Kuidas kumme pumbata?
Kuidas kumme pumbata?
Värske kogemus. Lasin kummid jahedate ilmade ajal tankla kompressoriga täis lubatud piirini. Võimalik, et see suruõhk sisaldas palju niiskust, igal juhul piisas pooleks päevaks ratta päikese kätte tuulevarju jätmisest (mustad kummid, mustad veljed) ja sisekumm läks puru. Üsna mitmes kohas on topeltvelje kodara välimise augu kohtadel rebenemise jälg ja üks neist oli läbiv. Ise ma ei näe siin muud põhjust, kui liig-kõrgeks tõusnud rõhk ja see pehme riba seal velje ja kummi vahe ei hoia ära paisumist kahe veljekihi vahele läbi kodara augu. Ca 3a. tagasi oli sama juhus, et sooja ilmaga läks kumm puru ja siis soovitati paisumiseks varu jätta. Tollel korral olid kah topeltveljed all ja kummid jaheda ilmaga täidetud.
Kas tankla kompressoreid tohiks üldse ratta puhul kasutada? Olen paaril korral täheldanud, et tühjalt lastes pritsib vett välja. Seepärast olen autokumme pumbates alati ennem testinud, et mis sealt tuleb. Eriti jahedatel ja niisketel ilmadel. Kuulnud, et ringraja autode puhul kasutatakse tihti lämmastikku (vms. gaas), kuna tavaõhk sisaldab niiskust ja see kipub rehvide soojenedes paisuma.
Kas käsipumbaga on sama oht? Või peaks üldse CO2 peale üle minema? Või teistsugust sisekummi kasutama? Kummid 2'' jämedad, riba velje peal tundub spets materalist (poorne, kiuline), kuid siiski natuke venib.
Henry
Kas tankla kompressoreid tohiks üldse ratta puhul kasutada? Olen paaril korral täheldanud, et tühjalt lastes pritsib vett välja. Seepärast olen autokumme pumbates alati ennem testinud, et mis sealt tuleb. Eriti jahedatel ja niisketel ilmadel. Kuulnud, et ringraja autode puhul kasutatakse tihti lämmastikku (vms. gaas), kuna tavaõhk sisaldab niiskust ja see kipub rehvide soojenedes paisuma.
Kas käsipumbaga on sama oht? Või peaks üldse CO2 peale üle minema? Või teistsugust sisekummi kasutama? Kummid 2'' jämedad, riba velje peal tundub spets materalist (poorne, kiuline), kuid siiski natuke venib.
Henry
sisekumm=õhukummGunnar kirjutas:Kas ei pidand vastu õhukumm, või mantel? Kas õhukumm paiskus välja?
pane korralik, õige laiusega pöiapael. mingid vedelad-venivad kummiribad ei täida seda otstarvet. loomulikult võib soojuspaisumisest kummi puruks lüüa kui sellele veel aitab kaasa vilets pöiapael või sisekumm ise.Karikas kirjutas:Üsna mitmes kohas on topeltvelje kodara välimise augu kohtadel rebenemise jälg ja üks neist oli läbiv. Ise ma ei näe siin muud põhjust, kui liig-kõrgeks tõusnud rõhk ja see pehme riba seal velje ja kummi vahe ei hoia ära paisumist kahe veljekihi vahele läbi kodara augu.
olen tutika 26x1 õhukummi puruks pumbanud 8,2 atm juures (väliskummi lubatud max 8,5).
päikese käes ei maksa ratast ilma mõjuva põhjuseta niisamagi hoida, kõik orgaaniline materjal vananeb otsese päikesekiirguse käes kordi kiiremini kui varjus. lisaks see kummijama.
gaasiteadust pole mõtet aretama hakata.
kui bensuka kompressorist õhku tuleb siis võib ka pöidla järgi kummi täis lasta.
Noh. Ega see polnudki päris kummist pael. Tundus õige asi olevat. Samas ei ole välistatud, et poes (või kus iganes) pandi see lohakalt kokku, jäeti sisekummile vint sisse ning see paela õigelt kohalt ära nihutas...erikr kirjutas:pane korralik, õige laiusega pöiapael. mingid vedelad-venivad kummiribad ei täida seda otstarvet.
Sisekummil kirjad peal, et see 2''-sele ette nähtud. Seepärast ei raatsinud universaalse vastu välja vahetada ja paikasin ära.
Ei tea, kas oli mõjuv põhjus, kuid nii oli silma all.päikese käes ei maksa ratast ilma mõjuva põhjuseta niisamagi hoida, kõik orgaaniline materjal vananeb otsese päikesekiirguse käes kordi kiiremini kui varjus.
Re: Kuidas kumme pumbata?
Tanklate manomeetrit küll usaldada ei tasu. Auto puhul hea kogemus, kui tanklas lasin ettenähtud rõhu sisse ja kodus kontrollides selgus, et on hoopis 0,5 at. rohkem sees. See moodustas pea 25% lubatust rohkem. Eks sa kujuta nüüd ette, kui sulle sattus sama kehva manokas + hilisem päike... Üsnagi tõenäoline, et selline tagajärg.Kas tankla kompressoreid tohiks üldse ratta puhul kasutada? Olen paaril korral täheldanud, et tühjalt lastes pritsib vett välja.
Korraliku käsipumbaga sellist ohtu pole. Tuntud tootjate pumpadel on vägagi täpsed manomeetrid ja kummi nullist täis pumpamine käib vähem kui minutiga. (mõtle nüüd selle aja peale, mis kulutad bensukasse sõitmiseks/väntamiseks)Kas käsipumbaga on sama oht? Või peaks üldse CO2 peale üle minema? Või teistsugust sisekummi kasutama?
CO2 balloonidega pumbad rohkem mõeldud võistlustel ja miks mitte ka trennis kasutamiseks. Igapäevaseks/koduseks kasutamiseks nati kulukas, kuid, kui raha küllalt, siis anna takka.
[/quote]
Viimati muutis Rivo, 03. 05. 2004. 17:06, muudetud 1 kord.
Kas see Treki pump pole mitte Wrench Force ? Kui jah, siis see tõesti, päris OK põranda pump. Endalgi sellinealar kirjutas:Mina kasutan seda suurt Treki pumpa. See on väga hea- kiirelt saab kummid täis ja saab panna mingi konkreetse rõhu sisse tänu sellele näidikule. Sõites on kaasas väikene käsipump, kuid seda pole õnneks veel vaja läinud.
