Jalgrattateemad meedias

[Jaagu]

Siin on tõsine küsimus Kaitseväele, et kas kõigi teenistusse astujate arstliku komisjoni tulemused on avalikud!? Või käis Martinson infovargil?

[indrek56]

Kas teeme toetusgrupi ära, "usume ausat noort ratturit!"?

[rai66]

Kahjuks on elu ebaõiglane. Paar aastat tagasi hommikusel ühissõidul sõitis punti sisse ja mulle tagant sisse mingi ülbe Vanka, kes oma süüd ei tunnistanud. Ja selle uurimise tulemusi mulle ei avalikustatud. Pole kordagi kanepit teinud, ega poolda. Aga antud artiklit ka ei poolda.

[SK]

Selge, et see värske lugu on põhjustanud kahju (sest sõna jõud on vägev), kuid ma näen siin pigem üldist probleemi, mitte ainult ratturite võtmes. Kas oleks olnud õige ka ülejäänud 8 nimed avaldada?
Kui rääkida jalgratturite maine kahjustamisest, siis ma näen, et olulisem jama kaasnes allpool viidatud juhtumiga, aga see miskipärast erilist furoori siin ei põhjustanud.

Mati, ebavõrdne olukord inimeste kohtlemisel on ja jääb, aga see ei vähenda iga patustaja koormust eraldi. Igal aastal avaldatakse ajakirjanduses positiivse A-proovi andnuid ilma B-proovi ootamata ja sportlase käest küsimata ja seda maailma tipus. Kahju tehakse, selge see, eriti neile üksikutele, kelle puhul on A-proov vigaselt võetud vms. Meie "poolsportlastega" on teine lugu: sõjaväes töötab hulk inimesi, kelle jaoks tuleks igasugused sportlaste eritingimused päeva pealt kaotada ja nemad saavad sellistest juhtumitest suure kondi hammaste vahele. Seega lasub igal spordiroodu priviligeeritul topeltvastutus, kas sportlaste eritingimused tulevikus kestavad või mitte. Mõnele tulevikumehele on spordirood elutähtis võimalus karjääri jätkata ja pole vahet kas see keeratakse pekki kellegi teise poolt alko, kanepi või muu keemiaga, millele sõjaväes reeglistikus kõigile arusaadavalt kohta pole.
Pruusi juhtum käsitleti sportlase enda osalusel avalikes kanalites väga kiiresti loogiliselt selge lõpuni, foorumi sepikutele ei jäänudki midagi lahata ja võimalust harrastusjuriidikaga tegeleda.

[Prommar]

Ei tasu sõnumitoojat(Martinson) peksta ega 5 aastat vanu (!) linke siia postitada, sest vahepeal on õiguspraktika kõvasti muutunud- laksu all autojuhid lähevad kõik aresti ja ei mingit kobisemist.

Üritaks ikka vahet teha niisama mingis joobes olemisel ja ainete/alkoholi mõju all sõiduki juhtimisel. Aed - aiaauk.

[KaupoR]

BBC vahendab Chris Boardmani arvamust rattakiivrite kasutamisest.

[siim_s]

Kaupo lingi puhul tuleb tähele panna, et jutt käib rattaga niisama sõitmisest, mitte spordist. Boardmani pikem teemakäsitlus: http://www.britishcycling.org.uk/campai ... reakfast-0

Igati mõistlik jutt.

[veloson]

Selle teemakäsitluse puhul ja üldse jalgrattateemadega meedias võiks just rääkida rattaga sõitmisest, mitte niisamaga rattaga sportimisest

[Mati]

Ajakirjanik ja aktiivne rattur Rivo Sarapik on üllitanud ühe julge arvamuse, millele ka mina alla kirjutan - http://www.aripaev.ee/arvamused/2014/11 ... luses-kaia

[MarttiM]

Ajakirjanik ja aktiivne rattur Rivo Sarapik on üllitanud ühe julge arvamuse, millele ka mina alla kirjutan - http://www.aripaev.ee/arvamused/2014/11 ... luses-kaia

Tundub, et mina elan justkui mingis teises Eestis. Erinevalt Rivost leian, et paljuski tulenevad ohtlikud olukorrad ratturite oskamatusest ennast autojuhtide kingadesse asetada. Mis on muidugi üllatav, sest enamik ratturitest on samas ka autojuhid. Üks liikluse põhireegleid on sujuva liikumise tagamine ja kui üritada rattaga linnas liikuda sel viisil, siis enda praktikas ohtlikke olukordasid ei meenugi. On rattureid, keda näikse huvitavad üksnes enda sujuv liikumine, sh kõik liiklusreeglid, mis seda kuidagi piiravad, näiteks foorituled, manöövri ohtuses veendumine jne, neile justkui ei kehti.

