Kas saab sellise rattaga sõita talvel?

[Siim1]

Tere.
Mul siuke küsimus, et kas see ratas sõidab normaalselt talvel? Ega see talve külm ei riku seda ratast jms?


http://www.rademar.ee/?id=1628&category ... uct_id=857
http://www.upload.ee/image/4304926/GOPR0922.JPG

Ratas on umbes 5 kuud vana.

[raamimurdja]

Külm ei tee rattale midagi, sool ja liiv on need, mis panevad ratta ja komponendid roostetama ning oksüdeeruma. Selle vältimiseks pese ratas peale sõitmist üle ning õlita liikuvad osad (eriti kett ja käiguvahetajad).

Vastus esimesele küsimusele, siis rattad ise ei kipu sõitma ning selleks, et ratas normaalselt sõidaks on eelkõige sõitjat vaja, kes selle ratta sõitma viiks ja sellega ka normaalselt sõidaks.

[LauriA]

Külm ei tee rattale midagi, sool ja liiv on need, mis panevad ratta ja komponendid roostetama ning oksüdeeruma. Selle vältimiseks pese ratas peale sõitmist üle ning õlita liikuvad osad (eriti kett ja käiguvahetajad).

Vastus esimesele küsimusele, siis rattad ise ei kipu sõitma ning selleks, et ratas normaalselt sõidaks on eelkõige sõitjat vaja, kes selle ratta sõitma viiks ja sellega ka normaalselt sõidaks.

Võib-olla mäletan valesti, aga kunagi hoolduses küsisin, et kas õhkamordile ja rattale tervikuna on halb, kui hoida ratas pööningul, mis on kuiv, aga soojustamata ja kus temperatuur on enam-vähem sama, mis õues. Vastus oli, et vist ei ole hea. Tihendid jms pidi hapraks minema, kui on liiga külm (a la -25 kraadi).

[MK777]

Ma pole kunagi enda rattal käiguvahetajaid õlitanud, isegi talvel.

Antud ratta puhul tuleb arvestada ka seda, et tegemist on tavalise amordiga, seega külmaga muutub ta uimaseks või jääb üldse kinni.

Kindlasti peaks talvel ratast tihedamini pesema. Tänava keemia teeb liiga.

[raamimurdja]

loodan, et -25 keegi sõitma ei lähe ka. -10 on kuskil see piir kus tasub enne sõitma minemist kolm korda mõelda.

Käiguvahetaja liigendeid tasub aegajalt aerosooliga õlitada ning loomulikult tagavahetaja litreid.

[MK777]

Käiguvahetaja liigendeid tasub aegajalt aerosooliga õlitada ning loomulikult tagavahetaja litreid.

Liigendeid võib küll kuid ikka õige vahendiga ja kogusega. Littreid aga soovitaks puhastada ja kasutada seal määret mitte õli.
Kui on lohakalt/kiiruga tehtud ja kõik spreiga üle lastud siis on tavaliselt need kohad paksu õlist möga täis, et lausa valus vaadata.

[LauriA]

loodan, et -25 keegi sõitma ei lähe ka. -10 on kuskil see piir kus tasub enne sõitma minemist kolm korda mõelda.

Käiguvahetaja liigendeid tasub aegajalt aerosooliga õlitada ning loomulikult tagavahetaja litreid.

Ma pidasin silmas isegi niisama hoiustamist. S.t kas siis sellisel juhul peaks ratta ikkagi mingi vana teki vms sisse mässima?

[tüüp]

Tervist!
Ei tohi ära unustada kondensaadi teket laagrite vahele st ratas soojast toast välja miinuse kätte ja tagasi. Kunagi sain oma maastikupüssi keskjooksust väga lhtsalt lahti - mingi kümnekonna talvesõidu tagajärjel tekkis keskjooksu tuntav lõtk sisse ja ega teisedki laagrid nö kuiva nahaga pääsenud.
Parimat!

[erikr]

Ma pidasin silmas isegi niisama hoiustamist. S.t kas siis sellisel juhul peaks ratta ikkagi mingi vana teki vms sisse mässima?

Hoiustamiseks lase korrosiooniohtlikud osad kergelt WD-40-ga üle ja kui kevadel käibesse võtad, pühid kenasti kaltsuga puhtaks.
Mässida kannatab ainult siis kui suudad teha seda samahästi kui hermeetiliselt. Vastasel korral jäävad teemaks õhuniiskusest ja temperatuurivahedest tingitud kondenseerumised. Olen hoidnud üht talvel mittesõitvat jalgratast rõdul 2001-2006 ilma igasuguste konserveerimisabinõudeta. Edaspidi on sama isend veetnud talved merelähedases puukuuris. No ei ole tal mitte ühtegi häda siiamaani. Kona Hahanna 2001 on tema nimi. Sama elu elanud mingi laste Cateye terasraamiga ront üheksakümnendate teisest poolest tahaks juba raami ülevärvimist koos pädeva eeltöötlusega.

[Prommar]

Teemaalgataja ratta juures on ehk ainuke tõsisem probleem see, et korralikke pikki porikaid pole kuskile kinnitada. A küllap on ka selliseid, mille jaoks kruviauke pole vaja. Plastmasspedaalid võivad lumiste taldade all libedaks muutuda.
Amort jääb juba üsna väikese miinuse juures kinni.

