Kardaanülekandega ratas
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kardaanülekandega ratas
Kas Eestis ka keegi kardaanülekandega jalgrattaid müüb?
Vaatasin, et Euroopas paar kohta on võrdlemisi väikse valikuga.
Nad on kõik rummusisese käiguvahetajaga, kuid 7-8 käiku oleks ka üsna talutav.
Kui keegi säärasega ringi sõidab, võiks jagada kogemusi, kuidas teda vändata on.
Kas ta kuni 3-nädala pikkuse 400-900km-se matka jaoks ka sobida võiks?
Vaatasin, et Euroopas paar kohta on võrdlemisi väikse valikuga.
Nad on kõik rummusisese käiguvahetajaga, kuid 7-8 käiku oleks ka üsna talutav.
Kui keegi säärasega ringi sõidab, võiks jagada kogemusi, kuidas teda vändata on.
Kas ta kuni 3-nädala pikkuse 400-900km-se matka jaoks ka sobida võiks?
Re: Kardaanülekandega ratas
Kas see mitte absoluutselt ebavajalik, mittepraktiline ja mõttetu ei ole??? Sest kui see ei oleks, siis usun et meil kõigil oleks kardaanülekandega jalgrattad
Vastus küsimusele ka: Ei ole kuulnud et Eestist selliseid saab ja matka jaoks on olemas eraldi matkarattad, mida Eestis poodides kindlasti leidub.
Vastus küsimusele ka: Ei ole kuulnud et Eestist selliseid saab ja matka jaoks on olemas eraldi matkarattad, mida Eestis poodides kindlasti leidub.
-
- Rattur
- Postitusi: 446
- Liitunud: 11. 01. 2008. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Pole just päris see, mida küsisid, aga pakutakse Eestis kardaanülekandega elektrirattaid:
http://proshop.ee/elektrirattad/1568-wa ... orque.html
Kui metsaradu ja põlluteid kavas ei ole, siis sobib ka matkamiseks, kuigi tegemist pigem linnakaga ja matkale soovitaks valida midagi kiiremat.
Kardaanil on minu silmis kaks positiivset omadust:
1. kardaanülekanne kannatab vabamalt vihma ning on sealjuures sisuliselt hooldusvaba;
2. kardaanülekanne on mugav linnaratastel, kuna see ei määri riideid ning samuti ei saa seelik-püksid sinna vahele kinni jääda.
Mõistagi on neile kahele probleemile ka teistsuguseid lahendusi, aga üks lahendus on kardaan.
http://proshop.ee/elektrirattad/1568-wa ... orque.html
Kui metsaradu ja põlluteid kavas ei ole, siis sobib ka matkamiseks, kuigi tegemist pigem linnakaga ja matkale soovitaks valida midagi kiiremat.
Kardaanil on minu silmis kaks positiivset omadust:
1. kardaanülekanne kannatab vabamalt vihma ning on sealjuures sisuliselt hooldusvaba;
2. kardaanülekanne on mugav linnaratastel, kuna see ei määri riideid ning samuti ei saa seelik-püksid sinna vahele kinni jääda.
Mõistagi on neile kahele probleemile ka teistsuguseid lahendusi, aga üks lahendus on kardaan.
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Olen juhtumisi veidi kiiksuga kardaaniveoga kaherattaliste suhtes. Mul on üks selline isend ka kondimootoriga ratta najal, nimeks Dynamic Tempo 8, selline veidi linnasõidu poole hübriidikas, ilmselt ainus siinmaal. Kui eelmainitud elektrikad välja arvata, siis modernsed kepiveoga rattad on siin Maarjamaal üldse väga- kui mitte pigem üliharuldased. Vanu 60- või isegi 30-datel toodetud kardaaniveoga uunikume võib isegi mõned tikutulega leida, modernseid praktiliselt mitte ühtegi.
Kepivedu on tegelikult väga vana tehnoloogia, oli tootmises juba ammu enne 1900 aastat, lihtsalt ta pole oma teed massidesse leidnud erinevatel põhjustel. Kardaaniajami enda saab õige hambakujuga väga efektiivseks muuta ja materjalide valikuga töökindlaks ehitada (nagu mootorratastel see korduvalt tõestatud on), küll jalgrataste puhul peamine vajaka on olnud piisava kvaliteediga rummusiseste käiguvahetite järgi. Viimane on tehnoloogia, mis just viimasel kümnendil on korralikke paranemise märke näidanud. Head näited on Shimano Alfine ja Rohloff Speedhub seeria, halbu näiteid on endiselt liiga palju, aga õnneks üldine trend on selge paranemise suunas. Ehk kardaanivedu võiks ka vastavalt aktuaalsemaks muutuda. Muidugi neid tavainimese vaatenurgast tehnoloogiliselt “erilis-kummalisi” asju toota ja müüa on väga riskantne ettevõtmine praeguses säästupõhises majanduskeskkonas, samas kui vaid insenerid ja PR-inimesed viitsiks rohkem sel teemal vaeva näha, siis usun, et kardaaniajamil on tulevik pigem helge.
Rattast ka: Dynamic Tempol on Shimano Alfine 8 käimar. Pole küll Rohloffi klass, aga palju maha ei jää - võiks öelda, et igati “siidine” ja vaikne tööelu käib rummu sees. Töö täiesti hääletu ja käiguvahetust praktiliselt ei kuulegi, vaid tunned läbi jalgade. Kombinatsioonis Sussex-i 4. generatsiooni kardaaniajamiga vändata on ülimõnus - sujuvus on võtmesõnaks, hoopis teistmoodi tunne võrreldes ketiveoga. Ausaltöeldes kui ära harjud, siis tundub raginaga, lörina ja plaksudega töötav ketivedu nagu eelmisest sajandist. 8-käiku on minu kasutuseks lausa ideaalilähedane - võrdlusena mu 28 käiguline maastikuratas kui kui “kordus-saadete” jada, ehk reaalselt heal juhul 10-kond erinevat kasutatavat käiku leian nende seest. Ehk Alfine 8 selles mõttes superluks, kus vahemik konkreetselt paika pandud ja pole kordusi. Kui väga nuriseda tahaks, siis võiks esimene käik olla grammike madalam väga järskude tõusude jaoks.
Käin rattage tööle circa 50 kilomeetrit, ei näe põhjust, miks ei võiks kepiveoga ka pikemaid matku ette võtta.
Tempo 8 spordiratas kindlasti pole, pigem selline vaba-aja ratas, millega saab mõistlikult logistada nii metsas, linnas kui ka maanteel.
Mõned miinused ka: päris hooldevaba Sussex kardaaniajam siiski pole nagu reklaamijutt väidab - kuigi manuaal ütleb iga mõne tuhande km tagant, minu praktika ütleb, et tuleks määrida iga mõnesaja km tagant - ATF automaatkasti õli paistab väga hea efektiivsuse tagavat. Testid näitavad, et keskmine kardaan on nõks vähem efektiivsem kui ülihästi puhastatud ja hooldatud ketivedu, aga ATF-iga minu tagumikutunne ütleb, et praktiliselt vahet polegi. Paks tavott, mis küll kestab oluliselt kauem kui ATF, röövib see-eest rohkem väntamisjõudu.
Tihti Sussex-i ajamid tulevad ebatäpse seadistusega otse tehasest, ehk tuleks uuel rattal circa 50 km läbi sõita ja siis seibid üle vaadata nii kardaani väljundvõlli hammasrattal kui ka tagaratta küljes oleval hammasrattal. Mõlema “hambumise” kulumismärkide järgi saad seda väga täpselt hinnata - kui kulumisjäljed hammaste keskel, siis on OK ja küta edasi seadme elu lõpuni. Kui ei ole, siis pead seibe muutma, nii et kulumismärgid hammaste keskele läheks. Soovitan 0,2 mm kaupa seibe muuta. Kui paika saad, siis üldiselt igavesti paigas, reguleerima enam midagi ei pea - ainult sõida (ja õlita aeg-ajalt).
