Haanja100 2015 -- 26.09.2015

[erikr]

Panen ka enda seletuskirja, et mis ma seal siis nii kaua tegin.

8:55 esiratas alla
8:56 number külge
8:57 õli ketile
8:58 viimasesse koridori

Edasi mingid meelde jäänud asjad, ajad arvatuna stardihetkest, kilomeetrid enamuses enda GPS järgi.

00:17, 4 km endurorada. Üllatavalt vähe tuli passida, paari minutiga sai hakkama.
00:48, 10 km, laohoone.
01:27, 17,5 km jõuan järele tegelasele kes seletab, et tema on siin kihlveo tulemusena, et ratast sõitis viimati 15 aastat tagasi, aga hokit ikka vahest mängib. Et peab 10 tunniga ära tulema, siis kukub 4-kohaline summa. Tunneb huvi, et mis ajaga ma plaanin lõpetada. Arvan midagi 9 kanti.
ca 01:30, 18 km esimesed pasteedilõigud, hakkab aimu saama, et täna tuleb pikem päev.
01:37, 20 km jõuab järele Griša, esitab lühiaruande oma rattasaagast ja paneb püsti peal täpiks. Loogiline - nimelise numbriga ei katkestata.
02:05, 24,1 km laskumine Kütioru põhja saab võetud jala. All olev fotograaf tunneb huvi, ega me geele ei taha. Et seal paremal heina sees peaks hulgim olema. Et sinna olla massiliselt pikali pandud.
02:13 TP1. Manustan ohtralt kurki, kaasavõetud geeli ja ühe rullbiskviidi. Vaikselt tiksub ikka rahvast mäest üles. Lahkun 4 minuti pärast. Metsas panen esimese silla peal kerge risu.
02:42, 27,7 km tunnel. Mõned väga vaevatud olekuga tegelased. Maanteel tõstetakse rattaid autodele. Üks Soome naine istub tühja pilguga kivil, siis tõuseb ja lükkab ratta asfaldile. Kruusaka alguses on pr. Flash. Kiidab Jansat ja pakub mulle nimelist Coca-Colat. Tuisu Tõnn olla 11 minuti kaugusel. No selge...
02:51, 28,8 km, rosinad šokolaadis ehk lambakarjamaa. Seejärel ühes madalamas kohas esimene tõsisem chainsuck. Jõuan reageerida, vahele ei tõmba. Aga on ka sõit selles mõttes sõidetud. Enam ei saa üldse jõudu pedaalidele rakendada, silmapilkselt chainsuck. Kusagil seal möödun juba mitmendat korda 1x11 FS rattaga kodanikust, kellel on järjekordselt eest keti maha visanud.
03:34, 34,9 km Kavadi järve äärse legendaarse värava läbin 570 mm lenksuga suure varuga ja tervitan mõttes 750 mm lenksuga vendi. Värav on üsna räsitud olemisega. Chainsuckist on siiber ees.
03:51, 37,5 km Haanjamehe talu. Tee peal sinivalgetes vormides poiss ja tüdruk. Poisil fatty lapiti maas. Tüdruk helistab abi järgi. Sõbral olla ratas puru läinud ja kutt oli talle enda oma andnud. Et sellega polevat midagi enam teha. Jätkan oma sõbra Chainsuckiga lonkides tõusu Vällaka poole.
04:20, 39,8 km Vällaka tipp.
05:21, 46,3 km jõuab järele Kalvi Kitsnik. Tema sõber olla pooleli jätnud ja nüüd tuli omas tempos. Ja et Hilks olla juba ammu pooleli jätnud. Tunneb huvi, et kas mul ka chainsucki esineb. Annan teada, et ma ei oska enam ilma chainsuckita eladagi. Munaka asfalditõusu esimese 15 meetri järel tõmban esimest korda keti korralikult vahele. Lükkan ratta mäkke.
