Kõrvuti sõitmise eest protokoll!?!?

[KaupoR]

Seda esimest võiks nimetada ka segasummasuvilaks. Seal liiguvad ja seisavad kõik: koerad, lapsed, selfistaarid, ratturid igat masti, kärud, tõuksid, jooksjad (ka kõrvaklappidega), ...

[PKT]

Seda esimest võiks nimetada ka segasummasuvilaks. Seal liiguvad ja seisavad kõik: koerad, lapsed, selfistaarid, ratturid igat masti, kärud, tõuksid, jooksjad (ka kõrvaklappidega), ...

Nii on. Kui teistel teedel on veel mingid reeglid olemas, siis seal on täielik kaos. Sisuliselt võtavad paljud inimesed seda nagu parki või õueala. Täiesti ohtlik ja mõttetu on selliseid teid juurde veel teha.

[aif]

Ma ei kiida heaks ega mõista hukka Liiklusseadust, kuid selle tõlgenduses ei olegi kergliiklustee mõeldud rattaga spordi tegemiseks, ainult kulgemiseks punktist A punkti B.

"Kärgliiklustee" ja juriidika-probleem vist puudutab ainult jalakäiast kiiremini sõitvaid rattureid, teistel (maanteeamet, KOV'id jms. ) on sügavalt ükskõik kas nende jutul on mingi juriidiline alus või mitte.

Teine osa sellest tõlgendamisest või seadusandja tahtest tundub olema ettekujutus et jalgratas on vahend millega liikumispuudeline kodanik suudab jalakäijatega sammu pidada. Kõik muu tundub kuuluvat staadionile.

Mis sellesse lödisse liiklusseaduse võimalikult paremal paragrahvi puutub, siis määratlus on nii ebamäärane, et sellise paragrahvi alusel karistades tuleb abs. kõik liiklejad otsejoones ritta seade ja lasta palk riigieelarvesse kanda. Midagi oleme me kõik valesti teinud.

aif

[Prommar]

Ilmekas VIDEO situatsiooni analüüsiks

Eesti konteksti see video ei sobi sest kuigi ka meil on nõue 1,5m kauguselt ratturist mööduda, siis mitu % autojuhtidest reaalselt seda järgib?

Oma kogemusest julgeksin öelda, et üle poole kindlasti järgib, osad mööduvad veidi lähemalt aga siiski ohutult. Ohtlikke napikaid esineb 100km kohta ehk 1-2.
Teavitustööd tuleb teha silmas pidades seda, kuhu me tahame jõuda.
Muidugi võib ju välja tuua, et 1,5m on praegu pigem soovitus, Liiklusseaduses seda pole. Ma arvan küll et osa napikate tegijatest teeb seda lihtsalt teadmatusest, sest pole ise maanteel rattaga sõinud.

[Mati]

Seda esimest võiks nimetada ka segasummasuvilaks. Seal liiguvad ja seisavad kõik: koerad, lapsed, selfistaarid, ratturid igat masti, kärud, tõuksid, jooksjad (ka kõrvaklappidega), ...

Jama on selle juures see, et ka need kes peaks soodustama rattaga liikumist - kaasaegsed linnaplaneerijad, urbanistid, jne - ei saa ka kõik aru kiiremini liikuva (rääkimata treeniva) ratturi olemusest. Ilmselt kuna nad ise ei pruugi just sporti näha elu kandva osana.

Nt ühes vastavas (muidu edumeelses) FB grupis oli hiljuti sama konteksti arutelus alljärgnev väide seoses kergliiklusteede kaosega.

Kõige märkimisväärsemalt on jalakäimise puhul suur roll sotsiaalsetel kontaktidel ja ümbruse tajumisel mitme meelega. See tähendab, et liikumisvabadus kõigis suundades on jalakäimise jaoks väga oluline eeldus/vajadus - ilma selleta kaotab jalakäimine suure osa oma atraktiivsusest.

[piffik]

Mis me jalakäijatest ja koeraga jalutajatest räägime, viimasel ajal korduvalt on kõige rohkem hinge täis ajanud vastutulevad rattaga kulgejad, kes jalutajatest möödudes süüdimatult vastassuunda keeravad, nii et kuhugi nagu ei ole minna. Eks peab vist leppima, et kõik ei olegi võimelised liikluse toimimise loogikast aru saama. Sellest suhtes isegi pigem tooks esile lõunariikide suhtumise, kus reegleid vähem, neid jälgitakse veel vähem, tuudutatakse ja vehitakse kätega, aga kõik mahuvad liiklusesse ära ja aktsepteeritakse kõiki osapooli. Eestis pigem ajataks oma jonni, kumbki millimeetritki tagasi ei anna ning tulemuseks avarii ning hiljem aastatepikkune kohtuvaidlus.

