Raskeim tõus Eestis
-
- Rattur
- Postitusi: 10
- Liitunud: 08. 05. 2004. 23:02
Raskeim tõus Eestis
Kõik võiksid siin ära märkida, mis on nende raskeim läbitud tõus Eestis (kui pikk ja umbes mitme %-line) ja kus see asub.
Tartus on minu arust raskeim Jakobi tõus:
Keskmine protsent: 9%
Pikkus: umbes 100 meetrit
Vanemuise tõus on naca pikem aga oluliselt vähem järsem.
Need mõlemad tõusud on ka Ühispanga Tartu GP sõidutrassil sees.
Tartus on minu arust raskeim Jakobi tõus:
Keskmine protsent: 9%
Pikkus: umbes 100 meetrit
Vanemuise tõus on naca pikem aga oluliselt vähem järsem.
Need mõlemad tõusud on ka Ühispanga Tartu GP sõidutrassil sees.
Lääne-Euroopa raskeim tõus on VALETA
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
maanteerattale võibolla jah. Bikele pakuks Lai tn. munakivisillutisega tõusu Toomemäele. % on kindlasti suurem, pikkus ? Tartu mehed ehk kommenteerivad: http://www.tartu.ee/tartukaart/vkaart.phtmlMatterhorn kirjutas:Tartus on minu arust raskeim Jakobi tõus:
Keskmine protsent: 9%
Pikkus: umbes 100 meetrit
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Dufourspitze
Eestis mäletamist mööda kõige vingem ülespressimine oli väikse munaka eespoolsest nõlvast. Lühike aga valus
Laias maailmas jätkub neid õigeid tõuse kindlasti mitme eluea jagu vallutamiseks ...Endal kogemus Shveitsis - Kleine Scheidegg, alustasin 900m pealt, jõudsin 2300m peale, circa 18 km distantsilt, võttis aega mingi 1 1/2 tundi või nõksa üle kui õieti mäletan, ühe korra pidi ka jala maha panema kui oli järsk lahtiste kividega lõik. Üleval oli küll selline haamer, et selili liustiku kõrvale pikali ja jupp aega ei liigutanud kah..Omaette kogemus oli sealt alla sõitmine - pidev pidurdamine ja U pöörded, tõsine koormus kätele ja õlavööle. Igasugu huvitavaid lihaseid avastasin järgmisel päeval
Teine ronimine oli Albulapass, kah 900 pealt kusagile vist 2200 kanti aga see oli asfalt ja seega lihtsam.
Laias maailmas jätkub neid õigeid tõuse kindlasti mitme eluea jagu vallutamiseks ...Endal kogemus Shveitsis - Kleine Scheidegg, alustasin 900m pealt, jõudsin 2300m peale, circa 18 km distantsilt, võttis aega mingi 1 1/2 tundi või nõksa üle kui õieti mäletan, ühe korra pidi ka jala maha panema kui oli järsk lahtiste kividega lõik. Üleval oli küll selline haamer, et selili liustiku kõrvale pikali ja jupp aega ei liigutanud kah..Omaette kogemus oli sealt alla sõitmine - pidev pidurdamine ja U pöörded, tõsine koormus kätele ja õlavööle. Igasugu huvitavaid lihaseid avastasin järgmisel päeval
Teine ronimine oli Albulapass, kah 900 pealt kusagile vist 2200 kanti aga see oli asfalt ja seega lihtsam.
Life Must Be Fun !
Ise tahaks rattaga ära proovida nii Grossglockneri kui ka Silvretta alpitee - kui need juba autol võhma ära võtsid, mis siis veel ratturist rääkida (ja rattureid oli nendel teedel palju, MNT rattaga enamus). Igatahes piduriklotsi sai laskumisel põlema....
Samas, kas näiteks MTB ässadele peaksid Alpide suusakuurortide mustade radade laskumised (lumevabad) olema jõukohased tavalise (s.t mitte downhill) rattaga?
Samas, kas näiteks MTB ässadele peaksid Alpide suusakuurortide mustade radade laskumised (lumevabad) olema jõukohased tavalise (s.t mitte downhill) rattaga?
