Filter Maanteekarikasari 2015

[Jats36]

Esimesel ringil Keila-joa suunas oli vist mingi suurem õnnetus- rattad vedelesid teel ja üks kodanik lebas liikumatult teest kaugel rohul. Nägi keegi lähemalt mis juhtus?

[Cresent]

Taaskord oli üks väga lahe üritus. Nagu traditsiooniliselt sai osaletud väiksel ringil ja treeninggrupis ning seekord oli (ilmselt külmast) keskmine kiirus suurem (ca 28km/h) ja grupp oli ka oluliselt suurem kui varasematel sõitudel. Lisaks olid ka treeninggrupis rattakooli kasvandikud, kes väga südikalt püsisid samas grupis kuni lõpuni, aga neid küll lõpuprotokollis ei näinud, seega nad ilmselt tegid lihtsalt treeningut seal, aga suuremas grupis on ikka väga mõnus sõita.
Tasapisi hakkab ka endal vorm tekkima esimest korda 37 eluaasta jooksul ja seekord tundsin esimest korda piisavalt jõudu (tavaliselt on suht algusest kuni lõpuni kannatamine), et võiks vahepeal gruppi vedada (pidasin vist ca 4km vastu ja siis andsin järje jälle kogenenumatele) ja siis lõpus ka lõpuspurti teha.
Igatahes hoolimata sellest, et suu oli sodi täis ja hammaste vahel krigises, oli väga vahva sõit.

[mi.re]

Esimesel ringil Keila-joa suunas oli vist mingi suurem õnnetus- rattad vedelesid teel ja üks kodanik lebas liikumatult teest kaugel rohul. Nägi keegi lähemalt mis juhtus?

Tõsisemate tagajärgedega kukkumisi minu kõrvu eile Tabasalu ürituse osas jõudnud pole. Olid küll paar pindmisi marrastusi tekitanud kukkumist, kuid et keegi oleks vajanud tõsisemat arstiabi kui vaid puhastamine ja plaasterdamine, minu kõrvu jõudnud pole. Hea meel oli tõdeda ka seda, et üle freesasfaltpuru saadi finišisse turvaliselt ilma kukkumisteta.

[krispoiss]

Infoks kõigile homse Tabasalu Filtri osalejatele. Pikemat aega on jutuks olnud Klooga maantee remont, mistõttu on kaalumisel olnud ka alternatiivtrassi kasutamine. Hetkel siiski langes liisk tavapärase trassi kasuks - võistlus toimub ESIALGSEL rajal.

Remonditav trassiga kattuv 900m pikkune lõik on eile õhtuse seisuga kogu laiuses freesasfalti puruga kaetud, ära silutud ning kinni rullitud. Lisasin ACA Facebooki ka mõned eile õhtul tehtud pildid raja olukorrast: https://www.facebook.com/aerobikecyclingagency.

Stardist liikuma hakatses sõidetakse problemaatulise teelõigu piduliku stardi vormis, tehniline start antakse raja 4. kilomeetril peale teeremonti. Finišisse tulles jääb see teelõik vahemikku 3,9-3 km enne finišit.

Kokkuvõttes näib tee seisukord siiski sedavõrd rahuldav, et see on märksa turvalisem kui meeletu liiklustihedusega Paldiski maanteed hõlmav alternatiivtrass.

Väga õige otsus! Kiidaks väga korraldus (sildid, märgistus, tublid vabatahtlikud!), vaatamata kõigele (vihm, teeremont, mis keskmisest rohkem kilkeid põhjustas ) suurepärane üritus!

[gliff]

Lühikesel sõidul oli kuskil 11. km. paiku peagrupis kukkumine, kus osales päris palju rahvast ja rattaid- rattureid kogu tee ulatuses laiali + teepeenral lisaks.
Endal õnnestus pidama saada napilt.

[mi.re]

Lühikesel sõidul oli kuskil 11. km. paiku peagrupis kukkumine, kus osales päris palju rahvast ja rattaid- rattureid kogu tee ulatuses laiali + teepeenral lisaks.
Endal õnnestus pidama saada napilt.

