Mulle tundus, et sõidu asend võiks olla parem, kui lenksu madalamale lasta, kuigi ta oli sadulast juba madalam. Tõstsin vaherõngad kõik ülesse (pisut tobe näeb välja nüüd) ja avastasin, et asend pole mitte ainult sõtkumiseks parem, vaid ka mugavam. Ilmselt tänu sellele, et kuna sadulaposti nurk on püstisem ja võrreldes eelmiste kasutada olnud harrastaja MTB-dega oleks kõrgema lenksuasendiga vända-sadula-lenksu nurk olnud suurem. Kuidas aga päriselt asjad käivad? Millal kasutatakse kõrgemat, millal madalamat asendit?
Sportrataste piltidelgi on see suht varieeruv aga näha on, et MTB-del on see oluliselt kõrgem, kui maanteeratastel. Mulle tundub, et võiks veelgi madalamaks lasta. Avastasin, et kui lenksu pulk (või kuidas seda nimetatakse, mis lenksu hargipostiga ühendab) ümber pöörata, siis ta näeb välja, nagu sportratta horisontaalne pulk, kuigi kirjad tagurpidi. Kas see ongi äkki nii ette nähtud, et võib kasutada nii ja teistpidi? Praegu on lenksukinnitus ülalt kahe ja alt ühe poldiga, kas purunemise ohtu ei teki, kui ümber pöörata?
Henry
MTB lenksu kõrgus?
Tänud. See oli nüüd kiire ja ammendav vastus 
Aga selline loll küsimus, mis seondub juhtrauaga, et miks peab olema esipidur vasakul? On sellele mingi põhjendus, on see nii välja kujunenud või leidub ka parempoolse piduriga isendeid?
Ilmselt pean soetama kusagilt lühemad trossid või midagi, kuna madalamale lastes hakkab kõri vastu raami hõõruma. Üheks lahenduseks oleks ka poolte vahetus.
Henry
Aga selline loll küsimus, mis seondub juhtrauaga, et miks peab olema esipidur vasakul? On sellele mingi põhjendus, on see nii välja kujunenud või leidub ka parempoolse piduriga isendeid?
Ilmselt pean soetama kusagilt lühemad trossid või midagi, kuna madalamale lastes hakkab kõri vastu raami hõõruma. Üheks lahenduseks oleks ka poolte vahetus.
Henry
vasakul sellepärast, et normaalsetel ratastel on lihtsalt nii. ära pooli vaheta.Karikas kirjutas:Tänud. See oli nüüd kiire ja ammendav vastus
Aga selline loll küsimus, mis seondub juhtrauaga, et miks peab olema esipidur vasakul? On sellele mingi põhjendus, on see nii välja kujunenud või leidub ka parempoolse piduriga isendeid?
Ilmselt pean soetama kusagilt lühemad trossid või midagi, kuna madalamale lastes hakkab kõri vastu raami hõõruma. Üheks lahenduseks oleks ka poolte vahetus.
Henry
soetada pole midagi vaja sest trosse ja kõrisid saab lühemaks lõigata kui õiged riistad ligi võtta. raamile saad ka mingi paksema teibi sinna kohta panna kus tross vastu käib ja see kõri väga nilbelt pikk pole.
Ega keegi ei saa keelata sul pidurilinke ümbervahetada, kuid...Karikas kirjutas:Tänud. See oli nüüd kiire ja ammendav vastus
Aga selline loll küsimus, mis seondub juhtrauaga, et miks peab olema esipidur vasakul? On sellele mingi põhjendus, on see nii välja kujunenud või leidub ka parempoolse piduriga isendeid?
Ilmselt pean soetama kusagilt lühemad trossid või midagi, kuna madalamale lastes hakkab kõri vastu raami hõõruma. Üheks lahenduseks oleks ka poolte vahetus.
Henry
Pannakse need hoopis käiguvahetuste järgi. Vasaku käe all esivaheti ja esipidur ning parema käe alla tagavaheti ja tagapidur. Aga kui Sa juhuslikult oled vasakukäeline, siis võibolla tõesti oleks nagu mugavam, kui vaheti ja pidurilingid lenksul teistpidi keerata.
http://www.parktool.com/repair_help/how ... less.shtmlKarikas kirjutas:Kas seda võib tunde järgi pingutada või on seal mingi reegel? Siis veel see küss, et kui sobiv asend leitud ja ülesse mõne rõnga jagu toru jääb, siis kas praktiseeritakse selle maha lõikamist?
