuseadeid.

[papu1]

" ... ~4300kcal..."
ei tunne sinu pulsikella ja selle süsteemi, kuid oma kellal on suur vahe kaloritel kui kasutan rattasõidul kogemata jooksuseadeid.

Okei vb on tõesti asi selles. Kuna mul puudub kiiruseandur siis ma pole Cycling funktsiooni kasutanud, selle asemel olen valinud "other sport". Proovin järgi ja annan peale järgmist etappi teada

[papu1]

Nagu eelpool öeldud, siis sellisel keskmisel pole vigagi võistluse peale, küll aga ei antud sulle vastust, et kuidas ikkagi keskmist alla saada. Saad alla sellise valemiga, et suurendad oma lihasvõimsust ja parandad hapnikutarbimist, parim moodus selleks on lõigu ja intervalltreeningud. Aga usun, et Sa seeläbi ei hakka saavutama keskmist pulssi 160 peale vaid sõidad ikka oma 170 pulsiga kuid oluliselt kiiremini ja parematele kohtadele.
Uneaeg ja toitumine on kõige elementaarsem baas igasuguse sporditegemise juures. 9 tundi und oleks noorele piisav. Kuid jälgida tuleb ka aega, millal magatakse.
Veel soovitus mõned kilod kaotada väehamasti, et natuke raske oled vanuse pikkuse ja kehakaalu suhtes, vähemalt sel spordialal.

Selge, lisan nüüdsest oma jõutreeningutele lisaks veel sinu poolt mainitud lõigu ja intervalltreeningud. Loodetavasti suve lõpuks on mingi muutus ka näha. hehe.
Mis puutub sportimise elementaare baasi juurde siis sellega tunnen küll piinlikust. Kuna elutempo on kiire siis toitumine jääb 2-3 toidukorrale päevas. See on suur õnn maole, kui ma viitsin hommikul midagi kõhtu pista! Samuti on unega küllalti kehvad näitajad. Päevane unenorm on minu jaoks siiani 4-5h - see saab olema minu jaoks kõige raskem challenge

Tänud feedbacki eest!

[suuroja]

" ... ~4300kcal..."
ei tunne sinu pulsikella ja selle süsteemi, kuid oma kellal on suur vahe kaloritel kui kasutan rattasõidul kogemata jooksuseadeid.

kui sõitsid rakkes 4 h, siis 4300 kcal on täitsa ok.
800-1000 kcal/h sellisel rajal ikka kulub kui seda numbrit oluliseks pead;
täispaak nagu siin ka varem välja hõigatud on u 5000 kcal.

[wylde]

Maaris Meieri pulsid Rakkes - keskmine pulss 177, maks 188, lisades, et ta enda sõnul hoidis end kõvasti tagasi!

[Antti]

Ma olen seni aru saanud, et mida väiksem on võistluse keskmise ja maksimaalse pulsi vahe, seda "optimaalsemalt" oled sa suutnud oma mootorist vunki välja pigistada ja seda parem on sinu treenitus.

Üks võimalus keskmist alla saada on vähem treenida Vähese trenni pealt pikale sõidule minnes väsib süda kiiremini ära ja pulss enam üles ei lähe, ehk sõidu lõpuks on keskmise ja maxi vahe suurem. Neile kes aru ei saanud siis see on huumorina mõeldud.

[indro]

Vana teema aga küsiks ka targematelt natukene keskmise pulsi kohta nõu. Taustaks siis nii palju, et mees, 179cm, 110kg ja viimased 10 aastat pole ennast üldse liigutanud. Vaikselt olen hakanud rattasõiduga tegelema, sooviks parem vorm ja väiksem kaal. Kokku olen alles 120km sõitnud ja viimastel kordadel 30km korraga, keskmine 18-20km/h. Pulss on sellisel juhul keskmiselt 150 kanti ja maksimaalne 172 - kas seda on treenimata inimese puhul palju või mitte? Sõber koguaeg räägib, et peaks sõitma palju vaiksemalt ja 130-se pulsiga.

Panen siia viite eilsele treeningule ka: http://connect.garmin.com/activity/308832344
Esimesed päevad sõitsin ainult Harkus aga viimased kaks päeva ka Nõmme ülemist ringi.
Tõuse seal veel võtta ei jõua, ühe tagasihoidlikuma võtsin eile poolenisti ratas käekõrval.