[tripp]

Üks liikluse põhireegleid on sujuva liikumise tagamine ja kui üritada rattaga linnas liikuda sel viisil, siis enda praktikas ohtlikke olukordasid ei meenugi.

Aga mulle meenub ja küllalt. Sõidad rahus oma rattarajal, ja siis võtab ees olev auto ilma mingi hoiatuseta koha pealt parempöörde teha - või avab kõrvalistuja ukse. Lisaks on ristmikud, kus on ratturi ja autoliikluse konflikt ristmiku disaini sisse kirjutatud. Kõik kohad, kus on hargnemine paremale ja rattur peab minema otse, on ohukohad.

Viimati rõõmustas mind foorisabas seisnud buss, mis ootamatult ukse avas ja üksiku reisija välja lasi. Kes mulle siis otse rattasse astus. Keegi ei saanud viga, aga üllatus oli suur. MIKS ta nii tegi?

[tarmo]

Tundub, et mina elan justkui mingis teises Eestis. Erinevalt Rivost leian, et paljuski tulenevad ohtlikud olukorrad ratturite oskamatusest ennast autojuhtide kingadesse asetada.

Tundub küll, et sa elad mingis teises Eestis. Ma käin hetkel rattaga tööl 3-4 korda nädalas, Tallinna kesklinnas. Trassil Männiku tee - Viru väljak on vast igal teisel päeval vähemalt üks väga ohtlik olukord. Põhjuseks samad asjad, mida tripp eelmises postituses nimetas. Lisaks nendele veel rattateele parkinud autod, millest peaks vasakult mööduma, kuid isegi aegsalt käega manöövriks suunda näidates saad "kauba peale" lahmaka signaali või püksisäärt silitava napika. Ja ma ei riku eeskirju, sõidan rattateel ja peatun fooride taga nagu autodki.

[dr Holden]

Ajakirjanik ja aktiivne rattur Rivo Sarapik on üllitanud ühe julge arvamuse, millele ka mina alla kirjutan - http://www.aripaev.ee/arvamused/2014/11 ... luses-kaia

Tundub, et mina elan justkui mingis teises Eestis. Erinevalt Rivost leian, et paljuski tulenevad ohtlikud olukorrad ratturite oskamatusest ennast autojuhtide kingadesse asetada. Mis on muidugi üllatav, sest enamik ratturitest on samas ka autojuhid. Üks liikluse põhireegleid on sujuva liikumise tagamine ja kui üritada rattaga linnas liikuda sel viisil, siis enda praktikas ohtlikke olukordasid ei meenugi. On rattureid, keda näikse huvitavad üksnes enda sujuv liikumine, sh kõik liiklusreeglid, mis seda kuidagi piiravad, näiteks foorituled, manöövri ohtuses veendumine jne, neile justkui ei kehti.

Kui sõita Harku metsas või Pirita metsas või siis kasvõi Lillepi ringil, võib tõesti mõttelõng viia sinna, et kõik on mõnus ja turvaline ning oleme juba Euroopa viie parima seas jne.
Sittagi ei ole, kui minna maanteele olelusvõitlusesse pääst autojuhtidega. Ja ei saagi olema enne, kui neid juhte ei sunnita nädalajagu mööda näiteks mööda Pärnu maanteed rattaga kesklinna sõitma....
Peale seda saavad nad aru!!!

[rivos]

Martti, osakamatud ja hoolimatud ratturid on teema (nagu ka libedad-lagased rattateeservad, arusaamatult/ohtlikult kulgevad rattarajad, massiline mobiili näppimine roolis jne, mis ka liiklemise turvalisust kahandavad), aga ma ei paneks neid teema fokuseerimiseks ühte patta. Niiehknii tahab igaüks neist erinevat lähenemist. Näiteks on arusaamatu, miks autoga liiklemisel nõutakse juhiluba ja sellele eelnevaid teste ning teooriatunde, aga veloga (millel liikleja on samas teistest õrnem) võib liiklusse sukelduda vabalt.

Muidu ma tahaks sinu maailmas elada, sest mul pole õnnestunud praktiliselt ühtegi korda rattaga sõitmas käia nii, et keegi seljas ei elaks. Nii, kui kuuled tagant autot lähenemas, hakkab süda lööke vahele jätma. See pole normaalne.

