Temperatuur vs tuuletakistus

[otsija]

Olen täheldanud, et jahedamate ilmadega minek kuidagi vaevalisem ja keskmine kiirus madalam. Eks soojemad riided kindlasti lisavad väheke õhutakistust juurde, aga kas ka jahe õhk ise on tihedam ja avaldab ka mingisugust mõju selles osas?

[erikr]

See õhutakistus tiheduse tõttu on marginaalne ja seda pole võimeline inimene tunnetama, samuti veidi lohvakamate riiete poolt tekitatud õhutakistus.
Vaevalisema liikumise põhjusteks on pigem tuul(eke), mis puhub, aga mille puhumist raagus looduse tõttu näha pole, madalam treenitus hooaja alguses, paksema riietuse tõttu toimub keha jahtumine ebaühtlasemalt ja aeglasemalt, samas süda lööb verd kiiremini ringi, et organismi jahutada.

[KaupoR]

ei maksa unustada ka emotsionaalset faktorit - ilusa sooja ilmaga on mõnusam sõita, motivatsioon kõrgem ja minek parem

[otsija]

Kevadel oleks nagu loogiline, et talv otsa pole liigutanud jne, ent sügisel sama teema, nii kui külmaks läheb nii keskmine kukub.

[otsija]

Ja taaskord sügis käes, suvi otsa nädalas ca 3 korda sõitmas käinud ja keskmine kiirus ca 29-30 vahel olnud enamjaolt. Täna panin siis soojemad riided selga, kuna temperatuur sügisene ning keskmine kiirus hoobilt 27,3 ainult. Okei päris tuuline oli ka muidugi, aga eks on ka suvel tuuliseid päevi olnud.
Üks tähelepanek veel, et kui suvel usas kuumalaine oli, siis lennuliiklus oli mingi aeg suletud, kuna temperatuur liiga kõrge. Põhjus siis miks kõrge temperatuuriga lennukid lennata ei saanud oli see, et hoovõturajad jäävad kuumaga lühikeseks, õhk on nii palju hõredam, et lennuk vajab tunduvalt suuremat kiirust, et kandma hakkaks ja ennem saab lennurada otsa. Rattaga on küll kiirused 10 korda väiksemad, ent ehk siiski on tajutav vahe ka sealt.

[marguss7]

Minu teada läheb õhk hõredamaks peamiselt merepinnast kõrguse kasvades mitte temperatuuri tõustes (näiteks Boliivias 6000m peal oli päris hõre juba ) ning antud teooria liigitub kuskile lameda Maa jne kanti, aga pole ülikoolis füüsikat õppinud, äkki tean valesti.

[KaRahh]

Minu teada läheb õhk hõredamaks peamiselt merepinnast kõrguse kasvades mitte temperatuuri tõustes (näiteks Boliivias 6000m peal oli päris hõre juba ) ning antud teooria liigitub kuskile lameda Maa jne kanti, aga pole ülikoolis füüsikat õppinud, äkki tean valesti.

Rõhk rõhuks aga oluline on tihedus. Wikipeediast kopeerituna: "Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist. Gaasiliste ainete korral on see sõltuvus väga tugev: tihedus on ligilähedaselt võrdeline rõhuga ning pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga."

Õhu tiheduse temeparatuurist sõltuvuse heaks näiteks on kuumaõhupallid ja hiina laternad...

[LauriA]

Minu teada läheb õhk hõredamaks peamiselt merepinnast kõrguse kasvades mitte temperatuuri tõustes (näiteks Boliivias 6000m peal oli päris hõre juba ) ning antud teooria liigitub kuskile lameda Maa jne kanti, aga pole ülikoolis füüsikat õppinud, äkki tean valesti.

Ei lähe lameda Maa teooria alla
https://en.wikipedia.org/wiki/Hot_and_high
Lennufoorumist saadud teadmiste põhjal on üheks probleemiks lennukite rehvid; selleks, et kuum-ja-kõrge tüüpi lennuväljal saaks lennuk õhku tõusta, peab ta saavutama suurema algkiiruse võrreldes näiteks Tallinna lennuväljaga ning see võib ületada rehvide maksimaalset lubatud kiirust.