[hybro]

Niipalju kui mina olen aru saanud, oleks sinu olukorras parim madala pulsiga pikem trenn. Tempot/pingutust saab alati maha võtta. Sõida soovitatud 130 pulsiga 2-3 tundi ja üsna varsti hakkab kiirus kasvama (NB! pulssi ära tõsta). 150 pulss on sinu kehamassiindeksi ja kirjeldatud füüsilise aktiivsuse juures ehk natuke ohtlik ja liiga palju.

[erikr]

Mingi indikatsiooni õige pulsivahemiku oletamiseks annaks ka su vanuse teadmine.
Kuna 10 aastat pole midagi teinud, siis 30-35 ilmselt kindlasti, või 40 kanti?
Minu soovitus on tiksuda alustuseks Harku metsa tuhateid või muud suhteliselt siledat maad madalal pulsil. Näiteks 3x nädalas kuu aega või rohkem. Teadmata vanust pakun 130 kanti Et sealt üle mitte. 150 on ilmne overkill ja võib päris kiirelt tervise tuksi keerata.

Siis vaatad, kas on hakanud sama pulsiga kiirus kasvama, kas väikese tõusupõksu järel pulss kiiremini taastuma jne. Trummi ülemine ring on esitatud pulsside järgi sulle praegu ilmne liig. Garmini pilt on suht jube su eesmärke ja konditsiooni silmas pidades.

Kannatlikkus ja valehäbi puudumine on su edu valem. Sõitma pead pulsi, mitte kiiruse järgi. Ükskõik, mis see kiirus siis on.

[indro]

Niipalju kui mina olen aru saanud, oleks sinu olukorras parim madala pulsiga pikem trenn. Tempot/pingutust saab alati maha võtta. Sõida soovitatud 130 pulsiga 2-3 tundi ja üsna varsti hakkab kiirus kasvama (NB! pulssi ära tõsta). 150 pulss on sinu kehamassiindeksi ja kirjeldatud füüsilise aktiivsuse juures ehk natuke ohtlik ja liiga palju.

Kuna enesetunne on alati hea või isegi väga hea, siis sellest ka see pulsi küsimus tekkis. Tegelikult peaks ju liig kõrge pulss ka enesetundele mõjuma või ei saa sellest nii lihtsalt aru? Minu puhul tähendaks 130se pulsi hoidmine healjuhul 13-15km/h kiiruseks, kõrgemaga läheb ikka üles.

Talvel sõitsin 160km klassikat ja siis oli keskmine 150-160 ja maks 170-183 olenedes paljuski rajast.

[indro]

Kuna 10 aastat pole midagi teinud, siis 30-35 ilmselt kindlasti, või 40 kanti?

Vanus on 35 täpselt.

Tegelikult oli plaanis minna Tallinna maratonile poolikut distantsi sõitma aga viimaseid postitusi vaadates tundub, et ei tohikski?

[tripp]

Pulss:
Käi kardioloogi juurest läbi, tee koormustest (ekg koormuse all) ja küsi, mida tema asjadest arvab.

Sinu seisus tuleb asju teha nii, et on mõnus. Aeglaselt Harku ringil tiksuda tüütab su varsti ära ja siis sa ei tahagi enam rattaga sõita ja see pole ometi eesmärk, eks? See 150 pole mingi number. Ja üldse ei ole vaja ennast nii palju mõõta.

Ma sinu asemel jätaks selle numbrite taga ajamise ja käiks lihtsalt sõitmas. Võta mõni sõber, leia igale sõidule mingi huvitav sihtkoht - "otsime üles X rändrahnu või mõisa või kõrtsi või ujumiskoha", ja ära nimeta seda kõike treeninguks. Laagrist alustades on kindlasti huvitavamaid sihtkohti kui Harku linnamets.

Maratonile mine muidugi, kui huvi on.

[erikr]

Võib mõelda ja teha nagu tripp soovitab, võib võtta ettevaatlikuma joone. 35 vanuse juures on su matemaatiline max 185, seega saab üle 130 lasta küll.
Siiski soovitaksin veidi mootorit sisse töötada enne kui gaas põhja lükata.
Eks enesetunne on alati parem indikaator kui pulsokas, peab ainult teadma, millise tundega mille tegemine on OK ja mis mitte.

