Haanja100 2013

[dr Holden]

Korraks koomast väljas, kommentaarid loetud ning ütleks omalt poolt järgmist:

Deklareerin:
- 100 miili enam ei tule!
- üheteistkümnes Haanja100 toimub kardinaalselt uuel rajal!

Seletan:
- 100 miili sõit oli algselt planeeritud saamaks üheks tugevaks osaks H100 nö rattafestivalist, kaugema eesmärgiga tuua siia ka Kesk-Euroopa sõitjaid, aga asi jäigi oma mingi 30-45 osalejaga kuueks aastaks vinduma. Maksime 6 aastat korralikult asjale peale, aga jooksime ikka vastu seina. Rohkem ei taha, valus (loe: kallis) on!
- endalgi on juba siiber seda sama rada igal aastal kord või kaks rattaga (lisaks ca 5 korda ATV-ga) läbi sõita. Meil on siin kandis s...ks materjali, et midagi uut pakkuda. Olgu see siis ammu unustatud vana hea- või mõni uuem rajalõik tagurpidi või näiteks H100 jaoks senitundmatud Rõuge kandi orud (Jürihani eeskätt). TRM võib 16 korda jutti Otepäält Elvasse (viimastel aastatel küll väikse ringiga) sõita, aga Haanja100 peab olema alati uus ja huvitav!!! Esialgne uus joon on vildikaga kaardile kantud, nüüd hakkavad tööd, et see planeeritud joon ka 27. septembriks 2014 tegelikkuseks saaks!

PS! Homme hommikul võtan suure kasti ette, kus on ca 10 prilli, kiiver, riided, pudelid, pumbad, kummid ja muu rajalt leitud ja jäetud kraam. Sõidan ise homme õhtul läbi Tartu Tallinna, äkki keegi saaks oma kraami kätte.

Lisaks on pakkumisel veel:
- Haanja100 tuttuus rattariiete komplekt (särk, püksid, müts, sokid) hinnaga 100€!!!
- Haanja100 2013 Finisher T-särgid (kui keegi tahab endale nö varuks kvaliteetset särki soetada, siis 10€ eest saab)!!!
- Haanja100 2013 video, saab valmis ca 15. oktoobriks. Telli see ETV meeste tehtud šedööver endale otse postkasti vaid 11€ eest!!!
Kogu info viimase 3 rea kohta aadressil info@haanjamatkad.ee või telefonil 511 4179!

[Raix]

Ivar, ära jama selle miilisõiduga! See, et ma sel aastal vahele jätsin kogu ürituse, ei tähenda midagi. Järgmisel aastal oli plaanis just miiliga jälle jalga proovida, kuid nüüd siis sellised uudised Usun, ma pole kaugeltki ainus, kes miilisõidu ärajäämise tõttu kurvastaks.

[dr Holden]

Ivar, ära jama selle miilisõiduga! See, et ma sel aastal vahele jätsin kogu ürituse, ei tähenda midagi. Järgmisel aastal oli plaanis just miiliga jälle jalga proovida, kuid nüüd siis sellised uudised Usun, ma pole kaugeltki ainus, kes miilisõidu ärajäämise tõttu kurvastaks.

Kui miilisõidu osavõtumaks oleks ca 50 osaleja juures mingi 120-130 euri, siis käraks küll. Oled valmis????

[Rivo]

- 100 miili enam ei tule!

- üheteistkümnes Haanja100 toimub kardinaalselt uuel rajal!

Ivar, kas soovida võib Et siis...
* Massimõrvarist ikka alla
* Mõrvar tagasi ja sealt üles
* Vorstikas niipidi, nagu sel aastal
* Vällakas teistpidi ?
* Ja siis nende kõikide vahele HRK kolmapäevakute rajad
*** Kui aftekas taas Kubijal, siis paluks baarilett nii 2x pikemaks ja vähe kiiremad teenindajad

[Mati]

Kas on variant miilisõitu teha mingi aja tagant - a la iga 3 aasta tagant. Siis 100km on nagu MM (igal aastal) ja 100ml on nagu OM (periooditi). Äkki kasvab vahepeal seltskonnal isu suuremaks ja ollakse valmis ka elamuse eest maksma väärt hinda.

EDIT: Kui uue raja osas fanatseerida, siis paluks jah sisse trimaivõijürihani (Rõuge poolt peale), Rõuge järvering (a la TdR proloog), Hinni-Rõuge, jne. Paganamaa oleks ka umbe lahe, aga ühendamine vist keeruline.

[dr Holden]

Et siis...
* Massimõrvarist ikka alla - uue rajaga tuleb üles
* Mõrvar tagasi ja sealt üles - uue rajaga tuleb üles ja seejärel Munakas ja siis Lukumägi jutti
* Vorstikas niipidi, nagu sel aastal - vorstikas jääb üldse välja
* Vällakas teistpidi ? - tuleb teistpidi ja nii nagu sa poleks ka oma märjemates unenägudes näinud
* Ja siis nende kõikide vahele HRK kolmapäevakute rajad - neid jääb rajale niiehknaa
*** Kui aftekas taas Kubijal, siis paluks baarilett nii 2x pikemaks ja vähe kiiremad teenindajad Ei enam, müügiosakond lubas 2 joogikassat ja ühe söögikassa, vaene teenindaja ütles, et neil on ainult üks arvuti.....

[Nongrata]

- 100 miili enam ei tule!

WTF!