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
oleneb kohast ja laskumistest. olen olnud ka punasel rajal kus nurk nii järsk et ilma suuskade lumelauata püsti ei püsiLauriA kirjutas:
Samas, kas näiteks MTB ässadele peaksid Alpide suusakuurortide mustade radade laskumised (lumevabad) olema jõukohased tavalise (s.t mitte downhill) rattaga?
mäesuusakeskustes on tiba teine profiil, järsem ja tehniliselt lihtsam, bike nõuab rohkem vaheldusrikkamat rada. kui vaatame võistlusi siis ega väga ei trügita suusakeskustesse. eestis endaski pole kääriku seinal mägirattaga suurt midagi teha
Ja kui mälu veel ei peta, siis on foorumis seda teemat juba aretatud. Siis sai vist vingeimaks tõusuks mingi jupp Tartu RR-st .
Minu teada peaks raskeim (kui protsenti võtta) tõus Eestis paiknema Tehvandi rullirajal. Ei mäleta enam seda täpset kohta või nimetust seal.
Sai seal nädalavahetusel konnatud ja isu tekkis rattaga ühtteist proovida. Tegelt saaks Tehvandile päris vinge XC raja, huvitav miks pole seni
Minu teada peaks raskeim (kui protsenti võtta) tõus Eestis paiknema Tehvandi rullirajal. Ei mäleta enam seda täpset kohta või nimetust seal.
Sai seal nädalavahetusel konnatud ja isu tekkis rattaga ühtteist proovida. Tegelt saaks Tehvandile päris vinge XC raja, huvitav miks pole seni
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
kunagi kui alles alustasin mägiratta sõitu olid tehvandil eestikad. mäletan et paris karm oli umbes 6?7x tehvandi tõusust üles rühkida. raja saaks vinge. infra on tänu suusakeskusele olemas pärast võib korraldada afterpartysid . kääriku ja kuutsemäe alternatiivkohtadena hakkamas, maastikuna kindlasti parim regioon xc võistluste korraldamiseks.Mati kirjutas: .
Minu teada peaks raskeim (kui protsenti võtta) tõus Eestis paiknema Tehvandi rullirajal. Ei mäleta enam seda täpset kohta või nimetust seal.
Sai seal nädalavahetusel konnatud ja isu tekkis rattaga ühtteist proovida. Tegelt saaks Tehvandile päris vinge XC raja, huvitav miks pole seni
kohalikud turismi arendajad muidugi suhtuvad leigelt, elavad rohkem suusatajate suviste trennide pealt.
lisan veel et viimati suusatades mõõtsin siis sain tehvandi tõusu absoluutseks kõrguste vaheks 52m
Toomemäel jah see tõus vist ongi kõige julmem. Minu "Toomemäe ringis" on see tõus sees. Kui ikka 10 korda ära sõidad, siis on jalg koos kah. Seal on väga lahtised kivid ka lõpupoole, niiet paras tegu sealt ülessaamisega. Teine tõus on veel Toomel, mis päris hea puraka paneb, see on see Ülikooli tagune lauge kruusatõus (kah minu rajal sees) sellel on lõpus ka väga lahtise kruusaga ja järsk tõusu nukk, mis jala korralikult kinni võtab.Andrus K kirjutas:maanteerattale võibolla jah. Bikele pakuks Lai tn. munakivisillutisega tõusu Toomemäele. % on kindlasti suurem, pikkus ? Tartu mehed ehk kommenteerivad: http://www.tartu.ee/tartukaart/vkaart.phtml
Aga minuarust on kõigeraskemad tõusud (Tartu ümbruses) siiski vooremäel. Kõige hullem on ehk see slaalominõlva kõrvalt üles minev rada, aga tegelikult, seal kõik tõusud parajalt pikad ja vääga väsitavad.
velo.clubbers.ee
ei tea, kas kannatab, aga jalgrattureid on seal nähtud küll. paar rada on seal päris lauged, kõige järsemast on aga muda korral jalagi raske üles saadaTeoreetiliselt peaks Eesti vingeima tõusu saama Vällamäele, suhteline kõrgus 90 m. Ei ole ise seal käinud, ei tea, kas seal kuskilt nõlvast ka rattaga üles sõita kannatab.
kui ma nii ütlen
Ma hääletan Eesti piires Vällamäe poolt.e.s kirjutas:ei tea, kas kannatab, aga jalgrattureid on seal nähtud küll. paar rada on seal päris lauged, kõige järsemast on aga muda korral jalagi raske üles saadaTeoreetiliselt peaks Eesti vingeima tõusu saama Vällamäele, suhteline kõrgus 90 m. Ei ole ise seal käinud, ei tea, kas seal kuskilt nõlvast ka rattaga üles sõita kannatab.
