Rattaga liiklusõnnetusse - menetlusaeg

[hypnootik]

Kas on ehk kellelgi kogemust (loodetavasti siiski mitte) auto-jalgratas liiklusõnnetusest?
Ja täpsemalt menetluse ametliku osaga.

Endal õnnestus sattuda õnnetusse kus "peatu ja anna teed" (stop märk) eiranud autojuht sõitis mulle kergliiklusteel otsa.
Mina ärkasin kiirabiautos ning politsei käis kohapeal õnnetust fikseerimas kus tuvastas ka süüdase kelleks oli autojuht.

Edasine aga paneb kulmu kergitama?
Kui aset leiab tavaline õnnetus (ehk siis autode kokkupõrge) võid juba järgmine päev sirge seljaga kõndida kindlustusse (va kui peaks olema vaidluskoht mis minu kaasuse puhul kindlasti nii olla ei saa).

Miks aga võtab auto-jalgratas õnnetuse menetlus tulemusteta aega juba kaks kuud?
On see sarnaste sündmuste puhul tavapraktika?

[Mati]

Auto-auto menetlus võib võtta ka vabalt kuu-paar, kui on enamat kui labane kindlustusjuhtum. Inimkahjuga juhutm on alati tõsisem, autojuhil ei piirdu see vaid kindlustusjuhtumiga. Sa ilmselt nõuad ka enamat kui rattakahju.
No ja suvi oma puhkustega ka takkaotsa.

[hypnootik]

Eks varalist kahju oli rohkem kui ratas
Kahjuks enne menetleja ametlikku otsust ei ole mul kellegi poole kahjude nõudmiseks pöörduda.

Kuid omakorda teeb otsuse puudumine mu elu keerulisemaks kuna ma ei tea mis kahjusid üleüldse seadus kohustab hüvitama.
Ja kas lähtutakse samast põhimõttest kui autode puhul, et kui saab taastada, siis taastatakse ja kui ei saa, siis kompenseeritakse hetke turuväärtus.
Veel huvitavam on see, et kes peaks ratta kahju hindama? Seda ei saa ju teha autoremonditöökoda. Kas siis usaldatakse minu poolt valitud rattaremondi töökoda või nõuab kindlustus, et läheksin mingisse kindlasse poodi.

Ning eesti kohtupraktika vist tunneb ainult vahetut kahju. Ehk hingevalu kompensatsiooni nõuda ei saa?

[KaupoR]

Veel huvitavam on see, et kes peaks ratta kahju hindama? Seda ei saa ju teha autoremonditöökoda. Kas siis usaldatakse minu poolt valitud rattaremondi töökoda või nõuab kindlustus, et läheksin mingisse kindlasse poodi.

Jagan oma praktikat, mis on ca 10 aastat vana. Kuna mul ostudokumente enam alles ei olnud, siis pidin võtma ratta müüjalt (toona oli pood XB3) hinnapakkumise samaväärsele uuele rattale. Õnneks oli neil kataloogis sama ratas olemas ja võeti sealt kataloogist letihind + lisati juurde pedaalid. Järgmisena suunati mind mõnda rattaremonditöökotta (valisin Veloplusi), kust pidin võtma hinnapakkumise ratta sõidukorda tegemiseks. Peale selle esitamist kindlustusele tuli neilt otsus: kas maksame X summa ja võtame ratta endale või maksame X-Y ja ratas jääb mulle. Ma valisin teise, tegin ratta korda ja jäin rahalises mõttes plussi (ma ei räägi siin tervisele tekitatud kahjust).

Minu õnnetuse puhul oli autojuht purjus, seega oli menetlus üsna kiire.

[rai66]

Tänapäeval surfavad kahjukäsitlejad netis ja juhul kui ratta remont ületab ratta turuväärtusest sama % mis auto puhulgi määrav, siis maksavad ratta turuväärtuse ja ratas läheb neile. Võivad veel teha pakkumise, et maksavad natuke vähem sellest ja katkine ratas sulle. Kui oled ratta alla just raha veel investeerinud, siis määravaks saab ka see. Minul piisas panga väljavõttest, et maksin antud rattapoele kaardiga.