[dr Holden]

Lisaks on pakkumisel veel:
- Haanja100 tuttuus rattariiete komplekt (särk, püksid, müts, sokid) hinnaga 100€!!!
- Haanja100 2013 Finisher T-särgid (kui keegi tahab endale nö varuks kvaliteetset särki soetada, siis 10€ eest saab)!!!
- Haanja100 2013 video, saab valmis ca 15. oktoobriks. Telli see ETV meeste tehtud šedööver endale otse postkasti vaid 11€ eest!!!
Kogu info viimase 3 rea kohta aadressil info@haanjamatkad.ee või telefonil 511 4179!

Lisan juurde, et rohelised neoonsärgid olid nö hädavariant (suurused S ja veidi M), kõik muud suurused finisher'i särke on mustad!!!

EDIT: S-suurust ei ole üldse enam olemas, rohelisi ka enam ei ole (mitte ühtegi). Saadaval on mustad särgid M, L, XL ja XXL meestele ja 36 ning 38 number mustad naistele!!!

[jaanusj]

Tulin töölt. Oli tihe ja pingeline päev. Otsustasin teha üks 25. Km muidugi, mitte g. Läksin kuuri, kus rattad seisavad. 26-ne Merida niutsatas lootusrikkalt (oli ju terve laupäeva varupingil olnud ja vaadanud, kuidas niner-GT tema koha oli hõivanud)! Süda läkski haledaks. Väljas oli +5. Läksin oma tavapärasele ringile – teada tee, tuttavad kurvid ja tõusud. Aga ratas …. . 6 aastat koostööd, kuid väga võõras tundus. Raputab, kruusal ebastabiilne, tõusul … . Viimase 3 nädalaga olime lahku kasvanud - uus on noorem, kiirem, ilusam (?). Kulgen vaikselt. Naudin loodust ja imetlen talusid, mida siiani olen identifitseerinud eelkõige koerte järgi (võib olla see ainult tundus nii, aga nad olid täna pisut sõbralikumad, kui muidu). Kui ilusad majad ja hoolitsetud aiad! Füüsiliselt olin jah kodurajal, aga mõtted liikusid Haanjasse! Tööasjad ununesid. Huvitav, eile käsin teatris, mis peaks ju emotsioone pikemaks ajaks pakkuma, aga ikka meenuvad hoopis Taevatrepp, Plaani, Vorstimägi, Vällamägi (loe kaks korda), Kuradimägi (KURADI mägi!), … . Milline kannatus ja milline emotsioon! Sellepärast olen ma seda teinud, tegin laupäeval ja teen ka edaspidigi.
Muutus üha hämaramaks. Peagi hakkasid külmetama varbad, siis näpud. Vähem kui tunniga! Mis teha, adrenaliini ei olnud. Suundusin koju, lükkasin ratta kuuri.
Hooaeg on läbi!
2014. a. 27. septembrini on jäänud 362 päeva.

[dr Holden]

.....Kulgen vaikselt. Naudin loodust ja ime.....2014. a. 27. septembrini on jäänud 362 päeva.

Kas see on valimiste tõttu kõrvale jäänud Toomase jutt või ma ei saa enam millestki aru???

EDIT: nüüd jõudis kohale.....

[Martin K]

See, et uuendatud rada tuleb on hea mõte. Aga ärge unustage oma lubadust aastast 2003:rada peab olema võimalikult raske. Sel aastal sõitsid karvajalad aegu alla kuue tunni ja see ei ole hea.

[erikr]

Avasin 2014 aasta kohta uue teema, palun jätkata Ivari pommuudise lahkamist seal viewtopic.php?f=11&t=46629

[madmax001]

See, et uuendatud rada tuleb on hea mõte. Aga ärge unustage oma lubadust aastast 2003:rada peab olema võimalikult raske. Sel aastal sõitsid karvajalad aegu alla kuue tunni ja see ei ole hea.

Lisaks siresäärsetele, treenivad ka karvajalad.

[SL]

Tahtsin seda lisada, et kuidagi ootamatult ilus oli see Haanja 100 rada sel aastal. Maastik, rajad, metsateed. Talud korda tehtud teede ääres. Murud niidetud, aiad korras. Võidusõidu ajal pole aega vaadata, kuid kui eelmisel päeval viimased 30km läbi sõitsime, siis oli hea meie Eestit näidata inimestele, kes tulevad sealt, kus on ehk maailma ilusaimad rattarajad üldse. Hea ja uhke tunne oli.

[KaupoR]

Üks legendaarne aspekt on veel kajastamata jäänud - trepil istuv vanamees. Treppi ma nägin, uks oli lahti aga vanameest ja bunsut polnud. Mis juhtus? Või on ta nüüd nii peen pealtvaataja, et jälgib vaid maailmameistri tulekut?

[erikr]

Üks legendaarne aspekt on veel kajastamata jäänud - trepil istuv vanamees. Treppi ma nägin, uks oli lahti aga vanameest ja bunsut polnud. Mis juhtus? Või on ta nüüd nii peen pealtvaataja, et jälgib vaid maailmameistri tulekut?

Kui mina möödusin sest majast, oli vana trepil, punsut polnud.

[dr Holden]

Üks legendaarne aspekt on veel kajastamata jäänud - trepil istuv vanamees. Treppi ma nägin, uks oli lahti aga vanameest ja bunsut polnud. Mis juhtus? Või on ta nüüd nii peen pealtvaataja, et jälgib vaid maailmameistri tulekut?

Ilmselt küll, sest kui ma rada maha võtsin, siis ta ütles mulle, et "katõkõsi oliva iin".....

[Rivo]

Üks legendaarne aspekt on veel kajastamata jäänud - trepil istuv vanamees. Treppi ma nägin, uks oli lahti aga vanameest ja bunsut polnud. Mis juhtus? Või on ta nüüd nii peen pealtvaataja, et jälgib vaid maailmameistri tulekut?

Kui mina möödusin sest majast, oli vana trepil, punsut polnud.