05:42, 47,8 km Munaka tipp. Meelitan keti chainstay vahelt tagasi. Mäe otsas chillivad igasugu vandersellid - Jansa, habemik, tõuksivend, kihlvedaja. TP menüüs olevad pagaritooted ei huvitanud, soovisin seljankat. Kellelgi polnud. Läksin vaatetorni puhvetisse ja meelitasin tüdruku õuna pildiga arvuti tagant leti taha. 0,33 alekokkekstra, klaasi pole vaja. Sai parem küll. Kihlvedaja teatab loobumisest.
05:54, 48,8 km, Mõrvari tipus ootab Kalvi mind järgi. Soovitan tal omas tempos sõita, muidu külmetab mind oodates. Tema jällegi, et ma nägevat kahtlane välja. Juhin austatud härra tähelepanu mu numbrile, et suvalistele tontidele selliseid ei anta ja minu pärast pole vaja muretseda. Tema aga ajab oma joru, et saab aru küll, aga mul olla ees selline nägu, et lähen kohe endast ära. Teen talle ettepaneku parem edasi sõita. Sõidame. Taas pikemalt mu ""lemmikmaastik"" tõusukeste ja pasteedise rööpaga. Tundub, et kõnnin juba samapalju kui sõidan. Kalvi kaob ühel hetkel eest ära. Siit edasi olen sisuliselt üksinda pea 5 tundi.
06:07, pool on tehtud. Äkki tulen 11:30-12:00 ajaga ära?
06:47, 55,6 km näen Plaani heinamaa tõusu algusest kolme tõusu lõpetavat tüüpi.
07:11, 58 km näen Plaani paunalt üles vantsides üht ratturit valge kiivriga heinamaa tipust paunale suundumas. Järelikult on veel keegi mu järel tulemas.
07:22, 60 km märk. Vaikselt hakkab ekstreemi järgi lõhnama. Teen pildi rattast ja märgist, panen juurde, et kõik ok ning viskan FB-sse üles. Et nagu signaal avakosmosest lähedastele ja fännidele.
08:04, TP3. Makaronipann on puhtaks läikivaks küüritud ja õhtupäikese käes ära kuivanud. Tegeldakse ühele katkestanud lätlasele lahenduse otsimisega. Jogurtid ja kohukesed ei veetle. Olin seda ammu otsa lõppenud vorsti ja makaroni Munakast saati oodanud. Jätan arvamuse olukorrast enda teada. Lähen võtan ette saadetud kotist ühe 0,33 padruni. Panen lauale, võtan leiba ja kurki. Kohukestega tegelev näitsik karjatab äkki, et MIS SEE ON?! Vastan, et õlu. Näitsik, et kust see siia sai? Vastan, et kotist võtsin. Kuna taskutes olnud 6 geeli on kõik otsas, võtan kõik, mis kotis on. Arvestades olukorda tundub, et pigem olgu üle kui et puudu tuleb. Äkki ilmub heki vahelt TP-sse klubikaaslane Antti. Esineb melanhoolse sõnavõtuga, mille peale pean vajalikuks talle üks reibas motivatsioonikõne pidada. Jätan ta TP personali lõbustama ja jätkan oma kulgemist.
09:18, 72 km paneb Garmin Edge 1000 pildi kotti. Uskumatu. Olin küll BT ja WiFi välja lülitanud. No mis teha, panen telefonis Endomondo käima. Äkki ongi parem, live jälg avalikus ruumis ikkagi.
09:33, 74,3 km Vihtla järve kuusesingli seinast ronides arvan kuulvat kaugemalt meeste hääli. Et kas keegi hakkab järgi jõudma?
10:00, 77,7 km Väikjärve äärne rohuplats, mille keskel ATV. Metsaservas Silver, kes midagi ergutavat ütleb. Küsin, mis kell on? Üheksateistnullnull, Sul tuled on? Vastan, et ei ole. Selle peale Silver ei ütle midagi. Teab, et olen hull, aga arvan, et mõtles umbes nii, et ilma temata ma metsast välja ei pääse. Teame mõlemad, et tunni pärast saab metsas ainult käsikaudu edasi.
