Taustaks - olin aastatel (mälu järgi) 1992-2009 regulaarne veredoonor kuni ühe ravimi tarvitamine pikema perioodi vältel sellele harrastusele mõneks ajaks kriipsu peale tõmbas. Viimased aastad on tervis (osaliselt tänu suurenenud sportimisele) jälle korras ja juba mõnda aega kripeldab kuskil kuklas, et peaks siis ka endast õnnetumate heaks ehk miskit jälle tegema. Varasemast mäletan siiski et vahetult peale vere andmist raskem füüsiline koormus väsitas kiiremini. Seega tegin veidi google otsingut ja tõepoolest - traditsiooniline veredoonorlus sportlasele (ilmselt ka aktiivsele harrastajale) ei sobi, võimekus on mõjutatud negatiivses suunas pikaks ajaks.
Loe juurde siit.
Hea uudis on aga see et üks doonorluse vorme - plasmadoonorlus - on täiesti ok, mõõdetav võimekuse langus kestab ainult paar päeva. Ja hea uudise teine pool on see, et ka meie saame plasmadoonorid olla.
Loe juurde siit.
Selle juures on aga üks nüanss - enne kui saada plasmadoonoriks, peab korra või paar andma ka täisverd. Ilmselt enamuse ratturite jaoks (kes talveks põhikohaga suusahundiks ei kehastu) on praegu selleks kõige parem aeg - jõuab uue hooaja võistlusteks taastutud ja kenasti vormi. Siinkohal siis üleskutse - tervisesport on kena küll, aga mingem nüüd ja aidakem teisi ka.