[hypnootik]

Niisiis sai see saaga peaaegu lõpu.
Kahjuks seekord oli jälle rattur süüdi suures kuriteos kus proovis igal viisil autode vaba liiklemist takistada.

Nimelt sõitsin mööda kerkliikusteed kus iga sõiduteega ristumise kohas on autodel ees STOP märk (peatu ja anna teed).
Minu viga oli, et tegin seda 24km/h. Kuid oleksin pidanud liikuma 3-7 km/h.
Ja selle valguses ei olnud, menetleja otuse kohaselt, autojuhil võimalik mitte kuidagi metsikult kihutavat ratturit märgata.

Aga mis kuradi pärast need STOP märgid siis autojuhile on ette pandud?
Tema jalutab nüüd suits hambus õnnelikult ära ja mina pean tema kaubiku remondi kinni maksma.
Mis sest, et terve suve kõndisin käsi paelaga kaelas, rangluu turrita ilmselt elu lõpuni õla peal püstiselt ja 3 kuud ei saanud sadulasse.

[Nightsilm]

Niisiis sai see saaga peaaegu lõpu.
Kahjuks seekord oli jälle rattur süüdi suures kuriteos kus proovis igal viisil autode vaba liiklemist takistada.

Nimelt sõitsin mööda kerkliikusteed kus iga sõiduteega ristumise kohas on autodel ees STOP märk (peatu ja anna teed).
Minu viga oli, et tegin seda 24km/h. Kuid oleksin pidanud liikuma 3-7 km/h.
Ja selle valguses ei olnud, menetleja otuse kohaselt, autojuhil võimalik mitte kuidagi metsikult kihutavat ratturit märgata.

Aga mis kuradi pärast need STOP märgid siis autojuhile on ette pandud?
Tema jalutab nüüd suits hambus õnnelikult ära ja mina pean tema kaubiku remondi kinni maksma.
Mis sest, et terve suve kõndisin käsi paelaga kaelas, rangluu turrita ilmselt elu lõpuni õla peal püstiselt ja 3 kuud ei saanud sadulasse.

Tunnen Sulle kaasa! Minu arvates see otsus ei ole loogiline. Tekib tõesti küsimus, et mis selle stop märgi mõte siis on? Ning samuti ka see, et kus kohas on määratud kergliiklusteel liikumise kiiruseks 3-7 kmh!? Kui sul viitsimist põhimõtteid taga ajada, võiksid juristiga konsulteerida ja asja ehk vaidlustada?

Samas on sul inimlikult ehk lihtsam asi selja taha jätta.

Edu igatahes!

[mikulaine]

Niisiis sai see saaga peaaegu lõpu.
Kahjuks seekord oli jälle rattur süüdi suures kuriteos kus proovis igal viisil autode vaba liiklemist takistada.

Nimelt sõitsin mööda kerkliikusteed kus iga sõiduteega ristumise kohas on autodel ees STOP märk (peatu ja anna teed).
Minu viga oli, et tegin seda 24km/h. Kuid oleksin pidanud liikuma 3-7 km/h.
Ja selle valguses ei olnud, menetleja otuse kohaselt, autojuhil võimalik mitte kuidagi metsikult kihutavat ratturit märgata.

Aga mis kuradi pärast need STOP märgid siis autojuhile on ette pandud?
Tema jalutab nüüd suits hambus õnnelikult ära ja mina pean tema kaubiku remondi kinni maksma.
Mis sest, et terve suve kõndisin käsi paelaga kaelas, rangluu turrita ilmselt elu lõpuni õla peal püstiselt ja 3 kuud ei saanud sadulasse.

Kas Stop märk või "anna teed" märk ikka?

[MK777]

Kergliiklusteel 24km/h ja ristumised sõiduteega? Täiesti loogiline, et võtad hoo maha ja veendud ohutuses. Kui lendasid vedamise peale üle... no mis ma saan öelda, ise süüdi.