[tripp]

Võib mõelda ja teha nagu tripp soovitab, võib võtta ettevaatlikuma joone. 35 vanuse juures on su matemaatiline max 185, seega saab üle 130 lasta küll.

Erikr, miljard inimest sõidab jalgrattaga ja ei mõõda oma pulssi ja ei sure maha (kui just auto alla ei jää).
Ja mu põhiline soovius on nüri ringitamise asemel sõita mõtestatult ja koos sõpradega

Südame jaoks saad piisavalt ettevaatlikud soovitused südamearstilt, kuhu ma tõesti kõigil minna soovitan.

[erikr]

Erikr, miljard inimest sõidab jalgrattaga ja ei mõõda oma pulssi ja ei sure maha (kui just auto alla ei jää).
Ja mu põhiline soovius on nüri ringitamise asemel sõita mõtestatult ja koos sõpradega

Südame jaoks saad piisavalt ettevaatlikud soovitused südamearstilt, kuhu ma tõesti kõigil minna soovitan.

Ma lihtsalt sellepärast räägin, et olen näinud piisavalt 12 aasta jooksul ületreeningut ja korra ka ise selle reha otsa astunud. Ja mõned teadaolevad südamereuma juhtumid neile lisaks. Sealt taastumiseni mõõdetakse aega aastatega.

Need ülejäänud miljard ei puutu asjasse, sest nad on kas niigi alakaalulised või ei olda võimelised nende tervisehädade tegelikke põhjuseid diagnoosima.

Lepime nii kokku, et jätame lõplike soovituste andmise kodaniku pere-, südame- või spordiarstile.

[Mati]

... sooviks parem vorm ja väiksem kaal. ...

Kui need eesmärgid on tõsised, siis ei pääse kahjuks madala pulsiga põhja ladumisest, mis on pühendumust ja distsipliini nõudev Metsas sõites on pulss kindlasti kõrgem kui siledal - alsfaldil või kruusal.
Kui aga eesmärk on lihtsalt kulgeda, siis tegelikult pole vaja siinset foorumit üldse lugeda.

[andre170]

.. mees, 179cm, 110kg ja viimased 10 aastat pole ennast üldse liigutanud..

Soovitaks kaalus ka alla võtta Tartu Rattamaratoniks saad vormi ja kui teed enne rahulikult trenni, siis ei jää rajal hätta.
Ütleme, et nii 80-85 kg kanti jõuda on poole aastaga reaalne. Võin soovitusi anda, kuidas see käib

[Läänlane]

.. mees, 179cm, 110kg ja viimased 10 aastat pole ennast üldse liigutanud..

Soovitaks kaalus ka alla võtta Tartu Rattamaratoniks saad vormi ja kui teed enne rahulikult trenni, siis ei jää rajal hätta.
Ütleme, et nii 80-85 kg kanti jõuda on poole aastaga reaalne. Võin soovitusi anda, kuidas see käib

Nõustun sellega. Alustasin rattasõiduga eelmise aasta mai lõpus ja kaal oli kuskil 125-128kg vahel. Tartu maratonile läksin juba 100kg kehakaaluga ja lõpetasin selle ca 1570 kohaga. Tänaseks on kehakaal ca 92 ja ratta kilomeetreid kogunenud ligi 5000. Alguses sõitsin peaaegu iga päev korraga ca 1h - 1h 15min, nüüd sõidan 3-4 korda nädalas ja paar tundi korraga.

Edu

[indro]

Tänan kõiki kaasamõtlemise eest, nagu näha siis enamus soovitab ikka tasa ja targu alustada.
Kui aga ratta seljas juba istud ja enesetunne hea, siis on üsna raske seda teha aga eks ma proovin.

Ütleme, et nii 80-85 kg kanti jõuda on poole aastaga reaalne. Võin soovitusi anda, kuidas see käib

Soovitused igati oodatud

[erikr]

Ütleme, et nii 80-85 kg kanti jõuda on poole aastaga reaalne. Võin soovitusi anda, kuidas see käib

Soovitused igati oodatud

Kolisin andre170 pika ja põhjaliku postituse Kasulike näpunäidete alla
viewtopic.php?f=17&t=43726

[indro]

Panin täna pulsikella 135 peale karjuma ja tegin Harkus ühe pisikese ringi: http://connect.garmin.com/activity/309738147

Maks kiirus on ilmselgelt mingi jama aga see, et keskmine ikkagi nii kõrgeks osutus on pisut hämmastav. Üldiselt on karjuv kell üsna distsiplineeriv, sõitsin selle järgi ja ratta kompuutril olevale kiirusele tähelepanu ei pööranud. Nii palju tegin veel teisiti, et kasutasin rohkem käigukavahetajaid ja tõuse (reaalselt pole need muidugi tõusu nime väärt) proovisin kergema käiguga võtta. Lisaks sõitsin täna üksi, tavaliselt on sõber ka kes eelmisel hooajal Samsungitel 220+ kohtadel lõpetas.