Vana oli täitsa trepil. Tervitasin, tervitas vastu Igakord ootan seda maja ja seda papit, et saaks tervitada.

[baruto]

Üks legendaarne aspekt on veel kajastamata jäänud - trepil istuv vanamees. Treppi ma nägin, uks oli lahti aga vanameest ja bunsut polnud. Mis juhtus? Või on ta nüüd nii peen pealtvaataja, et jälgib vaid maailmameistri tulekut?

Eelmisel sügisel käisin sealkandis autoga põtra piiramas. Luiga bussipeatuses ootas üks mees bussi. Tagasi tulles aga oli ta Räpo poole kõndinud ja hääletas. Võtsin peale. Küsis, kass liina saa?
Kosõni saat, ütlesin, säält käänä är.
Ajasime juttu. Tal tervis kehva ja oli arsti aeg Võrus, aga bussi ei tulnud.
Siis sain aru, et tegemist on ju Bockivanaga.
Tänasin teda, et on kõik need aastad olnud lahkesti nõus oma maad ratturitel kasutada.
Üks korralik põdrapull elavat tal maja taga.
Viisin ta Võrru arsti juurde ära.
Vanale see meeldis.
Mul ka hea meel, et sain inimest aidata.

[Robert]

Üks legendaarne aspekt on veel kajastamata jäänud - trepil istuv vanamees. Treppi ma nägin, uks oli lahti aga vanameest ja bunsut polnud. Mis juhtus? Või on ta nüüd nii peen pealtvaataja, et jälgib vaid maailmameistri tulekut?

Kui mina kuskil võistlejaterivi lõpus sinna jõudsin oli ta ka veel ootamas . Minu esimene mälestus Haanja 100-st on aastast 2006, kui ma esimest korda startisin. Kus läbi hommikuse udu ja veel tõusva päikese vihust ilmus nähtavale too meesterahas oma õlle ja pisikese kassiga seal trepil. Üks ilus vaatepilt


Tahaks ka juba järgmiseks aastaks kirja panna

[dr Holden]

KAOTATUD-LEITUD:

- 2 sadulakotti
- shimano kingakatted
- seljakott FIS Nordic
- Margus Miksoni pikk sõidusärk
- 5 kinnast, neist 2 on paaris
- 5 prillipaari + kollased klaasid
- punane kiiver
- võistlejate 52, 132, 215, 253, 359 kotid
- 1 kompuuter
- hall müts

Stardin kell 18 Võrust läbi Tartu Tallinna! Kui keegi tahab midagi tagasi saada, siis 511 4179

[mart]

Stardin kell 18 Võrust läbi Tartu Tallinna! Kui keegi tahab midagi tagasi saada, siis 511 4179

Kas väljavõtmata osalusdiplomid tuuakse Tallinnasse või peab ise Kubija Hotellist ära tooma?

[KaupoR]

Kas väljavõtmata osalusdiplomid tuuakse Tallinnasse või peab ise Kubija Hotellist ära tooma?

Mul sama mure, ravi sain aga sinist lehte mitte.

[erikr]

Miks te ei täitnud oma hoolsuskohustust ja ei toonud retsepti registratuurist ära?

[KaupoR]

Harjumuse jõud - enamus võistlustel pabereid enam ei jagata, saad ise printida.

[dr Holden]

Stardin kell 18 Võrust läbi Tartu Tallinna! Kui keegi tahab midagi tagasi saada, siis 511 4179

Kas väljavõtmata osalusdiplomid tuuakse Tallinnasse või peab ise Kubija Hotellist ära tooma?

On minuga kaasas!

Harjumuse jõud - enamus võistlustel pabereid enam ei jagata, saad ise printida.

Peaks hakkama ka digiretsepte jagama......

[Pirita]

Tundub, et kõik on nii "pöördes", et kui regamine kohe avada oleks kohe välja ka müüdud vist

[MarkoAa222]

Pikk sõit ja pikk kokkuvõte
http://www.youtube.com/watch?v=j55LM7J3RHE

[KaupoR]

Võistlus kõigil juba meelest läinud, paras aeg oma kaamerast leitud pildid üles laadida.

[erikr]

Pidi tulema tore laupäev.
Rahulik ettevalmistus eelnevatel päevadel, neljapäeval juba kõik vajalik üles rivistatud ja ära pakitud.
Tuntavat stressi polnud. Olen nii palju "erilisi" sõite oma elus teinud, et kümnes H100 oli vaid vormistamise teema. Pigem vaid taas kannatada ära see rada ja rõõm kohtuda juba ammu tuttavate hulludega.

Reedel sättisin Tallinnast ärasõidu tipptunni eelsele ajale, samuti oli kavas pista naha vahele osake pasta party pastast ja kuulata, mida kõvad mehed pressikal räägivad. Sõit oli rahulik.

Kohale jõudes traditsioonilised protseduurid - visiit race officesse, asjad tuppa, pasta party. Pastaga oli ametis juba hulga toredaid inimesi, sokutasin end ka tuttavate lauda. Kuna ühest portsust tundus väheks jäävat (Aivar Lipul on selles oma osa), läksin lisa nõutama. Lisaportsu kallale asudes sain teada, et tegu oli kanapastaga. Tervelt üks tükikene kanafileed teises portsus! Esimeses portsus polnud sedagi! BINGO! Puhas lotovõit! Tagantjärele tark olles oleks võinud mu selle nädalavahetuse lotovõidud nimetatud kanalihatükikesega piirduda. Lõikasin lihatükikese kaheks, et mõnu kauem kestaks.