[tripp]

Näiteks on arusaamatu, miks autoga liiklemisel nõutakse juhiluba ja sellele eelnevaid teste ning teooriatunde, aga veloga (millel liikleja on samas teistest õrnem) võib liiklusse sukelduda vabalt.

Autojuhiload või vähemalt liiklusseaduse teooria-osa peaks tegelikult kohustusliku keskhariduse sisse kuuluma. Ma ei saa üldse aru, miks nende "tegemiseks" mingi eraldi süsteem on.

Ratta-oskuse võiks siis samuti keskhariduse käigus kohustuslikuna omandanda.

[rivos]

Ratta-oskuse võiks siis samuti keskhariduse käigus kohustuslikuna omandanda.

Hea mõte. Võimalus kehalise kasvatuse tund mitmekesisemaks ja huvitavamaks teha.

[KaupoR]

Pole me siin mingi isoleeritud saarele, samad probleemid igal pool. Brittide aktsioon

[v2lek]

Ratta-oskuse võiks siis samuti keskhariduse käigus kohustuslikuna omandanda.

Hea mõte. Võimalus kehalise kasvatuse tund mitmekesisemaks ja huvitavamaks teha.

Jah, ja siis saame meediast lugeda ahastusi, et "mis mõttes peame me lapsele jalgratta ostma lihtsalt selleks, et ta sellega kolm korda aastas sõidab", nagu praegu suuskadega pea iga talv tuima järjekindlusega hala läbi käib...

Aga liikluskoolitus keskasse ja/või kohustuslik jalgrattasõit kesklinnas autojuhilubade tegijatele (nagu libeda ja ökosõit) oleks asi küll. Üldiselt ega ennem ju aru ei saa, kui ise pole proovinud. Ehk peale seda vähemalt osadel silmad avanevad.

[MarttiM]

Minu filosoofia on pigem jalgratturina liikluses võimalikult sõidukijuhi keskme, st mh seda, et: hoidun tipptunnil tiheda liiklusega kohtadest; kergliiklustee olemasolul kasutan alati viimast; teen endast möödumise võimalikult lihtsaks, st sõidan võimalikult teepeenra ääres; sõiduteel sõidan nagu auto, sh ei tee paremalt möödasõite; ei sõida autodega võidu; jne. Ratturina üritan olla mõistlik ja "mitte enda õiguse" tagaajaja, millest saavad sageli alguse LÕ-sed.

Kindlasti ei olnud minu postitus kantud mõttest, et rattaga on ohutu liigelda. Liiga palju on juhtumeid, kus purjus või narkojoobes isik, kellegi kasti sõitis. Postitus oli tingitud sellest, et viidatud artikkli käsitlus tundus mulle kuidagi liiga ühekülgne. Linnaliikluses osalen pigem autojuhina ja sageli tekivad mul küsimused just jalgratturi tegevuse suhtes. Üldiselt on minu kindel veendumus, et sõiduteel rattaga sõitmine linnaliikluses on poolmõistlik tegevus

[Mati]

Üks ca 1.5 aastat vana lugu UK'st, aga intrigeeriv ikkagi - http://www.bbc.com/future/story/2013021 ... e-cyclists

[tripp]

Üldiselt on minu kindel veendumus, et sõiduteel rattaga sõitmine linnaliikluses on poolmõistlik tegevus

Aga KUS, kurat võtaks, siis sõitma peaks?
Kui ma tahan reaalselt ühest kohast teise saada?

(Mu muidugi trollin, vähemalt osaliselt, sest sellist üldist küsimust pole mõtet ei esitada ega sellele vastata. Mõnes kohas on rattateed (olgugi et LS neid ei tunnista), mõnes ratta-kõlbulikud kõnniteed, mõnes kohas pole aga sõiduteele alternatiivi. Kesklinnas näiteks rattateid pole ja kõnniteed on inimesi täis, kui seal rattaga sõidad, siis ainult sõidutee ongi. Võib muidugi võtta, et kesklinn ja ratas ei kuulugi kokku, ratas on spordivahend ja sellega sõidetakse võistlustel - mitte linnas. Kommunaalamet jagab seda seisukohta sajaga.)

[veloson]

rattaga sõitmine on poolmõistlik tegevus

Kommunaalamet jagab seda seisukohta sajaga.