See võib täitsa vabalt olla küll, need vist enam-vähem sama põhimõtteliselt.Rivo kirjutas:Kas see Treki pump pole mitte Wrench Force ? Kui jah, siis see tõesti, päris OK põranda pump. Endalgi sellinealar kirjutas:Mina kasutan seda suurt Treki pumpa. See on väga hea- kiirelt saab kummid täis ja saab panna mingi konkreetse rõhu sisse tänu sellele näidikule. Sõites on kaasas väikene käsipump, kuid seda pole õnneks veel vaja läinud.
Pöiapael
Mina olin algul ka hädas pöiapaelaga. Peaaegu igas sõidus vahetasin sisekummi. Siiber sai, uurides leidsin, et augud tulevad ainult sisekummi ja just rummupoolsesse, sisemisse külge. See pagana lint nihkus iga kummiremondiga paigalt ära ja sisekumm pressis end kodaraauku. ostsin korraliku, tihkest, paksust riidest lindi ja liimisin ta (mitte mingi superliimiga) oma kohale. Iga kahe kodaraaugu vahele panin tilgakese ja probleem on juba aasta otsa unustatud, ka võistlusolukorras sisekummi kiiruga vahetades ei pea lindi püsimise pärast pead valutama.
Näha on, et paljudel on topeltvelgede puhul see probleem. Aga sellest ma aru ei saa, miks CO2 "pumbad" on ainult võistluste tarbeks? Maksab see ballooniga ju samapalju, kui üks korralik pump. Siinsest jutust jääb mulje, et rahvas pumpab kumme iga päev. Mul küll plaanis rohkem, kui kord aastas ei ole. Miks peaksin siis pumpa eelistama?
CO2 balloon on sul ÜHEKS korraks ÜHELE kummile, seega on ballooni kulu oluline. Fakt on see, et sa pumpad kumme aastas kordades sagedamini kui ÜKS kord. CO2 eelistamine võistlustel on kiirus, sellele pole võrdväärset. Samuti võib sul ballooniga minna nihusti, ei kinnitu korralikult või midagi ja ongi balloon raiskus, mis siis teed - pumpad käsipumbaga.Karikas kirjutas:...Aga sellest ma aru ei saa, miks CO2 "pumbad" on ainult võistluste tarbeks? Maksab see ballooniga ju samapalju, kui üks korralik pump. Siinsest jutust jääb mulje, et rahvas pumpab kumme iga päev. Mul küll plaanis rohkem, kui kord aastas ei ole. Miks peaksin siis pumpa eelistama?
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
kui sul ka kõik muu toimib ideaalselt siis tuleta meelde füüsikatundi ja mõistet difusioon. sinu tahtest sõltumata immitsevad gaasimolekulid läbi sisekummi välja.Karikas kirjutas:Näha on, et paljudel on topeltvelgede puhul see probleem. Aga sellest ma aru ei saa, miks CO2 "pumbad" on ainult võistluste tarbeks? Maksab see ballooniga ju samapalju, kui üks korralik pump. Siinsest jutust jääb mulje, et rahvas pumpab kumme iga päev. Mul küll plaanis rohkem, kui kord aastas ei ole. Miks peaksin siis pumpa eelistama?
loomulikult pumpame kumme tihemini kui kord aastas. lähed asfaldile võistlema - kumm max lubatu peale. asfaldile trenni - tiba alla maxi. kruusakat ja põlluteed võib sõita suht täis kummiga, mutta ja liiva, juurikatesse ja pehmetele tõusudele tunde järgi vähem... universaalset kummirõhku pole olemas
CO2 molekulid on väiksemad ja imbuvad kiiremini välja, kui suurepärane gaaside segu, mida nimetatakse õhuks.Karikas kirjutas:Näha on, et paljudel on topeltvelgede puhul see probleem. Aga sellest ma aru ei saa, miks CO2 "pumbad" on ainult võistluste tarbeks? Maksab see ballooniga ju samapalju, kui üks korralik pump. Siinsest jutust jääb mulje, et rahvas pumpab kumme iga päev. Mul küll plaanis rohkem, kui kord aastas ei ole. Miks peaksin siis pumpa eelistama?
Saan ma õieti aru, et CO2 täitega on omad nüansid ja peale igat kasutust pead ballooni ära viskama. Näiteks surve alt väljuv gaas on külm ja rõhk tuleb alles mõni aeg peale täitmist (peale soojenemist) välja laskmise teel paika panna. Ballooni nn. sutusu kaupa kasutada ei saa, vaid peab kogu täie kummi laskma? Jämedama kummiga võib rohkem kuluda, kui üks balloon? Nuputan siin, miks ei tahetud mulle (kui harrastajale) seda müüa, vaid soovitati pumpa, kuigi müügi suhtes oleks balloonid kasulikumad. Öeldi, et see on võistlemiseks mõeldud ja vajab harjutamist. On äkki balloonidega kimme lõhki lastud? Kuidas selle kasutamine käib?
Mis puutub (molekulide) välja tulemisse, siis varasematest aegadest on jäänud harjumus, et tänapäeval pole enam käsipumpa tarvis - tanklaid iga nurga peal. Aastas korra pumpa tarvis, et kummi vahetada või peale talve tanklasse vuramiseks õhk sisse saada.
Samas, kuna nüüd poolslikkide jämedate kummidega ratas, siis peaks tõesti strateegiaks võtma rõhu seadmise vastavalt oludele. Balloon oleks mugav, lased suts ja valmis, ühest peaks ju jaguma pikaks ajaks ning ei maksa midagi. Aga nagu ma aru saan, ei ole asjad päris nii?
Henry
Mis puutub (molekulide) välja tulemisse, siis varasematest aegadest on jäänud harjumus, et tänapäeval pole enam käsipumpa tarvis - tanklaid iga nurga peal. Aastas korra pumpa tarvis, et kummi vahetada või peale talve tanklasse vuramiseks õhk sisse saada.
Samas, kuna nüüd poolslikkide jämedate kummidega ratas, siis peaks tõesti strateegiaks võtma rõhu seadmise vastavalt oludele. Balloon oleks mugav, lased suts ja valmis, ühest peaks ju jaguma pikaks ajaks ning ei maksa midagi. Aga nagu ma aru saan, ei ole asjad päris nii?