Edasi jätkus chill Kubija hotelli avalikus ruumis, Sauseri-Loo-Viguri lõbus pressikas, rahva ja olukordade jäädvustamine filmi salvestava tikutopsiga, H100 rahvas oli traditsiooniliselt mõnus. Ka uustulnukad. Eks vanad kalad aitasid neil integreeruda, aga materjal oli õige ja häälestus samuti.

Hommikul sai taas saadetud teele 100 miili sõitjad, nuhutatud varahommikust õhku ja sätitud seda enda sõidu konteksti.

Seejärel hommikusöök, ratta viimane kontroll ja kummipumpamine-ketiõlitamine. Järgmiseks sõiduriided selga ja TP-desse saadetav kraam vastavatesse kastidesse sättida.

Stardi eel tegin mõned tiirud ja otsustasin tungida Tegijate koridori. Kaalutlus oli kalkuleeritud - alguse asfaldil ja selle tõusudel kaotan enamusele, aga järgnevatel 80 km tehnilistel kohtadel olen parem keskmisest enda sektori sõitjast. Plaan oli üritada tulla ära alla 8 tunni, seepärast ei paistnud enda nõrkusi piisavalt tundes mõistlik mina lõppu chillima.

Start ja valitud plaan toimisid. Kaotasin asfaldil kõvasti kohti, aga sealt ära keerates olin suhteliselt õiges kohas. Esimesele heinamaale keerates hakkas palav. Nimelt läksin rajale varustuses: mingi hea Falke maika, lühike klubi sõidusärk, õhukesed varrukad, 3/4 õhukesed klubi püksid, veekindlad baggyd nende peal. Tirisin varrukad alla.

Järgmised 10-15 kilomeetrit kulgesid mõnusas tempos nagu ikka, vaikne positsiooni paikasobitamine. Minul polnud miskit kurta, alguse tõusva vastiku profiili kõige nõmedamad lõigud tulid minu jaoks ootamatult kergelt. Taevatrepi alla laskumine ja Taevatrepp, vana tuntud lugu.

Kurgjärvel asfaldile jõudes köitis tähelepanu H100 veteran Erik Tammsoo, kel tundus tõsisem tehniline probleem olevat. Küsimuse peale sain teada, et teda huvitab seekord toimiv 26" tagajooks. Kahjuks polnud mul seda kusagilt võtta. Panin esimese geeli naha vahele. Vähem kui kilomeetri jooksul küsiti minult ka esikäikarit. Kahjuks jällegi seekord kaasas polnud.

Edasi oli seda ja teist, Kurgjärvelt lahkumise tõusul sai kellegi lõuapoolikuga kilde vahetatud, mis küll tiba tundus teisele osapoolele teatava okka hinge istutamisena. Edasi kühveldamine metsateedel. Kiirused niipalju, kui teeolud ja sportlikud võimed lubasid.

Vasakpööre hobuseteelt asisemale kruusakale. Väike langus, gaas põhja. Paistab paljudest sõitudest tuttav teeületus, millele järel on väike kraav. Ma tean seda kohta, õiges kohas on vaja veidi esiratast tõsta.

Edasised numbrid põhinevad enda Garmini ja tuttavate kaassõitjate Endomondo andmetel.

40 meetrit enne kraavi kiirus 51, 27 meetrit enne kraavi 43, naised tee peal karjuvad, et ettevaatust jne. Ma ei mõelnud suurt mitte midagi. Tuttav koht, vaja vaid esiotsa tiba tõsta. Ilmselt ma ei tõstnud midagi. Umbes 22-24-ga sisse. Sain vaid aru, et seekord läks asi räigelt käest ära. Mäletan seda, et lõi amordi põhja ja maandusin üle esiratta näole. Taganttulijate õhtuste seletuste kohaselt olin jäänud kui kartulikott liikumatult lebama. Hinnanguliselt on paugule järgnenud 3-4 minuti kohal mul suhteliselt must auk. Mäletan, et olin püsti, kui pilt ette tuli. Mäletasin pauku. Nägin verd, kui pühkisin nägu puhtaks. Küsisin paberist salfakaid / taskurätte, et saaks ninna tropi ette keerata. Keegi (Ivari käest sain hiljem teada, et rajaturvaja Oliver) läks oma autost tooma. Vaatasin mööduvate sõitjate voolu, kellest jäid meelde Ott Kallas ja Karin Kriis, kes hõikas, et Erik, ära jama. Jamasin jah, tegu oli tehtud.

Sain Oliverilt salfaka, keerasin tropiks, toppisin paremasse ninasõõrmesse. OK, verejooks on surutud raamidesse ja loodetavasti kontrolli all. Tundub, et jagan matsu - kus olen, miks olen, kontrollin oma keha, kuigi näo parem pool, kael, vasak õlg ja vasak jalg on rohkem kui vastikult valusad. Varasemad edukalt läbitud "kas elus või surnud, kui elus - ära tapa teda ära" esmaabikursused tagataskus otsustasin, et sõit jätkub. Vahetasin natuke enne pauku seiskunud kaameral aku, kui möödus "konkurent" Toomas Veidemann. Küsis, et kas juhtus midagi. Valetada polnud mõtet. Lubasin kohe järgi tulla. Siis oli paugust ehk 6 minutit kulunud. Seejärel küsitlesin lähedalolijaid mu vigastuste väliste tunnuste kohta. Oli aru saada, et tüübid üritavad ilustada olukorda. Selliste asjadega mind eriti ei ole võimalik huitata. Nokatsiga härra lükkas oksaraoga mu MET Stradivariuse õhuavadest suurema sita välja.