Maanteeamet ja nii mõnigi instants on näiteks kahesajaga rattaga sõitmise poolt. Kas see tuleb mõnest kommunaalameti väljaütlemisest välja või tõlgendame siin tegusid?

[rivos]

V2lek, rattad-vahendid võib ka kool hankida.

Martti, mulle tundub, et me räägime siiski samadest asjadest - ratturist, kes on ise enda turvalisuse jaoks maksimaalse teinud ja käitub mõistlikult. Oskamatud ja hoolimatud pedaalijad on eraldi teema, mis vajab ka teistsugust lahendust.

Küll ei saa nõus olla sellega, et linnaliikluses ei peaks rattaga tee peal sõitma. Teed on ühiselt kasutamiseks ja kõik ei taha auto, bussi või ka rattaga sõita. Kultuur aga võiks võimaldada turvaliselt liigelda sellega, mis sobib, kuniks tagatud sujuvus ning üksteisega arvestatakse.

[tripp]

Maanteeamet ja nii mõnigi instants on näiteks kahesajaga rattaga sõitmise poolt. Kas see tuleb mõnest kommunaalameti väljaütlemisest välja või tõlgendame siin tegusid?

Tegudest. Aga selle üle on FB rattagruppides nii palju jauratud, et siin kordamine oleks teema risustamine.

[elar]

Auto vs jalgratas teemade vahele ka midagi rõõmsamat.

http://www.jalgrattakool.ee/fotopostitu ... artin-loo/

[wagner]

Jalgrattaga lõunapoolusele, mõeldud tehtud:

http://www.ohtuleht.ee/657112/jalgratta ... nud-tappa-

[raulk]

Astana litsentsi teema uuesti laual

http://www.cyclingnews.com/news/uci-req ... ur-licence

[Jaagu]

UCI pressiteade ka

http://www.uci.ch/pressreleases/the-uci ... m-licence/

[M785]

http://sport.delfi.ee/news/jalgrattaspo ... d=71012205

Mitte just kõige ilusam vaatepilt...

[indrek56]

Tasakaalustamiseks natuke teise nurga alt ka teateid ratturite tegemistest:
http://tallinncity.postimees.ee/3123659 ... tur-lahkus
Tunnistage üles!

[wagner]

Issand, sa näed aga ei mürista:

Kui rattal (rehvil) on märge 24 tolli, siis see vastab 24-tollisele raamile.

http://tarbija24.postimees.ee/3134335/l ... tud-tollid

[erikr]

APPPIIII !!! Vabandage väljendust kuid see on uskumatu möga, mida uudisteportaalikene postitab.http://tarbija24.postimees.ee/3134335/l ... tud-tollid

<< tsitaat copy-paste 26. 03. kell 00:30 Postimehest >> «Hakkasin lapsele ratast ostma ja sattusin segadusse, mõnel rattal on tolli mõõt rehvi peal, teisel raamil. Mida need mõõdud tähendavad? Kui ratta poes soovitati koolieelikule 20tollist ratast, siis kas jutt käis raami- või rattamõõdust? Milline mõõt on ratast ostes olulisem, kas raami või ratta oma?» küsib lapsevanem.

Vastab Rein Lauk firmast A&T Sport.

Kui rattal (rehvil) on märge 24 tolli, siis see vastab 24-tollisele raamile. Samamoodi on 12-, 14-, 16- ja 20tolliste ratastega jalgratastel. Erinevad raami suurused tulevad mängu alates 26tolliste ratastega jalgratastel. Vastavalt siis S, M, L ja XL raami suurused. <<tsitaadi lõpp>>

Kuna ma ninapidi juures ei olnud, on veidi keeruline anda üldistatud soovitust - kas ärge uskuge Postimehe nõuandeartikleid või ärge ostke rattaid A&T Spordist. Ise sõidan 19 tollise raamiga rattaga, millel 29 tollised rattad all. Ja naisel 17 tollise raamiga, millel 26 tollised rattad. Ja tütrel 16 tolliwse raamiga 26 tolliste ratastega. Vee segamiseks veel niipalju, et mu maanteerattal on 56 cm raami puhul 28 tollised rattad.
Pole muidugi välistatud, et hommikuks on veast aru saadud ja teksti korrigeeritud.

[peetersch]

Ma olen küll Reinult seni vaid asjalikku nõu saanud. Sellist soga pole tema suust varem kuulnud. Ma arvan, et Rein vastas õigesti, aga kuna õige vastus oli ajakirjaniku arvates liiga pikk ja keeruline, siis otsustas selle ise lühidalt kokku võtta ning seda kahjuks ebaõnnestunult.