Euroopas Les 2 Alps
J
-
- Rattur
- Postitusi: 10
- Liitunud: 08. 05. 2004. 23:02
E.O.S. Tallin GP ringile jääb ka Nõmme tõus. Mis see endast kujutab?
Kui kedagi huvitab, siis siit saab uurida euroopa raskemaid tõuse, mis on matemaatiliste arvutuste järgi pingeritta pandud: http://home-1.tiscali.nl/~edwinsel/index.htm
Ise olen autoga läbinud Passo di Stelvio (Stilfserjoch):
Pikkus: 24,8km Keskmine %: 7,4%. Rankingus on see 9.tõus.
Kõige järsem läbitud tõus (jällegi autoga:D) on tee Hitleri punkriteni, kus oli vahepeal järskust 35%. Pikkust oli tõusul tsirka 4km.
Kui kedagi huvitab, siis siit saab uurida euroopa raskemaid tõuse, mis on matemaatiliste arvutuste järgi pingeritta pandud: http://home-1.tiscali.nl/~edwinsel/index.htm
Ise olen autoga läbinud Passo di Stelvio (Stilfserjoch):
Pikkus: 24,8km Keskmine %: 7,4%. Rankingus on see 9.tõus.
Kõige järsem läbitud tõus (jällegi autoga:D) on tee Hitleri punkriteni, kus oli vahepeal järskust 35%. Pikkust oli tõusul tsirka 4km.
Lääne-Euroopa raskeim tõus on VALETA
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
see ei kujuta endast küll mitte midagi.suht koht lauge tõus ja pikkust a'la 150m. tahaks ise ka midagi lisada aga kahjuks ple,sest ei ole olnud sellist head võiumalust Lõuna Eestit vallutamas käia.Küll aga olen sõitnud otepääl rollerirajal ja seal ike parajad pähklid.Eriti vinge on see Tehvandi tõus.Üks ilus asi on veel (minu meelest) see tõus mis pühajärve juurest läheb (mitte Otepää poole vaid vastupidi).Seda teed vist toimunud ka eestikad mäkketõusus.Matterhorn kirjutas:E.O.S. Tallin GP ringile jääb ka Nõmme tõus. Mis see endast kujutab?
"...selleks on spets vaha mis lastakse raami sisse jägendab ja vähendab kaalu..." - And it really works...
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...
Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...
Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood
Kas see viimane oli Berchtesgadenis? Sõitsin ise ka seda autoga. Päris karmMatterhorn kirjutas:Ise olen autoga läbinud Passo di Stelvio (Stilfserjoch):
Pikkus: 24,8km Keskmine %: 7,4%. Rankingus on see 9.tõus.
Kõige järsem läbitud tõus (jällegi autoga:D) on tee Hitleri punkriteni, kus oli vahepeal järskust 35%. Pikkust oli tõusul tsirka 4km.
Nimekirjast tundus olevat puudu tõus Barcelona lähedalt Montserrat kloostri juurde. Seda soovitan proovida, eriti kahekordse bussi teisel korrusel
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
-
- Rattur
- Postitusi: 399
- Liitunud: 07. 11. 2003. 23:14
Tere
jJanno
Maastiku mehed saavad selle pisut pikemaks venitada alustades tõusu TTÜ spordihoone juurde mineva tee otsa juurest. Mäest üles minna sealt poolt, kus pole asfalt teed. Hooga silla alt läbi ning siis keerata sillale. Kunagi oli vist sellel trassil mingi prussakovi korraldatud mäkketõusuvõistlus (kus auhinnaks kott porgandeid :) )veloman32 kirjutas:see ei kujuta endast küll mitte midagi.suht koht lauge tõus ja pikkust a'la 150m.Matterhorn kirjutas:E.O.S. Tallin GP ringile jääb ka Nõmme tõus. Mis see endast kujutab?