Seejärel (Garmini järgi ca 7 minutit peale pauku) otsustasin, et aeg on jätkamiseks küps. Istusin sadulasse ja liikuma. Järgneval hobuseteel asusin taga ajama möödunud sõitjat ja kui keeras tiba laskumiseks, lasin lõdvalt mööda. Ise mõtlesin, et vana - kõik ei ole OK, sa keerad peale nagu poleks miitte s*ttagi juhtunud. Ütlesin endale, et pole ju midagi - OK parem silm näeb uduselt pea lõhub, kael on s*taks valus, juua on raske kuna kõri on turses, aga sa liigud ju täiesti normaalselt. Ja nii "normaalselt" ma siis jätkasingi.

TP1-s sain võimaluse näo puhtaks (niivõrd-kuivõrd) pesta ja ajasin kiirabitöötajale mingit sellist häma, et ta mind maha ei saaks võtta. Seejärel tuli lenksu vasak sarv õigeks sättida. Vedas, et sarv võttis rattale tulnud paugu endale, mitte samahästi kui tutikas lenks. Seejärel jätkus samas vaimus, niipalju kui vana diisel võttis. Mingil väga valel hetkel jõudsin järele Türi Rattaklubi kutile, kes täiesti süütus kohas ikaldus (look who's talking) ja pidin valima tema taga trajektoori, mis mu käpuli tõmbas. Kaamera aken sai meeldivalt sitaseks ja sisuliselt kogu kaarditäis kõlbmatut materjali. Lisaks porised kindad, millega Gripshifti keerata pole just kõige meeldivam.

Heinamaad enne Munakat, Munakas üles-alla, sellele järgnevad lõigud, Vigur ja Aigar Raja metsas möödumas, metsad-heinamaad. TP2 sõitsin lihtsalt läbi, jättes Singli klubi naistest hooldetiimi juurdlema Flashi naise piisava valjusega esitatud küsimuse: "Miks ta verine on?" üle.

Massimõrvarist laskumise rattal oma põrunud pea ja kaelaga välistasin. Plaani heinamaa tõusu enam ei viitsinud sõita. Hakkasin vaikselt maha käima. 50 km järel all mülkas tegin metsapeatuse. Möödus miilimees Rivo ja Erik Tammsoo, kes oli käinud vahepeal Võrus uut tagajooksu ostmas. Respect!.

Sealt edasi mandumine jätkus. Möödusid need, kes seda tavaolukorras ei teeks. TP3-s võtsin vesti ja tõmbasin buffi kaela, kuidagi külm hakkas. Kõris poos vastikult Vegeteerisin kuigiviisi edasi, vastikult raske oli. Süüa ei tahtnud, juua ei tahtnud põrutusest tingitud kõriturse tõttu. Möödusid need, kes seda kunagi ei teeks. Kutu, mis kutu. Sain aru, et lõpetamiseks tuleb sobilik reziim valida, lõpetamata jätmine ei tulnud ka kõne alla. Roomasin end üles 77 km ajavõtumattide järel ja Vällakast. Vällakast laskumiseks meelitasin mõttetu ilukõnega välja esimese possa, mis vähemalt tagas mulle laskumise omas tempos ja kõigile kohalviibijatele ohutuse. Igast juurikast ülesõitmine andsid peas ja kaelas muidugi mõnuga tunda. Strava andmetel laskusin siiski Vällaka kiiremini kui suvel kuiva ilmaga ja oluliselt vähem väsinuna Tour de Rõugel.

TP4 järel hakkas lõpuks ometi korralikult sadama. Kruusal kiirused kasvasid ja Stradivarius ventileeris täiega. Kusagil kaikaaia juures pidasin kinni ja venitasin pool buffi pähe. Asfaldi järel tekkis mulle umbes neljane saba, kes nautisid mu tuult tasasel ja laskumistel, ühel tõusul siiski kellegi hea käsi aitas mul viimasest nukist üle saada.

Tühjade paakide ja suht valutava pea ja kehaga vedasin end kuigiviisi Andsukast alla ja Kuradimäest üles. Üritasin küll viimastel kilomeetritel püüda 8 tunni alla, aga ei tulnud välja, 41 sekundit läks üle.

Seejärel 10x lõpetaja medal, kahtlase väärtusega intervjuu telemeestele, puhtakspesemine numbritoas ja ülessoojenemine spa 42* basseinis, järjekordne Pasta Incognito ja chill sõprade-tuttavatega. Nukker Kukeke põhjustas mu kolju all talumatuid resonantse, seetõttu lahkusin peoruumist üsna peatselt. Seda meeldivam oli seltskond fuajees, toredad noored inimesed.

Kui keegi oleks mulle 19. kilomeetril peale paugujärgset silmade avamist lükanud nina alla paberi H100 2014 osalemise kohta, oleksin mistahes teadvusele tulemisele järgneval hetkel kindlasti alla kirjutanud.

Esmaspäeva hommikul oli esimene asi käik arsti juurde. Meditsiiniharidusega klubikaaslase õhutusel tellisin teetanuse süsti ja lasin end kunagisest klassiõest arstil üle vaadata. Lisaks röntgenid. Resümee oli lühike - laupäeval olin kraavist välja lennates võitnud jackpoti. Olgu see mulle õppetund kogu järelejäänud eluks. Respect the trail. Austa rada.

Kolmapäeva jooksul tuli enamus kärnasid näost maha. Pea on siiani valulik, parempoolses näo piirkonnas sisemised tursed, parempoolsed ninakõhred tundub, et läksid. Kael ja õlavöö on siiani suht sitad.

Näeme hiljemalt stardis 04. 10. 2014

[Läänlane]

Peale sellise jutu lugemist ei ole kahtlustki, et järgmine aasta saan olema minu esimene H100

[kalari]

Pidi tulema tore laupäev.

No aga oligi ju tore!

[powerman]

Pidi tulema tore laupäev.