Eks see olegi peamine kepiveo voorus - kui disain on õieti tehtud ja materjalid head, siis on tegemist igati elegantse n.ö. "igiliikurist" süsteemiga, välisteguritest isoleerituna on see ühtlasi kinnine ja vaikne ajam. Mul on eluaeg ketiajamiga rattad, mopeedid ja mootrrattad olnud, eks ühel hetkel sai lõpuks korralik kopp sellest pidevast ja lõputust keberniidist õliste käte, pükste, lögaste hammakate, rummude, velgede, kodarate nühkmisisest, lõputust süsteemi reguleerimisest jne. Mul on ka veidi nõrk koht erilistele tehnoloogiatele nii et heale praktikale vastavalt sai kepiveoga vokk perre organiseeritud, esialgu ei kahetse
Kui konkreetsem huvi või küss saada ES, ei maksa siin rohkem foorumi pika jutuga läbustada sest teise posti järgi ilmselt enamus rattureid ei huvitu sellisest "mõttetust" asjast.
Kepivedu on tegelikult väga vana tehnoloogia, oli tootmises juba ammu enne 1900 aastat, lihtsalt ta pole oma teed massidesse leidnud erinevatel põhjustel. Kardaaniajami enda saab õige hambakujuga väga efektiivseks muuta ja materjalide valikuga töökindlaks ehitada (nagu mootorratastel see korduvalt tõestatud on), küll jalgrataste puhul peamine vajaka on olnud piisava kvaliteediga rummusiseste käiguvahetite järgi. Viimane on tehnoloogia, mis just viimasel kümnendil on korralikke paranemise märke näidanud. Head näited on Shimano Alfine ja Rohloff Speedhub seeria, halbu näiteid on endiselt liiga palju, aga õnneks üldine trend on selge paranemise suunas. Ehk kardaanivedu võiks ka vastavalt aktuaalsemaks muutuda. Muidugi neid tavainimese vaatenurgast tehnoloogiliselt “erilis-kummalisi” asju toota ja müüa on väga riskantne ettevõtmine praeguses säästupõhises majanduskeskkonas, samas kui vaid insenerid ja PR-inimesed viitsiks rohkem sel teemal vaeva näha, siis usun, et kardaaniajamil on tulevik pigem helge.
Rattast ka: Dynamic Tempol on Shimano Alfine 8 käimar. Pole küll Rohloffi klass, aga palju maha ei jää - võiks öelda, et igati “siidine” ja vaikne tööelu käib rummu sees. Töö täiesti hääletu ja käiguvahetust praktiliselt ei kuulegi, vaid tunned läbi jalgade. Kombinatsioonis Sussex-i 4. generatsiooni kardaaniajamiga vändata on ülimõnus - sujuvus on võtmesõnaks, hoopis teistmoodi tunne võrreldes ketiveoga. Ausaltöeldes kui ära harjud, siis tundub raginaga, lörina ja plaksudega töötav ketivedu nagu eelmisest sajandist. 8-käiku on minu kasutuseks lausa ideaalilähedane - võrdlusena mu 28 käiguline maastikuratas kui kui “kordus-saadete” jada, ehk reaalselt heal juhul 10-kond erinevat kasutatavat käiku leian nende seest. Ehk Alfine 8 selles mõttes superluks, kus vahemik konkreetselt paika pandud ja pole kordusi. Kui väga nuriseda tahaks, siis võiks esimene käik olla grammike madalam väga järskude tõusude jaoks.
Käin rattage tööle circa 50 kilomeetrit, ei näe põhjust, miks ei võiks kepiveoga ka pikemaid matku ette võtta.
Tempo 8 spordiratas kindlasti pole, pigem selline vaba-aja ratas, millega saab mõistlikult logistada nii metsas, linnas kui ka maanteel.
Mõned miinused ka: päris hooldevaba Sussex kardaaniajam siiski pole nagu reklaamijutt väidab - kuigi manuaal ütleb iga mõne tuhande km tagant, minu praktika ütleb, et tuleks määrida iga mõnesaja km tagant - ATF automaatkasti õli paistab väga hea efektiivsuse tagavat. Testid näitavad, et keskmine kardaan on nõks vähem efektiivsem kui ülihästi puhastatud ja hooldatud ketivedu, aga ATF-iga minu tagumikutunne ütleb, et praktiliselt vahet polegi. Paks tavott, mis küll kestab oluliselt kauem kui ATF, röövib see-eest rohkem väntamisjõudu.
Tihti Sussex-i ajamid tulevad ebatäpse seadistusega otse tehasest, ehk tuleks uuel rattal circa 50 km läbi sõita ja siis seibid üle vaadata nii kardaani väljundvõlli hammasrattal kui ka tagaratta küljes oleval hammasrattal. Mõlema “hambumise” kulumismärkide järgi saad seda väga täpselt hinnata - kui kulumisjäljed hammaste keskel, siis on OK ja küta edasi seadme elu lõpuni. Kui ei ole, siis pead seibe muutma, nii et kulumismärgid hammaste keskele läheks. Soovitan 0,2 mm kaupa seibe muuta. Kui paika saad, siis üldiselt igavesti paigas, reguleerima enam midagi ei pea - ainult sõida (ja õlita aeg-ajalt).
Eks see olegi peamine kepiveo voorus - kui disain on õieti tehtud ja materjalid head, siis on tegemist igati elegantse n.ö. "igiliikurist" süsteemiga, välisteguritest isoleerituna on see ühtlasi kinnine ja vaikne ajam. Mul on eluaeg ketiajamiga rattad, mopeedid ja mootrrattad olnud, eks ühel hetkel sai lõpuks korralik kopp sellest pidevast ja lõputust keberniidist õliste käte, pükste, lögaste hammakate, rummude, velgede, kodarate nühkmisisest, lõputust süsteemi reguleerimisest jne. Mul on ka veidi nõrk koht erilistele tehnoloogiatele nii et heale praktikale vastavalt sai kepiveoga vokk perre organiseeritud, esialgu ei kahetse
Kui konkreetsem huvi või küss saada ES, ei maksa siin rohkem foorumi pika jutuga läbustada sest teise posti järgi ilmselt enamus rattureid ei huvitu sellisest "mõttetust" asjast.
Viimati muutis tsiklonaut, 13. 08. 2017. 09:00, muudetud 1 kord.
Re: Kardaanülekandega ratas
Miks ei huvitu, see argument et "kõik sellega ei sõida, järelikult on saast" ei kõlba kuhugi, miski ei lähe üleöö massidesse. Selle süsteemi sihtgrupp oleks peamiselt inimesed, kes tulevad poodi "palun mulle üks jalgratas" ja neile on teistmoodi ja kallimat asja raske müüa.
Kas kuskil on üritatud objektiivselt võrrelda erinevate ülekannete ja käiguvahetajate effektiivsust? Ma olen ainult mingi suvalise rummusisese käikariga sõitnud ja see oli ikka päris "vatine".
Kas kardaani õlitamiseks tuleb midagi lahti monteerida?
Kas kuskil on üritatud objektiivselt võrrelda erinevate ülekannete ja käiguvahetajate effektiivsust? Ma olen ainult mingi suvalise rummusisese käikariga sõitnud ja see oli ikka päris "vatine".
Kas kardaani õlitamiseks tuleb midagi lahti monteerida?
Re: Kardaanülekandega ratas
Kardaani eeliseks paistab olema ka märgatavalt suurem kliirens
Saab rahus üle igasugu linnaruumi takistuste sõita, ilma, et esihammakas betooni kolksaks.
Kui keeruline on tagaratta kättesaamine ja tagasi panek, näiteks lohvivahetuse puhul?
Kuidas üldine kvaliteet tundub?