Henry
keri allapole kuni tuleb Headset Adjustment- Threadless Type
praktiseeritakse ka mahalõikamist kuid ega need rõngad stemi peal ka väga ei karju.
Siit ka vastus mu viimasele küsimusele. Aga kõri lühemaks lõigates jääb lõpus palju trossi üle ja seda peab kah lõikama. Kas neid trossi otsa pigistatavaid jullasi on poest saada, mis hargnemist takistavad? Või võib otsa vabaks jätta ja need jullad lihtsalt tehasest kaasas, et ennem paigaldust lahti ei keeraks?Kirsa kirjutas:Kõrid lõigatakse lühemaks, kui stemi teistpidi keerad/amorditoru lyhemaks saed.
Oletasin vahepeal, et esipidur vasakul selleks, et parem käsi käiguvahetuseks vabaks jääks, kuid tegelikult hoogu maha võttes on käigu vahetuseks rohkem pöialt vaja ja see vaba...
Ok. Arutelu läheb vist liialt hooldusalaseks. Sry, et nii palju võhiklikke küsimusi
Aga kasulik näpunäide stemi ringi keeramise näol olemas ja siia rubriiki igati sobiv 
Henry
Edit: Vastused tulevad nii kiiresti, et ma ei jõua järgmist küsimust veel kirjagi panna, kui sellele juba mitmes küsimus vastatud on
Tänud veelkord
jullasid nimetatakse trossilõppudeks ja neid on igas poes kus on ka hooldus.Karikas kirjutas:Aga kõri lühemaks lõigates jääb lõpus palju trossi üle ja seda peab kah lõikama. Kas neid trossi otsa pigistatavaid jullasi on poest saada, mis hargnemist takistavad?
kui võtad trossid käikarite küljest lahti siis pärast pead ka uuesti trossipinged paika reguleerima.
Lenksu väga madalale laskmine võib jälle kaas tuua valutavad randmed ja kaela-turja pikemal sõidul, kuna liiga palju keharaskust langeb kätele...
Ostsin hiljuti kasutatud ratta, millel stem tagurpidi ja rõngad ka veel pealepoole pandud. Eelmisele omanikule selline asend sobis. Ei hakand alguses ise ka muutma seda, kuid pikematel sõitudel hakkasid just eelpoolnimetet vaevused tunda andma. Panin siis rõngad alla, kuid stemi ümber ei keeranud. Sai palju parem ehk et käed ja kael ei valuta enam.
Ostsin hiljuti kasutatud ratta, millel stem tagurpidi ja rõngad ka veel pealepoole pandud. Eelmisele omanikule selline asend sobis. Ei hakand alguses ise ka muutma seda, kuid pikematel sõitudel hakkasid just eelpoolnimetet vaevused tunda andma. Panin siis rõngad alla, kuid stemi ümber ei keeranud. Sai palju parem ehk et käed ja kael ei valuta enam.
Ega keegi ei saa keelata sul pidurilinke ümbervahetada, kuid...
Pannakse need hoopis käiguvahetuste järgi. Vasaku käe all esivaheti ja esipidur ning parema käe alla tagavaheti ja tagapidur. Aga kui Sa juhuslikult oled vasakukäeline, siis võibolla tõesti oleks nagu mugavam, kui vaheti ja pidurilingid lenksul teistpidi keerata.[/quote]
Mina olen sõitnud juba aastaid esipidur paremal ja tagumine vasakul. Põhjus on ka lihtne, kuna see on harjumuse jõud. Kunagi sai palju mootoratastega sõidetud ja ka praegu vahest käin neid proovimas. Aga tsikli peal võid ikka väga haiget saada kui esipiduri asemel sidurit tõmbad.