Seejärel 10x lõpetaja medal, kahtlase väärtusega intervjuu telemeestele, puhtakspesemine numbritoas ja ülessoojenemine spa 42* basseinis, järjekordne Pasta Incognito ja chill sõprade-tuttavatega. Nukker Kukeke põhjustas mu kolju all talumatuid resonantse, seetõttu lahkusin peoruumist üsna peatselt. Seda meeldivam oli seltskond fuajees, toredad noored inimesed.

Mina olin see, kellega koos neelasid vägijooki ja küüslauguleiba Kukese taktis ja mul on kahju, et meie (Rivo, minu ja Alari ) seltskond ei meeldinud ...

[baruto]

Pidi tulema tore laupäev.

Lõikasin lihatükikese kaheks, et mõnu kauem kestaks.

Küsimuse peale sain teada, et teda huvitab seekord toimiv 26" tagajooks. Kahjuks polnud mul seda kusagilt võtta. Panin esimese geeli naha vahele. Vähem kui kilomeetri jooksul küsiti minult ka esikäikarit. Kahjuks jällegi seekord kaasas polnud.

Ma tean seda kohta, õiges kohas on vaja veidi esiratast tõsta.

Erik, ära jama. Jamasin jah, tegu oli tehtud.

OK, verejooks on surutud raamidesse ja loodetavasti kontrolli all. Tundub, et jagan matsu.

Küsis, et kas juhtus midagi. Valetada polnud mõtet. Lubasin kohe järgi tulla.

Seejärel küsitlesin lähedalolijaid mu vigastuste väliste tunnuste kohta. Oli aru saada, et tüübid üritavad ilustada olukorda. Selliste asjadega mind eriti ei ole võimalik huiata.

Nokatsiga härra lükkas oksaraoga mu MET Stradivariuse õhuavadest suurema sita välja.

TP2 sõitsin lihtsalt läbi, jättes Singli klubi naistest hooldetiimi juurdlema Flashi naise piisava valjusega esitatud küsimuse: "Miks ta verine on?" üle.

Möödus miilimees Rivo ja Erik Tammsoo, kes oli käinud vahepeal Võrus uut tagajooksu ostmas. Respect!.

Kutu, mis kutu.

Vällakast laskumiseks meelitasin mõttetu ilukõnega välja esimese possa, mis vähemalt tagas mulle laskumise omas tempos ja kõigile kohalviibijatele ohutuse.

TP4 järel hakkas lõpuks ometi korralikult sadama. Kruusal kiirused kasvasid ja Stradivarius ventileeris täiega.

Nukker Kukeke põhjustas mu kolju all talumatuid resonantse, seetõttu lahkusin peoruumist üsna peatselt.

Kui keegi oleks mulle 19. kilomeetril peale paugujärgset silmade avamist lükanud nina alla paberi H100 2014 osalemise kohta, oleksin mistahes teadvusele tulemisele järgneval hetkel kindlasti alla kirjutanud.

Respect the trail. Austa rada.

Kolmapäeva jooksul tuli enamus kärnasid näost maha. Pea on siiani valulik, parempoolses näo piirkonnas sisemised tursed, parempoolsed ninakõhred tundub, et läksid.

Näeme hiljemalt stardis 04. 10. 2014

Tegin enda jaoks lühikokkuvõtte,
Kui järsku peaks väga kiiresti vaja minema.

Tänud Erik

[erikr]

Pidi tulema tore laupäev.


Seejärel 10x lõpetaja medal, kahtlase väärtusega intervjuu telemeestele, puhtakspesemine numbritoas ja ülessoojenemine spa 42* basseinis, järjekordne Pasta Incognito ja chill sõprade-tuttavatega. Nukker Kukeke põhjustas mu kolju all talumatuid resonantse, seetõttu lahkusin peoruumist üsna peatselt. Seda meeldivam oli seltskond fuajees, toredad noored inimesed.

Mina olin see, kellega koos neelasid vägijooki ja küüslauguleiba Kukese taktis ja mul on kahju, et meie (Rivo, minu ja Alari ) seltskond ei meeldinud ...

Sorry powerman mitmetimõistetava teksti pärast. See Kukeke ajas mu sealt toast välja. Nii krdi valus oli lihtsalt see tümps.
Teie seltskond oli igati tore. Teiselpool ust oli ka paraku tore seltskond. Ja seda va Kukekest seal polnud.

Äkki annad kuigiviisi andeks

PS - iga limonaad pole veel vägijook...

[dr Holden]

Austa rada.

No see mees ei ole veel siia jõudnud, liiga raske vist....

Näeme hiljemalt stardis 27.09.2014

Panin ka ise sellega puusse, tegelik sõidupäev on 4. oktoober. Sain selle paika peale konsulteerimist Kelguga KTM-ist.... Erik, äkki paned 2014 teema algusesse õige kuupäeva ka!

[piffik]