10:23, 80 km märk. Valgusega on lahja. Teen taas pildi märgist ja rattast, panen juurde, et tuju hea, tulen lõpuni ja viskan FB-sse. Imelik on olla. Väsimust pole, külm ei ole. Chainsuck on integreerunud mu DNA heeliksitega. Kisub vist metsikuks see lugu ära. Mingid mõtted tiirutavad peas ringi. Kindlasti pole ma normaalne kui jätkan. Katkestamine aga ei tundu üldse variandina. Nimelise numbri kaotust ei korvaks vist miski. Eriti kui nii vähe lõpuni jääb minna. Vaatan kustuvasse taevasse ja lükkan ratta mäkke. Järgnev asfaldilaskumine 45 kmh läbi paksu udu viimaste maakera kumeruse tagant kohale jõudnud footonite valgel oli sisenemine uude, veel tundmatusse dimensiooni. Terve hulk sotsiaalseid süsteeme, mis peaks töötlema teiste ja kolmandate isikute arvamusi ja väärtushinnanguid, lülitatakse välja. Keskendun eesmärgile. Lõpetamata projekt ei ole projekt.
10:43, juba tunde tagasi hüljatud TP4. Kännu otsas mõned tühjad ja üks täis RC Cola pudel, plastkausis hapukurgid. Mahakukkunud purukesed on sipelgad jõudnud kõik minema tassida. Võtsin Colat, kurki, panen ühe geeli. Sukeldun metsa.
11:05, 85,4 km, Taevatrepi laskumise algus. Tulen rattalt maha ja kobamisi mäest alla. Teiselpool Taevatreppi teen veel katse sõita, aga lõppeb kohe nähtamatus rööpas pikalipanekuga. OK, tuleb lükata. Ehk tulen siit 4 tunniga ära. Kui ei, viiega. Koban särgitaskuid, geeli jätkuks hommikuni. Lagedal ja laiematel teedel peaks kuu aitama niipalju, et saab ka vaikselt sõita. Helistan Rihole, et äkki õnnestub mulle kuidagi mingi lamp sebida mõne tee peale. Riho asub autoroolist kaugjuhtimise teel organiseerima. Kusagilt kaugelt kostab hetkeks ATV madalate pöörete häält. Jätkan vantsimist.
11:32, 87,8 km. ATV hääl tuleb üha lähemale, ja ühel hetkel taga kahed tuled. Tuldi mulle 2 masinaga järele? Et mees teada kui hull, aga nüüd katus lendab juba. Kõlab hoopis Antti hääl: "Tere Erik, võta sappa!" Tundus mõistliku pakkumisena. Sõitsin edasi Antti ja ATV vahel. Mingil hetkel tegime peatuse, helistasin Rihole ja palusin häire maha võtta. Panin veel 1 geeli.
12:25, 94,7 km jõudsime järele neljale vandersellile (Jansa, Kaukko Kiisk, habemik ja tundmatu lambiga), kellel oli kamba peale 1 hädine lamp. Edasi siis kuuekesi + ATV. Lõpus asfaldil pakun Anntile, et tehku need 4 ees mis tahavad, tuleme me kahekesi koos üle joone. Ei võtnud pakkumist vastu. Soovis ise viimane olla, kuna eluaegne viimane Hilks oli ammu katkestanud. OK, saagu täidetud tema soov, aga ise peab minust maha jääma, mina lõpus juurde ei keera.
13:24, 101,6 km finiš. Lõpusirge põlevate küünaldega mõlemalt poolt ääristatud, nagu jõuluvana juurde oleks jõudnud. Finišiõlu oli otsas. Spaa oli juba kl 22 kinni pandud. Veeresin hotelli ette ja asusin mudast pealiskihti eemaldama. Teatavat elevust kohalolijate hulgas meie kohalejõudmine muidugi põhjustas. Läksin tuppa ja pesin end puhtaks.