[marguss7]

Minu teada läheb õhk hõredamaks peamiselt merepinnast kõrguse kasvades mitte temperatuuri tõustes (näiteks Boliivias 6000m peal oli päris hõre juba ) ning antud teooria liigitub kuskile lameda Maa jne kanti, aga pole ülikoolis füüsikat õppinud, äkki tean valesti.

Ei lähe lameda Maa teooria alla
https://en.wikipedia.org/wiki/Hot_and_high
Lennufoorumist saadud teadmiste põhjal on üheks probleemiks lennukite rehvid; selleks, et kuum-ja-kõrge tüüpi lennuväljal saaks lennuk õhku tõusta, peab ta saavutama suurema algkiiruse võrreldes näiteks Tallinna lennuväljaga ning see võib ületada rehvide maksimaalset lubatud kiirust.

Seda ei teadnud, aga tegelikult pidasin seda silmas rattasõidu kontektis kus kiirused väiksemad kui lennukitel

[riho]

Ja taaskord sügis käes, suvi otsa nädalas ca 3 korda sõitmas käinud ja keskmine kiirus ca 29-30 vahel olnud enamjaolt. Täna panin siis soojemad riided selga, kuna temperatuur sügisene ning keskmine kiirus hoobilt 27,3 ainult. Okei päris tuuline oli ka muidugi, aga eks on ka suvel tuuliseid päevi olnud.

Kas 10-15 kraadise temperatuuri langusega muutub õhk nii tihedaks, et kiirus langeb 10%?

Otsi põhjust mujalt.

[otsija]

Ma ei tea, kas nii palju saab muutuda, ilmselt mitte, lihtsalt tõin reaalse olukorra välja. Ehk mõjutab siiski riiete kerge lisakaal ja natuke suurenev õhutakistus pluss madalam temperatuur kokkuvõttes üldpilti nii palju, et tekib tuntav vahe. Paraku mul pulsikell on katki, siis pulsi järgi oleks ehk saanud täpsemalt teada, kas sõitsin sama koormusega nagu tavaliselt, enesetunde järgi küll. Kõige täpsema tulemuse saaks muidugi siis, kui oleks see võimsusemõõtja rattal, sel juhul oleks pilt kohe selge, keskmiselt watte oleks sama aga kiiruse vahe sees. Kui kellegil see olemas, siis saaks võrrelda kohe sügis vs suvi reaalset energiat mis pedaalidesse tuleb uhada mingi kiiruse juures.

[pliit]

Ma ei tea, kas nii palju saab muutuda, ilmselt mitte, lihtsalt tõin reaalse olukorra välja. Ehk mõjutab siiski riiete kerge lisakaal ja natuke suurenev õhutakistus pluss madalam temperatuur kokkuvõttes üldpilti nii palju, et tekib tuntav vahe. Paraku mul pulsikell on katki, siis pulsi järgi oleks ehk saanud täpsemalt teada, kas sõitsin sama koormusega nagu tavaliselt, enesetunde järgi küll. Kõige täpsema tulemuse saaks muidugi siis, kui oleks see võimsusemõõtja rattal, sel juhul oleks pilt kohe selge, keskmiselt watte oleks sama aga kiiruse vahe sees. Kui kellegil see olemas, siis saaks võrrelda kohe sügis vs suvi reaalset energiat mis pedaalidesse tuleb uhada mingi kiiruse juures.

Arvutuslikult puhtalt temperatuuri erinevuse puhul 50m merepinnast 25C vs 5C, muud tingimused kõik samad: 28.66kmh vs 28.05kmh.

Enda testimise alusel tundub, et kõige tuntavam vahe tuleb siiski tuuletakistusest, ehk riided, mis õhu käes lehvivad ja pole ilusti ümber keha, võtavad tuntavalt kiirust maha.

Ja kui nüüd need kõik asjad omavahel kokku panna, siis ongi täitsa märgatav erinevus.

[knotter]

Laagrites olev määre kaotab oma omadused juba 0 kraadi lähedal. Niiskus ja temperatuur teeb oma töö juba nädalaga. Kondijõul saab kiirelt aru mis on tuim ratas vana määrdega või värskelt hooldatud ratas. Siit küsimus äkki keegi kasutab juba midagi paremat laagrites kui traditsiooniline määre. Iganädal täis hooldus hakkab tüütuks muutuma.