[erikr]

Meenutab natuke juhtumit kus vanapapi tuli oma autoga Veskimetsast kõrvalteelt Paldiski maanteele ja talle lendas 130-ga Subaru sisse. Formaalselt ei andnud tema teed kuid selgitus kõlas, et 70 alas ei saa eeldada peateel liikujalt lubatust 2x suuremat kiirust. Tegu oli muidugi autodega ja sõiduteedega, kus kiiruspiirangud selgelt paigas.

Samas kui nüüd on liikluses ka elektritõuksid siis läheb pilt veel segasemaks. Administratiivselt-tarkvaraliselt piiratakse küll rendikate kiirust kuid seadusega pole kuidagi piirkiirust määratletud ei jalgratastele ega "jalakäija abivahenditele", milleks elektritõuksid on politsei silmis. Jalakäijast kiiremate liiklejate hult kergliiklusteedel aina kasvab.

Päris elus paljud autojuhid muidugi tõlgendavad kergliiklustee ees olevat STOP märki nii, et nende asi on enne sõiduteed seisma jääda.
Järgmiseks küsin - kas nimetatud õnnetuse toimumise kohas ka kergliiklusteel liiklejale mingeid märke või teekattemärgistust on. Ja ükskõik mis seal ka on, ei anna neist ükski jalgratturile garanteeritud eesõigust rattal sõites.

3-7 km/h tundub olevat menetleja (või ka organisatsiooni, mida ta esindab) voluntaristlik seisukoht, täitsa tahaks teada, millistel põhjendustel see tugineb ning kas neil ka mingigi seaduslik alus on.

Tunnistan, et rattaga sõites vaatan küll kõik mulle nähtavad märgid üle ja võtan teadmiseks, olen igati valmis just kergliiklusteedel igast tänavaotsast või väravaaugust tulevaks ohuks. Seni on ettevaatamine, intuitsioon ja kiired sõrmed linkidel kõik olukorrad päästnud.

[KaupoR]

Kolm meest on ametlikel andmetel läbinud 10 km kõndides vähemalt ühe korra oma käimiskarjääri jooksul kiiremini kui 38 minutit (=0,633 tundi). Seega: 10 / 0,633 = 15,8 km/h. Seda on küll enam kui 2 korda rohkem kui politsei kasutatud 7 km/h aga ikkagi ca poole vähem harrastusmaanteeratturi kiirusest.

[erikr]

Sellise kiirusega kõndijad hoolivad enda jalgadest sellevõrra, et suvalisele kergliiklusteele nad riske võtma ei lähe.
OT lõpp.

[rai66]

Pakun puusalt, et Inges kindlustus. Aga ei pruugi.
Neil see tavaline, sest kui rattur süüdi, siis ei pea kummagi remonti ise kinni maksma. Auto-auto puhul tuleb mittesüüdlase remont maksta. Auto-ratturi puhul tuleb ratturi kahju igal juhul kinni maksta. Aga vastavalt VÕ seadusele võivad nad seda 0-100% vähendada. Ehk siis kinni peavad ratturi kahju maksma, aga võivad kuni 100% seda vähendada. Ja autojuht peab sel juhul ise hagi ratturi vastu esitama. Aga kuna politsei tuvastas süüdlaseks autojuhi, siis ei ole põhjust sul talle maksta. Kindlustuse menetleja otsus jääb natuke nõrgemaks. Ja sinule ütles kindlustus arvatavasti, et kui ei meeldi, anna kohtusse. Tavaliselt keegi ei viitsi jamada. Ma olen kunagi mõned korrad käinud. 1:1. Minu võidu puhul muudeti kindlustuse lepingu sõnastust hiljem. Kui Politsei ütleb, et autojuht süüdi ja mingi suvaline menetleja teeb ratturi süüdi, siis suurem kaal kohtu jaoks on Politsei otsusel. Aga avalikustamine küll neile ei meeldi.
viewtopic.php?f=86&t=45246
Ja veel kasulikku:
https://tarbija24.postimees.ee/3654073/ ... eab-teadma

[hypnootik]

Kergliiklusteel 24km/h ja ristumised sõiduteega? Täiesti loogiline, et võtad hoo maha ja veendud ohutuses. Kui lendasid vedamise peale üle... no mis ma saan öelda, ise süüdi.