Kell 22:56 jõudsin alla, et midagi veel hamba alla saada. Leti taga olev personal kulutas küllaltki palju energiat sellele, et mulle selgitada kuidas nad kl 23 suletud on. Tegin neile lihtsate sõnadega selgeks, et just tulin rajalt ja ma olen nõus sööma ükskõik mida neil pakkuda on. Pakkuda oli seljankat. Whoa! Mis oleks tüüpilisim maratonijärgne roog ühele ebatüüpilise maratonile. Alles voodisse pikali visates toimus äkiline ümberlülitus ja jalad, mis polnud endast kogu päeva jooksul märkugi andnud, lõid äkki tuld täis. Kõva 2 tundi läks, enne kui magama jäin.

Special thanks:
Ivar, Ivo, Silver, Antti, Riho, Karin, Viljar
SRAM X.0 GXP hammakad.
SRAM X.0 10speed tagavahetaja
SRAM x.9 10speed esivahetaja
SRAM X.0 gripshiftid
Northwave Striker Carbon 5 kingad Nendega kõndisin arvatavasti oma 20 km maha, ei mingeid probleeme, supermugavad.

[piffik]

03:51, 37,5 km
04:20, 39,8 km
05:21, 46,3 km
05:42, 47,8 km

Sisuliselt 2h 10km. Seal sektoris ei suutnud ka ära imestada, et millal see Munamägi ometi kohale jõuab. Lõpuks sain aru, et eest ära ei jookse, aga kui ise edasi ei liigu, ega siis vastu ka ei tule.

[Mati]

Eriku jutust ilmneb üks lihtne tõsisasi - elu on selleks, et elada!

[dr Holden]

04:20, 39,8 km Välla
05:42, 47,8 km Muna

Sisuliselt 2h 10km. Seal sektoris ei suutnud ka ära imestada, et millal see Munamägi ometi kohale jõuab. Lõpuks sain aru, et eest ära ei jookse, aga kui ise edasi ei liigu, ega siis vastu ka ei tule.

8km ja 1:22, ilmne chainsuck, sest sõidetavat pinnast oli selles vahemikus küll - Vaskna kallasrada, Jõeniidu kruusakas, isegi asfalt, kuusesingel, Välla-järgsed kõvad metsarajad....

[ivoSKP]

Nojah, Eriku jt kommentaaride valguses pean mina end alaväärilisena tundma, pm nagu oleks petisena rajal käinud....
- nädala alul installisin 2.2 mustrikamad kummid fullerile (Ron ees FastTrak taga), kirgas mõttevälgatus, mis tagas mitmete tugevate sõitjate seljataha jätmise
- kummid jäid terveks
- pidurid toimisid
- liikusin sektoris 40->30 ning seega sain kasutada maanteid mudakanalite asemel - sõidu ajal, tõsi küll eriti ei teadvustanud, teadmine tuli tagantjärgi alles
- käigud ei streikinud, kett maha ei tulnud - sest 1x11 ja täispikk kõri
- kasseti vahesid ei kiskunud kordagi täis - ok, väike anomaalia oli Kütiorgu laskumisel, kus tuli pidurdusjõu kiiret kahanemist kompenseerida paremalt poolt puisema heinatõkkega mis karistuseks käikarisse otsustas jääda
- chainsuckiga ei suhelnud (et kannatused edaspidi mõõdukamad oleks, to erikr ja co: 1x ette N-W hambaprofiiliga ja ketihoidjat pole vaja, muidugi kui õigel ajal ketti-hammakat vahetada + lukustatav/soovitavalt reguleeritava tugevusega tagakäikar)
- külge maha ei pannud kordagi, ehkki libisemisi ja napikaid ja kannakaid oli hulganisti+ seekord veits uhke et Mõrvarist alla sõitsin
- sõitsin teises poole tükks aega fatimeeste Tiimo ja Aigari järel, mistõttu oli mülkaid läbides kena lai vagu ette aetud, samas tabasin enda psühholoogilises skriiningus teatavad kadedusilmingud...
- nälga ei jäänud, 6 geeli + soola,kurki TP-des
- finishit kellegagi teha/diili teha polnud kellegagi, kuna lõpukoht 29. oli paigas juba enne viimast TP-d.