Saab rahus üle igasugu linnaruumi takistuste sõita, ilma, et esihammakas betooni kolksaks.
Kui keeruline on tagaratta kättesaamine ja tagasi panek, näiteks lohvivahetuse puhul?
Kuidas üldine kvaliteet tundub?
Viimati muutis phoenix, 27. 06. 2016. 17:56, muudetud 1 kord.
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Rõõm kuulda, et vähemalt kellegile pakub selline asi huvi.
Nagu öeldud on ringlemas palju kas väga keskpäraselt või halvasti ehitatud rummusiseseid käiguvaheteid. Shimano Alfine 8 on minu kogemuse järgi küll pigem kiiduväärt rummusisene käimar väga mõistliku hinna eest - vaikne, konkreetne ja sujuv. Märgatavat kadu vs ketikäimar pole tagumikutunde järgi küll aru saada,
Mingi uuringu järgi rummusisesed käiguvahetid on keskmiselt circa 92% efektiivsed, ideaalselt hooldatud ketisüsteemiga vaheti võib olla isegi 98% efektiivne. Mootorratastal mäletan ma 89% kett vs 82% kardaan, ehk vahe suht samma auku, tingimusel, et kett on ideaalselt puhas, õlitatud ja reguleeritud. Samas kett võib vabalt olla ka alla 80% efektiivne, kui ta on reguleerimata, liivane, liiga lögane või lihtsalt roostes. Samal ajal kardaani efektiivsus oludest väga ei sõltu, ehk kardaani kesmine võib isegi sama tulla kui sa pidevalt ketti ei puhasta ja hoolda.
Keegi väga hästi ütles jalgrataste veojõu kadude kohta: võrreldes näiteks sõitja ja ratta enda tuuletakistuse kaoga on nende ülekandest tuleneva 6-8% kao erinevuse numbrite mainimine suhteliselt olematu tähtsusega kui sa just sekunditega võistlustulemusi taga ajav sportlane pole. Ehk tavarattaks sobib kardaan ja rummusisene käiguvaheti väga hästi arvestades nende eeliseid (puhas, vaikne, hooldevaba, isoleeritud ja elegantne süsteem). Samas kui kõva sporti teed, siis tuleks muidugi pigem ketikaga käimarit eelistada.
Hooldamiseks Sussex-i kardaanil pole seal midagi vaja lahti kruvida, keera esimesel reduktoril väike nippel lahti ja pane törts ATF õli sisse (või tavotti, kui tahad, et kauem kestaks). Tagumisel reduktoril tõmba näppudega plastikkorpus lahti ja pane näpuga väike hulk tavotti hammaste peale. Kogu kardaani hooldamise protseduur võtab 30-45 sekundit ja valma - kuni järgmiseks 2000-3000 kilomeetriks (kui manuaali uskuda, kuid nagu öeldud, mida mina muidugi päris sulatõena ei võta).
Shimano Alfine käimar tuleks teoorias ka circa iga 3000 km tagant uuesti õlitada pika eluea andmiseks. Pole seda veel ise teinud, aga YouTuubi juhiste järgi selline poole või tunnine nokitsemine.
Nagu öeldud on ringlemas palju kas väga keskpäraselt või halvasti ehitatud rummusiseseid käiguvaheteid. Shimano Alfine 8 on minu kogemuse järgi küll pigem kiiduväärt rummusisene käimar väga mõistliku hinna eest - vaikne, konkreetne ja sujuv. Märgatavat kadu vs ketikäimar pole tagumikutunde järgi küll aru saada,
Mingi uuringu järgi rummusisesed käiguvahetid on keskmiselt circa 92% efektiivsed, ideaalselt hooldatud ketisüsteemiga vaheti võib olla isegi 98% efektiivne. Mootorratastal mäletan ma 89% kett vs 82% kardaan, ehk vahe suht samma auku, tingimusel, et kett on ideaalselt puhas, õlitatud ja reguleeritud. Samas kett võib vabalt olla ka alla 80% efektiivne, kui ta on reguleerimata, liivane, liiga lögane või lihtsalt roostes. Samal ajal kardaani efektiivsus oludest väga ei sõltu, ehk kardaani kesmine võib isegi sama tulla kui sa pidevalt ketti ei puhasta ja hoolda.
Keegi väga hästi ütles jalgrataste veojõu kadude kohta: võrreldes näiteks sõitja ja ratta enda tuuletakistuse kaoga on nende ülekandest tuleneva 6-8% kao erinevuse numbrite mainimine suhteliselt olematu tähtsusega kui sa just sekunditega võistlustulemusi taga ajav sportlane pole. Ehk tavarattaks sobib kardaan ja rummusisene käiguvaheti väga hästi arvestades nende eeliseid (puhas, vaikne, hooldevaba, isoleeritud ja elegantne süsteem). Samas kui kõva sporti teed, siis tuleks muidugi pigem ketikaga käimarit eelistada.
Hooldamiseks Sussex-i kardaanil pole seal midagi vaja lahti kruvida, keera esimesel reduktoril väike nippel lahti ja pane törts ATF õli sisse (või tavotti, kui tahad, et kauem kestaks). Tagumisel reduktoril tõmba näppudega plastikkorpus lahti ja pane näpuga väike hulk tavotti hammaste peale. Kogu kardaani hooldamise protseduur võtab 30-45 sekundit ja valma - kuni järgmiseks 2000-3000 kilomeetriks (kui manuaali uskuda, kuid nagu öeldud, mida mina muidugi päris sulatõena ei võta).
Shimano Alfine käimar tuleks teoorias ka circa iga 3000 km tagant uuesti õlitada pika eluea andmiseks. Pole seda veel ise teinud, aga YouTuubi juhiste järgi selline poole või tunnine nokitsemine.
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Kliirens on tõesti oluliselt parem, kuigi nagu öeldud, spordiratas see isend otseselt pole.phoenix kirjutas:Kardaani eeliseks paistab olema ka märgatavalt suurem kliirens
Saab rahus üle igasugu linnaruumi takistuste sõita, ilma, et esihammakas betooni kolksaks.
Kui keeruline on tagaratta kättesaamine ja tagasi panek, näiteks lohvivahetuse puhul?
Kuidas üldine kvaliteet tundub?
Tagaratta äravõtmine on superluks kerge: ratta poldid lahti, ühe liigutusega käiguvaheti tross küljest. Miski ei määrdu, ei pea midagi eraldi hoidma ega ei pea midagi arvestama või reguleerima tagasi pannes, rattal on vaid üks kindel positsioon, pole mingeid "agasi" nagu keti- või rihma veol. Kui mutrivõti käes, siis 15-20 sekundit, et tagaratas alt ära saada, sama tagasi pannes. Siin üks video 3-nda generatsiooni Sussexi kepiveo tagaratta ära võtmisest, 4. generatsioonil pole enam neid väikseid polte, ehk tõmbad vaid näppudega selle plastkkatte ära.
Kui nüüd oma kogemusega võrrelda, siis üldise ratta kvaliteedi kohta ütleks 8-9/10st 700-800 eurise rattaklassi kohta, ehk väga hea. Raam on sellises hinnaklassis loomulikult Hiinas kokku keevitatud alumiinium, samas keevitusõmbluste kvaliteet on üllatavalt eeskujulik, samuti värv on üllatavalt tugev - ei katke ega kooru ühenduskohtadest või jalaga pidevalt vastu käies nagu odavamatel ratastel. Korralikud Weinmanni X-Star veljed (ees kiirkinnitusega), Tektro ketaspidurid ja heeblid. Minu üllatuseks Shimano Alfine käimar on "Made in Japan" - suisa haruldane kvaliteeditähis tänapäevases "Chinash*t" turumajanduses. Kaalub circa täpselt 15 kg koos kõigi kellade ja viledega. Muidugi kõige selle suhtelisust arvestades, teeb omaniku "rõõmufaktor" väga originaalse kepiveo ja hea IGH käimari najal temast suure tähega 10/10st ratta!