Marek, ei lennanud vedamise peale üle. Liiga palju kilomeetreid tänaseks juba selja taga, et nii ullike olla.
Autojuht aeglustas STOP märgi ees, mina võtsin samuti hoo maha. Tekkis autojuhiga silmside ja olin kindel, et ta on mind märganud ning annab teed.
Kuid niipea kui pidurilingid lahti lasi, kiirendas ta mulle ette. Enam reageerimiseaega ei olnud ja sõtsin kaubikule külje pealt sisse.

[MK777]

Arusaadav, kuid silmside on vahest petlik. Sellises olukorras on ohutum mõõduda sõiduauto tagant.

[hypnootik]

Arusaadav, kuid silmside on vahest petlik. Sellises olukorras on ohutum mõõduda sõiduauto tagant.

Nojah, sellest tõdemusest täna enam abi ei ole.
Piltilikult, kui ukse peal pakub sulle keegi viisakalt teed ja virutab siis ukse sulle vastu nina niipea kui jala üle lävepaku tõstad, siis seda ikka annab ennetada.

[princeAndrew]

Ma võtaks kindlasti teise arvamuse ka,eriti kui politsei käis kohal ja tegi süüdlase osas otsuse..

[KaupoR]

Just - politsei on olukorra fikseerinud ja ka õnnetuse põhjustaja tuvastanud. On õnnetusi, kus politsei välja ei tule ning osapooled peavad ise kokku leppima. Olen ise osalenud ühes plekimõlkimises, kus teiseks osapooleks oli (vist) Saksamaal registreeritud reisibuss. Tema jaoks oli üllatus, et me peame ise kokku midagi leppima või politsei kutsuma - ta ütles kohe, et kindlustus ju otsustab, kes oli süüdi. Sellest ma saaks aru siis, kui politseid kohal ei käi ega midagi ei otsusta aga praegu on ju konkreetselt süüdlane haldusotsusega tuvastatud. Meenutab natuke OJ Simpsoni keissi USA-s (ei maksa võrrelda meie õigusruumiga), kus kriminaalasjas mõisteti mees õigeks aga tsiviilis mõisteti välja kahjutasu tapetu omakestele (ehk tehti vastutavaks mõrva eest).

[veloson]

Tegin väikese paikvaatluse ja ei oska küll muud soovitada kui otsust/menetlust vaidlustada, kui vähegi veel aega ja ressurssi on.

Sõidutee kordab "!!! ASUTE 30 ALAL, VÕRDVÄÄRSETE TEEDE PIIRKOND", enne seda kärgliiklusteed on märgid "PEATU JA ANNA TEED", "ÜLEKÄIGURADA" ja "RISTUV JALGRATTATEE", kärgliiklustee on sõidutee tasapinnast kõrgemale tõstetud, sõidutee peatumismärguandest juba vähemalt 10m eelnevalt on nähtavus kärgliiklusteele ligi sada meetrit, sh segava võsa ja heinata nähtavus ca 30-40m. Peatumismärgi eest seistes näeb vasakult ja paremalt lähenevaid rattureid juba siis, kui nad poolel silmapiiril alles täpikestena paistma hakkavad.

Sõiduteel liikleja on pidanud jätma teeandmiskohutuse täitmata, suurema ohu allikana turvalisust mitte taganud - ma ei saa kuidagi aru, kuidas selle liiklusõnnetuse puhul õnnetuse põhjustaja normaalolukorras keegi teine võiks olla. Kärgliiklusteel liikunud rattur saab kaasvastutada tekkinud kahju suuruse osas (mille põhjustas valitud kiirus või otsus kiirust veel x võrra vähendada) - võib arutada, kui suures määras võiks "PEATU JA ANNA TEED" ees seisjaga ristumisel hoogu maha võtta (seda toetab kärgliiklusteel olev märk, mis hoiatab sõiduteega lõikumise kohast).