Henry
Millisest ajajärgust Sinu tänapäev algab?Tundub et oled oma mõtetega paar sajandit ees kus tanklateks võibolla suvalised prügimäedKarikas kirjutas:........ siis varasematest aegadest on jäänud harjumus, et tänapäeval pole enam käsipumpa tarvis - tanklaid iga nurga peal.............
Või koostad alati oma sõidutrassi linna piires ja tanklast-tanklasse?
Oled mõelnud sellest et kui näiteks juhtud kusagil ilma tanklateta metsades-mägedes üle okastraadi võimisiganes sõitma ja saad lahti mõlemast kummist.......mis siis saab?
Tassid alati seljakotiga balloone kaasas?
Tavaliselt ma jah linnast välja sõites nii pikka otsa ette ei võta, et selle ajaga rõhku hoidvad molekulid jõuavad läbi kummi haihtuda. Isegi nädalastel matkadel pole pumpa vaja läinud.Rom kirjutas:Või koostad alati oma sõidutrassi linna piires ja tanklast-tanklasse?
Ei, tassid mobiiltelefoni kaasas. Teine võimalus on muidugi paranduskomplekti (heeblid, paigad, pump) kaasas kandmine, kuid eelistan esimest juba vigastusohu pärast, mis katkise kummiga kaasneb. Sõidu ajal lõhkenud kummi olen kogenud ainult korra ja siis kah polnud ma võimeline peale õhulendu sõitu jätkama.Oled mõelnud sellest et kui näiteks juhtud kusagil ilma tanklateta metsades-mägedes üle okastraadi võimisiganes sõitma ja saad lahti mõlemast kummist.......mis siis saab?
Tassid alati seljakotiga balloone kaasas?
Harrastajana on ratas minujaoks pigem linnas ja lähiümbruses transpordivahendiks, kui metsavahel mägede vallutamiseks. Küsimus ongi minujaoks see, et miks siis poesellid pumpa soovitavad. Balloon tuleb ju samakallis.
Hendry
Eriti tagurpidi loogika Iga balloon maksab ju. Mina eelistan küll vähe käelihaseid treenida, kui kummi õhku on vaja juurde lasta. lisaks sellele ei kulu mul nelja ballooni kummide vahetamiseks (nt slikkide asemele muster). pumpa saad laenata sõbrale kui koos transporteerute ja tal vähe juurde vaja pumbata. ballooni niisama lihtsalt ei tahaks loovutada, pealegi oled siis ju balloonist ilma ja kui endal midagi juhtub ei saagi kummidesse õhku sisse.Karikas kirjutas:Ei, tassid mobiiltelefoni kaasas. Teine võimalus on muidugi paranduskomplekti (heeblid, paigad, pump) kaasas kandmine, kuid eelistan esimest juba vigastusohu pärast, mis katkise kummiga kaasneb. Sõidu ajal lõhkenud kummi olen kogenud ainult korra ja siis kah polnud ma võimeline peale õhulendu sõitu jätkama.
Harrastajana on ratas minujaoks pigem linnas ja lähiümbruses transpordivahendiks, kui metsavahel mägede vallutamiseks. Küsimus ongi minujaoks see, et miks siis poesellid pumpa soovitavad. Balloon tuleb ju samakallis.
Aga vbla on ka sellised balloonid, kust surtsukaupa saab lasta ja jätkub kauemaks aga ma ei usu seda. See balloon peaks ikka päris suur olema, et saaks kindla peale näiteks endagi kummipaari täis, rääkimata sõbra aitamisest.
Tere
Pump (koos tagavara sisekummiga) on lihtsalt hea kaasas hoida.
Parandatud kummi olen ma nõus ainult kodus alla panema, kuna siis on võimalik veenduda selle õhupidavuses. Pole midagi hullemat kui avastada, et kaasas olev tagavarakumm (millele toetuvad kojusõidu lootused) on kehvasti parandatud ja ei pea õhku :)
jJanno
Teatud seadused ütlevad, et kumm läheb katki alati KÕIGE ebasobivamas kohas. Minul läks viimati katki kumm kesklinnas (nö snakebite). Trammirööpad ja kõnnitee äärekivid on vahel ääretult salakavalad :) Väga mugav oli taskust võtta sisekumm, väike pump ja 2 pudeliavajat (kummiheeblid???). Kulus umbes 5 minutit ja ma sain juba rahulikult edasi sõita. Lähimasse bensukasse kulgemine oleks võtnud 10 minutit ja seal poleks mul ka olnud selle katkise kummiga midagi teha. Moblaga auto järgi kutsumine oleks võtnud vähemalt 45 minutit.Karikas kirjutas:Ei, tassid mobiiltelefoni kaasas. Teine võimalus on muidugi paranduskomplekti (heeblid, paigad, pump) kaasas kandmine, kuid eelistan esimest juba vigastusohu pärast, mis katkise kummiga kaasneb. Sõidu ajal lõhkenud kummi olen kogenud ainult korra ja siis kah polnud ma võimeline peale õhulendu sõitu jätkama.
Harrastajana on ratas minujaoks pigem linnas ja lähiümbruses transpordivahendiks, kui metsavahel mägede vallutamiseks. Küsimus ongi minujaoks see, et miks siis poesellid pumpa soovitavad. Balloon tuleb ju samakallis. :?:
Hendry
Pump (koos tagavara sisekummiga) on lihtsalt hea kaasas hoida.
Parandatud kummi olen ma nõus ainult kodus alla panema, kuna siis on võimalik veenduda selle õhupidavuses. Pole midagi hullemat kui avastada, et kaasas olev tagavarakumm (millele toetuvad kojusõidu lootused) on kehvasti parandatud ja ei pea õhku :)
jJanno
Õige jah, tahtisn ka just mainida, et ega linnas sõitmine ei vähenda kummipurunemise riski ja sealt tulenevalt kummipumpamise ja varukummi vajadust. Linnast just on rohkem sellist kahtlast puru, mis on võimaline kummi augu pistma või siis äärekive, mis kumme läbi hammustavad. Ise olen leidnud kummi küljest igasugu puru - metallipuru (nt treimise jäägid, mis vbla mõne autoga kusagilt töökojast teele on sattunud), klaasikillud jms.jjanno kirjutas: Teatud seadused ütlevad, et kumm läheb katki alati KÕIGE ebasobivamas kohas. Minul läks viimati katki kumm kesklinnas (nö snakebite).