Re: Kardaanülekandega ratas
No nii...
Vahepeal on isegi teemat arendatud siin.
Minust siis ongi saanud sarnase ratta omanik.
Sedakorda siis veidi küll urbanistlikus vormis, kes siiski nüüd uut sõiduriista maalähedaseks üritab harjutada.
Tegemist siis Hollandi Beixo Slim kardaanrattaga, millel rummusisene käiguvahetaja Shimano Nexus-8.
Inglaste Dynamic oleks olnud vast sportlikum ja maastikuvälimusega rohkem, kuid noo sellid ei võtnud vedu.
Kui üldiselt tolle Beixo ratta suurusest ja kujust rääkida, siis kastist lahti pakkides vaatas vastu ikka esialgu täitsa korralik tõld.
Tema ümarad kehavormid mõjusid hakatuseks ebasportlikult. Samas on sellel ka omad voorused, mis tõsi - ei ole selle rattaga kokku laulatatud, kuna näiteks sakiliste otstega pedaale ümaraservaliste vastu vahetada saab igal rattal. Igatahes sellel olid nad algselt küljes - hüvasti veriseks kriimustatud sääred, kui ratast käe kõrval ajades kogemata vastu pedaali trehvata. Ja õlised püksisääred muidugi ka aidaa. Mõned trossid on osaliselt raami sisse peidetud.
Sai teine siis kokku pandud, mis panemata oli.
Esimene sõit oli muidugi kole - reguleerimata käiguvahetaja kolises ja ragises nagu ahelsuitsetaja kops. Youtube abiga sai see kollaste joonte kohakuti reguleerimise teema ära tehtud ja nüüd juba hoopis parem. Tõsi - juhend käis 7-käigulise kohta, nii, et kohati tal miskit ikka kripeldab. Varem kukkus 4-5 käigu pealt 1 peale tagasi, nüüd peale reguleerimist aeg-ajalt klõpsatab miskit 5-6 käigu juures aga harva. Nii, et pakuks, et see kollaste joonte kohakuti oleks peaks vast kuskil 4-5 käigu vahepeal sündima - siis on vahetaja keskmises asendis.
Käiguvahetus on sujuv ja ütleks, et 21 ketikäigu asemel 8 sisemist käiku on täitsa piisav.
Toda kardaani hammasrataste asja ei teadnud..Hetkel ei paista seal mingit seibide teemat, kuigi kokku panekul justkui jäid üle 2 seibi ja miski polt, millega miskit peale hakata ei mõistnud. Ehk tagavaraks....
Kardaani õli teema oli vajalik. Tean siis seda automaatkasti õli nõutama minna. Juhendis määritakse jah sõrmega paksu silikoonõli.
Kui võrrelda keti-jalgratta vabajooksuga, siis kardaani omal on see pisut kehvem. Ilmselt see 2 kardaanikohta kuigi palju seda hoogu vaha võtavad, kuid sõites suurt sellest aru ei saa.
Mis on kehvem - kui vaja kummi vahetada/paigata, siis tagaratta ära võtmiseks peab porilaua maha võtma..
Nad on teinud selle ratta ära võtmise ava nii taha poole avaneva, et porilaud jääb ette.
Mõtlesin, et võib-olla ehitangi porilaua kahest tükiks koosnevaks, tagumine osa kruviga esimese küljes kinni. Siis saab ainult tagumise osa ära võtta ja ei pea kogu lauda pakiraami alt välja kiskuma.
Ratas kaalub kirjade järgi 13.8kg ja eks ta umbes nii võib olla ka. Kui tahaks, siis plekkporikad, sadula, pedaalid ja miskit lenksu juures võiks kergema vastu välja vahetada.
Nüüd kavatsengi minna kuni paariks nädalaks kuni 900km pikkusele matkale.
Kuna tehnoloogia pole väga levinud, tuleb ilmselt seletamist, kui keegi uudistama tuleb. Linnas üks säärane tegelane juba oli:)
Üldiselt polegi kunagi väga mingit tempot või suuri kiirendusi taga ajanud. Matk ongi pigem säärane rahulik vaba-aja ettevõtmine ja ringi vaatamine.
Keegi eelpool mainis seda käiguvahetaja õlitamise teemat.. Ega selleks ei ole ju vaja teda lahti võtta?
Piisata võiks törtsust õlist kuhugi strateegilisse kohta, mis ise juba edasi levib? Mis õli see võiks olla?
Vahepeal on isegi teemat arendatud siin.
Minust siis ongi saanud sarnase ratta omanik.
Sedakorda siis veidi küll urbanistlikus vormis, kes siiski nüüd uut sõiduriista maalähedaseks üritab harjutada.
Tegemist siis Hollandi Beixo Slim kardaanrattaga, millel rummusisene käiguvahetaja Shimano Nexus-8.
Inglaste Dynamic oleks olnud vast sportlikum ja maastikuvälimusega rohkem, kuid noo sellid ei võtnud vedu.
Kui üldiselt tolle Beixo ratta suurusest ja kujust rääkida, siis kastist lahti pakkides vaatas vastu ikka esialgu täitsa korralik tõld.
Tema ümarad kehavormid mõjusid hakatuseks ebasportlikult. Samas on sellel ka omad voorused, mis tõsi - ei ole selle rattaga kokku laulatatud, kuna näiteks sakiliste otstega pedaale ümaraservaliste vastu vahetada saab igal rattal. Igatahes sellel olid nad algselt küljes - hüvasti veriseks kriimustatud sääred, kui ratast käe kõrval ajades kogemata vastu pedaali trehvata. Ja õlised püksisääred muidugi ka aidaa. Mõned trossid on osaliselt raami sisse peidetud.
Sai teine siis kokku pandud, mis panemata oli.
Esimene sõit oli muidugi kole - reguleerimata käiguvahetaja kolises ja ragises nagu ahelsuitsetaja kops. Youtube abiga sai see kollaste joonte kohakuti reguleerimise teema ära tehtud ja nüüd juba hoopis parem. Tõsi - juhend käis 7-käigulise kohta, nii, et kohati tal miskit ikka kripeldab. Varem kukkus 4-5 käigu pealt 1 peale tagasi, nüüd peale reguleerimist aeg-ajalt klõpsatab miskit 5-6 käigu juures aga harva. Nii, et pakuks, et see kollaste joonte kohakuti oleks peaks vast kuskil 4-5 käigu vahepeal sündima - siis on vahetaja keskmises asendis.
Käiguvahetus on sujuv ja ütleks, et 21 ketikäigu asemel 8 sisemist käiku on täitsa piisav.
Toda kardaani hammasrataste asja ei teadnud..Hetkel ei paista seal mingit seibide teemat, kuigi kokku panekul justkui jäid üle 2 seibi ja miski polt, millega miskit peale hakata ei mõistnud. Ehk tagavaraks....
Kardaani õli teema oli vajalik. Tean siis seda automaatkasti õli nõutama minna. Juhendis määritakse jah sõrmega paksu silikoonõli.
Kui võrrelda keti-jalgratta vabajooksuga, siis kardaani omal on see pisut kehvem. Ilmselt see 2 kardaanikohta kuigi palju seda hoogu vaha võtavad, kuid sõites suurt sellest aru ei saa.
Mis on kehvem - kui vaja kummi vahetada/paigata, siis tagaratta ära võtmiseks peab porilaua maha võtma..
Nad on teinud selle ratta ära võtmise ava nii taha poole avaneva, et porilaud jääb ette.
Mõtlesin, et võib-olla ehitangi porilaua kahest tükiks koosnevaks, tagumine osa kruviga esimese küljes kinni. Siis saab ainult tagumise osa ära võtta ja ei pea kogu lauda pakiraami alt välja kiskuma.