Pannakse need hoopis käiguvahetuste järgi. Vasaku käe all esivaheti ja esipidur ning parema käe alla tagavaheti ja tagapidur. Aga kui Sa juhuslikult oled vasakukäeline, siis võibolla tõesti oleks nagu mugavam, kui vaheti ja pidurilingid lenksul teistpidi keerata.[/quote]
Mina olen sõitnud juba aastaid esipidur paremal ja tagumine vasakul. Põhjus on ka lihtne, kuna see on harjumuse jõud. Kunagi sai palju mootoratastega sõidetud ja ka praegu vahest käin neid proovimas. Aga tsikli peal võid ikka väga haiget saada kui esipiduri asemel sidurit tõmbad.
M
Vot selle peale ma ei tulnudki !?! Krt, isegi päris palju tsikliga uhanud (kahjuks mitte praegu, sest ei raatsi osta) ja esipidur tõesti, kõigil isenditel parema käe all. Kui koguaeg mõlemit kasutad, siis vast ongi õigem pidur (esimene) tsikli järgi panna.ErikT kirjutas:ina olen sõitnud juba aastaid esipidur paremal ja tagumine vasakul. Põhjus on ka lihtne, kuna see on harjumuse jõud. Kunagi sai palju mootoratastega sõidetud ja ka praegu vahest käin neid proovimas. Aga tsikli peal võid ikka väga haiget saada kui esipiduri asemel sidurit tõmbad.
Hei, võtan teema uuesti ülesse...
Nagu juba kirjeldasin, läks püstise stemi kõige alumisse asendisse (ca -2cm) laskmisega asend palju mugavamaks, kuid tundus, et võiks veel madalam olla. Anti nõu, et horisontaalseks ja kõrgeimasse tagasi. Alustasin siiski kõige alumisest asendist. Sõitsin ühe õhtu, muidu oli talutav, kuid käe pöidadel oli kuidagi kõva. Tõstsin poole peale, hakkas kuidagi küünarnukkide peale. Kolmandal õhtul tõstsin kõige ülemisse ja lisaks hakkas õlgu väsitama. Panin isegi pehmed käepidemed, kuid ikka rõhus lenks peos uhte kohta. Poleks iial uskunud, et lenksu reguleerimine nii täpisteadus on ja väikegi muutus niipalju tunda annab.
Tundub, et raam on minu jaoks liiga pikk ja stemi horisontaalseks keeramine viis lenksu veelgi kaugemale ette. Püstises ja alumises asendis ei pruugi ta kõrgem olla, kuid on sadulale (ja ka pööramisteljele) lähemal. Vähemalt jäi mulje, et lenks oli rohkem keha all ja sai suht püstiste kätega sinna toetada, kuid horisontaalse puhul peab toetama ette sirutatud käte peale, mis tekitab pingeid õlgades. Kas võib asi olla selles? Kas sportrataste puhul on horisontaalne stem levinud seetõttu, et kasutatakse lühikesi raame? Või mis eelise see annab?
Proovisin ka sadulat etepoole nihutada, kuid asi läks hullemaks. Sadula kõrgemaks ajamine aitas pisut. Proovisin ühte vanemat lühema raamiga ratast, millel oli küll kõrge lenks, kuid lisaks veel kaugele ette ulatuvad ning lenksuga paralleelseks pööravad sarved. Neist kinni hoides ja küünarnukkidest kõveraks lastes (praktiliselt 90 kraadi) oli väga mõnus vändata. Kergelt väsitas küll ja oli tahtmine käsivartega lenksu peale toetada, kuid sõita oli mugav. Loodan täna õhtul oma rattale kah mingid pisikesed sarved peale panna, ehk on risti hoides parem. Üks idee on veel - pöörata lenksu ennast. See pole päris sirge, pisut ratturi poole painutatud. 180 kraadi keerates peaks teoreetiliselt tugi peopesal pöialt pöitla poole minema. Kui see kah ei aita, siis keeran stem-i püstiseks tagasi.
Mis nõuandeid rahvas annab?