[Indreq]

eks see ole töönarkomaani ja pereinimese igavene häda - pole aega nii palju et madala pulsiga tuhandete kilomeetrite kaupa põhja ehitada. mul omal nädal tavaliselt sihuke et nädala sees saab 2-3 korda tunniks pukile väntama ja nädalavahetusest näpistaks siis ühe pikema 3 tunnise metsas või maanteel. nu ja eks ikka tahaks et neil nappidel tundidel ka ikka "trennitunne" oleks - ehk siis soojenduse ja lõdvestuse vaheline põhiaeg on pulsivahemik 165-175 ja tipp isegi 190-192 (kui Türisalu pangal vahefinishit simuleerida). eks pulsi ajab kõrgemaks ka see et sõidan üksi, pole kellegi tuules vahepeal puhata. ma olen ka teadlik ületreeningu ohtudest aga ma saan aru et seal on oluliseks faktoriks mitte ainult kõrge koormus vaid ka napp puhkeaeg. kui trennitunde koguneb nädalas napp 6, siis vast puhkeaja puudus pole probleemiks...


PS spordiarsti juures koormustesti tegin viimati paar kuud tagasi, seal lasin ka pulsi 190ni välja. arst rääkis mulle tsoonidest küll aga mingit otsest keeldu ta kõrge pulsiga sõitmisele ei pannud.

PPS kui palju peaks laskma ennast segada sellel 220-vanus valemist tuleval teoreetilisel maksimumil? Mina ületan seda küll pea igal treeningul ja suht märkimisväärselt. vihje - vanusenumber algab 4ga....

[erikr]

Mootorid on inimestel väga erinevad.
On teada hiljutine keiss kus M50 lasi traumajärgse puhkuse pealt trepitrennil pulsi 202-ni ja võistlustel pole 190-195 hoida mingit aega suur probleem.
Mina M49 saan oma pulsi läbi häda 170-172 kanti vaid hetkeks, kuni paaritunnise võistluse keskmine pigem 156.

[tripp]

Maks kiirus on ilmselgelt mingi jama aga see, et keskmine ikkagi nii kõrgeks osutus on pisut hämmastav.

Max mis? Kiirus? Pulss? Kõik on sul normis ju?

Ma ikkagi soovitan sõita rohkem mõnu pärast ja huvitavates kohtades, mitte nürilt Harku kruusa-ringi nühkida. Jäta see lastele ja kepikõndijatele.

[indro]

Max mis? Kiirus? Pulss? Kõik on sul normis ju?

Algselt oli maks kiirus 67,4, muutsin selle käsitsi ära aga muus osas on tõesti kõik okei.

Ma ikkagi soovitan sõita rohkem mõnu pärast ja huvitavates kohtades, mitte nürilt Harku kruusa-ringi nühkida. Jäta see lastele ja kepikõndijatele.

Kui soov on kodu lähedal sõita ja mitte asfaldil, siis pole väga võimalusi paraku. Mul on kodus väikesed lapsed ja aeg on limiteeritud, hetkel pole juba sellepärast võimalik kuhugi kaugemale väga sõita. Ühes ja samas kohas sõitmine teeb ka hilisema analüüsi lihtsamaks, hea on pärast võrrelda edenemist. Kuigi ma ka talvel sõitsin vaid Harkus (160km klassikat), siis mind pole see koht veel ära tüüdanud:)

[indro]

Käisin täna Tallinna maratoni avatud raja sõidul, et saada selgust mis mind nädala pärast poolmaratonil ees ootab. Harku on selle kõrval lapsemäng aga raja reljeefi arvestades oli keskmine 149 ja maks 176 vist isegi hea. Kiirus oli muidugi alla arvestust, 15,5km/h aga hetkel kiiremini lihtsalt ei jõua. Teen selle poolmaratoni ära ja siis hakkan põhja laduma edaspidiseks, Rakkes prooviks rajal olla ja millalgi see aasta ikka maratoni ka läbi teha.