Aga sõita saab kindlasti. Sõitma peab.

[erikr]

Tervist!
Ei tohi ära unustada kondensaadi teket laagrite vahele st ratas soojast toast välja miinuse kätte ja tagasi. Kunagi sain oma maastikupüssi keskjooksust väga lhtsalt lahti - mingi kümnekonna talvesõidu tagajärjel tekkis keskjooksu tuntav lõtk sisse ja ega teisedki laagrid nö kuiva nahaga pääsenud.
Parimat!

Ma pole kordagi ühelgi enda sõidetaval rattal ühtegi laagrit vahetanud peale ühe low end shima keskjooksu aastal 2003. Ja talviti sõidan aastast 2001. Eraldi talveratas tekkis umbes 2005. Keskjooksuks 4-kant FSA Ultimax. Kestab siiani ja ootab järjekordset talve. Jooksud Crossmax XL 2004, kaelakad Cane Creek C6 (vist, ei viitsi vaatama minna). Hoitud nii soojas toas kui rõdul, pestud ainult survekaga.

Mind ei koti ükski kondensaat ega korrosioon. Ma ei tea, miks. Teen ju kõik, et nad mu ratta laagrid pekki keeraks. Aga no ei miskit. Sest enne kui ma mingi uue jupi ratta külge panen, kisun laagrid lahti, pesen tehaseplöga välja ja panen ääreni Motorexi rohelist täis. Või teinekord juhtub valge käe all olema. Kõigi keermete alla valge. Tutikate ratastega sama lugu.

MNT rattal aastast 2004 Ultegra Octalink keskjooks, seisab toatemperatuuril ja saab igal kevadel 600-800 km soolast plöga, ka miinuskraadiga (see kuulus kondensaat) kui asfalt väga jääs pole. Rummudeks DT Swiss 240, hmm, ma vist pole neid laagreid elu sees lahti võtnud, jooksud soetasin 2004. Alates 2012 taandusid talvejooksudeks.

[MK777]

Teemaalgataja ratta juures on ehk ainuke tõsisem probleem see, et korralikke pikki porikaid pole kuskile kinnitada.

Abiks on...

[erikr]

Teemaalgataja ratta juures on ehk ainuke tõsisem probleem see, et korralikke pikki porikaid pole kuskile kinnitada. A küllap on ka selliseid, mille jaoks kruviauke pole vaja. Plastmasspedaalid võivad lumiste taldade all libedaks muutuda.

Mul pole talverattal ühtki ametlikku kohta porikate tugivarraste kinnitamiseks. Amordiks Skareb Super. Aga sellest hoolimata on pikad SKS porikad peal. Nats nuputamist ja tänapäeva vääringus max 10 eurot MäeAivari stiilis jubinatele.

Amort jääb juba üsna väikese miinuse juures kinni.

Ei jää. Minul ei jää.
Ei jäänud 2002-2004 talvedel Insync 266 ega ole jäänud. 2005-> Skareb Super. No OK, see Insynci junn jäi suht tuimaks küll. Olen ka Foxide ja SIDidega talvel sõitnud, probleeme pole esinenud.

Aga sõita saab kindlasti. Sõitma peab.

Nõus.

[LauriA]

Ma pidasin silmas isegi niisama hoiustamist. S.t kas siis sellisel juhul peaks ratta ikkagi mingi vana teki vms sisse mässima?

Hoiustamiseks lase korrosiooniohtlikud osad kergelt WD-40-ga üle ja kui kevadel käibesse võtad, pühid kenasti kaltsuga puhtaks.
Mässida kannatab ainult siis kui suudad teha seda samahästi kui hermeetiliselt. Vastasel korral jäävad teemaks õhuniiskusest ja temperatuurivahedest tingitud kondenseerumised. Olen hoidnud üht talvel mittesõitvat jalgratast rõdul 2001-2006 ilma igasuguste konserveerimisabinõudeta. Edaspidi on sama isend veetnud talved merelähedases puukuuris. No ei ole tal mitte ühtegi häda siiamaani. Kona Hahanna 2001 on tema nimi. Sama elu elanud mingi laste Cateye terasraamiga ront üheksakümnendate teisest poolest tahaks juba raami ülevärvimist koos pädeva eeltöötlusega.

Tänud. Nüüd julgen oma uue (vähekasutatud Scott G-zero aastast 2003-2005?) ratta esikust pööningule viia. Ma olin kuulnud, et kallimad amordid (konkreetsel mudelil siis RS SID Dual Air, 2tk) külma ei kannata.

[Siim1]

Tänud kõigile vastajatele!

[phoenix]

loodan, et -25 keegi sõitma ei lähe ka. -10 on kuskil see piir kus tasub enne sõitma minemist kolm korda mõelda.

Täna oli -10, sel talvel siis esimest korda.
Linna peal nägin vähemalt 4 talveratturit.
Minu pilt küll nädalatagusest ajast, kuid täna tavaliste pikkade rattariietega ja kerge primaloft pealisjopega metsas mütates higi lendas nagu keset suve