Kui rattal (rehvil) on märge 24 tolli, siis see vastab 24-tollisele raamile.

http://tarbija24.postimees.ee/3134335/l ... tud-tollid

[Kuldar]

sügavalt kaldun arvama "tõlke"raskusi
vastuse sisu võis olla selline, et lasteratastel on raami suurus vastavuses jooksude läbimõõduga ja alates 26" tulevad mängu erinevad raamisuurused vastavalt kasvule.

[mart]

Viru-Nigulast pärit Kaspar Peek lõi ettevõtte KP Cykler maailma rattamekas Taanis.
Märtsist on ühisrahastusplatvormil Kickstarter hoogu kogumas eestlase loodud jalgrataste projekt KP Cykler. Rataste juures on kasutatud nutitelefoni tehnoloogiat, et muuta omanikutuvastus lihtsamaks kui varem.
https://www.kickstarter.com/projects/82 ... nnovations

[indrek56]

tervisejuttu meestele: http://tervis.postimees.ee/3154965/jalg ... -tagajargi

[dirigent]

tervisejuttu meestele: http://tervis.postimees.ee/3154965/jalg ... -tagajargi

Ohh mis ma ütle selle peale.et elada on ikka ohtlik võib ära surra

[marguss7]

tervisejuttu meestele: http://tervis.postimees.ee/3154965/jalg ... -tagajargi

Huvitav mida näiteks Jens Voigt selle jutu peale arvab (kuue lapse isana)

[Henno]

tervisejuttu meestele: http://tervis.postimees.ee/3154965/jalg ... -tagajargi

Vana jalgrattur meenutab - "Mäletan, kui oli noor, siis oli mul kogu aeg kõva, pidin lausa kätega alla suruma"
- "Aga nüüd?"
- "Ei ole enam kätes seda jõudu"

[Henno]

http://online.liebertpub.com/doi/full/1 ... .2014.0012

Background: Cycling is a popular sport among men. Despite its health benefits, fears have been raised regarding its effects on erectile dysfunction (ED), fertility, and on serum prostate-specific antigen levels. This study aimed to examine associations between regular cycling and urogenital abnormalities in men.

Methods: A cross-sectional population study of 5,282 male cyclists was conducted in 2012–2013 as part of the Cycling for Health UK study. The data were analyzed for risk of self-reported ED, physician-diagnosed infertility, and prostate cancer in relation to weekly cycling time, categorized as <3.75, 3.75–5.75, 5.76–8.5, and >8.5 hours/week.

Results: There was no association between cycling time and ED or infertility, disputing the existence of a simple causal relationship. However, a graded increase (p-trend=0.025) in the risk of prostate cancer in men aged over 50 years (odds ratios: 2.94, 2.89, and 6.14) was found in relation to cycling 3.75–5.75, 5.76–8.5, and >8.5 hours/week, respectively, compared to cycling <3.75 hours/week.

Conclusions: These null associations refute the existence of a simple causal relationship between cycling volume, ED, and infertility. The positive association between prostate cancer and increasing cycling time provides a novel perspective on the etiology of prostate cancer and warrants further investigation.

[tripp]

Üleeilse Paris-Roubaix kohta on päris hea artikkel Telegraafis.
http://www.telegraph.co.uk/sport/others ... cling.html

Näiteks on seal sihuke video aastast 1937, Paris -- Nice:
https://www.youtube.com/watch?v=59iDYFlOgUo

[Mati]

Reede õhta läheb siis andmiseks, või loodetavasti ikka ei lähe ja asi on konstruktiivne. Aga ärev teema ikka ...
Reede õhtul ETV2-s: kes rattavõistluste rivaalitsemisest võidab, kes kaotab? http://sport.err.ee/v/suurmeistrid/0886 ... ed9f55f3e0

[riho]

Hea uudis Astana litsentsi asjus

[wagner]

Pikalt ja põhjalikult Indrek Rannama tegemistest - Taaramäed aidanud teadlane paneb jalgratturid millimeetri pealt õigesti sõitma:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=71285439

[Genry]

Suurmeistrid ETV2-s - Samsung Cup ja MTBEST teemadel - http://sport.err.ee/v/suurmeistrid/fb47 ... 4d1385e961

Ja Tõnissaare lõik - http://sport.err.ee/v/suurmeistrid/d20d ... bfbc53a57a

[veloson]

MTBest ja Estonian Cup http://sport.err.ee/v/suurmeistrid/d20d ... bfbc53a57a

Pange siis kõrva taha, head foorumlased, et ühe korraldaja sõnul ei edene kõik koostöösammud selle pärast, et foorumis kirjutatud sõnad teevad haiget!