[SK]

Mul tekkis küsimus, kes ikkagi jalgratta liikumiskiiruse "sobivust" hindab?
Mul endal oli suvel Pärnus haapsalu maantee ja Ranna tänava risti üks peaagu-avarii olukord. Liikusin rattaga kergliiklusteel ma pakun, et 15km/h (mälu järgi pakun ja kes see ikka täpsemalt teaks?), äkki ilmus aedade vahelt auto nina kergliiklusteele. Kuna ma aimasin sellise tee-formaadi ohtlikkust, siis sõitsin näpud pidurilinkidel ja sain 5cm enne autot pidama. Autojuht ahmis õhku ja minul oli adrekas üleval, viipasin ja läksime rahulikult oma teed edasi. Vaadake seda pilti konkreetsest kohast ja öelge, mis see "õige" kiirus oleks olnud ja kes oleks avarii korral süüdi jäänud?

Google streetviews on isegi auto olemas olukorra illustreerimiseks, mina olen ainult puudu.
https://goo.gl/maps/5HkRu6RNHEaDaW1F7

[veloson]

Kirjeld Pärnu ja algpostituse olukordi seovad kena betoonkärakad keset kärgliiklusteed. Tänu neile pole kärgliiklusteel liikudes võimalik mõlemapoolset ohutust tee keskele liikumise läbi suurendada, vaid peab liikuma nö "nina välja/sisse pistmise" serva pool rohkem, kui normaalne inimene tahaks. Pleki ja betooniga ei taha ju kah napikat teha.

[mikulaine]

Mul tekkis küsimus, kes ikkagi jalgratta liikumiskiiruse "sobivust" hindab?
Mul endal oli suvel Pärnus haapsalu maantee ja Ranna tänava risti üks peaagu-avarii olukord. Liikusin rattaga kergliiklusteel ma pakun, et 15km/h (mälu järgi pakun ja kes see ikka täpsemalt teaks?), äkki ilmus aedade vahelt auto nina kergliiklusteele. Kuna ma aimasin sellise tee-formaadi ohtlikkust, siis sõitsin näpud pidurilinkidel ja sain 5cm enne autot pidama. Autojuht ahmis õhku ja minul oli adrekas üleval, viipasin ja läksime rahulikult oma teed edasi. Vaadake seda pilti konkreetsest kohast ja öelge, mis see "õige" kiirus oleks olnud ja kes oleks avarii korral süüdi jäänud?

Google streetviews on isegi auto olemas olukorra illustreerimiseks, mina olen ainult puudu.
https://goo.gl/maps/5HkRu6RNHEaDaW1F7

Jätkame offtopicut. Ranna tn otsas tundub anna teed märgi all lisatahvel olema, arvatavasti seotud selle kergliiklusteega. Ranna tn streetview on vanem ja sealt ei näe lisatahvlit.

[SK]

Jätkame offtopicut. Ranna tn otsas tundub anna teed märgi all lisatahvel olema, arvatavasti seotud selle kergliiklusteega. Ranna tn streetview on vanem ja sealt ei näe lisatahvlit.

Ei olegi eriti offtopic: Hypnootiku case (ja menetlusaja venimine) oli just see, et märkide järgi oli tal õigus, aga kuna tegi seda ebasobiva kiirusega (mis oleks siis olnud sobiv? kuidas mõõdeti väidetav kiirus?), siis käis käsi kaelas ja plekkis kaubiku remondi kinni.

Ma olen ise alati seda meelt, et kõike ei pea seadustega määrama, endal peab ka aju töötama, aga Pärnu Ranna tn ristmikul on mõni sarnane juhtum kindlasti tulemas, sest seal ei ole autojuhil mitte mingit võimalust peateele jõuda ilma rattureid ohustamata. Kui siis ainult juhul, kui autojuht sõidab viimased 10m kiirusega 3km/h ja ka ratturid läbivad selle ristumise kiirusega 3km/h. Mis on omakorda absurd, sest selleks ei pea liikumisvahendeid ostma ja isegi tänavaid afalteerima, et 3km/h liikuda.

[erikr]

Pärnu casega on lihtne.
Kuna pildil on näha mahajoonistatud vöötrada, tähendab see seda, et jalgrattur tohib jalgrattal teed ületada jalakäija kiirusega.