Ratas kaalub kirjade järgi 13.8kg ja eks ta umbes nii võib olla ka. Kui tahaks, siis plekkporikad, sadula, pedaalid ja miskit lenksu juures võiks kergema vastu välja vahetada.
Nüüd kavatsengi minna kuni paariks nädalaks kuni 900km pikkusele matkale.
Kuna tehnoloogia pole väga levinud, tuleb ilmselt seletamist, kui keegi uudistama tuleb. Linnas üks säärane tegelane juba oli:)
Üldiselt polegi kunagi väga mingit tempot või suuri kiirendusi taga ajanud. Matk ongi pigem säärane rahulik vaba-aja ettevõtmine ja ringi vaatamine.
Keegi eelpool mainis seda käiguvahetaja õlitamise teemat.. Ega selleks ei ole ju vaja teda lahti võtta?
Piisata võiks törtsust õlist kuhugi strateegilisse kohta, mis ise juba edasi levib? Mis õli see võiks olla?
Viimati muutis meelvi, 28. 06. 2016. 09:44, muudetud 1 kord.
Re: Kardaanülekandega ratas
Beixol jookseb kardaan "chainstay" seest, mis on päris elegantne lahendus - üks lisatoru vähem.
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Nüüd on siis modernseid kepiveoga rattaid siinmaal tervelt 2 tükki
Vaatasin ka seda Beixot omal ajal pikalt. Tundus minujaoks vähem ratast sama hinnaklassi juures versus Dynamic. Viimasel saad sama raha eest kaks korda kallima käimari (Nexus 8 vs Alfine 8 ), odavamad pöiapidurid vs ketaspidurid.
Beixol tundub piltide järgi ka vanem 3. generatsiooni Sussexi kardaaniajam (reduktorid ruudukujulise korpusega ja plastikjulla käib ära poltidega)(?) Dynamicu miinuseks oli minujaoks see, et tehas lõpetas tegevuse, nii et sain viimase laojäägi kuigi nende garantii ja klienditugi on endiselt kehtiv (ja väga abivalmid on, kui olen nendelt nõu küsinud), Beixo on samas veel jõus, kui peaks jama tekkima ka peale garantiiaega. Samas komponendid on kõik teada tootjatelt (kardaan näiteks Sussex), nii et ei tohiks probleeme tekkida, kui midagi on vaja iseseisvalt hiljem välja vahetada.
Kui viitsid kaalu kunagi ka koos kõigi kellade ja viledega (porikate jms) ära. Üldiselt need tehase kaalud on antud täiesti alasti tingimustel.
Sussexile pane törts ATF õli (või tavotti) esireduktori nippli kaudu (see väike polt, 4.generatsioonil peal, 3.dal gen äkki võis see all olla). Tagant võta see plastikjulla lahti ja pane tavotti hammastele. Kogu lugu. Lihtsalt sõida.
Rummusisene käimar on juba veits keerulisem lugu. Kuigi mingi meetodiga saab neid ka eraldi määrida, siis iga 3000km tagant ideaalis peaks ikkagi täiesti lahti võtma (korpus rummust välja), et õliga segunenud kulumisega tekkinud metallitolm välja puhastada ja uue värske õliga kõik detailid kokku teha. Üks Nexuse lahti võtmise videojuhis on siin. Pmst võtad nii lahti, pesed ära ja määrid uuesti sisse, kokku tagasi. Netis soovitavad seda spets Shimano Nexus tavotti, teised jälle ütlevad, et kasta kogu korpus lihtsalt ATFi õli sisse ja töötab paremini. Võta siis näpust, kellel õigus on.
See kardaanitunneli ühendamine üheks toetavaks raamiõlaks on tõesti elegantselt geniaalne. Huvitav, et teised seda väga ei tee. Insenerid tegid sellist elegantset lahendust juba aastal 1899 (!!!):
Vaatasin ka seda Beixot omal ajal pikalt. Tundus minujaoks vähem ratast sama hinnaklassi juures versus Dynamic. Viimasel saad sama raha eest kaks korda kallima käimari (Nexus 8 vs Alfine 8 ), odavamad pöiapidurid vs ketaspidurid.
Beixol tundub piltide järgi ka vanem 3. generatsiooni Sussexi kardaaniajam (reduktorid ruudukujulise korpusega ja plastikjulla käib ära poltidega)(?) Dynamicu miinuseks oli minujaoks see, et tehas lõpetas tegevuse, nii et sain viimase laojäägi kuigi nende garantii ja klienditugi on endiselt kehtiv (ja väga abivalmid on, kui olen nendelt nõu küsinud), Beixo on samas veel jõus, kui peaks jama tekkima ka peale garantiiaega. Samas komponendid on kõik teada tootjatelt (kardaan näiteks Sussex), nii et ei tohiks probleeme tekkida, kui midagi on vaja iseseisvalt hiljem välja vahetada.
Kui viitsid kaalu kunagi ka koos kõigi kellade ja viledega (porikate jms) ära. Üldiselt need tehase kaalud on antud täiesti alasti tingimustel.
Sussexile pane törts ATF õli (või tavotti) esireduktori nippli kaudu (see väike polt, 4.generatsioonil peal, 3.dal gen äkki võis see all olla). Tagant võta see plastikjulla lahti ja pane tavotti hammastele. Kogu lugu. Lihtsalt sõida.
Rummusisene käimar on juba veits keerulisem lugu. Kuigi mingi meetodiga saab neid ka eraldi määrida, siis iga 3000km tagant ideaalis peaks ikkagi täiesti lahti võtma (korpus rummust välja), et õliga segunenud kulumisega tekkinud metallitolm välja puhastada ja uue värske õliga kõik detailid kokku teha. Üks Nexuse lahti võtmise videojuhis on siin. Pmst võtad nii lahti, pesed ära ja määrid uuesti sisse, kokku tagasi. Netis soovitavad seda spets Shimano Nexus tavotti, teised jälle ütlevad, et kasta kogu korpus lihtsalt ATFi õli sisse ja töötab paremini. Võta siis näpust, kellel õigus on.
See kardaanitunneli ühendamine üheks toetavaks raamiõlaks on tõesti elegantselt geniaalne. Huvitav, et teised seda väga ei tee. Insenerid tegid sellist elegantset lahendust juba aastal 1899 (!!!):
Re: Kardaanülekandega ratas
http://www.dynamicbicyclesuk.co.uk/ veebipoes näikse veel küllalt kaupa laos olevat, äkki vahetati ainult juriidilist vormi? Ei jõudnud pikalt otsida, kas tehase sulgemise kohta on kusagil avalikku teavet?tsiklonaut kirjutas:Dynamicu miinuseks oli minujaoks see, et tehas lõpetas tegevuse, nii et sain viimase laojäägi kuigi nende garantii ja klienditugi on endiselt kehtiv (ja väga abivalmid on, kui olen nendelt nõu küsinud)
Sussexi paigaldajaid tundub vähe ja pakkumisi harva näha, võib-olla asjalik turuauk Balti jalgrattatehasele või mõnele teisele pealehakkajale - lubavad kodulehel kuu või kahega 500 tk soovijale kohe valmis teha.
Re: Kardaanülekandega ratas
Või nii on lood...Nojah, selle Nexus-8 lahti kiskumisega sel juhul läheb veel paar aastat aega.
Siis tiksub ehk 3000 täis.
Hetkel umbes 2 kuuga 300km.
Ehk leidub ka mõni rattahooldus, kes viitsib rummusiseste käiguvahetajatega mässata.
Selliseid kolmekäigulisi ja sisemisi vist isegi kuskil meil müüakse.
Kunagi Lauri Liiv mingis intervjuus põgusalt jutustas, et Hollandist ratta tellis. Kuulsin küsimust, kas sellega Eestisse sõitis, kuid ta vastas, et kasutas kullerit.