Kas minusugusel treenimata inimesel oleks mõistlik karme tõuse äkki ratas käekõrval üldse võtta? Hetkel on lihtsalt nii, et isegi kui ma ülesse saan kerides, siis on pulss punases ja läheb tükk aega taastumiseks.

Kodus avastasin, et rehvides oli rõhku ka natukene vähe, ees 2.6 ja taga ainult 1.9.

[indro]

Tallinna Rattamaratonil käidud ja poolmaratonil osaletud, tulemus paraku alla igasugust arvestust: http://connect.garmin.com/activity/314951395
Pulss oli juba esimesel tõusul laes ja kuigi kiiruse poolest sai kulgetud, siis jäi keskmiseks 168 ja maksimaalseks 180. Kuigi avatud rajal jäi see uus lõik mul sõitmata ja distants oli 4km lühem, siis on selline pulsi erinevus imelik? Mingit võistlusärevust ja muud sellist mul küll polnud, temperatuur samas oli palju soojem võrreldes nädala taguse ajaga.

Nüüd mul ongi targematele küsimus, et kaua ja kuidas täpsemalt seda põhja peaks laduma et sama Rakkes ei korduks? Pean silmas seda, et kui tihti, kui palju korraga jne. peaks trenni tegema hakkama. Ja kas mõistlik oleks ikkagi koormustest ja mõne arsti juures ka kindluse mõttes käia?

Eile õhtul käisin Harkus ka ja tegin paar ringi, seal hakkas pulss juba looma: http://connect.garmin.com/activity/316163414

[erikr]

Aegviidu sõit pole hea võrdlusmaterjal.
Ilm oli väga niiske ja soe, paljudele ülekaalulistele, sh mina, oli see ilmne piin.
Organism tegi jubedalt tööd jahutamiseks, seega muuks (edasiliikumiseks) enam ei jätkunud piisavalt.

Eile oli Harku metsas 16-17 kraadi, täitsa mõnus, sõitsin 2 ringi kolmapäevaku rada läbi. Pulss oli mõnus madal ja liikusin enda kohta normaalselt või hästi edasi.

Sulle võis tunduda, et närvi pole.
Andmete järgi on sul stardihetkel 159 ja 14 sekundi pärast, kui jõudsid stardijooneni või selle järel olevasse kurvi juba 168. Minu meelest paljuvõitu alustuseks.

Iseenesest on sul pumbal siiski jaksu olnud veel viimasel tõusulgi pöördeid üles lasta.

Mina küpsesin Venemäeks pikal maal nii ära, et lõputõusud sõitsin pulsiga 137. Ehk mingi kontroller minu sees ei lasknud enam mootorile rohkem pöördeid peale anda.
Garmini käivitamise hetkel (anti stardipauk minu grupile) oli pulss 93.

[tsainik]

Sõber koguaeg räägib, et peaks sõitma palju vaiksemalt ja 130-se pulsiga.
.

Usu, su sõber räägib õiget juttu. Usalda oma sõpra rohkem, kui kellasid ja vilesid ja sry, foorumeid.
Sõida vaikselt, aga pikemalt. Kohe mitu-mitu aastat võta põhja ladumiseks

[Lapeteus]

Tallinna Rattamaratonil käidud ja poolmaratonil osaletud, tulemus paraku alla igasugust arvestust: http://connect.garmin.com/activity/314951395
Pulss oli juba esimesel tõusul laes ja kuigi kiiruse poolest sai kulgetud, siis jäi keskmiseks 168 ja maksimaalseks 180.

kui su vanust ka teaks, siis saaks öelda, kas su pulss on normaalne või mitte.
ise olen 4 aastat juba sama pulsiga võistelnud, kus keskmine on 175-182 ja max 195-200. Tänu paremale treenitusele on sama võistluspulsi juures suurenenud keskmised kiirused, paranenud on taastumine peale kiirendusi ning väiksemaks on läinud ka südamelöökide arv puhkeolekus. Samuti kannatab natuke pikemalt punases tsoonis (190+) sõita kui varem.

[erikr]

kui su vanust ka teaks, siis saaks öelda, kas su pulss on normaalne või mitte.