[Henno]

http://sport.postimees.ee/3168723/just- ... -lopp-kaes

ei saa lugu täies pikkuses lugeda, aga nagu ma aru saan, siis on see palju vastakaid arvamusi tekitanud ... kuni sinnamaani, et mõned süüdistavad Jaan Kirsipuud vingumises

[Nivek]

Just sai hoo üles, kui ongi lõpp käes21
Veidi vähem kui kuu aega tagasi lendas Jaan Kirsipuu Pariisi. Kuigi kohustust selleks polnud. Aga üks Eesti asi tahtis ajamist. Pariisis rentis ta kümneks päevaks Nissan Pulsari ning sõitis sellega edasi Belgiasse.

Arvestades, et Kirsipuu maksis nii lennupiletite kui autorendi eest oma säästust, liigituks see pigem puhkuse- või huvireisiks. Aga tegelikult oli see võistlus- ja tööreis, millele Eesti hiljutine kuulsaim rattaproff omast taskust peale maksis.

Kirsipuu on võtnud eelmise aasta lõpust koos teise eksprofi Rene Mandriga nõuks vedada lihtsalt heast tahtest Eesti U-23 rattakoondist, et aidata noortel meestel valmistuda tänavuseks hooajaks ning koguda kevadistel võistlustel võimalikult palju Rahvuste karika ja UCI punkte, mis aitaks tuua kutseid aasta teise poole tähtsatele jõuproovidele, sealhulgas noorte Tour de France’iks kutsutavale Tour de l’Avenirile ja sügisesele MMile. Ent oludes, kus Eesti spordis raha napib, pole muud võimalust, kui panustada eesmärkide täitmiseks mitte lihtsalt oma aega, vaid ka oma raha. Ehk teisisõnu: võtad vabatahtlikult ülesande, maksad selle täitmisele peale.

Kirsipuu on aasta algusest 19–23-aastaste Eesti rattakoondise heaks eraldanud oma arvelt ligi 5000 eurot. «See on puhas enda fanatism ja meelelahutus pärast kahte aastat Astanas,» tunnistab Kirsipuu. «Tegin Belgias poistega trenni, sidusin meeldiva kasulikuga. Raha kulumise pärast ma ei põe.»

Kirsipuu ja Mandri ennastsalgav töö on läinud asja ette. Eesti 13-liikmeline U-23 koondis esines kolme nädala kestel Belgias peetud võistlustel sedavõrd hästi, et kõik eesmärgid said täidetud ning uksed suve ja sügise tähtsamateks võistlusteks, kuhu pääseb üksnes kutsetega, on valla – minge vaid kohale ja startige.

Aga ei saa. Pole võimalik.

Siinkohal ähvardab Eesti rattalootuste edutee järsult katkeda.

Loominguline köögitöö

See on üksjagu kurioosne – või vähemasti muinasjutuline –, et Eesti noorte rattakoondis on kevadeks nii kaugele ja kõrgele jõudnud, Rahvuste karika edetabelis koguni seitsmendaks. Sest nagu tõdeb rattaspordis paksust ja vedelast läbi käinud Kirsipuu: Prantsusmaal ei teeks keegi sellise koormusega tööd, nagu on teinud Eesti rattakoondist aidanud mehed.

Ja teinud mitte üksnes tasuta, vaid oma vabast ajast.

Koondis üüris kolmenädalaseks võistlusreisiks Belgias vanast hobusetallist ümberehitatud maja, mille söögiruum oli ühtlasi mehaaniku töötuba ning massaažikoht asus teise korruse koridoris. Kuna meeskonnal kokka pole, jäi toidu valmistamine esialgu massöör Martin Puusepa ülesandeks. Aga sööki vaaritades oleks ta jõudnud pärast võistlusi massaaži teha kõigest kolmele sportlase. Vaja olnuks teha kuuele-seitsmele. Nii otsustas koka põhikoormuse võtta enda õlule Sander Maasing – rattaliidu kommunikatsioonijuht, kes lisaks täitis autojuhi kohuseid –, et anda Puusepale rohkem aega tema põhitööks.