jJanno
OT, aga äkki alvaro tahab meile sellest rääkida ta tundis ennast nädal aega veel jänesena peale seda võistlustjjanno kirjutas: Kunagi oli vist sellel trassil mingi prussakovi korraldatud mäkketõusuvõistlus (kus auhinnaks kott porgandeid )
jJanno
aga baikidele korralikke tõuse eesti mõistes on harjumaal veel. kasvõi türisalu platoole tõus vääna jõesuu poolt mere äärest. enamus siin kindlasti teab seda maiuspala
eelmisel aastal haanjas sõites vedas silver meid vällamäele. üles läksime jalgsi, sest seal ei saanud sõita. aga laskusime nii, et näoga olime haanja- võru mnt poole. siis tekkis küll mõte, et seda võiks tõusuna proovida. juuni alguses oleme taas klubiga haanjas, siis võtan asja ette.
lisaks sõitis ErikT üles suure-munamäe tippu mööda seda turistide jalgteed. ei olnud ka väga lihtne
meie haanjalugu on siin, seal on ka paar pilti vällamäest.
-
- Rattur
- Postitusi: 10
- Liitunud: 08. 05. 2004. 23:02
Tartu poolt tulles Viljandisse hakkab Viljandi piirist (kõrval on veel järv ka) päris pikk tõus linnasisemusse, nii 500m või pikem, kohati suhteliselt järsk.
Lääne-Euroopa raskeim tõus on VALETA
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
No ma omalt poolt promoks siis oma maakodu kanti e. Vooremaad. Head tõusutrenni saab teha Palamuse-Kaarepere lõigul, mis on 5 km pikk ja siledat teed ei ole. Seal siis kaks sellist paremat tõusu sees. Pikkusi ja kaldeid ei oska öelda.
Lisaks siis Jõgevamaalt veel Laiuse mägi - maanteehundid mööda asfalti laugemalt ja pikemalt ning MTB-ga otse, järsemalt ja lühemalt. Kõrguset vahet ei oska ka öelda, aga päris korralik ikkagi.
Tallinna kandis ei ole selliseid mägesid minu teada kuskilt võtta.
Lisaks siis Jõgevamaalt veel Laiuse mägi - maanteehundid mööda asfalti laugemalt ja pikemalt ning MTB-ga otse, järsemalt ja lühemalt. Kõrguset vahet ei oska ka öelda, aga päris korralik ikkagi.
Tallinna kandis ei ole selliseid mägesid minu teada kuskilt võtta.
Viimati muutis margo, 12. 05. 2004. 16:16, muudetud 1 kord.
Kui protsente taga ajada, siis Põlva maakonnas Ihamaru teel on üks 14% tõus/laskumine. Kahjuks suht lühike tõusuks aga laskumisel on kerge tühjus kõhus ning autoga paraja kiirusega peale minnes saab ka rattad maast lahti. Kurvem pool on see, et all orus tuleb vahest politseile selle eest vähemalt 4600 kr annetada ja/või mõneks ajaks ratast tõsiselt sõtkuda.
- Väntan visaduse levialas -
Eriti raske on see Põlva-poolne ots. "Ukraina"-meestekaga ma sealt pole üles saanudki, isegi Start-?ossega võis tagant "tongi märjaks lüüa". Põrssapõlves armastasime ratastega Palojärvele ujuma kimada, see koht oli nagu "tegijate" mõõdupuu.surfar kirjutas:Kui protsente taga ajada, siis Põlva maakonnas Ihamaru teel on üks 14% tõus/laskumine.
surfar kirjutas:Kui protsente taga ajada, siis Põlva maakonnas Ihamaru teel on üks 14% tõus/laskumine. Kahjuks suht lühike tõusuks aga laskumisel on kerge tühjus kõhus ning autoga paraja kiirusega peale minnes saab ka rattad maast lahti. Kurvem pool on see, et all orus tuleb vahest politseile selle eest vähemalt 4600 kr annetada ja/või mõneks ajaks ratast tõsiselt sõtkuda.
see on jah päris tõsine tõus, tee läheb nagu Karksis aga veel järsemalt.
Sõitsin just paar päeva tagasi mõningaid kõne all olevaid tõuse.
Polar oli ka kaasas - salvestusintervall kahjuks 15 sekundi peal, sest puhkuseajal ei ole arvutit ligi.
Esimeses graafikus on väljavõetud Võrust Munamäele sõit ja tagasi:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/munamagi.gif
245 meetrit tõusu, tõus jalamilt 61m. :O)
Seal sai natuke tiirutatud ka, aga see kõigekõrgem esimene tipp on munamägi ise - torni ei hakanud ronima ;), aga kohe torni ukse ette sõitsin.