Olen olnud ilma varukummita paksus talvises metsas, 7 km ööbimiskohani. Ega see mobiil sind aita, kui kedagi kodust järele tulemas pole. Muu abi oleks ilmselt kaua tulnud. Ikka sõitsin tühja kummiga koduni, mudu oleks ära külmanud. Kumm muidugi kasutuskõlbmatu. Veljel polnud eriti viga midagi.
Oeh...
Mäletan vanu häid aegu, kui ratta raami küljes oli kaks konksu, mille vahele pidi pika pumba kinnitama. Sai siis juba visatud see sealt minema. Mida vähem vidinaid ratta küljes loksumas, seda parem. Paljud suhtuvad ilmselt seetõttu ka porilaudadesse põlastavalt...
Nüüd siis vaadates poelette ja lugedes siinset foorumirt tekkis küsimus, et kas mina olen loll või milles asi. Olen ratta seljas kulgenud piisavalt palju (mõni suvi ca 30km päevas), et ennast pidada enamaks, kui harrastajaks, kuid ometi ainult elus kolmel korral katkist rattakummi parandanud. Ka siis on kas takso, mobiil või kaas-sõitja väike käik ratas lenksu otsas asja ära ajanud. Kunagi pole mõttessegi tulnud, et tänaval kummi parandama hakata. Rattapumpa pole nendelgi kordadel kasutanud. Kas tõesti on selle nimel mõtet iga päev pumpa ja varukummi kaasa tassida, et äkki korra suve jooksul läheb vaja? Siis juba võtmekomplekt, varukett, varutross, mõned kodarad jms. kah? Ketti astutakse ju samatihti katki.
Kas see on mingi moevool, ülimalt põhjendatud ja loomulik tegevus või siiski maitse küsimus. Ma küll seni ei ole leidnud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaksin pumpa ja varukummi kaasas kandma? Et säästa vahel harva pool tundi? Miks üldse rattapumpa soetada, kui kodus saab autopumbaga lihtsamini ja tanklaid piisavalt tihedalt?
Mul olid üsna konkreetsed küsimused (oletused), milles lootsin selgust saada. Näiteks, kas asjatundjate arvamusel tanklakompressorite kasutamine ratta puhul on halb? Mis põhjusel? Kuidas käib CO2 balloonide kasutamine? Miks balloone harrastajad kasutada ei või? Sealjuures ei pea eeldama, et harrastaja on vaene! Mul hakkab juba imelik. Sry, kui vastused on ise-enesest mõistetavad.
Henry
Mäletan vanu häid aegu, kui ratta raami küljes oli kaks konksu, mille vahele pidi pika pumba kinnitama. Sai siis juba visatud see sealt minema. Mida vähem vidinaid ratta küljes loksumas, seda parem. Paljud suhtuvad ilmselt seetõttu ka porilaudadesse põlastavalt...
Nüüd siis vaadates poelette ja lugedes siinset foorumirt tekkis küsimus, et kas mina olen loll või milles asi. Olen ratta seljas kulgenud piisavalt palju (mõni suvi ca 30km päevas), et ennast pidada enamaks, kui harrastajaks, kuid ometi ainult elus kolmel korral katkist rattakummi parandanud. Ka siis on kas takso, mobiil või kaas-sõitja väike käik ratas lenksu otsas asja ära ajanud. Kunagi pole mõttessegi tulnud, et tänaval kummi parandama hakata. Rattapumpa pole nendelgi kordadel kasutanud. Kas tõesti on selle nimel mõtet iga päev pumpa ja varukummi kaasa tassida, et äkki korra suve jooksul läheb vaja? Siis juba võtmekomplekt, varukett, varutross, mõned kodarad jms. kah? Ketti astutakse ju samatihti katki.
Kas see on mingi moevool, ülimalt põhjendatud ja loomulik tegevus või siiski maitse küsimus. Ma küll seni ei ole leidnud ühtegi mõjuvat põhjust, miks peaksin pumpa ja varukummi kaasas kandma? Et säästa vahel harva pool tundi? Miks üldse rattapumpa soetada, kui kodus saab autopumbaga lihtsamini ja tanklaid piisavalt tihedalt?
Mul olid üsna konkreetsed küsimused (oletused), milles lootsin selgust saada. Näiteks, kas asjatundjate arvamusel tanklakompressorite kasutamine ratta puhul on halb? Mis põhjusel? Kuidas käib CO2 balloonide kasutamine? Miks balloone harrastajad kasutada ei või? Sealjuures ei pea eeldama, et harrastaja on vaene! Mul hakkab juba imelik. Sry, kui vastused on ise-enesest mõistetavad.
Henry
Oeh...Karikas kirjutas:Oeh...
kas tahad sõltuda kellestki kes su üles korjab või sõita 5 minuti pärast edasi peale kummivahetust? see on su oma valik. tundub, et enamik on huvitatud teekonna jätkamisest. selleks ju sai välja tuldud.
mis võistlusel teed - võtad mobla ja helistad takso? AndreK on värskeim näide kodanikust kel võistlusel läks kumm (okastraadi oga), vahetas kummi, pumpas KÄSIPUMBAGA täis ja võitis ikka võistlusklassi ära. neid näiteid on veel.
varukumm kaalub 90-150 g ja on umbes sama suur kui 200 g mahlapakk. mahub särgitaskusse või sadulakotti. kui tead, et kumm on tõrges või talvel kui näpud sõna ei kuula ja kumm jäigem, pistad kummiheebli lisaks. umbes 70x16x5mm, 10 g. pumpasid on mustmiljon erinevat. läbimõõt ca 25 mm, pikkus 100-300 mm. spetskinnitusega raamile või taskusse. enamusele tundub, et selle nodi kaasatassimisel on mõte.
kette ei lähe niipalju kui kumme. aga läheb jah. sa ei pea tagavaraketti kaasas tassima, sa võtad kaasa ketivõtme. ja soovitavalt powerlingi. sõidad edasi 2 min peale keti katkemist.
see pole moevool ega maitse küsimus, see pole ülemaailmselt levinud hälbinud käitumine, see on praktiline vajadus ja ülimalt põhjendatud. läbi aastakäikude annavad respektaablid ajakirjad nõuandeid mida kaasa võtta millisele sõidule. kui sõidad linnas, sul on taksoraha ja palju autoga sõpru siis võid niiviisi edasi lasta. enamus rattureid liigub eemal tanklatest , paljud ka igasugustest teedest. enamusel on presta ventiil. mnt kummi jaoks ei jätku bensuka kompressoril jaksu. talvel kummi purunemise korral saad taksot kuskil karu....s oodates kopsupõletiku või külmud surnuks. kuhu sa selle auto kutsud kui isegi hästi ei tea kus oled?
tanklakompressori kasutamine ei ole halb.
osta CO2 pump, balloonid, õpi kasutama ja kasuta elu lõpuni.
sa pole esimene kes selle teema on tõstnud.Karikas kirjutas: Nüüd siis vaadates poelette ja lugedes siinset foorumirt tekkis küsimus, et kas mina olen loll või milles asi.