[SK]

Pärnu casega on lihtne.
Kuna pildil on näha mahajoonistatud vöötrada, tähendab see seda, et jalgrattur tohib jalgrattal teed ületada jalakäija kiirusega.

Pean tunnistama, et minu teadmised hakkavad juba maha jääma erinevatest kergliikluse lahendustest sõidutee suhtes ja hoo pealt nagunii ei suuda hinnata, milline lahendus ees ootaval ristmikul on - kellel õigus, mis kiirusega tohib ületada jne. Seega on minu jaoks nii teema algataja juhtum kui minu enda juhtumi moraal see, et kui liigud 15+ km/h, siis tee seda linnas sõiduteel. Magistraalide kõrval asuvad kergliiklusteed on natuke teine teema, seal on üldjuhul vähe ristumisi ja hea nähtavus.

[veloson]

Pimeda nurga puhul pole jah muud varianti kui mõlemapoolne liginullkiiruse valimine ja üldplaneeringu häbistamine. Nõutest ja ohutust liiklemisest hooliv projekteerija oleks öelnud, et selle piirkonna planeering on omadega kuuekümnendates kinni ning oleks soovitanud kõnni- ja rattateed tee teljele hoopis lähemale teha (erakinnistute servas kõnnitee, siis rattatee, siis sõidutee vms), aga täna on ohjad linnamajandusosakondade onudel ja sellist värki toodetakse järgmisele põlvedele palju. Kõnealust ei maksa "lahenduse" nimega hellitada, see on planeeriMATUS.

Kaptenisilla vaatega «Peatu ja anna teed» märgi ees juba peatuva mootorsõiduki ees kärgliiklusteelt lõikudes liginullkiiruse võtmine oleks mootorsõidukijuhile hoopis märk oma sõidueesõigusest loobumisest, 20-30km/h pealt 3km/h peale pidurdama hakkav rattur oleks vähemalt pooltele kaubikutele märgiks, et "suska vahele!"

[Prommar]

Kas kärgliiklustee on mingi uus sõnaleiutis või murdekeel?

[aif]

Kas kärgliiklustee on mingi uus sõnaleiutis või murdekeel?

Juriidiliselt on eestis käigus ainult jalgteed kus on mõnikord märkida abil lubatud liikuda ka erinevatel mittejalakäijana märgitud rattalistel sõidukitel (eesõigus jalakäijal) , rattarajad ja rattateed (eesõigus peaks olema ratturil) ja sõiduteed (kõik mittejalakäijana määratletud liikumisviisid).
Kergliiklusteed pole ametlikult meil olemas ja asjad mida ajakirjanduses nendeks sõimatakse on ikkagi jalgteed kuhu on lubatud teistel minna jalakäija kiirusel tiksuma. Ehk kõik läbisegiliiklemiseks mõeldud teejupid kus on jalakäijal eesõigus kõige muu ees, võivad mittejuriidilises vestlus kanda misiganes nime.

[Prommar]

Kas kärgliiklustee on mingi uus sõnaleiutis või murdekeel?

[maksipoiss]

Terve see Haapsalu mnt äärne kergliiklustee on sarnaseid pimedaid ristmike täis. Paar korda kasutasin seda , aga nüüd sõidan mööda sõiduteed, tundub ohutum

[Äärenurk]

kus kohas on määratud kergliiklusteel liikumise kiiruseks 3-7 kmh!?

3-7 km/h tundub olevat menetleja (või ka organisatsiooni, mida ta esindab) voluntaristlik seisukoht, täitsa tahaks teada, millistel põhjendustel see tugineb ning kas neil ka mingigi seaduslik alus on.

Liiklusseadus
§ 31. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused
(9) Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.

Tuleb tähelepanu pöörata ka sama paragrahvi lõigetele 6 ja 7:

(6) Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

(7) Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Seega on minu jaoks nii teema algataja juhtum kui minu enda juhtumi moraal see, et kui liigud 15+ km/h, siis tee seda linnas sõiduteel.

Kindel ja loogiline nõuanne ja seejuures kehtivad samad liiklusreeglid nagu autogagi sõites.

Parandatud kirjaviga.