Henry
Nagu juba kirjeldasin, läks püstise stemi kõige alumisse asendisse (ca -2cm) laskmisega asend palju mugavamaks, kuid tundus, et võiks veel madalam olla. Anti nõu, et horisontaalseks ja kõrgeimasse tagasi. Alustasin siiski kõige alumisest asendist. Sõitsin ühe õhtu, muidu oli talutav, kuid käe pöidadel oli kuidagi kõva. Tõstsin poole peale, hakkas kuidagi küünarnukkide peale. Kolmandal õhtul tõstsin kõige ülemisse ja lisaks hakkas õlgu väsitama. Panin isegi pehmed käepidemed, kuid ikka rõhus lenks peos uhte kohta. Poleks iial uskunud, et lenksu reguleerimine nii täpisteadus on ja väikegi muutus niipalju tunda annab.
Tundub, et raam on minu jaoks liiga pikk ja stemi horisontaalseks keeramine viis lenksu veelgi kaugemale ette. Püstises ja alumises asendis ei pruugi ta kõrgem olla, kuid on sadulale (ja ka pööramisteljele) lähemal. Vähemalt jäi mulje, et lenks oli rohkem keha all ja sai suht püstiste kätega sinna toetada, kuid horisontaalse puhul peab toetama ette sirutatud käte peale, mis tekitab pingeid õlgades. Kas võib asi olla selles? Kas sportrataste puhul on horisontaalne stem levinud seetõttu, et kasutatakse lühikesi raame? Või mis eelise see annab?
Proovisin ka sadulat etepoole nihutada, kuid asi läks hullemaks. Sadula kõrgemaks ajamine aitas pisut. Proovisin ühte vanemat lühema raamiga ratast, millel oli küll kõrge lenks, kuid lisaks veel kaugele ette ulatuvad ning lenksuga paralleelseks pööravad sarved. Neist kinni hoides ja küünarnukkidest kõveraks lastes (praktiliselt 90 kraadi) oli väga mõnus vändata. Kergelt väsitas küll ja oli tahtmine käsivartega lenksu peale toetada, kuid sõita oli mugav. Loodan täna õhtul oma rattale kah mingid pisikesed sarved peale panna, ehk on risti hoides parem. Üks idee on veel - pöörata lenksu ennast. See pole päris sirge, pisut ratturi poole painutatud. 180 kraadi keerates peaks teoreetiliselt tugi peopesal pöialt pöitla poole minema. Kui see kah ei aita, siis keeran stem-i püstiseks tagasi.
Mis nõuandeid rahvas annab?
Henry
Njah. Praegu on ca 13,5cm tsentrist tsentrini. Nägin poes ka palju lühemaid, nii 5cm silma järgi.erikr kirjutas:kui usud sügavalt, et stem osutub sel juhul pikaks siis hangi lühem stem.
(mõõt antakse aukude telgede vahena) ehk mõõda ära praegune ja proovi
10-15 mm lühemaga.
Panin eile sarved peale ja need teevad asja mugavamaks küll sirgete kätega toetades, kuna rõhk on rohkem pöidlaõndlas. Seega kohe vahetama ei tõtta. Äkki õnnestub ära harjuda. Tundus, et kui ma ennast sadulas veelgi kaugemale (taha) nihutan ja küünarnukid kergelt kõveraks lasen, siis on mugav sõtkuda küll. Ainult et siis sarnaneb asend rohkem võidusõidu ratta omale, kui MTB kasutajale. Ilmselt on praegune asend just selline vahepealne ebamugavust tekitav. Mugavam on kas püstine (nagu linnaratta puhul) või horisontaalne (nagu maanteerattal). Tõsisem mägiratas eeldab ilmselt lühemat raami...
Kas tasub ennast harjutada madalama asendi peale? Mida see annab peale väiksema tuuletakistuse? Kas MTB puhul peaks eelistama püstisemat asendit? Miks on sport MTB-del pikad ja horisontaalsed stem-id?
Millest arvamus, et on pikad ja horisontaalsed, mõõt jääbki 9 ja 13 cm vahele üldjuhul, nendest piiridest väljas on juba erandid ja mõjuvad sõidumugavusele liialt pärssivalt.
Parajalt pikk peab stem olema seepärast, et parem manööverdada oleks. Horisontaalne tavaliselt sellepärast, et nii on hea õiget kõrgust kätte saada. Kui raam annab, võib ka lihtsalt stemi allapoole liigutada ilma ümber pööramata. See et ta horisontaalne on, IMHO küll sõidumõnus mingit tähtsust ei oma.