Suuremat kõrgusevahet Eestis vist ei ole - kahjuks on see 245m jaotatud ära 15km peale - hea trenn sellegipoolest.
PS! Porterimehed, munamäele ei pea üles sõitma mööda jalgrada - seal metsa sees on lahedaid singleträkke ka, kus Age oma jala ära marrastas ja mina pulsi lakke sain. :)
Järgmine päev sõitsin maalt(Tilsi) Põlvasse sealt Krootusele ja Vana-Tartu teed mööda maale tagasi. Tee peale jäid Tilleorg kui ka see "Ihamaru auk" - kui ma nüüd ei eksi:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/polva.gif
Ihamaru tõus on siis esimene terav sakk allapoole ning Tilleorg on teine sakk. Graafiku alguse tõus on Põlva linna sees Kesktänava tõus.
See Ihamaru tõus tundub kaardi peal üsna tavaline - võibolla on süüdi 15 sekine salvestusgraafik - ega ka jalg ei tunnetanud midagi väga erilist.
Auto või tsikliga on see koht palju "ägedam" :), sest asub sirgel ja on 100km/h tunnikiiruse jaoks üpris järskude servadega.
Polar oli ka kaasas - salvestusintervall kahjuks 15 sekundi peal, sest puhkuseajal ei ole arvutit ligi.
Esimeses graafikus on väljavõetud Võrust Munamäele sõit ja tagasi:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/munamagi.gif
245 meetrit tõusu, tõus jalamilt 61m. :O)
Seal sai natuke tiirutatud ka, aga see kõigekõrgem esimene tipp on munamägi ise - torni ei hakanud ronima ;), aga kohe torni ukse ette sõitsin.
Suuremat kõrgusevahet Eestis vist ei ole - kahjuks on see 245m jaotatud ära 15km peale - hea trenn sellegipoolest.
PS! Porterimehed, munamäele ei pea üles sõitma mööda jalgrada - seal metsa sees on lahedaid singleträkke ka, kus Age oma jala ära marrastas ja mina pulsi lakke sain. :)
Järgmine päev sõitsin maalt(Tilsi) Põlvasse sealt Krootusele ja Vana-Tartu teed mööda maale tagasi. Tee peale jäid Tilleorg kui ka see "Ihamaru auk" - kui ma nüüd ei eksi:
http://rio.ee/~kirsa/profiil/polva.gif
Ihamaru tõus on siis esimene terav sakk allapoole ning Tilleorg on teine sakk. Graafiku alguse tõus on Põlva linna sees Kesktänava tõus.
See Ihamaru tõus tundub kaardi peal üsna tavaline - võibolla on süüdi 15 sekine salvestusgraafik - ega ka jalg ei tunnetanud midagi väga erilist.
Auto või tsikliga on see koht palju "ägedam" :), sest asub sirgel ja on 100km/h tunnikiiruse jaoks üpris järskude servadega.
Viimati muutis Kirsa, 12. 05. 2004. 23:36, muudetud 1 kord.
Veel üks suuremaid tõuse siinmail on siiski Vooremäel.
Kui hakata mõõtma päris algusest asfaldi pealt ja sõita otsejoones mäe otsa platsi peale, siis tuleb kõrgustevaheks 77 meetrit.
http://rio.ee/~kirsa/profiil/voore.gif
Graafiku peal on 2 Vooremäe 10km suusaringi.
Ühe ringi tõusude summa on 230 meetrit.
Kui hakata mõõtma päris algusest asfaldi pealt ja sõita otsejoones mäe otsa platsi peale, siis tuleb kõrgustevaheks 77 meetrit.
http://rio.ee/~kirsa/profiil/voore.gif
Graafiku peal on 2 Vooremäe 10km suusaringi.
Ühe ringi tõusude summa on 230 meetrit.
ei ei. Silla alt pole läbi vaja minna. Ehitajate teega paralleelselt kulgev jalgrada jaguneb enne silda kaheks. Sina valisid parempoolse haru ja läksid silla alt läbi. Võta vasakpoolne mis läheb kohe üles sillapea juurde. Nii saad viimased 20-30 m kõvasti kangutadajjanno kirjutas: Maastiku mehed saavad selle pisut pikemaks venitada alustades tõusu TTÜ spordihoone juurde mineva tee otsa juurest. Mäest üles minna sealt poolt, kus pole asfalt teed. Hooga silla alt läbi ning siis keerata sillale.