[Prommar]

6 ja 7 konkreetses situatsioonis ei kehti, seal on sõiduteel stop märk. Minu arvates just see sama stop märk tühistab selle argumendi, et rattur liikus liiga kiiresti. Stop märgi eest tohib liikuma hakata alles siis, kui oled veendunud ohutuses, ristuval teel liiklejate kiirus ei oma siin tähtsust, eriti veel kuna selles kohas pole stop märgi ees seistes piiratud nähtavust.

[marion]

Otsusest võiks ju tõmmata paralleele, et ristuvatel sõiduteedel oleva stoppmärgi juures ei pea teed andma ka peateel liikuvale sõidukile, mis 50 alas liigub näiteks 65km/h? Ületas ju peateel sõitnud auto ka lubatud kiirust, täpselt nagu rattur ei ületanud sõiduteed jalakäija tavakiirusega?

[Undu]

Otsusest võiks ju tõmmata paralleele, et ristuvatel sõiduteedel oleva stoppmärgi juures ei pea teed andma ka peateel liikuvale sõidukile, mis 50 alas liigub näiteks 65km/h? Ületas ju peateel sõitnud auto ka lubatud kiirust, täpselt nagu rattur ei ületanud sõiduteed jalakäija tavakiirusega?

Kui sõidad näiteks linnas 50km/h alas kõrvalteelt peateele kus auto sulle kas või 100 km/h sisse sõidab, oled süüdi sina. Kui politsei juhuslikult kiirust mõõtis samal hetkel, siis on väike võimalus vastupidiseks, aga pigem saab peadeel kihutaja vaid kiiruse eest trahvi.

Jalgrattaga liigeldes on ju selgelt öeldud, et ristmike tuleb ületada jalakäia kiirusel või ratas käekõrval. See mis märk ühel või teisel pool ristmiku on, ei puutu jalgratturisse, tema eesmärk on ohutu ja tervena ristmiku ületamine.

Kui ootad autoga foori taga rohelist tuld ja rohelise süttides näed jätkuvalt kõrvalt tänavalt punasega lähenevat sõidukit, kas sõidad talle tuimalt ette eesõigust nõudes? Kui kaamerat ja tunnistajaid ei ole siis jääd veel selliselt õigust nõudes süüdi ka.

[Prommar]

Jääks ehk ikka teemasse - kas kindlustusel oli õigus teha selline otsus. Kuidas liikluses käituma peaks ja muud sellist ohvri süüdistamisse kalduvat võib arutada mujal.

[Undu]

Kui politsei käis kohal, fikseeris juhtumi ja tegi raporti, siis kindlustusel endal ei tohiks olla mingit õigust vastupidiseks otsuseks.
Politsei väljastab raporti alles siis kui on möödunud 30 päeva asja toimumisest, olenemata sellest kas neil on see juhtum lauanurgal ainuke või terve virn.
Kui on kahtlust politsei otsusele vastupidist otsust, siis tuleks käia politseis raportit taotlemas ja minna siis kindlustusse sellega õigust nõudma ja sealt edasi kohtusse.

Muidugi on ka juhtumeid kus süüdlaseks jäänud isik kaebab politsei otsuse edasi a la ebaselgete mõõtmistulemuste tõttu. Näiteks juhtum kus kaugust mõõdeti talvel lumehangest, aga hang sulas vahepeal ära, kaugus muutus ebaselgeks ja otsus tühistati.

[mart]

Jalgrattaga liigeldes on ju selgelt öeldud, et ristmike tuleb ületada jalakäia kiirusel või ratas käekõrval.

Ratas käekõrval on tegu soovitavalt lastega, kes ei adu mõistet jalakäija kiirus. - kirjas on et:
Jalgratturil on lubatud sõidutee ületada sõites, kuid ohutum on tulla jalgrattalt maha ja ületada sõidutee jalakäijana. Lastega jalgrattasõitu harjutades soovitame kindlasti enne sõidutee ületamist jalgrattalt maha tulla, sest nii jääb lapsele enne sõidutee ületamist aega veenduda, kas sõidutee ületamine on ohutu. Sõiduteed ületades sõites tuleb liikuda jalakäija kiirusega.