Olen üks paljudest idiootidest, kes teel olles ise kumme lapib ja teisigi aitab. Abistasin näiteks möödunud suvisel VCEE cupil Hiiu metsas ja tänavusel 04.01 väljasõidul Keila-Joale. Ise rahul ja teised rahul. Aga selline mõtteviis vist sinusugusele ei sobiKarikas kirjutas: Kunagi pole mõttessegi tulnud, et tänaval kummi parandama hakata.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Seda ma siin tajun jah, kuid ei hooma neid põhjuseid. Seepärast hakkab imelik. Et nagu kõik kannavad pumpa kaasas, kõigil varukummid ja kõigil tuleb tihti parandamist ette, kuigi ise pole kedagi nänaval pumbaga näinud ja pea kordagi seda ise kasutanud. Justkui suhtleks foorumi vahendusel teise planeedi asukategaerikr kirjutas:see pole moevool ega maitse küsimus, see pole ülemaailmselt levinud hälbinud käitumine, see on praktiline vajadus ja ülimalt põhjendatud.
Ilmselt kogemused panevad asjad paika ja mul seisavad need veel ees. Küll hakkan kunagi mõistma.
Henry
Nagu mulle üks arst rääkis, kuidas neile omal ajal ülikoolis oli räägitud, et olgu pealegi mingi rohu andmisel vms tegevuse puhul surma tõenäosus ainult 1%, aga uskuge, see patsient on siis ka 100% surnud.Karikas kirjutas:Ilmselt kogemused panevad asjad paika ja mul seisavad need veel ees. Küll hakkan kunagi mõistma.
Henry
'sõnaga, et olgu pealegi kummi purunemise oht mingi ainult 1%. aga sel juhul on kumm ka 100% tühi. ja kes seda oma nahal on kogenud teeb edaspidiseks omad järeldused
Noh. Olen kolm korda omal nahal kogenud. Üle pea käisin, siis viskasin takso peale. Teine kord võtsin sõbra jalgratta, tõstsin ratta lenksu otsa, käisin lähedal olnud rattapoes. Kolmas kord polnud üldse sõidus. Minujaoks on ikka see pump täiesti üleliigne jubin kaasas, nagu suur joogipudel (linnavahel sõitmiseks) vms. Spido on ainuke vältimatu asi. Sadulakott kah, kui seebikarp kaasas. Mitte et ta raske vedada oleks või segaks, kuid kui ratta kuhugi jätad, siis võid kindel olla, et tagasi tulles on see lagedaks tehtud. Ei näe põhjust 300EEK investeerimiseks juhusesse, et äkki sellel suvel saad 30min sebimise pealt kokku hoida. Sama tõenäolusega võid kaasas kantava asja ka ära kaotada. Ja kindlasti juhtub see samal päeval, kui kumm katki läheb. Või unustad tuppa, kui ratas trepikojas lukus. Või veelgi hullem, näed terve suve vaeva, et kõikki oma vidinaid ratta juurest lahkudes kaasa võtta ning sellel ühel korral, kui peale unustad, pannakse pihta ning läheb kumm kah veel katkiMärt kirjutas:'sõnaga, et olgu pealegi kummi purunemise oht mingi ainult 1%. aga sel juhul on kumm ka 100% tühi. ja kes seda oma nahal on kogenud teeb edaspidiseks omad järeldused
Tegelikult võiks asja peale mõelda, kui see kuidagi kompaktselt lahendatud oleks. Näiteks varukumm sadula all spets taskus ja pump sadulaposti sees. Ei hakka ka pikanäpumeestele silma. Veelgi parem oleks muidugi balloon, mida saab kinni keerata ja sutsu kaupa kasutada. Praegu tekib aga sobitamise probleem lisaks muule kuna raamiga (matt-must) mitte kokku sulanduv pump hakkab eriti hästi silma...
Ühesõnaga, olgu pealegi tõenäosus suve jooksul kumm katki sõita nii 50%, ma ei leia, et olukord siis 100% katastroofiline oleks. Halvimal juhul pool tundu ootamist. Seevastu tekitab enese kindlustamine väljaminekuid ja ratta kasutuses ebamugavusi. Võimalik, et mu väärtushinnangud muutuvad ja vajan kah kunagi turvatunnet tõstvat pumbakest ratta külge, kuid praegu ei ole veel sellist kogemust olnud. Kui kaaluks, siis ainult asfalti ja maastiku vaheldumise puhuks.
Henry
Viimati muutis Karikas, 04. 05. 2004. 17:41, muudetud 1 kord.
No nii, kui see sind peaks kuidagi aitama...
Mul olemas kõik (siin mainitud) pumbad - CO2 ballonikas, põrandapump ja käsipump. Bensukas on kodust ca. 1km. kaugusel. Kui huvi ikka väga suur, siis tule ja proovi kõik variandid ära.
PS. CO2 kasutamise eest kasseriks vastavalt ballonide arvule raha sisse a' 25.- tk. Praeguse seisuga 5tk.
Ehk jõuad siis lõpuks otsusele, millise, või kas üldse mingu pumba kasuks otsustad.
Mul olemas kõik (siin mainitud) pumbad - CO2 ballonikas, põrandapump ja käsipump. Bensukas on kodust ca. 1km. kaugusel. Kui huvi ikka väga suur, siis tule ja proovi kõik variandid ära.
PS. CO2 kasutamise eest kasseriks vastavalt ballonide arvule raha sisse a' 25.- tk. Praeguse seisuga 5tk.