Sõidetavaid tõuse veel samast kandist on suusahüppemägedest Glehni lossi poole 100m üks trepp. Eelmine aasta läks sealt trepi kõrvalt Mynthon ülesse. Ega midagi erilist ei olegi, lihtsalt tõusu keskel on üks nati tehnilisem koht (paar kivi jms.).
Trepi tn. tupikust läheb mitu singlit mäekülge mööda. Üks on lõpuosas suht järsk.
Lahe on kangutada ka Glehni lossi trepi kõrvalt->lossi tagant->lossi ette. Suht tehniline, raskem on vaid viimased 15 m.
P.S. See kõik läheks vist veel loomata teemasse "Head tõusud Tallinnas". Aga eks admin ise lõikab sest siit teemast oleks sinna üle kanda veel paar postitust.
Viimati muutis Andrus K, 13. 05. 2004. 07:13, muudetud 1 kord.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Ole hea, mõõda ära ka minu poolt eelpoolmainitud Laia tn. munkivitõus Toomemäele. Ma arvan, et see on Tartu piires parim, mis kannab tänava nime ja võibolla ka parim, kus saab mtb-ga ülesse.Kirsa kirjutas:Sõitsin just paar päeva tagasi mõningaid kõne all olevaid tõuse
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Tartus peaks munakivi tõusudest olema siiski esikohal Liiva tänava tõus.Andrus K kirjutas:Ole hea, mõõda ära ka minu poolt eelpoolmainitud Laia tn. munkivitõus Toomemäele. Ma arvan, et see on Tartu piires parim, mis kannab tänava nime ja võibolla ka parim, kus saab mtb-ga ülesse.
- Väntan visaduse levialas -
Tere
jJanno
PS: mina sõitsin sealt kus rada märgitud oli ning viisin ka enese porgandid koju :)
Tõepoolest nii tuleb ühtlane tõus pikem. Silla alt läbi minnes lääb lõpp liiga lamedaks.Andrus K kirjutas:ei ei. Silla alt pole läbi vaja minna. Ehitajate teega paralleelselt kulgev jalgrada jaguneb enne silda kaheks. Sina valisid parempoolse haru ja läksid silla alt läbi. Võta vasakpoolne mis läheb kohe üles sillapea juurde. Nii saad viimased 20-30 m kõvasti kangutada 8)
jJanno
PS: mina sõitsin sealt kus rada märgitud oli ning viisin ka enese porgandid koju :)
Noh .. täna sai trenn kuidagi kiirelt otsa ... ma tõesti arvasin, et see ring mida ma sõitsin on pikem ...
Aga kuna päike oli veel kõrgel, siis käisin ja mõõtsin neid Tartu tõuse ja laskumisi.
Lubja tänava laskumist/tõusu ma põhimõtteliselt olen nõus ainult jalgsi mõõtma - see ei ole minu jaoks sõidetav. Astmeliselt kulgev trepp ja selle kõrval mingit kola täis ja rohtu kasvanud samasugune astmeline laskumine ei ole mulle Mõni teine kord ehk.
Jakobi mäge hakkasin mõõtma Ujula tn. silla juurest, sealt august kuhu suuremate sadude ajal teinekord "ookean" tekib. Sealt lohust kuni ristmikuni sain tõusu 10m ja 2.1%, ristmikult mäe enda otsa tõusu 20m ja 6.8%. Kokku tõusu 30m ja 3.8%.
Järgmiseks vana linnamuuseumi juurest mööda oru tänavat kulgev munakivitee - 12m kõrguste vahe, 6%
Käisin üleval toomel musumäel ka ära, sain kõrgustevaheks selle lohuga, kust ma Jakobi mäe mõõtmist alustasin 44m.
Siis see Laia tänava otsas mänguasjamuuseumi juurest tulev teejupp: kõrguste vahe 24m, 12.5%.
Lauri mainitud jupp keemiahoone eest Rotundi juurde - kõrguste vahe 20m, 10.5%.
Lossi tänava munakivid - kõrguste vahe 20m, 6.7%.
Vanemuise mägi - kõrguste vahe 15m, 5.8%.