35 on ülalpool teatatud.

[veloson]

Vanus vanuseks, aga individuaalsed iseärad, millele saab jälile kogenenud asjatundja abil või laboris? Kui neid ei tea, siis on "mõni aasta tasa-tasa" kõige tervislikum lahendus.

Kui asjatundja juurde minekut plaanis ei ole, siis äkki üks vana teema abiks: viewtopic.php?f=32&t=42247
Kirjutasin seal lahendusest, mis omil jalul liikumise kohta kindlasti kasutatav, aga rattal rakendamise kohta ei julge pead anda

Kodune lahendus aeroobse vahemiku kohta (kattub loogiliselt laktaadi madala tasemega/eemaldamisega), kui on võimalik sirgel maal ja ühtlastes oludes jooksu kiirust mõõta (minnes ja tulles sama palju tõusu-langust, sama pinnas jne). Loogika ütleb, et kui jooksed ühtlase kiirusega ja valitud rahulik pulsisagedus püsib ilusti sama (=ei tõuse), siis oled selgelt aeroobses (laktaat eemaldatakse täielikult ja ökonoomselt). Kui hoiad kiirust, aga pulss tõuseb, siis on tegemist kas laktaadi (ei ole enam aeroobne) või lokaalse lihasväsimuse (võib jooksmisega alustades vabalt ka juba "aeroobses tsoonis" juhtuda, aga üldiselt iseloomulik aeroobsest tsoonist väljumisele) kogunemisega. Klassikaliselt saab kiirust igasuguste seadmeteta seda mõõta punktist A punkti B kulunud aja ja punktist B tagasi punkti A kulunud ajaga võrreldes, pole kalleid seadmeid vajagi.

[Äärenurk]

Kindlasti käi ära. Saad uut infot ja lisaks teadmise, et ei ole mingeid varjatud terviseprobleeme.

Ja kas mõistlik oleks ikkagi koormustest ja mõne arsti juures ka kindluse mõttes käia?

[Viljar V]

Selline tunne, et see võistluse tuhin ja väike adrekas annavad pulssi päris kenasti juurde, Kõrvemaal oli juba stardis pulss 130 ja kogu sõidu vältel nägin paaril korral 178-179 pulssi, põhiline numbritemäng oli ikka 180-190 vahel.
Igapäevaselt sõites tiksub pulss kenasti 130 ümber ja on üksikud hetked kui liigub 150 juurde, samas langeb kiirelt, eile käisin Maardu karjääris (Lastekangruks kutsutakse, vist) singleid väänamas, tegin üsna korraliku tempot, mahla jooksis mõnuga ja kodu poole vändates olid jalad ikka päris tühjad, pulss enamasti 130-140 ja max oli 154.

[devilc]

Kõrvemaal olid Eesti kohta küllalt erandlikud tingimused, palav ja samas üsna niiske. Nendes oludes võib keskmine pulss vabalt 10-15 lööki kõrgem olla ideaalse (16 kraadise) ilmaga võrreldes.

Minu logi on siin (lõpetasin maratoni neljandas sajas): http://connect.garmin.com/page/activity ... =314947217

Keskmine pulss 177, max 193. Tavaliselt on 160-163, max 177-180. (Vanus 35.)

Indrole ütleks, et Su põhiline vaenlane on kehakaal. Ise olin 2012 märtsis 100 kg, nüüd 82 kg (pikkus 187). Rattaga liikumiskiiruse vahe on kosmiline. Trenni võiks teha jah, nagu ka teised mainisid, mõistliku pulsiga. Motivatsiooni mõttes võib aeg-ajalt mõnel lihtsamal võistlusel sõita, aga ainult siis, kui muid tervisehädasid pole. Nii et tee korralik koormustest ära ja kuula arsti arvamust võistlemise kohta.

