Mul oli seoses varastatud velo otsimisega huvitav juhus.
Kunagi lasti Tartus mu sünnipäevaks kingitud ratas tuuri.
Sündmus toimus päise päeva ajal (lõuna paiku) keset Annelinna ja kohe hakkasin otsima.
Küsitlesin tänaval suvalisi inimesi, neist vaid üks
oli mingit seltskonda koos kirjeldatud rattaga näinud,
ratas viidi tema sõnutsi Kalda tee äärsesse võpsikusse.
Pandimajades polnud midagi ja ei tulnud kah.
Panin üles teateid koos telefoninumbri ja meiliaadressiga.
Meilile hakkas tulema huvitavaid kirju, mille saatja ütles end
olevat mu ratta võtnud isik ja ähvardas, et kui mind uue rattaga näeb, siis
selle ratta võtab ta minult juba vägivallaga, pluss "saad jalaga näkku, noaga neeru, tood mulle veel 2000 krooni" jne
Ma ei hakanud reageerima, ilmselt
mingi tatt üritas niimoodi enda igavust peletada. Tartu nagade lõbud, see polnud esimene ega viimane taoline juhus.
Politsei saatis kuu aja pärast kirja, et "uurimine lõpetatud kuriteokoosseisu
puudumisel". Oma ratast ma enam ei näinud ja viimaks lõpetasin
pandimajades käimise.