Aga, krdi raskeks läks ikkagi, kuna sihukese näruse petisena ma ilmselgelt olen ju ise nõrguke.
- prillid olid saju ajal ikka nii sopased ja udused, mahakaapamine ei aidanud, et see oli ikka ime et püsti jäin ja end ega ratast ei vigastanud
- jalad olid harjumatult raskust täis, minule see TRMga vaid 6 päeva vahet ilmselgelt ei sobi ikka
- heinamaad imesid turboga
- sõit imes mindki vilinal tühjaks nii et kohe järgmine päev murdis viirus tõketest läbi, nüüd siin siis vaikselt taastun ja üritan lahjenenud emotsiooni pealt midagi mõtekat kirja saada.

Spa oli seekord harjumatult vaikne ja hõre....
Rattapesu ootamine oli juba piisavalt tüütu ka 5 kodaniku pikkuses sabas, see on ka minu absoluutne max, alternatiiv oleks olnud siis juba kaltsud autost + vett joogipudelitega järvest jne.
Eriline respekt 10+h sõitnutele!

Kui tervist antass ja võimalik siis järgmine aasta miilisõidu rivis!

[Stal1]

Seekord 2015. sai täie raha eest Haanja100.
Rekordiline rajal veedetud aeg, rekordiline remondile kulutatud aeg. Kas = kvaliteetaeg?
Enne sõitu paigaldatud karvased Nobby Nicid pädesid. Nii kindlalt ei ole end rajal ammu tundnud. Ei mingit erilist libedat. Kuid suur muster vedas hulganisti muda raamile ning käikaritesse, sellest algasid kõik probleemid.
Vällakal lühendasin ketti esimest korda, ja mitte viimast, tulemuseks käikude arvu drastiline vähenemine.
Käikar kodaratesse lõppes rehviparandamisega.
Seejärel veelkord keti õgvendamist ja lõpuks sinku ehitamine kokku kaabitud suvalistest ketijuppidest ning ketilukkudest...
Pimeda peale jäämine jällegi uus kogemus. Superkuu valguses sai siiski lõpuni ratta seljas kulgeda, mitte ratta kõrval.
NB! Sinku eeliseks pimedas metsas sõitmisel on kiiruse puudumine, kui sellist eelist eelistada.


Peale 2009. aastat ütlesin Ivarile, et see jäi viimaseks korraks Haanja100!

Kuid 2015. sellist mõtet ei tekkinud, ei olegi takkajärgi millegi üle nuriseda.
Sellised sõidud jäävad meelde.

[Erkz]

Kuna see oli minu esimene H100, siis läksin mõttega, et rada läbi sõita ja ennast terveks ravida. Kahjuks tervest sõidust mõnu tunda ei saanud, sest tehnika ei pidanud vastu (kõige suurem peavalu: kergeid käike ei saanud kasutada), seega pidin peaaegu pool distantsi mäest üles kangutama või kõndima. Kuna lootsin alati enne TP-d, et saan lõpuks ketipesu teha, siis kahjuks ainult ühes punktis teostati tegevust, mida saaks nimetada ketipesuks, sellepärast pidin vahepeal veekogudes käima ratast pesemas. Kahjuks oli sellel lühiajaline kasu.
See sõit oli minu jaoks midagi uut, sest kiiret ei olnud kuhugile, TP-des sai rahulikult degusteerida. Minuga kaasas oli ka pardakaamera, millel oli aega vahepeal akusid vahetada. Probleem oli, et selle käigus pääses niiskust kaamera korpuse sisse, seega vahepeal on video suhteliselt udune. Videost näete erinevaid juhtumisi ja nähtuseid, mis kaamera ette jäid. Proovisin teha lühikese videokokkuvõtte (9 minutit!! ).
VIDEO LINK
Kuigi rattal on nüüd vaja omajagu detaile vahetada, siis on tekkinud juba tahtmine see sõit ka kuivaga läbida ning siis juba ka aega minna püüdma.