[Indreq]

TRR'il sain keskmise 172, tipu 190 (vanus 40) kusjuurest keskmist alandas ka see et taipasin kella seisma panna alles tükk aega peale finishit, reaalne keskmine oleks ilmselt 175-180 olnud. Mina sellest ennast palju segada ei lase, kui aga enesetunne kannatab siis las olla. Algul ma arvasin ka et see on hirmus kõrge ja et treenima peaks 130-140 pulsiga aga seda suhtumist on muutnud Chris Carmichaeli "filosoofiaga" tutvumine. Ta ei eita mahutreeningu olulisust, aga kui aega napib, siis pigem soovitab teha kõrgema intentsiivsusega. Loogika see et kui näiteks nädalas on kasutada 6-8 treeningtundi, siis tehes see lõigutrennidena, aeroobse läve all trennina jne on koguefekt suurem. St baasvastupidavus suureneb niikuinii ka, aga lisaks suureneb vastupidavus ka kõrgel koormusel. See eeldab muidugi mingil tasemel baasvastupidavuse olemasolu, ilma selleta ei jaksa ilmselt ka kõrgemal intentsiivsustasemel midagi teha.

[Albest]

Ise olen nüüd ca. kuu aega pulsi järgi üritanud trenni teha (~400km MTB ja mööda erineva pinnasega teid), miks just üritanud, just seepärast, et vahel lööb jonnakus välja ja viitsimatus madala pulsiga üksinda nühkida

Järgmine arvamus on lähtuvalt puhtalt enda enesetundest ja arvamusest, sõitmist alustasin eelmise aasta mais.

Nagu mainisin on kõige raskem just hoida tempot madalamal ja endast mitte anda maximumi, samas on peale 3-4-ja raamides püsitud trenni ka tuntavalt näha, et saab asuda tempot kasvatama, ilma seatud vahemikust välja kukkumata. Kuigi eks siin võib olla hoopis oma roll ka kogunevatel kilomeetritel, mis üldist vormi parandavad. Ise proovin hetkel enda nädalat nii üles ehitada, et 2-4 trenni kulgen keskmise pulsiga ~130 (kord ~1,5h) ja 1 trenn panen ennast tühjaks, seda vähemalt selles ulatuses, kuidas aega jätkub (oleks seda aega ainult rohkem käes). Madala pulsiga sõitmise miinuseks on see, et peale sõitu nagu ei saagi aru, et midagi teinud oleks ja muidugi need vennad kes mööda uhavad ja irvitavad, et nii aeglaselt sõidadki (vähemalt nii mulle tundub)

Kokkuvõtteks ütleks, et see madala pulsiga sõitmine on tüütu, aga ise tunnen tohutut arengut üldises plaanis ja kõige tähtsam ongi ju enesega rahulolu

[vidrikjupiter]

2-4 trenni kulgen keskmise pulsiga ~130 (kord ~1,5h) ja 1 trenn panen ennast tühjaks, seda vähemalt selles ulatuses, kuidas aega jätkub (oleks seda aega ainult rohkem käes). Madala pulsiga sõitmise miinuseks on see, et peale sõitu nagu ei saagi aru, et midagi teinud oleks

Kui ei ole tunda, et midagi teinud oleks, siis venita madala pulsiga trenne pikemaks. Vähemalt ühe trenni nädalas võiks 2h+ teha.

[Albest]

Eks venitangi nii palju, kui pere kõrvalt kannatab

[indro]

Harkus sõites olen ma keskmist ikka allapoole saanud, isegi suurema kiiruse juures. Nõmme ülemist sõites on natukene kõrgem aga spordiarsti sõnade kohaselt pole see probleem. Käisin nimelt Anu Kaasiku juures koormustesti tegemas ja tema soovitas aegajalt ka intensiivsemaid trenne teha. Või isegi nii, et üks nädal intensiivsemalt ja siis jälle tavapärase tempoga.

Üldse on see pulss selline huvitav asi, et sarnase tempo ja tingimuste juures on üks päev kõrgem ja teine päev madalam.

[indro]

Minu esimesest postitusest siin teemas on nüüd 3 kuud möödas ja aeg oleks väike kokkuvõte teha. Algses näiteks olnud treeningus oli keskmine pulss 148 kiiruse 20km/h juures. Täna sõitsin enamvähem sama rada aga natukene pikemalt ja keskmine pulss oli 133 kiiruse 22.5km/h juures. Tegelikult oleks keskmine olnud 3-4 võrra veel väiksem kui ma poleks asfaldil ühte pea 50km/h spurti teinud. Kokku olen osalenud praeguseks kolmel SEC poolmaratonil, Tallinnas oli kaotus esimesele 1.08 ja nüüd Otepääl 38.57.

[veloson]

Jälle aasta ja kolm kuud postitusest möödas - miks meid ometi rahuloluga kursis ei hoita