Omapoolsed muljed:
Kuna prii peatuspaik nagunii mitte väga kaugel Võrust olemas, siis Kubija ja õhtune marineerimine jäid ära. Hommikul tund enne starti kohale, number külge, riided selga, väike tiir ja starti. Alguse asfalt läks kuidagi raskelt, ei saanud kuidagi jalgu tööle, pandi vasakult ja paremalt mööda. Maastikule keerates aga olukord muutus, millegipärast hakati jalgu jääma ja ikalduma. Isegi 150-200 koha kandis on maastikusõidu oskus ikka äärmiselt nigel, ju ainult Samsungi ja TRM pealt ei olegi rohkem loota. Siinkohal pean tegema sügava kummarduse kolmapäevakute korraldajatele - 3 aastat osalust on andnud piisavalt oskusi, et tehnilisematel kohtadel saab keskmisest julgemini sõita. Teine märkus oleks üldisema kultuuri ja teistega arvestamise kohta. Eestis vist on lootusetu jõuda Põhjamaade tasemele, kus aeglasem sõidab paremas servas (kus võimalik) ja kiiremad saavad vasakult mööda, samuti tõusudel natuke koomale tõmbamine, et sõita jõudvat mitte takistada. Viguri jutus toodud kriitika pidas 100% paika - hoitakse elu eest oma kohta, et jumala eest keegi mööda ei pääseks, mis siis, et 5-7 tundi endal veel finižini minna ja ise ikaldutakse igas võimalikus kohas.
Kui need pisiasjad ära unustada, siis muidu sujus hästi. Sai mindud esimest poolt distantsi varuga, peale 40km hakkasid juba esimesed uljad startijad selg ees vastu tulema. Kõik oli ilus kuni ca 65-70km, kui tagakäikar ära väsis - käike vahetas ilusti, aga korv enam ei hoidnud ketti pingul. Mingi aeg kannatas veel suur-suur vaikselt kerida, siis ka enam nii mitte, siis kett kas lasi üle või tõmbas üldse vahele. Sai otsustatud vaikselt viimasesse TP-sse tiksuda - iga natukenegi ülespoole olev lõik jalutades, alla sai õnneks jätkuvalt veereda.
TP-s sai suurem s*tt maha pestud ja ratast tehnilisele abile näidatud. Vastus oli ühene - seda enam korda ei saa, lootusetu juhtum. Tekkis kerge sportlik viha - nii kaugele juba jõutud, lõpp üsna kerge ja sile. Ei ole seni kordagi võistlust katkestanud, ei juhtu see ka nüüd. Kuskilt sai leitud jupp kingapaela, tagakäikar enamvähem sobiva ülekande juures SS-st timmitud ja edasi. Lõpus isegi väga palju ei kaotanud, Downhilli lõigul sai 3-st alla jalutajast mööda ning nii see lõpp tuli. Väljateenitud särk käes ja endaga rahul. Aeg küll üle 7h, aga üle poole tunni parem kui aasta varem.

[indrek56]

ise ei sõitnud aga silma hakkas see paradoks, et esimesed mehed liikusid justkui oluliselt rahulikumalt. Mida kohad edasi, seda hilisemaks jäeti pidurdust, lasti luha ja piire kombati palju julgemalt, sõidutrajektoorid oli palju rajumad..... Kõrvalt ikka hea ilkuda

[erikr]

ise ei sõitnud aga silma hakkas see paradoks, et esimesed mehed liikusid justkui oluliselt rahulikumalt. Mida kohad edasi, seda hilisemaks jäeti pidurdust, lasti luha ja piire kombati palju julgemalt, sõidutrajektoorid oli palju rajumad..... Kõrvalt ikka hea ilkuda

No kus veel oma võimeid proovida kui mitte H100-l. Esimesed sõitsid kindla peale. Tagapool paljud lihtsalt hullasid Eesti parimal maratonirajal. Nii ka mina.

[baruto]

Austa rada.

No see mees ei ole veel siia jõudnud, liiga raske vist....

Näeme hiljemalt stardis 27.09.2014

Panin ka ise sellega puusse, tegelik sõidupäev on 4. oktoober. Sain selle paika peale konsulteerimist Kelguga KTM-ist.... Erik, äkki paned 2014 teema algusesse õige kuupäeva ka!

Sa ikka ei halasta ei mulle ega oma vennale.

Adjöö esimene põdrajaht.

[tarmo]

Sauseri-Loo-Viguri lõbus pressikas, rahva ja olukordade jäädvustamine filmi salvestava tikutopsiga,

Erik, seda pressikat tahaks näha. Kas sa saaksid selle kuhugi üles riputada?

[dr Holden]

Sauseri-Loo-Viguri lõbus pressikas, rahva ja olukordade jäädvustamine filmi salvestava tikutopsiga,

Erik, seda pressikat tahaks näha. Kas sa saaksid selle kuhugi üles riputada?

Midagist on siin, filmitud Baruto käe läbi!

[erikr]

Sauseri-Loo-Viguri lõbus pressikas, rahva ja olukordade jäädvustamine filmi salvestava tikutopsiga,

Erik, seda pressikat tahaks näha. Kas sa saaksid selle kuhugi üles riputada?

Tikutopsi võtsin kätte alles peale pressikat. Sellest mul salvestust pole.
Eespool viidatud Baruto oma peaks olema kestuse järgi vaadates suht täies mahus.

[erikr]

Downhilli lõigul sai 3-st alla jalutajast mööda...

Uskumatu 7-tunni sektoris.
Jah, olen ka ise seda mäge ühel korral jalgsi laskunud, aga tol korral lõpetasin 11:23 ajaga. Täiesti pime oli, ei julgenud...

[tarmo]

Downhilli lõigul sai 3-st alla jalutajast mööda...

Uskumatu 7-tunni sektoris.

See on väga kurb. Kruusarallide põlvkond.

[filomon]

6.20 + sektoris samamoodi. Mõtlesin veel, et kas keegi on kukkunud või mis toimub, kõik jalutasid Antsukast alla.

[brg]

Mõned klõpsud (valdavalt küll rivi esimesest otsast):
https://picasaweb.google.com/brg.lebo/Haanja1002013

[devilc]

Natuke esmakordse osaleja muljeid kah. Kuna sõidan tõsisemalt rattaga alles teist aastat ja tehniliselt eriti hea pole, tundus mõistlik 29" FS rattale ka maastikule veidi sobivam rehv (Specialized Ground Control 29x2.1) alla kruvida. Senini oli pikim võistlus olnud 3,5 h (Rõuge SEC). Eriti ei teadnud, mis eest oodata võib ja poetasin ennast tagasihoidlikult tegijate grupi lõppu. Start oli Samsungiga võrreldes täiesti erinev, ei mingit trügimist. Asfaldi osa lõpuks olin veidi ettepoole kerkinud ning ka keha hakkas esimesi soojenemise märke näitama (kuna sõit oli nii pikk, jätsin teadlikult soojenduse tegemata ning valisin selle asemel rahuliku alguse).