[dr Holden]

VIDEO LINK

Hea töö! Eks enamusel läks umbes samas kohas pilt just nii uduseks nagu kaamerast paistis!

[opp]

Viisakas inimene vabandab hullu hiljaksjäämise pärast, plaan oli küll üheksa tunniga metsast välja saada, aga põrgutee on sillutatud heade kavatsustega.
Kuni Kütioruni oli OK, tasane tempo ja paar piruetti, peale tunnelist üles ronimist hakkas peale. Vällamäele ronisin ilmselt koos Erikuga, kokkuvõtteks sain paar julgustavat sõnumit:
a) peale Munamäge läheb paremaks,
b) kes ise katki ei jäta, seda vägisi maha ei tõsteta (ajalimiit hakkas kummitama).
Munakal korralik kurgisoolvesi (lahjendatult),mitmed ampsud ja parema (loe vorstide) poole. Piruette kogunes järjest enam, savikiht aina kasvas (ka ratta küljes ja särgi vahel).Ratta pesuga sai paaris loigus tegeletud, tulemus polnud kestliku loomuga. Ajaga oli ammu hapu , keegi kaassõitjatest arvas 11 tunni juurde jõuda. TP3 - vorstiga olid asjad ühel pool, meie veel teisel pool. Söödud/joodud (ratas osaliselt pestud!!!) , päike tuli ka välja, aga pagana madalale tuli ja savi endises headuses sõtkuda. Kuskilt maalt kulgesime koos Paavoga, tal oli rattal oluline lisa -ledlambike esihargil. Mõnusal asfaldilaskumisel paksu udusse tuli tõdeda, et tagumine pidur tahab õhtule jääda.TP4 sai vastatud vastamata kõned(mis toimub?-üheksa tundi on läbi), kerge eine ja tekkis monoliitne neljaliikmeline rühmitus ühe lambi taha. Paavo teavitas kuuldavalt trassi iseärasustest, mis tal lambivalgele ilmusid(kivi paremal, juurikad, rööpad, sügav mudaloik jne).Puude vahelt paistis juba sisselülitatud rajavalgustus (kollane ja ümmargune), nautida saime seda vaid lagedal heinamaal. Enne lõppu juba ATV lisatuled ja oligi valmis, kondid terved ja ratas ka.
Aga rattapesu järjekord oli lõppemas ja habemesse ei saanud tolmukübetki.
Tänud kannatlikele korraldajatele

[erikr]

Panen siia aastast 2011 lingi, uuema aja osalejatele teadmiseks ja vanematele meeldetuletuseks.
Ega kardinaalselt midagi sellest ajast muutunud pole, põhimõte jääb samaks. Kui mitte arvetsada sel aastal
oluliselt uuendatud rada. Ja selleks kulunud lisapingutusi.
http://blogger-holden.blogspot.com.ee/2 ... -taga.html

[dr Holden]

Haanja100 kodukas ja tulemused uuendatud!

Tolle jutu edasijätkuks postitan H100 2016 teemasse!

[veloson]

Lahti väntamisklubi Kramppi "kirjoittaa" - ülevaade ühe osalise suu läbi. Muu hulgas pressis ka temal haani muasavinõ keti AbsoluteBlack narrow-wide hammastelt maha.