Ehk jõuad siis lõpuks otsusele, millise, või kas üldse mingu pumba kasuks otsustad.
Ja luuavarrest võib kah pauk tulla....Karikas kirjutas:...Sama tõenäolusega võid kaasas kantava asja ka ära kaotada. Ja kindlasti juhtub see samal päeval, kui kumm katki läheb. Või unustad tuppa, kui ratas trepikojas lukus. Või veelgi hullem, näed terve suve vaeva, et kõikki oma vidinaid ratta juurest lahkudes kaasa võtta ning sellel ühel korral, kui peale unustad, pannakse pihta ning läheb kumm kah veel katki
Kui asjade pärast selline mure on, siis vaadates su üsnagi filosoofilise alatooniga olevaid mõtisklusi, soovitan loobuda maisest varast ja kolida Tiibetisse mediteerima. Mured kaovad!
Signature sucks!
Pakun, et inimese käitumise paneb paika tema kogemused. Kui siin mõni väidab, et pump on ratta varustuse juures sama loomulik, kui kett (st. ilma selleta ei liigu mitte), siis on minul teda raske mõista. Ma olen eluaeg ilma hakkama saanud. Samas on mõnel raske mind mõista, kui soovin, et ratta küljes oleks võimalikult vähe mittestatsionaarseid jubinaid. Ühed on ehk rattapumba puudumise tõttu õnnetult teele jäänud, teised jällegi täiesti ootamatus kohas ratta "puhastuse" saanud. Mina kuulun viimaste hulka. Üritan ka esimesi mõista, kuid tundub, et vastupidi asjad ei toimi. Kindlasti on retki, mida ka mina mitte mingil juhul ilma varukummi ja pumbata ette ei võtaks, kuid minu igapäevasõidud ei kuulu nende hulka. Saage sellest aru!huko kirjutas:Kui asjade pärast selline mure on, siis vaadates su üsnagi filosoofilise alatooniga olevaid mõtisklusi, soovitan loobuda maisest varast ja kolida Tiibetisse mediteerima. Mured kaovad!
See selleks. Antud teema on, kuidas pumbata, mitte kas pumbata! Küsiks kolmandat korda, mis ohud CO2 kasutamisel kaasnevad? Räägitakse ainult, et kui oled algaja, siis võid kogemata tühjaks lasta. Ma ei saa aru, kas keegi pole siis proovinud seda ballooni veel või ei taha sellest konkreetsemalt rääkida. Mis vahe on vindiga ja vindita balloonidel? Kas on ka selliseid, mida saab jupi kaupa kasutada ja vahepeal kinni keerata? Kas see CO2 peale kummi laskmist paisub soojenedes (100 kordse rõhu alt pääsedes peaks ju miinuskraadidesse minema)? Kas vindiga variant mahub sadulatorusse?
Teemat alustades oli mõte täita kummid CO2-ga, kuna siis on kindel, et gaas ei sisalda niiskust ja ei teki üllatusi rõhumuutustega. Ei saanud ka konkreetset vastust sellele, kas tanklakompressoritest tuleks eemale hoida. Eesmärk on meil tegelikult kõigil üks - jõuda täis kummidega sõidult tagasi. Meetod ainult erinev. Mina üritan teha ratast töökindlamaks, mõni teine plaanib aga remonditöökoda kaasas tassida. Ei ole mõtet vaielda kumb meetod on parem. Pakkuge parem ideid välja. Näiteks torkekindlust saab ilmselt tõsta lateksiga sisekumme kasutades?
Kuidas siis ikkagi kumme pumbata? Mida teha, et nad ise-enesest lõhki ei läheks, torkekindlad oleks, kauem rõhku hoiaks.
Henry
Sorry, aga arvan, et sulle ei tule sinu jaoks ammendavaid vastuseid. Keegi lihtsalt ei suuda seda.Karikas kirjutas:...Kuidas siis ikkagi kumme pumbata? Mida teha, et nad ise-enesest lõhki ei läheks, torkekindlad oleks, kauem rõhku hoiaks.
Henry
Minu soovitus - PROOVI ISE KÕIK JÄRELE. Ka balloonide proovimise osas tuli sulle ka pakkumine.
Teine soovitus oleks - TUHNI INTERNETIS, SAAD PALJUD ASJAD SELGEKS. Ära looda, et sa siinsest foorumist elu mõtte definitsiooni ka lõpuks saad.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tere
jJanno
Kui Sa küsid ühte küsimust sada korda, siis loomulikult ei viitsi Sulle keegi enam tõsiselt vastata. Loe saabunud vastuseid hoolikamalt:Karikas kirjutas:Kas on ka selliseid, mida saab jupi kaupa kasutada ja vahepeal kinni keerata?
Kindlasti on ka teised Su küsimused vastuse leidnud, kuid ma ei hakka neid kõiki Sulle tsiteerima. Loe kogu lõim hoolikalt uuesti üle.Mati kirjutas:CO2 balloon on sul ÜHEKS korraks ÜHELE kummile,
jJanno
Kas karikas mitte ei mõelnud seda, et äkki tõesti on olemas selliseid suuremaid balloone, millel ventiil peal. Lased niipalju kui vaja, keerad kinni ja sõbrale jääb ka veidi vurtsu . Peaks ju võimalik olema .jjanno kirjutas:TereKui Sa küsid ühte küsimust sada korda, siis loomulikult ei viitsi Sulle keegi enam tõsiselt vastata. Loe saabunud vastuseid hoolikamalt:Karikas kirjutas:Kas on ka selliseid, mida saab jupi kaupa kasutada ja vahepeal kinni keerata?Kindlasti on ka teised Su küsimused vastuse leidnud, kuid ma ei hakka neid kõiki Sulle tsiteerima. Loe kogu lõim hoolikalt uuesti üle.Mati kirjutas:CO2 balloon on sul ÜHEKS korraks ÜHELE kummile,
jJanno
Viimast korda - INTERNET ja siis võib edasi juba väga konkreetse küsimusega konkreetse firma konkreetse toote kohtaMatkaja kirjutas:...Kas karikas mitte ei mõelnud seda, et äkki tõesti on olemas selliseid suuremaid balloone, millel ventiil peal. Lased niipalju kui vaja, keerad kinni ja sõbrale jääb ka veidi vurtsu . Peaks ju võimalik olema .