Muud juttu ümber ei ja enne seda ei kuulnud, nii, et kahtlustan, et neid kardaanrattaid võib veel olla:)
Siis tiksub ehk 3000 täis.
Hetkel umbes 2 kuuga 300km.
Ehk leidub ka mõni rattahooldus, kes viitsib rummusiseste käiguvahetajatega mässata.
Selliseid kolmekäigulisi ja sisemisi vist isegi kuskil meil müüakse.
Kunagi Lauri Liiv mingis intervjuus põgusalt jutustas, et Hollandist ratta tellis. Kuulsin küsimust, kas sellega Eestisse sõitis, kuid ta vastas, et kasutas kullerit.
Muud juttu ümber ei ja enne seda ei kuulnud, nii, et kahtlustan, et neid kardaanrattaid võib veel olla:)
Re: Kardaanülekandega ratas
Heldeke, see automaatkasti õli on vedel, kui vesi.
Tagumise hammasratta peal ei püsi ta ilmselt kuigi kaua.
Isegi keskmise kardaani kruvi vahelt tilkus teist välja.
Tegelikult peaks sinna sobima ju üsna igasugune õli, millega metalldetaile määritakse.
Isegi ketiõli peaks sobima.
See ka vedelam, kui see, mida soovitatakse.
Tagumise hammasratta peal ei püsi ta ilmselt kuigi kaua.
Isegi keskmise kardaani kruvi vahelt tilkus teist välja.
Tegelikult peaks sinna sobima ju üsna igasugune õli, millega metalldetaile määritakse.
Isegi ketiõli peaks sobima.
See ka vedelam, kui see, mida soovitatakse.
Re: Kardaanülekandega ratas
Eile taasjagati ühte 1920ndatesse määratud postkaarti Tapalt või Tallinnast, millel viiulimeister Aadu Pudel oma kardaanülekandega Dürkoppi esitleb. Tagakaanel on keti puudumine eraldi välja toodud, selline rõhutamine viitab ilmselt vähe eksootilisele olukorrale. Klõps Hans Pudel Tapalt:
"Minagi olin üks neist tuhandetest maapoistest, keda harisid põhiliselt vanavanemad ja jalgratas."
Sina võid aga saata mõned eurod ja harida ennast hõlpsasti hangitava kirjanduse abil: müüa peamiselt jõuanduriga treenimisele keskenduvat lektüüri Coggan, Allen, Friel, Passfield jt
Sina võid aga saata mõned eurod ja harida ennast hõlpsasti hangitava kirjanduse abil: müüa peamiselt jõuanduriga treenimisele keskenduvat lektüüri Coggan, Allen, Friel, Passfield jt
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Kuna mul omal on nüüd peale tulnud klassikute tuhin, sai tellitud Brik kardaaniveoga jalgratas. Kardaan paistab sama mis Beixo-l, muu kõik samas paistab korralikum kaup, kui Beixol, kallim ka veidi vastavalt. Ainus miinus, et käiguvaheti pole nii hea kui näiteks Dynamicu Alfine 8 (Made in Japan tippkvaliteet ikkagi), Brik kasutab levinumat Nexus 7 ja 8 käimarit, sest tootjaga otse suheldes selgus, et nende kardaanivedu ei ühildu Alfine käimariga, mida mina oleks eelistanud. Eks annan teada, kui Brik-i kepiveoga ratas kunagi valmis ehitatakse ning ka Eestisse jõuab ja kardaan omajagu kilomeetreid maha keerutab.
Sellega seoses, kui kellegil on huvi, siis Dynamic Tempo 8 on müügis. Tegemist minuteada ainukese ja unikaalse eksemplariga Eestis, samuti modernselt ilusa vaba aja rattaga. Minu all sõitnud täpselt 1600 kilomeetrit läbi kolme hooaja. Olen teda ka veidi "parendanud" - kogu kardaaniajam sai Taiwani laagritelt tippklassi Jaapani NTN laagritele ümber tõstetud - efektiivsemad ja kestavad kauem. Kaasa saab ka eritellmusel valmistatud spetsiaalsed tööriistad kardaaniajami täielikuks lahti võtmiseks kui kunagi peaks selleks vajadus tulema. Kaasa annan ka teadmised, kuidas kardaaniajamit reguleerida ja aeg-ajalt hooldada. Hetkel ootan paremaid väntasid, sest originaalid pole just kõige paremad mu suurtele jalgadele (plastik). Poehind on sellel rattal üle 1K EUR kandis koos transaga, küsiks pool sellest. Mõned loomulikud kulumismärgid on oma läbisõidu kohta, üldiselt väga heas ja hoitud konditsioonis:
Kui kellegil huvi siis saatke sõnum.
Sellega seoses, kui kellegil on huvi, siis Dynamic Tempo 8 on müügis. Tegemist minuteada ainukese ja unikaalse eksemplariga Eestis, samuti modernselt ilusa vaba aja rattaga. Minu all sõitnud täpselt 1600 kilomeetrit läbi kolme hooaja. Olen teda ka veidi "parendanud" - kogu kardaaniajam sai Taiwani laagritelt tippklassi Jaapani NTN laagritele ümber tõstetud - efektiivsemad ja kestavad kauem. Kaasa saab ka eritellmusel valmistatud spetsiaalsed tööriistad kardaaniajami täielikuks lahti võtmiseks kui kunagi peaks selleks vajadus tulema. Kaasa annan ka teadmised, kuidas kardaaniajamit reguleerida ja aeg-ajalt hooldada. Hetkel ootan paremaid väntasid, sest originaalid pole just kõige paremad mu suurtele jalgadele (plastik). Poehind on sellel rattal üle 1K EUR kandis koos transaga, küsiks pool sellest. Mõned loomulikud kulumismärgid on oma läbisõidu kohta, üldiselt väga heas ja hoitud konditsioonis:
Kui kellegil huvi siis saatke sõnum.
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Öeldakse, et hulluse esimene märk on see, et inimene teeb sama lollust mitu korda uuesti. Eks see insenertehniline kardaaniveo lahenduse kiiks ole vist üks ravimatu haigus. Ehk jõudis lõpuks kohale mu elu esimene päris nö. käsitööratas - Brik Brut.
Valmistamine võttis aega 2 kuud tellimise sisestamisest, sest suvel oli seal Pedalfactory BVs (Brik on üks nende kaubamärk) eri spetsialistidel puhkuste aeg jm. Raami ehitus, värvimine, velgede ehitamine dünamo ja rummisisese käigukasti ümber, juppide kokku panemine olid ilmselt kõik eri inimeste teha. Mitte-suvel ilmselt teevad nädala-kahega.
Suur pluss oli, et Brik pakub transporti EU piires täitsa tasuta.
Eks see ole hea tunne, kui pärast nii pikka ootamist kohale jõuab.
Ja pakki lahti võttes esimese asjana see ilus päris Brooks-i sadul vastu kiikab...
Siin Hollandi kui rattamaa töökultuuri näha, kuidas eri osad kõik läbivad kvaliteedikontrolli.
Ja nii tuleb ta ise kokku panna, circa tunnike aeglast nokitsemist.
Ja kokku panduna. Nagu enne öeldud, soovisin tõelist klassikut ja välimuse järgi selle ka täpselt sain.
Nüüd siis üks unikaalne kardaaniveoga jalgratas Eestis jälle juures.
Ei hakka vast pikemalt rattast endast, detailidest ja omadustest kirjutama, et teemat mitte liialt läbustada (kui praktiliselt ühe käe näppudel loetavad fanaatikud välja arvata, siis) huvi meie maal selliste erilise ajamiga rataste vastu olematult väike nii või naa.
Valmistamine võttis aega 2 kuud tellimise sisestamisest, sest suvel oli seal Pedalfactory BVs (Brik on üks nende kaubamärk) eri spetsialistidel puhkuste aeg jm. Raami ehitus, värvimine, velgede ehitamine dünamo ja rummisisese käigukasti ümber, juppide kokku panemine olid ilmselt kõik eri inimeste teha. Mitte-suvel ilmselt teevad nädala-kahega.