Lugedes foorumites liikuvaid kukkumiste kirjeldusi, siis tekib küsimus, et kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes rattavõistlustelt terve nahaga oleks pääsenud? Sageli on kukkumiste kirjeldused umbes sellised: "Äkkitselt kostis üüratut raginat. Rattaid ja mehi lendas kümnete kui mitte sadade kaupa igasse ilmakaarde. Raamid ragisesis, kondid murdusid, verd voolas mööda asfaldit ojadena. Karjeid oli kuulda ilmselt kilomeetrite taha ning maas lamavate meeste korin oli õõvastav. Ise pääsesin seekord kergelt, vaid lahtine reieluu murd, hambad väljas ning ajurebend. Pooled kukkujatest pole aga senini koomast ärganud."

Härrad ja prouad ratturid, üldise rattasõidu imago huvides palun jääge ikka kukkumiste kirjeldamisel objekttiivseks. See, kui pundis on kukkumine ning punt end kogu tee laiuses seisma pidurdab, ei tähenda kohe, et olukord eelkirjeldatud õuduste jada oleks. Enamasti ei ületa kukkujate arv ka grupikukkumiste puhul paari-kolme ratturit. Ülejäänud panevad halval juhul vaid hetkeks jala maha ning jätkavad koheselt sõitu. Võin teile kinnitada, et kõigi raskemate kukkumiste info jõuab peale üritust ka minuni. Tabasalus sellist infot mulle ei raporteeritud, mistõttu julgen oletada, et suuremat meditsiinilist abi kui ehk põlvede, ja puusade plaasterdamine, keegi ei vajanud.

[gliff]

Kas keegi rääkis vereojadest ja koomast? Kuulsin hiljem, et kõik kukkumises osalejad peale ühe olid edasi saanud sõita, aga see ei tähenda, et midagi ei juhtunud.
Milleks hakata hämama ja veiderdama, nagu poliitikas ja eitada, et miskit üldse toimus?
Juhtub ikka ja väga hea, et mitte miskit tõsist seekord.
Aga kuidas seda objektiivsemalt kirjeldada? Tõesti mul polnud aega täpselt kokku lugeda, kui mitu inimest selles osales ja mitu protsenti tee laiusest oma alla võtsid rattad ja kui mitu inimesed.
Tean, et rajal toimunust jõuab info Teieni, aga ega kindlasti kõik ei tule oma marrastusi esitlema.
Igatahes loodame, et Kukkumisi oleks vähe ja kõik jõuaks kenasti kui mitte finišisse, siis vähemalt koju.

Edu edaspidiseks ja jõudu selle vankri vedamisel, sest tegu on ikka väga tänuväärt ettevõtmisega, mida tõestab ka osalejate arv

[Prommar]

Küllap said ise ka aru, et Mihkel keeras meelega vinti üle oma kirjeldusega.
Aga mis sunnib esimese asjana uurima kukkumiste kohta, mitte näiteks seda, et kuidas teistele sõit meeldis jne?
Olen Mihkliga nõus, et pidev selline rõhuasetus jätab pika peale mulje, nagu maanteevõitlustel lakkamatult kukutaks.

[gliff]

Polnud esimesena Kiideti sõitu ja räägiti rajast, aga ju neid teemasi ei panda siis tähele.
Oli lihtsalt küsimus ja andsin nii palju infot, kui oskasin ja tõesti ma ei sa aru, miks sellest nii suurt numbrit teha.
Ja seda ei sa ju ometi maha salata, et jalgratavõistlustel esineb kukkumisi.
Pigem peaks mõtlema seda, kuidas panna rahvast natukene vastutustundlikumalt sõitma. See on ju loomulik, et ees pundis possa pärast võideldes vahel veidi nihu miskit läheb, aga kui kuskil taga grupis seljataha vahtides teisele peale vajub keegi, siis selline asi on lihtsalt masendav.

[Genry]