Kui põllud ja metsavahelised lõigud algasid, sai kiiresti selgeks, miks sellel maratonil nii kaua aega läheb . Jätkasin mõõdukas tempos sõitu (ca 10 lööki madalama pulsiga kui tavaliselt), kerkisin vähehaaval võistlejaterivis ning kiitsin ennast rehvivaliku eest, mis märgadel juurikatel üsna stabiilne oli ning mudast kah mõistliku kiirusega puhastus.

Esimeses toidupunktis sai tõdetud, et nädal varem sõidetud Kõrvemaa Rattamaratonil olin ma selleks hetkeks juba finišis. Üldse kippus toidupunktides jube kaua minema oma kilekoti (peamiselt joogipudelid) otsimiseks, esimese hammaka sodist puhastamiseks, söömiseks jne: 4-5 min kord. Viimasesse punkti oli elukaaslane vastu tulnud, seal sain minutiga hakkama.

Üsna sõidu alguses olnud kahe noolega liivasest laskumisest (vabandust, ei tea neid mägesid peast) sain ratta seljas alla sõidetud ning sellest tekkis plaan ka Massimõrvarist sõita. Mõeldud-tehtud, paraku lõin laskumise keskel vedelaks, pidurdasin üleliia ja vajusin külili. Järgmisel korral paremini. Suurematest kukkumistest õnnestus õnneks hoiduda, v.a. eelpoolmainitud värav, kus panin oma 680 mm lenksu ühe poolega vastu posti ning sooritasin efektse õhulennu pehmele murule.

Vällamägi oli jube. Lükkasin, natuke sõitsin, lükkasin. Uhh. Õnneks sai ka see mööda ning viimased 20 km sõitsin pmtslt üksi, oi kui tore oli neid kruusateid näha, kilomeetrid läksid päris ladusalt. Tagant tuli üks kiirem mööda, ise möödusin samuti ühest, rohkem inimesi ei näinud. Antsukast allasõitmisest erilisi emotsioone ei mäleta, ka laskumise keskel olnud juurikad erilist ehmatust ei tekitanud. Küll tekitas hulgaliselt emotsioone Kuradimägi. Eelmisel päeval trennis sõitsin sealt üles 32-42 ülekandega, väga raske polnud. Nüüd ei tekkinud isegi seda tunnet, et võiks proovida. Viimased 3 km passisin põhiliselt selja taha, aga ei tulnud sealt õnneks kedagi.

Finiš. Õlu. Tehtud. Aeg 6:37 (moving time 6:12), koht 188. Kui kedagi huvitab, siis Garmini logi on siin: http://connect.garmin.com/activity/382785933

[Antti]

Baruto pikalt lugeda ei viitsi - teen lühidalt.

2011 ja 2012 polnud minu jaoks head ratta-aastad. 2013 vähemalt lõppes natuke paremini. Kevadise paari mnt-tiiru ja pooleli jäänud Rõuge tuuri järel oligi H100 järgmine start. Neid eelnevat 250-t kilomeetrit ei saa just trenniks lugeda ...
Läksin rajale, valmistudes 12-tunniseks tööpäevaks, kuid hea rada lubas õhtule joone alla tõmmata kümne tunniga.
Kahtlemata oli raske ja hoolimata sellest, et ma ennast lõpuni veerema suutsin motiveerida, ei soovita ma kellelgi sama asja korrata. Selleks, et olematu kilometraazhi pealt H100 lõpuni tulla on vaja enda organismi hästi tunda ja kuulata osata. Juba esimeses TPs olin ma veits küpse ja valmis maha astuma, sest olin üritanud ennast mingite sõitjate tempos hoida. Edasi korrigeerisin tempot ja olemine oli lill. Pühapäeval polnud ka muud häda, kui põlved natuke valusad.

Järgmine kord jälle.

[tonu.niilo]

Tugitoolisportlasest esmasooritaja muljeid:

Kartus osutus mõnevõrra üleliialdatuks - nagu kõigi pikkade üritustega ja siingi leviva kuldse lausega - tapab tempo, mitte distants. 8:30ga lõppu veereda ei olnud pärast 280 nö trenni kilomeetrit väga suur vaev.

Hirmu tekitas muidugi see, et värskelt ketivahetusest tulnud rattaga ei olnud vahepeal sõitnud. Meegomäel ülesmäge hürssides hakkas eesmisel hammasrattas kett viskama, nagu mingi hammas oleks kõver. Asfaldilt ära keerates sai selgeks, et ülekanne 22-34 leiab tihti kasutust ja kuna kett viskas kesmise hammaka peal siis ei pööranud tähelepanu - sõidu lõpuks ei visanud enam miski.

Võrreldes esmaskordse Võhandu maratoniga oli lihasvalu järgmisel päeval kardinaalselt teine - kerge pindmine närvikas aga ei midagi hullu.

2007. aasta Merida näitas ennast igati heast küljest, tänud "hooldustiimile" Maratonis .

Erinevatel kaalutlustel olen mõelnud 29" ratta peale aga .... rahakott ütleb ei ja minu aastane sõidukilometraaž ütleb, et vaatame kaua 26" veel vastu peab ja siis mõtleme (tegelt olen lihtsalt liiga nõrk, et suurt ratast ringi ajada )