Häda oli selles, et elamises polnud nii mahukaid potte-panne, nagu arvukale ratturite seltskonnale söögi tegemiseks vaja. Suurimas pajas, mis õnnestus hankida, kulus gaasipliidil ainuüksi vee keema ajamiseks kolmveerand tundi. Kuna liha praadimine pannil oleks võtnud veelgi kauem aega, otsustati seda teha õues grillides.

Poes käisid Maasing ja Puusepp kahe suure käruga paar korda nädalas. Enne arvutasid välja vajalikud toidukogused ning koostasid ostetavast pika nimekirja. Kuna rahaga polnud priisata, tuli toiduainete kvaliteedi osas teha mõnelgi korral järeleandmisi, tunnistab Maasing, endine rattur. «Õnneks ratturi elukool aitas,» lisab ta. «Olen kuus aastat Prantsusmaal üksinda elanud ning pottide-pannidega kursis.»

Pikimaid päevi tegi koondises mehaanik Ahto Puu, kes alustas rataste putitamist hommikul kell kuus ja lõpetas enamasti pärast keskööd. Kui viimaks voodisse heitis, ei tulnud üleväsimusest sageli tükk aega undki. Esimesel nädalal ei saanud ta kordagi üle viie tunni magada. Tekkis kurnatus, tunnistab ta. «Vahel kiilus juba mõte kinni,» meenutab ta rataste remontimist, «jäin uimase peaga vahtima, et mis nüüd peab tegema.»

Alalõpmata tuli keerulistest olukordadest nuputada väljapääse. Puu oli küll Viljandi kauplusest Velo&Moto, kus ta töötab mehaanikuna, võtnud pappkarbis kaasa tuhande euro eest varuosi, aga neist ei jätkunud – nimelt kulges enamik võidusõite Belgia kitsastel ja auklikel munakivisillutisega teedel, kus varustus oli kiire purunema. Näiteks Norman Vahtra sõitis ühes löökaugus nii esi- kui tagajooksu puruks. Edasi tuli tal läbi ajada trennijooksudega.

Tasuta tööjõud

Mõnedki Eesti ratturid, kinnitab Mandri, koondise spordidirektor, kandsid purunenud varustuse tõttu rohkem kui tuhandeeurost isiklikku kahju. «Me ei suuda seda neile kinni maksta,» tunnistab ta. Kogu meeskonna tehnikaeelarve küündis vaid tuhande euroni.

Sedasi tuli pahatihti käia Belgia rattamüüjatega kauplemas. Mandri meenutab, et pidi kulutama mitme kaupluse ust, enne kui leidis poodniku, kes soostus soovitud jupi hinna 300 eurolt langetama 200-le. Ja ainuüksi selleks, et leida Aksel Nõmmela rattale tagumise käiguvahetaja link, tuli tervelt kaks tundi autoga ühest poest teise sõita.

Massöör Puusepa, samuti endise ratturi tööpäevad ei jäänud sugugi lühemaks kui mehaanik Puul. Ta alustas kella seitsme ajal sportlastele hommikusöögi valmistamisega ning lõpetas nende lihaste eest hoolitsemisega pahatihti pärast südaööd.

Lääne-Euroopa riikide meeskondadel, täheldas Mandri, jagus igal võistlusel startinud kuue sõitja peale vähemalt kaks massööri, aga Puusepp pidi end jagama 13 sportlase vahel. Samuti oli paljudel meeskondadel abiks vähemalt kaks mehaanikut, Eesti koondisel ainult üks. Kusjuures ei Puu ega Puusepp saanud oma abi eest palka; neile oli tasuks vaid päevaraha.

Nii minimalistliku abiväega on Belgias, kus keerulised ja kitsad rajad nõuavad võimalikult suuri taustajõude, raske konkurentsis püsida. Eesti koondist aitas Belgias elav ja autovaruosade logistikakeskuses töötav Andrus Rikkas, endine trekisõitja. Tema BMW X1st sai mitmel võistlusel meeskonna saateauto, ilma et ta oleks oma panuse eest pennigi kompensatsiooni saanud. Õigemini maksis ta peale, nagu Kirsipuugi. Teiseks saatemasinaks oli Silberautolt renditud universaalkerega C-klassi Mercedes. Varustuse vedamiseks vajaliku väikebussi oli koondis saanud märtsis Euroopa Jalgratturite Liidu kingitusena. Prantsusmaa koondisel seevastu oli ainuüksi busse tervelt kolm.