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Ok.. ajab mulgi s**a keema see teema.. püüan siis probleemi mõista ja ühtlasi lõpetada see asjatu mula?
Nagu ma aru saan kasutad ratast ?poes/turul" jne käimiseks(?), sellest tulenevalt on ülejäänud vestlejatega natuke erinevad arusaamad asjadest. Tahan öelda seda, et ?puhastust? kui sellist minu ja võibolla ka teiste ratta puhul küll karta pole mõtet, sest ma/me ei jäta oma ratast suvalisse kohta üksi !!! (ainult koju ja see pole ka just suvaline koht (kodu all pean silmas korteris sees mitte mingit üldkasutatavat trepikoda jne)). Korralik ratas on meie jaoks rohkem trennivahend ja muidu sõidu nautimiseks, poes käime x käkiga.
Ning arvatavasti on meil läbisõidudki erinevad. Kui sa oled ikka 50-60 km kaugusel Tallinnast (muust asulast), siis minu rahakott küll taksot välja ei kannataks. Lisaks on tõesti kusagil nii kaugel kellegi sõbra/tuttava auto ootamine tunduvalt tüütum tegevus, kui paari minutiga üks kumm vahetada. Ühtlasi raiskan selliste otsadega sõbra/tuttava vaba aega jne, vahel tuleb teiste peale samuti mõelda (ainult ?mina? suhtmisega ei jõua kuhugi).
Mainimata ei saa vist jätta ka seda, et seoses läbisõiduga kulub kumm rohkem ja tõenäosus katki minekuks on suurem. Igasugu teekatte erinevustest linnasiseste ja väliste kohtade vahel ei hakka parem rääkimagi. Aga see selleks.
Ise oman nii põranda, ballooni kui ka suuremat sorti kaasaskantavat pumpa. Ballooni kasutan ainult kusagil sõidus olles. Kodus reeglina kontrollin rõhkusid ja lisan vajadusel põrandapumbaga. Kaasaskantav pump vedeleb esialgu niisama kapis.
Balloonikas sai ostetud just selle pärast, et maanteeratta kummidele on vaja päris suurt rõhku ja tavalise käsikäkiga on seda kehv sinna saada (kuid mitte võimatu). Seda enam, et igast pumbast sellist rõhku välja ei pigistagi. Üldiselt on sellest juba varasemates pumbateemades juttu olnud küll, tuleb vaid otsida!
Kui nüüd balloonikast edasi rääkida, siis üldjuhul jagub seda gaasi seal ainult ühe kummi täitmiseks (olenemata kummist, sest seoses suurema mahutavusega on rõhuvajadus jälle väiksem), kui mööda lasta läheb balloone kindlasti rohkem. Eelnev käis tavamõõdus ballooni kohta (16g). Suurtematega kogemus veel puudub. Ja ega kraani keeramise juures väga mõelda ei jõuagi, valla päästetud gaas liigub suure surve tõttu ruttu ja hilisemaks midagi eriti ei jää. Kuigi jah, osavalt kruttides saad ka jupikaupa lasta (oleneb muidugi balloonikast).
Olen proovinud keermega ja keermeta balloonipumpasid (SKS toodangut). Lõppotsus oli keermega variandi kasuks, sest kogu kupatus tundus väiksem (lihtsam vajaduse korral kraani ja balloone taskute vahel jagada) ja üldse meeldis kuidagi rohkem. Samuti on olemas korralik raamikinnitus. Küsimusele kumba rohkem eelistada pead vastuse ise leidma. See sõltub juba konkreetsest kasutajast, kes millega hakkama saab jne. Arvestama peab ainult sellega, et keermega balloon maksab pea kaks korda rohkem kui keermeta ja eelisena keermeta balloonipumba vahel on see, et on olemas veel tavamõõdust suuremaid balloone.
Rohkem kirjutada ei viitsi.. st tule maa peale tagasi ja otsusta vastavalt sellele, kuidas endale rohkem meeldib ja mis tundub mugav, sest ega meie ei tule sul kummi pumpama. Seda teed ikka sa ise nagu rattagi puhul sõidad ju sina mitte meie arvamused. Liigne teooria aretamine on mõttetu!
Nagu ma aru saan kasutad ratast ?poes/turul" jne käimiseks(?), sellest tulenevalt on ülejäänud vestlejatega natuke erinevad arusaamad asjadest. Tahan öelda seda, et ?puhastust? kui sellist minu ja võibolla ka teiste ratta puhul küll karta pole mõtet, sest ma/me ei jäta oma ratast suvalisse kohta üksi !!! (ainult koju ja see pole ka just suvaline koht (kodu all pean silmas korteris sees mitte mingit üldkasutatavat trepikoda jne)). Korralik ratas on meie jaoks rohkem trennivahend ja muidu sõidu nautimiseks, poes käime x käkiga.
Ning arvatavasti on meil läbisõidudki erinevad. Kui sa oled ikka 50-60 km kaugusel Tallinnast (muust asulast), siis minu rahakott küll taksot välja ei kannataks. Lisaks on tõesti kusagil nii kaugel kellegi sõbra/tuttava auto ootamine tunduvalt tüütum tegevus, kui paari minutiga üks kumm vahetada. Ühtlasi raiskan selliste otsadega sõbra/tuttava vaba aega jne, vahel tuleb teiste peale samuti mõelda (ainult ?mina? suhtmisega ei jõua kuhugi).
Mainimata ei saa vist jätta ka seda, et seoses läbisõiduga kulub kumm rohkem ja tõenäosus katki minekuks on suurem. Igasugu teekatte erinevustest linnasiseste ja väliste kohtade vahel ei hakka parem rääkimagi. Aga see selleks.
Ise oman nii põranda, ballooni kui ka suuremat sorti kaasaskantavat pumpa. Ballooni kasutan ainult kusagil sõidus olles. Kodus reeglina kontrollin rõhkusid ja lisan vajadusel põrandapumbaga. Kaasaskantav pump vedeleb esialgu niisama kapis.
Balloonikas sai ostetud just selle pärast, et maanteeratta kummidele on vaja päris suurt rõhku ja tavalise käsikäkiga on seda kehv sinna saada (kuid mitte võimatu). Seda enam, et igast pumbast sellist rõhku välja ei pigistagi. Üldiselt on sellest juba varasemates pumbateemades juttu olnud küll, tuleb vaid otsida!