Suur pluss oli, et Brik pakub transporti EU piires täitsa tasuta.
Eks see ole hea tunne, kui pärast nii pikka ootamist kohale jõuab.
Ja pakki lahti võttes esimese asjana see ilus päris Brooks-i sadul vastu kiikab...
Siin Hollandi kui rattamaa töökultuuri näha, kuidas eri osad kõik läbivad kvaliteedikontrolli.
Ja nii tuleb ta ise kokku panna, circa tunnike aeglast nokitsemist.
Ja kokku panduna. Nagu enne öeldud, soovisin tõelist klassikut ja välimuse järgi selle ka täpselt sain.
Nüüd siis üks unikaalne kardaaniveoga jalgratas Eestis jälle juures.
Ei hakka vast pikemalt rattast endast, detailidest ja omadustest kirjutama, et teemat mitte liialt läbustada (kui praktiliselt ühe käe näppudel loetavad fanaatikud välja arvata, siis) huvi meie maal selliste erilise ajamiga rataste vastu olematult väike nii või naa.
Re: Kardaanülekandega ratas
Peris illos.
Lenks tundub kuidagi väga sadula lähedal olevat. A vist silm on liiga harjunud sportrataste geomeetriaga.
Lenks tundub kuidagi väga sadula lähedal olevat. A vist silm on liiga harjunud sportrataste geomeetriaga.
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Mulle tundub ta ilusam päriselus kui piltidelt ja häda selles, et Brik rataste kohta väga ei leia netis pilte. Kui Hollandlased võivad mõnda sellist haruldust tänaval oma silmaga näha, siis meil seda luksust pole. Ehk panen mõned pildid ja natuke teksti ikkagi juurde, juhuks kui kellegil huvi peaks olema sellise kardaaniveoga harulduse vastu.Prommar kirjutas:Peris illos.
Väike kild negatiivset kõigepealt: mõneti halb üllatus ratast kokku pannes oli see, kui kuradi suur ja raske see ratas on, isegi alumiiniumist raami puhul. Algul vesistasin retrohõngulisemat Brik Sec terasraamiga ratast, aga netiavarustest tuli välja, et tolle kaal on 22 kilo paljas ratas. Selle ajendil sai alumiiniumist Brut-i kasuks otsustaud, mis pidavat olema circa 18 kilo kanti. Küll aga päris elus koos nende kellade ja viledega kaalu otsa pannes tuli mul täpselt 22,2kg. Ehk see alumiinum on ikka väga paks ja need lisad kaaluvad kuradima palju. Võrdlusena Dynamic Tempo 8 on circa 15 kg koos kõigi kellade ja viledega. Ehk üle 7kg erinevus(!) kahe kardaaniveoga ratta vahel, raske käsitöö klassik vs läbi mõeldud toodangu modernne ratas. Tempo 8 tundub kui õhk-kerge võrdlusena päris elus neid proovides. Selles mõttes pole ma üldse enam kindel, kas ikkagi oma Tempot maha tahan müüa paljalt stiilipuhta klassiku kutsumuse pärast... Võib-olla jätan ikkagi alles pikemate otste rattaks kui pärast sellist väljaminekut koormatud rahakott lubab.
Olen circa esimesed 75 kilomeetrit Brut-iga maha saanud ja nüüd siis räägiks headest pooltest. Teades veidi selle maailma siseelu saan öelda, et Brik-i kardaaniajam on kardaaniveo tehnoloogia kohta väga-väga sujuv, sujuvam kui Sussex. Samuti elegantselt lahendatud - kardaani tunnel on ühtlasi raami toetav toru. Ilmselt üks sujuvuse saladus on, et esireduktor jookseb eraldi õlivanni korpuse sees. Ratta kaalu vaadates ilmselt selle võrra ka süsteem raskem vs näiteks Sussex-i kardaaniajam.
Brik kardaaniajami lahtilõige (netist leitud 2 pilti):
Selline robustselt ilus on Brik kardaani korpus siis päriselus.
Üllatavalt hea mulje jättis Nexus 8 Premium käimar, mis ikkagi päriselt Jaapanis tehtud (Nexus seeria on tihti Indoneesia, Taiwan või halvemal juhul Hiina pärusmaa). Shimano Alfine seeriat peetakse üldiselt kvaliteedilt paremaks, aga ei saaks öelda, et see Nexus 8 väga alla jääb. Ilmselt vahe ka selles, et see on viimase generatsiooni Nexus 8 Premium, mida on pea iga aasta täiustatud efektiivsemaks-paremaks ja käiguvahetus on väga vaikne pea-aegu kuuldamatu (Alfine 8 teeb ikkagi konkreetse klõpsu, mis mõnes mõttes hea), tunned vaid jalgadega. Ehk käikude koha pealt on kõik superluks, võib-olla välja arvatud käiguvaheti ise, sest Nexusel on see totakas "gaasirutska" tüüpi käiguvaheti, mis varastab väärtuslikku käepideme pinda ja pead osaliselt kätt selle kummijulla peal pidevalt hoidma, mis on paksem kui käepide ise. Vast harjumise asi.
Prommar kirjutas:Lenks tundub kuidagi väga sadula lähedal olevat. A vist silm on liiga harjunud sportrataste geomeetriaga.
Kõrge ja vanakooli väänatud lenks teebki asendi püstiseks, ehk mõnus linna- või metsavahel liiklemiseks ja hea kõrge vaatega ringi kiikamiseks. Piisavalt lai, et on kindel kontroll järskudeks suunamuutusteks, mita näiteks sportlikuma asendiga ja kergem Tempo ei tee sedavõrd hästi. Samas maanteel on Brut-iga muidugi veidi tuulelohe tunne, aga eks see ratas polegi otseselt kiireks sõiduks mõeldud. Igal asjal oma otstarve. Brooks B67 lai iste sobib ka täpselt selle Brut-i klassiku stiiliga kokku nagu vormi valatud, vedrud võtavad enamus teelt saadud teravad löögid ilusti endasse ja ilmselt kombinatsioonis raskema rattaga tundub sõit kuidagi eriti siidiselt sujuv ning mõnus. Küll aga vajab selline käsitöösadul paarsada kilomeetrit sisse sõitmist, et oma kanni järgi kuju võtaks ja päriselt mugavaks muutuks. Seda tuleb spetsiaalse Brooksi Proofide rasvaga sisse määrida sadula alt poolt, et siis sadul oma optimaalsema kuju leiaks sinu keha järgi ja ühtlasi aitab ka veekindlusele (nahk ja vesi muidu hästi kokku ei lähe).
Olen rääkinud nii mõnegi ümber maailma sõitnud jalgratturiga ja üldiselt nende esimene sadula soovitus mugavuselt ja kestvuselt on Brooks. Brooks-i sadula n.ö. eluaegseks kasutuseks tuleb soetada selline hooldus ja reguleerimiskomplekt, soovituslikult ka nailonist vihmakate:
Kui keegi kunagi ostab omale Brooks-i täisnahast sadula, soovitan selle komplekti kohe juurde võtta. Sest kaasa tulev 5g Proofide-i pole piisav, et sadul "sisse sõita" oma tagumiku kuju järgi, samuti hea sadula pingsuse regulliks.