Sellegipoolest, hoolimata vähestest võimalustest, pingelistest tööpäevadest ja kitsastest oludest, valitses asjaosaliste üksmeelsel kinnitusel meeskonnas entusiastlik meeleolu. «Tehti tohutu hulk tööd, aga tehti hea meelega,» lausub Mandri. «Kõik olid rõõmsad.» Puusepp lisab: «Meeskond oli väga professionaalne, kõik pingutasid maksimaalselt.» Isegi sportlased lõid käed külge, kui oli vaja majapidamistöödes aidata, kinnitab Maasing. «Kõike sai tehtud vennalikult ja kokkuhoidvalt, printsessi ei mänginud keegi,» sõnab ta.

Entusiasm pole lõputu

Mehaanik Puu võttis Belgiasse Eesti koondisele appi minemiseks koguni puhkuse. Ta teab, et naine kortsutab selle peale kulmu, kui ta rattaspordi tõttu kodunt pikemaks ajaks taas ära läheb – ta on teinud seda juba 16 aastat –, sest ega see ju leiba lauale too. «Oleks ma poissmees, siis väga ei põeks, võtaks asja rahulikult,» tunnistab ta. «Aga mul on kolm tütart.»

Kuid enda ohverdamisest ja entusiasmist, ükskõik kui suurest, nüüdisaja tippspordis ei piisa. Kirsipuu ütleb otse, et selline süsteem, mis toetub üksikute fanatismile ja vabatahtlike abile, jätkusuutlik olla ei saa. Reaalne elu tõestab seda kohemaid: Eesti U-23 koondisel jätkub seni toetajatelt kokku saadud 35 000 eurost lähiajal Karpaatia ja Aserbaidžaani tuuril osalemiseks, ent seejärel saab raha lihtsalt otsa. See tähendab, et kõik need võistlused, millele pääsemise nimel sai talvel laagrites ning nüüd kevadel Belgias vaeva nähtud, jäävad praeguse seisuga ära. Lisaks Tour de l’Avenirile jääb Eesti koondisel startimata võidusõitudel mujal Prantsusmaal, Itaalias ja Ungaris.

«Inimesed on vaeva näinud, karussell on saanud väga hea hoo sisse, poiste vormikõver läheb üles, aga nüüd jääb asi poole pealt katki,» kahjatseb massöör Puusepp.

«Eesmärk oli sportlasi arendada, anda poistele maksimaalsed võimalused,» lausub Mandri. «Aga tühja sai [võistlustel] käidud...»

Mandri lubab abistada U-23 koondist seni, kuni endal toiduraha jätkub. Siiamaani on ta Eesti meeskonna eestvedaja tööd teinud oma ratturikarjääriga kogutud varude arvelt. «Olen tahtnud Eesti rattasporti arendada, sest paljude sporditee katkeb juuniorieas,» seletab ta. «Klubid ei suuda neid siis enam toetada ja ka vanemate rahakott saab tühjaks. Tuleb minna kas Prantsusmaale või spordiga lõpetada. Prantsusmaal ise hakkama saada on raske ning karjäär jääbki pooleli.»

Siinkohal ähvardab pooleli jääda ka Eesti rattaspordi järelkasvu just ülemäge minema hakanud käekäik. Sest Mandri, meeskonna hing ja pea, tunnistab, et tasuta töötamist ta endale enam lubada ei saa. Tal on suus inglise, prantsuse ja saksa keel, kogemus meeskonna juhtimises, turunduses ning müügitöös. Ta on hakanud ringi vaatama, kuhu temasugust võidaks ametisse soovida.

Üksikud abilised

Eesti U-23 rattakoondist on selleks hooajaks rahaga toetanud:

Erkki Raasuke ja LHV 10 000 eurot

Rand ja Tuulberg 15 000 eurot

Jetoil 10 000 eurot

[T6nu]

No sorry, aga minu meelest on see artikkel küll selline, et "potid on liiga väikesed ja isegi nendega läheb kolmveerand tundi, et vesi keema läheks".

[Maarek]

No sorry, aga minu meelest on see artikkel küll selline, et "potid on liiga väikesed ja isegi nendega läheb kolmveerand tundi, et vesi keema läheks".

Mis nad siis valesti ütlesid?
Kui iga Eesti noorjalgratturi tippu jõudmine on tema enda asi ja kogu pull käib vanemate rahakoti pealt ning alaliidu poolne toetus sisuliselt null, siis on ikka sitt seis küll ja jõuame üsna pea olukorda kui keegi isegi ei viitsi isegi enam üritada.