Kui nüüd balloonikast edasi rääkida, siis üldjuhul jagub seda gaasi seal ainult ühe kummi täitmiseks (olenemata kummist, sest seoses suurema mahutavusega on rõhuvajadus jälle väiksem), kui mööda lasta läheb balloone kindlasti rohkem. Eelnev käis tavamõõdus ballooni kohta (16g). Suurtematega kogemus veel puudub. Ja ega kraani keeramise juures väga mõelda ei jõuagi, valla päästetud gaas liigub suure surve tõttu ruttu ja hilisemaks midagi eriti ei jää. Kuigi jah, osavalt kruttides saad ka jupikaupa lasta (oleneb muidugi balloonikast).
Olen proovinud keermega ja keermeta balloonipumpasid (SKS toodangut). Lõppotsus oli keermega variandi kasuks, sest kogu kupatus tundus väiksem (lihtsam vajaduse korral kraani ja balloone taskute vahel jagada) ja üldse meeldis kuidagi rohkem. Samuti on olemas korralik raamikinnitus. Küsimusele kumba rohkem eelistada pead vastuse ise leidma. See sõltub juba konkreetsest kasutajast, kes millega hakkama saab jne. Arvestama peab ainult sellega, et keermega balloon maksab pea kaks korda rohkem kui keermeta ja eelisena keermeta balloonipumba vahel on see, et on olemas veel tavamõõdust suuremaid balloone.
Rohkem kirjutada ei viitsi.. st tule maa peale tagasi ja otsusta vastavalt sellele, kuidas endale rohkem meeldib ja mis tundub mugav, sest ega meie ei tule sul kummi pumpama. Seda teed ikka sa ise nagu rattagi puhul sõidad ju sina mitte meie arvamused. Liigne teooria aretamine on mõttetu!
Oi jah. Ups. Mis küll mu loogikataju nõnna pärssis. Muidugi, kui on CO2 balloon, mis on ühekordseks kasutuseks, siis loomulikult ei ole olemas teistsuguseid. Ehk see siis on sobiv ja ammendav vastus mu küsimusele.jjanno kirjutas:jJannoMati kirjutas:CO2 balloon on sul ÜHEKS korraks ÜHELE kummile,
Ok. Teema muutub häirivaks tõesti juba. Pange lukku või tehke midagi. Lähme tõesti ilma nautima ja isiklikke kummikogemusi saama. Teiste omad niikuinii ei sobi või tulevad liigsuure vaevaga.
Sry veelkord.
Henry
Selle ajaga, mis ma seda foorumit lugenud ja kasutanud olen, olen ma tähele pannud, et kui on vaja teada, millest ja miks ja kuidas on tehtud kusiganes maamuna peal liikuvad jalgrattad + nende lisad, siis tasub lugeda Mardi postitusi. Jumala eest...pole vist asja, mille kohta Mardil linki anda poleks! Minu sügav respect igatahes!mart kirjutas:SKS Combinator
...auväärt kogu lugege korra see offtopic üle ja eriti kodanik Karikas, ma ei usu oma silmi kuidas suudab mõni mees teha näiteks kasvõi kummipumpamise teema niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii tuumafüüsikaks ja raketiteaduseks, ja kõige huvitavam kus minnakse selle jamaga kaasa, väga imelik värk.
Seletage mulle see fenomen lahti, et miks peab mõnikord lihtsate asjade üle nii palju mula ajama
Sorry mehed aga minuarust mõnikord pingutatakse lihtsate asjadega oma teadmistega üle,
whatever no comments anymore
Seletage mulle see fenomen lahti, et miks peab mõnikord lihtsate asjade üle nii palju mula ajama
Sorry mehed aga minuarust mõnikord pingutatakse lihtsate asjadega oma teadmistega üle,
whatever no comments anymore
cycling is fun, but...it`s deem hard work.
Seleta parem lahti see fenomen, miks kummid nii ebatöökindlad on, et peab pumpa ja varukummi kaasas kandma? Kas pole asi selles, et inimesed ei viitsi mõelda?!profit4 kirjutas:Seletage mulle see fenomen lahti, et miks peab mõnikord lihtsate asjade üle nii palju mula ajama
Lugesin su soovitusel asjad uuesti läbi ja ei leidnud enda jutus küll midagi imelikku või ülemäära keerulist. Küll aga on näha, et igaüks on omas mõttemaailmas kinni ja suunab juttu sellele ning tulemuseks on möödarääkimised. Samas leiab ka kasulikke nõuandeid ja nüansse. Neid arvesse võttes tekkis plaan teha kõik õieti ja testida, mitu km. läbi suudan sõita ennem, kui mõni kumm katki läheb:
1. Kuna ratas uus, siis kakun mõlemil rattal kummid maha ja liimin pöiapaelad kinni.
2. Löön põrandapumbaga min rõhu sisse, sõidan väikese ringi sissesõiduks. Seda võimalikult madala absoluutse niiskuse juures.
3. Löön max rõhu sisse asfaltil sõiduks. Võimalik, et ostan CO2 balloone ja laenan "kraani", saab seest kuivem.
4. Lasen pool tundi seista ja panen rõhu paika.
5. Viin päikese kätte ja kontrollin rõhku.
6. Metsavahele sattudes lasen vajadusel vähemaks.
7. Kui ise vahepeal näppinud ei ole, siis ca kuu aja pärast kontrollin, kas rõhk on sama. Annan teada.
8. Kui kumm katki läheb, siis annan kah teada ja parastamiseks ka ristiretke kirjelduse (ei plaani varukummi vedada).
Ei usu seda, et mtb puhul õhk ise läbi kummi ajama paneb. See võib olla probleemiks mnt ratta kõrgete rõhkude puhul. Autodes püsib õige rõhk aastaid. Kui rõhk kõigub, siis pigem temperatuuri tõttu. Ja õhuniiskusel on siin suur roll. Sealjuures ei maksa tankate manomeetreid süüdistada valetamises, rõhk peabki kõrgemaks minema, kuna kompressorist madalamale rõhule pääesedes see jahtub.
Niikauaks võib teema unustada, kuni tulemused käes. Või kui keegi oskab täiendavaid nõuandeid anda, kuidas pumbata, et üllatusi ei tekiks, siis antku tulla. Muu iba võiks ära jääda.
Henry