[tarmo]

Tegelikult on kogu see omavaheline teema arutamine ja analüüsimine siin kasutu. Siin on kõik ratturid ja see kuidas me omavahel midagi tõlgendame, ei muuda väljaspool meie ringkonda mitte midagi. Olulisem oleks arutada kuidas meie sõnumid või mõtted siit foorumist väljapoole kostuks või kuidas liikuda sinna poole, et midagi muutuks.

[PKT]

Tegelikult on kogu see omavaheline teema arutamine ja analüüsimine siin kasutu. Siin on kõik ratturid ja see kuidas me omavahel midagi tõlgendame, ei muuda väljaspool meie ringkonda mitte midagi. Olulisem oleks arutada kuidas meie sõnumid või mõtted siit foorumist väljapoole kostuks või kuidas liikuda sinna poole, et midagi muutuks.

Eks foorum selleks ju on et kõige pealt omavahel arutada ja asjad selgeks rääkida. Kuid olen nõus, et kuidagi peaksid meie sõnumid ka seaduse tegijateni jõudma. Võimalus on teha avaldus, koguda allkirjad ja esitada Riigikogule, teha petitsioon vms. Kuid mida me öelda tahame? Rattureid on erinevaid ka siin. Ühed on hobisportlased, teised tervisesportlased ja kolmandad rattasõbrad kes kasutavad jalgratast liikumiseks punktist A punkti B. Kergliiklusteema puudutab just rohkem kahte viimast seltskonda, sest vaevalt mõni spordi eesmärgil rattakasutaja kasutab selleks kergliiklusteed. Võib olla ainult trenni minemiseks ja tulemiseks. Kui kunagi räägiti sellest, et kergliiklusteel kehtivad kõik liikluseeskirjad, siis nüüd on arusaamine muutunud ja räägitakse rohkem kui kõnniteest kus võivad ka teised liikuda. Kumb on siis õige ja mis suunas liigume? Ehk see olekski sõnum mida välja saata, teha kindlaks millega on meil tegu ja millised reeglid seal kehtivad ning millisel viisil kavatsetakse Eestis arendada jalgrattal liikumist?

[Prommar]

Polnud ju väga ammu kui koguti üle tuhande allkirja 1,5m külgvahe nõude seadusesse panemiseks, aga see algatus nulliti Riigikogus suht kähku ja erilist ühiskondlikku debatti ei tekkinud. Ainuke käegakatsutav tulemus oli paar informatiiv-soovitusliku iseloomuga märgikest Tallinna lähiümbruse väiksematel maanteedel.

[KaupoR]

Jääb siis loota, et kõnealuse rikkumismenetluse kaela saanud kodanikud lähevad asjaga Riigikohtuni välja ja sealt selgub tõde - kas ratturid võivad maanteel kõrvuti sõita või mitte. Tegelikult selguks kohtuotsusest ikkagi suures pildis vaid see, kas seal konkreetses kohas tohtisid või mitte, aga vahel on riigikohtunikud nii abivalmid, et lisavad motiveeritud otsusesse ka teemast veidi laiema käsitluse.

[PKT]

Jääb siis loota, et kõnealuse rikkumismenetluse kaela saanud kodanikud lähevad asjaga Riigikohtuni välja ja sealt selgub tõde - kas ratturid võivad maanteel kõrvuti sõita või mitte. Tegelikult selguks kohtuotsusest ikkagi suures pildis vaid see, kas seal konkreetses kohas tohtisid või mitte, aga vahel on riigikohtunikud nii abivalmid, et lisavad motiveeritud otsusesse ka teemast veidi laiema käsitluse.

Nii on. See ei annaks suurt midagi. Üldpilt jääks samaks.

[Jats36]

Fakt on see et kõrvuti teedel sõitvad väikesed grupid segavad liikluse kulgemist. Teiselt poolt fakt on see et võistlusteks ettevalmistav treening peab sisaldama mitmes reas grupisõidu kogemust.
Mina näeksin kompromisslahendust sellisena- maanteedel lubada piiranguteta sõita vaid näiteks kuni kümnestel seltskondadel üksteise järel reas . Suurtes gruppides ja kõrvuti sõitmiseks anda erand registreeritud spordiklubidele,registreeritud sõitudele saateautega. -Nö hundid söönud ja lambad terved.