[sk8erboi]

Panin ka muljed kirja, et meelest ei läheks. Vähe pikk sai, aga see-eest vähemalt üsna lohisev

[dr Holden]

Korraldajapoolne kokkuvõte ning veidi ka seda, mida juba uue aasta teemas juba arutatud on! Uuematele Haanja100 tulnukatele, kes pole viitsinud kogu seda teemat läbi lugeda, ka pisuke ajalootund....

[MarkoAa222]

Ka üks kokkuvõte sõidust
https://www.youtube.com/watch?v=ted3UJ49gtE

[snaxez]

Ivar, millal järgmise aasta osalused geeli pakkide pealt välja loositakse?

[dr Holden]

Ivar, millal järgmise aasta osalused geeli pakkide pealt välja loositakse?

Oops, täitsa unustasin, need said kohe pühapäeval välja loositud! Tasuta osaluse uuel aastal said numbrid 90, 209 ja 283! Ehk siis nimeliselt Marko Hassinen Soomest, Siim Silland ning Kristjan Raud Eestist! Palju õnne ja tere tulemast uuel aastal Haanja100-le!

[kaitz]

Ivar, ära pane virisejaid tähele, H100 on ''must be'' üritus kalendris ja nii peab see jäämagi. Olgu mis on ja tulgu mis tuleb!
Olen küll mõne hulluga võrreldes veel ''roheline'', aga 6x lõpetatud H100 puhul olen näinud nii kiiret kui ka aeglast ja rasket rada (aegalsema ja kiirema sõidu lõpuaja vahe on 5,5 tundi ), 2009 oli mulle esimene Haanja üldse ja see liigutas piire, vähemalt minu jaoks, eriti kui pole eelnevalt üldse trenni teinud, ega ratast sõitnud Aga sealt see haigus alguse sai ja no süveneb...
Aga mis tahan öelda, selle aasta rada oli PARIM H100 RADA üldse minule ja kuna ma olen täiesti tavaline ,,hull'', siis alustasin meelega viimasest reast, et saaks rohkem ja rohkem ja rohkem seda pasteeti, mida rajal pakuti ja kogu see 100+ km oli puhas nauding, iga millimeeter, PÄRISELT KA!
Tegelikult on TP-d hea vaheldus juba korraks selja sirutamise ja sotsialiseerumise mõttes, aga neid ei tasuks ka üleliia üle tähtsustada. Ehk siis inimesed teevad seda enda vabast tahtest, patt oleks ju virisede sellise koha peal!
Vägisi liiguvat mõtted miilile, kuid...kas see on puhtale selleaastase emotsiooni pealt või on tõesti mõistus selleks valmis? Füüsis ehk peab vastu...?

[veloson]

Sattusin 47-km eraldistarti teinud võitja Kusti Kittilä muljete otsa (tekst naabrimurdes). Räägib avameelselt, kui napi info põhjal rehvivaliku tegi, kuidas ~20km kandis esiviisik sillahüpetega vedamisvahetusi lõpetas, Schumanni ehmatusest ja sellele järgnenud infosulus eraldistardist.

2015 suvest olid enne Haanjasse tulekut all Soome MV XCO 2. ja XCM 1. kohad (ja Tahko 60km 1. jpms). Endise suusataja tiitlit ta nähtavasti ei kanna - veel 2015 murdmaarajalt Soome MV vabatehnika 50km hõbemedal ja teatesõidu kuld, käimasoleval hooajal 15km vabatehnika 5. koht juba käes (50km sõit veel ukse ees) - lisaks ulja Northugi enda seljatamine - viimast paneb enda sõnul "lujemmin".

Meistrivõistluste teadetetahvlilt tagasi tulles - blogipostituse lõpetas üldmuljetamisega raja, toimumiskoha ning korralduse üle ning selle põhjal ei näe ta muud varianti, kui veel teinegi kord Haanjasse tulla.