Minu arust see teema sarnane roolijoodikutega. Ei ole et olukord on halb kui 50 prossa osalejaid siruli on. Olukord on halb kui kasv6i per etapp 1 kukkuja on. Kust ma tean kindel olla et see 1 ei ole mina jargmine kord. Ma ei 6huta kedagi ega midagi vaid ytlen oma arvamuse, et ma ei julge aastaid juba maanteel v6istelda. Ma ei ole elukutselt jalgrattur ja ei saa lubada endale selliseid ettearvamatusi nagu need on jalgratta v6istlustel tekkivad olukorrad. On ka neid, kelle jaoks see just ongi peamine adrenaliin. Tean isegi, et olen trygija tyyp ja ei karda 6lgapidi koos olla, seega on ohutum end proovile panna MTB s6itudel. Seal ei ole kiirused nii suured ja maapind nii k6va, sellegipoolest on ka sellest aastast pysivad armid taaskord saadud.
Mind peletab eemale eelk6ige populism, et tule vaata meil 500 osalejat pikal distantsil jne. Pysida 50kmH suures pundis on igale ratturile j6ukohane. Isegi too easy enamus ajast. Seega ongi yks s6elumine tagant ette ja nii ringiratast.
Minu silmis head abivahendit ei ole et ohtlikke olukordi ennetada. Ilmselt viitstardid oleks esimene variant aga siis grupis6idu laiskadele kaotab v6istlus igasuguse m6tte. Isegi kui oleks pikkade t6usudega radasid siis ka neil yldjuhul kiirus ikka 40 plus, seega ka seal tuule effekt nii suur ja gruppe ei eralda. Ja kui ka eraldaks, siis peale t6usu meil ikkagi jalle lage maa ja tugev tuul - midagi yksi seal ara ei tee. Kui vaadata kasv6i Kangerti ja Reinu tulemusi Eestis siis nemadki lokusvad suures pundis nagu francil jms..ei ole neilgi v6imu panna sajase grupi ees eraldit vastu tuult.
aga igaljuhul kihvt et sellised sarjad toimuvad ja osalemine on popp. Oma lapsed loodan peagi ikkagi mnt klubisse kirja panna enda mnt s6idud jatan minevikku.
Ps, minu jaoks erandid on Lauri Aus GP ja seeniorite EMV. Ei tea kas raskemad rajad v6i yhtlasem kontingent aga need s6idud on ka seestpoolt kogetuna ohutumad.

[guidomukk]

See on veider et maanteesõidu ja kukkumise vahele pannakse võrdusmärk. Tundub et ka üks kukkumine ükskõik mis maanteesõidus on liiast ja paneb lumepalli taas mõnuga veerema. Kui ei kukutagi siis mõeldakse see välja.
Tabasalu suguse sõidu puhul ei ole minul küll erilist hirmu et mind maha tõmmatakse..170 ratturit kes sinna pikale sellise koera ilmaga söendasid minna olid kõik korralikud sõitjad. 50km/h tunnis küll kõik lõdvalt ei jaksa sõita. Mina mitte..usun et sellise tempoga paarikümne kilomeetriga grupist tükid taga..või siis esimesel Türisalu tõusul.
Grupis (20-30) sõitjat..käituti ääretlt viisakalt ja lugupidvalt teiste sõitjate suhtes. Esimeses kurvis pidureid proovides ..sain aru et need vist täna eriti ei aita ja jääb vaid loota et mõistlik sõit tuleb. Ja ega pidanudki neid eriti näppima (kuigi näpud olid sisseõppinud harjumusest valmis). Statistikat vaadates on enamus kukkumiste põhjuseid lihtsas kohas tehtud lohakuse viga.
Mis seal ikka hoidkem silmad sõites lahti ja arvestagem teistega..see tuleb elus eneses ja ka autoga sõites kasuks. Kohtume rajal.
P.s. ma pole kusagil rohkem näinud "laipu" kui Tartu sügisesel rattamaratonil.

[mi.re]

Olen eelkõnelejatega nõus, et ega midagi maha salgama ei pea ning seda polegi iial soovinudki teha. Lihtsalt minu meelest keskendutakse liialt palju sõitude järgselt kukkumiste kirjeldamisele, kusjuures iga edasi rääkiv lüli lisab juhtunule omajagu vürtsi juurde. Tulemus ongi see, et paljud ratturid ei julge enam maanteesõitudele minna, kuivõrd on loodud imago, et see hästi ei lõppe.

Jättes nüüd koerailma tõttu tagasihoidlikumaks jäänud Tabasalu sõidu kõrvale, siis keskmisel Filter Maanteekarikasarja etapi on kahe distansti peale kokku ca 500 startijat. Keskmiselt on igal etapil ka üks-kaks kukkumist, mille kummagi kukkujate harv ületab üsna harva 2..3 ratturi piiri. Kukkujate vigastused piirduvad enamasti pindmiste nahavigastusega, tõsisemaid traumasid, näiteks luumurru, saavad hooajas mitte rohkem kui paar-kolm ratturit. Seega kukkujate hulk osalejate arvuga võrreldes jääb enamasti 1% kanti; pikemat ravi nõudvate vigastatute hulka tuleks mõõta aga promillides, mitte enam protsentides.