[rai66]

Mina näeksin kompromisslahendust sellisena- maanteedel lubada piiranguteta sõita vaid näiteks kuni kümnestel seltskondadel üksteise järel reas . Suurtes gruppides ja kõrvuti sõitmiseks anda erand registreeritud spordiklubidele,registreeritud sõitudele saateautega. -Nö hundid söönud ja lambad terved.

Enam halvemat mõtet ei teagi. Kui Viimsi või Hawaii või... vennad teevad sõidu, siis 10 esimest venda saavad sõitma ja need näiteks 2 viimast venda jäävad välja. Ja mis meie oleme siis mingid ahjualused, et peame üksteise sabas sõitma. Ja pean luba küsima ja registreerima, et lähme sõitma õhtul kell 18.00 aga ei tea, kas tuleb 8, 10 või 14 meest. Ja kui vihma sajab, siis me ikkagi ei lähe

[clx]

Mina näeksin kompromisslahendust sellisena- maanteedel lubada piiranguteta sõita vaid näiteks kuni kümnestel seltskondadel üksteise järel reas.

Kui asjast ikka mitte midagi ei jaga, pole vaja tingimata proovida ka seisukohta võtta

Poolretooriliselt küsin, et kui palju segavad Sinu kui autojuhi kulgemist näiteks teised aeglasemad sõidukid, teetööd, liiklusummikud, halb teekate, ebamõistlik infrastruktuur, valglinnastumine ja veel tuhat teist tegurit liikluses? Nüüd pane siia konteksti need mõned sekundid (maksimaalaslt minutid) aastas, mis Sa liikluses kõrvuti treenivate maanteeratturite tõttu kaotad ja saad ehk ise ka aru, et lahendame siin kõikide maailma pseudoprobleemide ema!

[Kummitus]

Mina näeksin kompromisslahendust sellisena- maanteedel lubada piiranguteta sõita vaid näiteks kuni kümnestel seltskondadel üksteise järel reas.

Kui asjast ikka mitte midagi ei jaga, pole vaja tingimata proovida ka seisukohta võtta

Poolretooriliselt küsin, et kui palju segavad Sinu kui autojuhi kulgemist näiteks teised aeglasemad sõidukid, teetööd, liiklusummikud, halb teekate, ebamõistlik infrastruktuur, valglinnastumine ja veel tuhat teist tegurit liikluses? Nüüd pane siia konteksti need mõned sekundid (maksimaalaslt minutid) aastas, mis Sa liikluses kõrvuti treenivate maanteeratturite tõttu kaotad ja saad ehk ise ka aru, et lahendame siin kõikide maailma pseudoprobleemide ema!

+1

[Jats36]

Need on siiski kaks erinevat asja...hobiga tegelemist ei saa samale pulgale tõsta eluks vajalike sõitude ja toimetamistega.
Olen maanteerattaga sõitnud küll...juba siis ei saanud aru miks on vajalik väiksema grupiga sõites paaris hoida...või siis sain nii aru et inimesed tahavad kõrvuti sõites juttu ajada, aga mis on sel pistmist treeninguga?

[erikr]

või siis sain nii aru et inimesed tahavad kõrvuti sõites juttu ajada, aga mis on sel pistmist treeninguga?

Sõida järjest 120 kilti üksi ja sõida 120 km koos kaaslasega. ja siis 6-se või 8-se pundiga paarides. ja siis veel vähemalt 10 paariga. Siis saad teada.

[T6nu]

Need on siiski kaks erinevat asja...hobiga tegelemist ei saa samale pulgale tõsta eluks vajalike sõitude ja toimetamistega.
Olen maanteerattaga sõitnud küll...juba siis ei saanud aru miks on vajalik väiksema grupiga sõites paaris hoida...või siis sain nii aru et inimesed tahavad kõrvuti sõites juttu ajada, aga mis on sel pistmist treeninguga?