Mingeid lühikesi purakaid oleks toomel ilmselt miljon aga need olid sellised tee moodi kohad.
Mõõtmised ei pretendeeri ülimale täpsusele, kuid mingi võrdlus ikka
Edit: Lauri jupil tuli ka seekordne max. HR Mõni küngas lihtsalt suudab olla neetult ebamugava nurga all Võibolla kui sõidaks asju teistpidi, oleks mõni teine veel ebameeldivam.
Aga kuna päike oli veel kõrgel, siis käisin ja mõõtsin neid Tartu tõuse ja laskumisi.
Lubja tänava laskumist/tõusu ma põhimõtteliselt olen nõus ainult jalgsi mõõtma - see ei ole minu jaoks sõidetav. Astmeliselt kulgev trepp ja selle kõrval mingit kola täis ja rohtu kasvanud samasugune astmeline laskumine ei ole mulle Mõni teine kord ehk.
Jakobi mäge hakkasin mõõtma Ujula tn. silla juurest, sealt august kuhu suuremate sadude ajal teinekord "ookean" tekib. Sealt lohust kuni ristmikuni sain tõusu 10m ja 2.1%, ristmikult mäe enda otsa tõusu 20m ja 6.8%. Kokku tõusu 30m ja 3.8%.
Järgmiseks vana linnamuuseumi juurest mööda oru tänavat kulgev munakivitee - 12m kõrguste vahe, 6%
Käisin üleval toomel musumäel ka ära, sain kõrgustevaheks selle lohuga, kust ma Jakobi mäe mõõtmist alustasin 44m.
Siis see Laia tänava otsas mänguasjamuuseumi juurest tulev teejupp: kõrguste vahe 24m, 12.5%.
Lauri mainitud jupp keemiahoone eest Rotundi juurde - kõrguste vahe 20m, 10.5%.
Lossi tänava munakivid - kõrguste vahe 20m, 6.7%.
Vanemuise mägi - kõrguste vahe 15m, 5.8%.
Mingeid lühikesi purakaid oleks toomel ilmselt miljon aga need olid sellised tee moodi kohad.
Mõõtmised ei pretendeeri ülimale täpsusele, kuid mingi võrdlus ikka
Edit: Lauri jupil tuli ka seekordne max. HR Mõni küngas lihtsalt suudab olla neetult ebamugava nurga all Võibolla kui sõidaks asju teistpidi, oleks mõni teine veel ebameeldivam.
velo.clubbers.ee
Ritchey WCS QRS vektor
Ritchey WCS QRS vektor
-
- Rattur
- Postitusi: 10
- Liitunud: 08. 05. 2004. 23:02
Kas keegi on mõõtnud ära selle eespool mainitud asfladitõusu, mis algab Tartu poolt tulles Viljandi järve kõrvalt piirist umbes ja läheb linna sisse, pikkuse, kõrguste vahe ja protsendi?
Lääne-Euroopa raskeim tõus on VALETA
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
Pikkus: 43,5km
Keskmine protsent: 6,1%
Alguskõrgus: 740m
Lõppkõrgus: 3398m
Maks. protsent: 13%
Asukoht: Hispaania, Iberia
Jees, seda see tõus seal kindlasti on, eriti lõpp on vastik Pärast Ingli silla poole sõites annab ikka hoogu juurde koguda, jalg parajalt kinni. Mänguasja muuseumi tõus on ka ikka oma lahtise pinnasega parajalt raske, eriti, kui raske rauaga ronida (vahepeal ei saand grannyt kasutada, tõmbas keti vahele, nüüd viga parandatud ja tõus kohe kergem). Üks tõus jäi vist sul mõõtmata, see seal Wilde taga tähetorni alt alustades see kolumbia kivist tõus, mis viib Kuradi sillani välja (vist toomemäe kõrgeim koht? või hoopis musumägi on kõrgeim?) igatahes, too ka pikk tõus. Kunagi peaks külastama toomemäge polari omanikega, siis saaks ma oma ringi tutvustada ja kogutõusud kokku arvutada.Antti kirjutas:Edit: Lauri jupil tuli ka seekordne max. HR Mõni küngas lihtsalt suudab olla neetult ebamugava nurga all Võibolla kui sõidaks asju teistpidi, oleks mõni teine veel ebameeldivam.
velo.clubbers.ee