Ketaspiduritega harjunud sõitjana tundusid rullurpidurid alguses veidi ebakonkreetsed või siis ebatäpsed, ent pärast paarikümmet kilomeetrit siiski läksid paremaks, ilmselt vajasid lihtsalt sissesõitu. Shimano rullurpidurid vajavad siiski minu puhul eraldi harjumist, sest vajutada saab neid väga palju võrrelduna kitsas vahemikus täpselt toimivate ketaspiduritega. Avastasin, et rullurpidurid on mõnusalt sujuvad, aga samas "hammustavad" päris tugevalt kui päriselt n.ö. paanikaolukorras kiiresti vaja seisma jääda on. Rullurpiduri tugev külg on, et nad on kinnised, kunagi ei kriuksu (hõõrduvad osad jooksevad spetsaalses Shimano määrdeaines) ja saab terve ühe tükina vajadusel välja vahetada. Miinus on see, et mägises piirkonnas sõites, kus kilomeetreid järjest allamäge pidurdades võivad nad üle kuumeneda. Meil Eestis õnneks seda probleemi pole. Küll funksioonilt pean ketaspidureid siiski grammike paremaks lahenduseks.
Tegemist on siis rullurpiduritega, mis on trummelpiduri analoog, kus ümber võlli tiirlevad rullurid suruvad end pidurit vajutades vastu välist trumlit. Välimuselt jääb mulje nagu oleks ketaspidur, aga see ketas on tegelikult vaid trumli jahutuseks.
Minu üllatuseks polnud kodarate vahele helkureid pandud nagu enamus jalgratastel, ent täpsemal uurimisel selgus, et kaasa tulnud Vredestein Classic Tour rehvidel on helkur juba rehvi peal - see valge triip.
Valgel ajal see Busch-Müller IQ-X esituli pole lihtsalt ilus vaadata, vaid pimedal ajal toimib nagu prožektor, tootja andmeteil lausa 100 luumenit, mis on väga võimas, arvestades, et toitub dünamost. Seisma jäädes jääb helendama "parkimistulena" kümnekonnaks minutiks, ilmselt sisse ehitatud kondensaatori najal. Samuti tagatuli, mis on integreeritud tagaporilaua sisse, jääb veelgi kauemaks helendama. Hea kuskil pimedas teeääres pissipeatuse asukohta reeta.
Tagatuli on porilauda sisse ehitatud, pakiraamil on oma (igav) helkur.
Üldiselt mida rohkem temaga sõidan, seda enam meeldib. Selline mõnus sujuv kulgur, mis ei pane pahaks metsateed, suurte kividega taldade all krudisevat kruusateed ega kõnnitee äärekivi oma kivikõva raami, pehme isteasendi ja paksemate rehvidega. Silmale tundub küll tõeliselt raskepärane, ent ülimalt kvaliteetne ja kestvusele ehitatud käsitöö. Kõige enam meelt positiivseks muudabki Brik Bruti tõeliselt hea sõidukogemus. Pole kärisevat häält tegevat ketti või viigipükse määrivaid õlitatiseid hammasrattaid. Nii et kes teab, kestab ehk terve elu ja saab veel lastelastelegi pärandada, eks aeg näitab...
Re: Kardaanülekandega ratas
Muidu on kõik ilus, va see käigukõri paun tagarummu juures
-
- Rattur
- Postitusi: 8
- Liitunud: 18. 06. 2016. 20:19
Re: Kardaanülekandega ratas
Seal kahjuks paremaid lahendusi pole, sõltuvalt süsteemist kas paun all või paun taga. Minuarust siiski oluliselt parem kui see ketipinguti õliste hammakatega jurakas all nagu enamus ratastel. Väga norida, siis tegelikult on ka teisel pool see piduritross täitsa nähtav:jeesus1 kirjutas:Muidu on kõik ilus, va see käigukõri paun tagarummu juures
Odava otsa 3-4 käigulistel rummusisestel käimaritel on mõnikord paun küljepealt sisse, aga nendel tavaliselt ka mingi hirmus plastjulla seal küljes. Ideaali pole vist selle koha pealt olemas kui välja arvata käikudeta või automaatkäigukastiga rattad.
Re: Kardaanülekandega ratas
Selle pauna lahendab/vähendab nokon alligator kõriga:
http://farm8.staticflickr.com/7454/9707 ... 6c9a_z.jpg
Kõri teed vaid niipika, et tagaratta saaks eemaldada.
Oleks minu teha, paneks lausa nokoni carbon musta kõri
Ja pakiraami tagahelkuri võiks vahetada stiilsema vastu, kus ka patareidelt püsituli olemas:
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p28417/
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p26224/
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p24965/
http://farm8.staticflickr.com/7454/9707 ... 6c9a_z.jpg
Kõri teed vaid niipika, et tagaratta saaks eemaldada.
Oleks minu teha, paneks lausa nokoni carbon musta kõri
Ja pakiraami tagahelkuri võiks vahetada stiilsema vastu, kus ka patareidelt püsituli olemas:
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p28417/
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p26224/
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p24965/
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: Kardaanülekandega ratas
Maitse asi, praegune helkur on minu maitsele kordades stiilsemmart kirjutas: Ja pakiraami tagahelkuri võiks vahetada stiilsema vastu, kus ka patareidelt püsituli olemas:
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p28417/
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p26224/
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p24965/
Re: Kardaanülekandega ratas
Eemaldume kardaanülekandest ja nuusutame disainigandalf kirjutas:Maitse asi, praegune helkur on minu maitsele kordades stiilsemmart kirjutas: Ja pakiraami tagahelkuri võiks vahetada stiilsema vastu, kus ka patareidelt püsituli olemas:
Kui eelpool olevad tunduvad liig futu, siis on ka klassikalisemat varianti:
https://www.bike-components.de/en/busch ... ng-p19825/
Sellele saab isegi lihtsamalt tekitada vilkuvaid režiime, mida originaal b+m enam ei võimalda, kuna saksa seadus vilkuvat tagatuld enam ei luba.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Re: Kardaanülekandega ratas
https://drive.google.com/file/d/1NLqrNK ... sp=sharing
https://drive.google.com/file/d/1ePbWjk ... sp=sharing
Selline asi sai soetatud ... Beixo siseturule mõeldud asi "La Linda" 299€ oli hinnaks (minu kätte jõudmine + 150€) ja minuni jõudis see Soomes asuva (https://www.taittopyora-asiantuntija.fi/koti.php) poe abil ... hollandi firmal ja soomlastel on omanike ring paras sõpruskond ning seega oli suhtlus super sujuv - nädalaga kaup käes.
Kaesin esmalt Beixo Sharet (hiljem selgus, et see on Soomes kohapeal olemas), kuid siis jäi tootja lehekülg .nl lõpule "La Linda" hind oli liiga hea.
Brik ei suhtle mailitsi ja seega jäi seekord valik Beixole... Ideaalis oli plaan ikkagi Brik Brut standartne punane asi soetada.
fixed sosse, fät mongoose beast, fixed vintage pofabor, üksratas 20", monster 36".
Re: Kardaanülekandega ratas
Lenks oleks nagu sadulale jube lähedal, isegi linnaratta kohta.
Re: Kardaanülekandega ratas
Lenksu paigutus on 100% Royal Dutch
Aga noh, neil ei sõida ei peaminister ega kunn "linnarattaga", nii et ei peagi võrdlusele vastu pidama. Juhtraud pannakse nii, et argiolmesse sulandumise pole vaja ette kummarduda.
Aga noh, neil ei sõida ei peaminister ega kunn "linnarattaga", nii et ei peagi võrdlusele vastu pidama. Juhtraud pannakse nii, et argiolmesse sulandumise pole vaja ette kummarduda.
"Minagi olin üks neist tuhandetest maapoistest, keda harisid põhiliselt vanavanemad ja jalgratas."
Sina võid aga saata mõned eurod ja harida ennast hõlpsasti hangitava kirjanduse abil: müüa peamiselt jõuanduriga treenimisele keskenduvat lektüüri Coggan, Allen, Friel, Passfield jt
Sina võid aga saata mõned eurod ja harida ennast hõlpsasti hangitava kirjanduse abil: müüa peamiselt jõuanduriga treenimisele keskenduvat lektüüri Coggan, Allen, Friel, Passfield jt