Kui selg nõrk, siis ei ole mõtet kohe ette ja alla viidud lenksuga sõita, kuna see asend paratamatult koormab kas ülaselga või õlgu, tee nati trenni ja siis vaikselt hakka muutma asendit sportlikumaks.
Parajalt pikk peab stem olema seepärast, et parem manööverdada oleks. Horisontaalne tavaliselt sellepärast, et nii on hea õiget kõrgust kätte saada. Kui raam annab, võib ka lihtsalt stemi allapoole liigutada ilma ümber pööramata. See et ta horisontaalne on, IMHO küll sõidumõnus mingit tähtsust ei oma.
Kui selg nõrk, siis ei ole mõtet kohe ette ja alla viidud lenksuga sõita, kuna see asend paratamatult koormab kas ülaselga või õlgu, tee nati trenni ja siis vaikselt hakka muutma asendit sportlikumaks.
Asi ehk polegi nõrgas seljas (mida ta võib ka olla). Et selja peal rippuda peab saama sadulale ja pedaalidele toetada ning käse rohkem juhtimiseks, kui toetamiseks kasutada. Nagu mainisin, raami geomeetria on selline omapärane, sadulapost püstisem ja seetõttu vändad rohkem sadula all. Ilmselt pikajalgsemale mõeldud. Kui mina (oma pikema kehaga) ette kummardan ja lenksule ei toeta, siis tõuseb tagumik lihtsalt õhku. Ilmselt seepärast tundsingi ennast mugavamalt, kui tagumikku sadulas tahapoole ajasin, kuna siis läks ülakeha raskus käte/õlgade pealt rohkem selja kanda. Küsimus ilmselt raskuskeskme ja pedaalide asukoha geomeetrias.Gunnar kirjutas:Kui selg nõrk, siis ei ole mõtet kohe ette ja alla viidud lenksuga sõita, kuna see asend paratamatult koormab kas ülaselga või õlgu, tee nati trenni ja siis vaikselt hakka muutma asendit sportlikumaks.
Henry
Nii. Tänud kõigile nõuandjatele. Sai teemaga alustatud lenkus kõrguse seadmisest ja lõppes probleemi lahendamine sadula seadmisega. Uskumatu, kuid nii see on. Kogu ebamugavuse põhjustas tegelikult sadula asend. See oli kergelt kaldu. Pedaalid olid kah lahtised. Selle tulemusena kippus keha ette vajuma ja pidi käse toetamiseks liialt palju kasutama...
Muutsin kallet ühe nõksu võrra (täitsa horisontaalseks) ja lükkasin nii taha, kui andis. Lenksu panin kah tagasi nii madalale kui sai ja varustasin need sarvedega. Installisin pedaalidele korvid. Kõige selle tulemusel muutus ratas äratundmatuseni. Sai kontrolliks tehtud üks 30km ots ja ei mingit ebamugavustunnet või valutavaid liigeseid. Ainsad kohad, mis väsisid, olid vähe trenni saanud reied.
Illustreeriv pilt kah (sry. roheka tooni pärast - päevavalguslambid):
Leidsin lahenduse ka sellele tobedale postijupile stemi otsas ja tagurpidi kirjadele:
Loodetavasti on selles teemas kasulikke näpunäiteid kuhjaga edaspidistele lugejatele
Henry
Muutsin kallet ühe nõksu võrra (täitsa horisontaalseks) ja lükkasin nii taha, kui andis. Lenksu panin kah tagasi nii madalale kui sai ja varustasin need sarvedega. Installisin pedaalidele korvid. Kõige selle tulemusel muutus ratas äratundmatuseni. Sai kontrolliks tehtud üks 30km ots ja ei mingit ebamugavustunnet või valutavaid liigeseid. Ainsad kohad, mis väsisid, olid vähe trenni saanud reied.
Illustreeriv pilt kah (sry. roheka tooni pärast - päevavalguslambid):
Leidsin lahenduse ka sellele tobedale postijupile stemi otsas ja tagurpidi kirjadele:
Loodetavasti on selles teemas kasulikke näpunäiteid kuhjaga edaspidistele lugejatele
Henry