Kas Sind ajavad need autojuhid ka kettasse, kes sõidavad mujale kui tööle või poodi? Mingi vend, kes niisama tahab näiteks mere äärde minna. Tossutab oma chipitud passatiga kuskil ummikus, kui võiks samal ajal näiteks raamatut lugeda või teistel mitte jalus olla

[priit908]

Lisaks siia juurde paariti gurpis sõitmise põhjusena külgtuulega vaheldumisi katte tegemise. Aga üldiselt on minu arust ka pseudo teema ja kui nüüd autojuhina meenutada püüan, olen vist korra või heal juhul paar korda aastas pidanud ratturite pundist mööduma. Samas aeglaselt liikuvast traktorist või veel enam, püsivalt põrkava "upitaja" taga olen kordades rohkem passinud ja möödasõitu oodanud. Ütleks, et ego ja empaatia teema - mõnele mehele lihtsalt ei mahu pähe ning ta ei saa aru ja ei hakkagi aru saama. Sama siin teemas - pole mõtet vaielda, las inimestele jäävad oma arvamused. Viimane pidi olema nagu p...eauk, igaühel on oma.

[ciclismo]

Ma saan aru küll, et siin on vanade kõvameeste territoorium - sellest ka üleolev suhtumine - arusaadav. Aga sama küsimus, mis Jatsil on ka mul. Treeninguga ei ole sel sotsiaalsel kõrvutisõidul pistmist. Ehk niipalju, et kord kui Kangert ja Taaramäe ühel ajal kodumaale sattusid, nähti neid Tartu ümbruses koos sõitmas ja juttu ajamas. Eks nad oma lepinguteasja arutanud.
Sestpeale sõidavadki paljud "kirjadega" särkides ratturid samamoodi - kõrvuti juttu ajades. Ega sellise klubisõidus midagi halba ole.
Ise eelistaksin küll jutuks après-bike viisakat Cafe du Cycliste e ratturite kohvikut. See kultuur ei ole kahjuks meie maale veel jõudnud.
Trenni tegevaid mehi - neid, kes tõesti vajutavad, ikka kohtab vahel - vaadates aga, need kes oma karbonjooksudega aerorakettidel unnates sust mööda tuiskavad, need on sellisel kiirusel ja juba anaaeroobse tsooni piiril, et kõrvutisõitu ega vestlust neil küll ette ei kujuta.

[rai66]

Me peame siin silmas rohkem pundiga sõitmist, mitte 2 ratturit kõrvuti ja kõik. Mulle näiteks ei meeldi sõidu ajal jutustada. Tuul vihiseb kõrvus ja midagi pole kuulda ja grupis sõites on muudki teha. Usun, et enamus uusi siin ei tea sedagi, et jälgida tuleb sinu eessõitja ees sõitjat vähemalt sama palju kui eessõitjat.
Need nn. vanad mehed on ka rohkem näinud. Teooria ja praktika on 2 eri asja. Inimesele, kes pole asfalti maitsenud, on raske kirjeldada asfaldi maitset. Ja seaduses ajan ma järge puht hobist. Kunagi lugesin lihtsalt huvist päris mitme aasta LKF komisjoni lahendid läbi ja mõned lahendid riigikohtuni välja. On minu pärast ka liikluskindlustuse ühe punkti sõnastust muudetud. Rubla ajal andsin kohtusse ja kroonides sain kätte.

[raulk]

Mina näeksin kompromisslahendust sellisena- maanteedel lubada piiranguteta sõita vaid näiteks kuni kümnestel seltskondadel üksteise järel reas . Suurtes gruppides ja kõrvuti sõitmiseks anda erand registreeritud spordiklubidele,registreeritud sõitudele saateautega. -Nö hundid söönud ja lambad terved.

Enam halvemat mõtet ei teagi. Kui Viimsi või Hawaii või... vennad teevad sõidu, siis 10 esimest venda saavad sõitma ja need näiteks 2 viimast venda jäävad välja. Ja mis meie oleme siis mingid ahjualused, et peame üksteise sabas sõitma. Ja pean luba küsima ja registreerima, et lähme sõitma õhtul kell 18.00 aga ei tea, kas tuleb 8, 10 või 14 meest. Ja kui vihma sajab, siis me ikkagi ei lähe

siin eelnevalt viidatud lingil https://www.cyclingweekly.com/routes/ov ... ope-411273
on päris head näited. Prantsusmaal näiteks tulebki teha rohkem gruppe kui üle 10 ratturi.
Ja Itaalias võib linnast väljas sõita ainult ühes reas. Mõlemad riigid rattakultuursed ju.

[Mati]

Trenni tegevaid mehi - neid, kes tõesti vajutavad, ikka kohtab vahel - vaadates aga, need kes oma karbonjooksudega aerorakettidel unnates sust mööda tuiskavad, need on sellisel kiirusel ja juba anaaeroobse tsooni piiril, et kõrvutisõitu ega vestlust neil küll ette ei kujuta.