Mul puudub küll vastav statistika maastikusõitude kohta, kuid sisetunde põhjal julgen väita, et maastikusõidus on kukkujate ja vigastuste protsent pigem kõrgem kui madalam. Erinevus on aga selles, et maastikusõidus kukutakse reeglina üksinda või pisikeses pundis kuskil metsa vahel - pole nägijaid ja edasi rääkijaid. Kui aga maanteel juhtub kukkumine, siis on see reeglina suures pundis, kus paljud seda näevad ja kuulevad - sealt need õudusjutud liikvele lähevad. Minu meelest võib siin natuke tuua ka paralleeli autotransport vs lennutransport. Statistilislet on lennutransport kordades ohutum, kuid ometigi kardab lendamist märkimisväärselt suurem hulk inimesi kui autosõitu.

Jah, olen nõus, et riske peab hindama ning kuivõrd inimeste riskitaluvus on erinev, siis ei pruugi maantee grupisõit tõesti kõigile sobilik ala olla. Samas ekstreemspordiks seda liigitada poleks minu meelest õige. Ainult kukkumistele keskendudes loome lihtsalt oma lemmikalale põhjendamatult negatiivse varjundi.

Mõistagi pole kukkumiste eksponeerimine aga ainult foorumite praktika. Ka üleüldine meediakajastus kõnnib sama rada. Üldiselt peavoolu meedia ei tavatse meie pressiteateid väga avaldada ning ETV spordiuudiste künnist pole me Filter sarjadega juba 2 aastat ületanud - alati kui ühendust võtan on "just hetkel" väga väga olulised suurvõistlused kusagil maailmas käsil ning korv-, jalg-, käsi ja võrkpall eetri hõivanud. Samas piisas vaid eelmisel aastal Tabasalus kahe seeniorsportlase kõigi silmade all finišijoonel kukkumisest, kui postimees.ee avalehel oli päeva peauudisena kukkumisvideo üleval. Analoogse meediakajastuse osaliseks sai minu hinnangul ka tänavune Tartu Rattaralli. Pole siis ime, et maanteesõidule on külge jäänud üks suur verevalamise kuvand.

[gliff]

Imestan ise ka, et nii suure osalejaskonnaga sari (ka. tempokas) meedias mitte kõige vähematki kajastamist ei leia.
Maratonid saavad ikka väikse veeru igas suuremas uudisteportaalis, aga maantee sõidud on nagu mingi paha nähtus, millest väga ei räägita. TRR ongi vist ainus harrastajate sõit, mis leiab suuremat kajastamist.
Osalejaid mahuks kindlasti ju rohkem starti, kui neid täna on, aga paraku paljudeni ei jõua info näiteks erinevatest teemagruppidest ja üleüldse sellest võistlussarjast.
Tegelikult on üli lahe, et selline hulk rahvast stabiilselt kohal käib ja see, et Tabasallu nii palju sõitjaid tuli oli veidi üllatav isegi, arvestades seda, et Viljandis samal päeval ka sõideti.

[northwave]

Tuleks ka mõelda uute radade peale järgmisteks aastateks, sest muidu läheb see sari üksluiseks, kui suhteliselt igalpool on ringide peal võistlemised. Iseenest muudaks ka asja kui sõidetaks ringe vastupidistes suundades.

[Cresent]

Avastasin just, et olen oma numbri peale Haapsalu etappi ära kaotanud. Oskab keegi ütelda kas on võimlik kuidagi uut numbrit nii kähku saada, sest pühap juba Pandivere etapp ju?

[meikamait]

Kohapealt saad uue numbri mingi väikese raha eest

[Cresent]

Filtri Maanteekarikasari selleks aastaks läbitud. Suur tänu organiseerijatele. Väga vahvad sõidud olid ja lühikeste sõitude gruppideks jagamine oli ka väga hea mõte. Ise sõitsin kõik sõidud treeninggrupis ja väga mõnusalt oli organiseeritud. Loodetavasti sama jätkub ka järgmisel aastal.
Ilmselt enne jõule järgmise aasta etappe ja distantse paika ei panda, aga ootan neid juba huviga.
Aitäh veelkord organisaatoritele ja muidugi ka tervisespordi tiimile, kes gruppides sõitu organiseeris.