... elukestev õpe
Suvel (kui jälle saab), haagi end mõne kiire HE ühistrenni puhul sappa ja vaata pikalt kaasa iniseda (suu või jalgadega) jõuad ... Sõidetakse paaris, pikalt!

[rai66]

Pole mõtet järjest kõiki riike läbi võtta. Prantsusmaal võib kahekaupa sõita. Uute reeglite järgi võib rattur mõnedel juhtudel sõita punasega otse või paremale jne.
Ja Itaalias on mitte linnast väljas, vaid asulatest väljas ühes reas, grupi suurus pole määratud jne.
Me ei saa võtta igast riigist ainult piirangud ja siis kõik kokku panna.
Ja ma pidasin silmas ka Jatsi ettepanekut, et osad võivad suuremates gruppides sõita ja teised mitte. Et sina võid ja sina mitte.
Ei ole vaja harrastajaid mõnitada ja piiranguid kehtestada. Kust tulevad spordivõistluste korraldajate kasumid. Ei tule need litsentsiga sõitjatelt. Tänu harrastajatele need võistlused toimuvad ja võitjad oma auhinnarahasid saavad. Esimesed paarkümmend on litsentsiga ja siis hakkab juba tulema oma rahakoti peal treenivaid harrastajaid

[PKT]

Trenni tegevaid mehi - neid, kes tõesti vajutavad, ikka kohtab vahel - vaadates aga, need kes oma karbonjooksudega aerorakettidel unnates sust mööda tuiskavad, need on sellisel kiirusel ja juba anaaeroobse tsooni piiril, et kõrvutisõitu ega vestlust neil küll ette ei kujuta.

... elukestev õpe
Suvel (kui jälle saab), haagi end mõne kiire HE ühistrenni puhul sappa ja vaata pikalt kaasa iniseda (suu või jalgadega) jõuad ... Sõidetakse paaris, pikalt!

Hea näide:) Aga see eespool ttodud vihje et jalgratturid tegelevad hoiga ja autojuhid... no comments. Mine suvilasse jala!

[TairKibal]

Täna hommikul Terevisioonis oli peale multikat kõrvuti sõitmise teema laual

[KaupoR]

Aga sama küsimus, mis Jatsil on ka mul. Treeninguga ei ole sel sotsiaalsel kõrvutisõidul pistmist.

Sa ei ole ilmselgelt kursis vastupidavusalade treeningute põhialustega. Surusjärgus 80% treeningutest peaksid toimuma vastupidavusstsoonis, mis on täpselt mõnus kergeks vestluseks. Ja grupisõidu raames saab ära korraldada ka intensiivsema suraka, siin juba toodi Hawaii kiirrongi näide.

Täna Terevisioonis sama teema. Sõiduõpetajal oli kahtlemata juriidikast lähtudes õigus, et LS keelab mh ka teepeenral sõitmise. Seega seaduse järgi ei saa kuidagi 2 ratturit kõrvuti sattuda va möödasõit või kui üks neist teeb vasakpööret. Aga Karla ei jäänud vastust võlgu - võtke asja mõistusega

[T6nu]

Seda oli igaljuhul positiivne kuulda, et autokoolides ikka õpetatakse ohutu külgvahega ratturist mööda sõitmist.

Kes ei ole rattasporti teinud ei pruugigi tegelikult aru saada, miks on vaja grupis sõita, karuselli teha või kõrvuti sõita. Ega mu enda abikaasagi on tunnistanud, et sõidab nüüd suurema pikivahega ratturitest mööda kui varem.
Aga nendele, kes aru ei saa- ega makaronidest saab ka ju kõhu täis- miks sinna veel lisandeid vaja lisada? Rattasõiduga on sama - ega trenni saab ka üksinda või üksteise taga sõites tehtud, kuid 3-4 tundi vesteldes möödub märksa kiiremini kui seda saab rääkides teha.
"All work and no play makes Jack a dull boy"

[Kuldar]

Täna Terevisioonis sama teema. Sõiduõpetajal oli kahtlemata juriidikast lähtudes õigus, et LS keelab mh ka teepeenral sõitmise.

aga mina loen kehtivast liiklussedusest:
§ 31. (2) ............. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Ehk minu arusaama järgi kehtivat seadusandlust järgides on sõidutee äärt tähistava teekattemärgise olemasolul 2 ratturi kõrvuti sõitmine igati legitiimne. Tingimusel, et joon jääb nende vahele.
Mind nagu päriselt huvitab kuidas see teemaalgatuse keiss laheneb.

[KaupoR]

aga mina loen kehtivast liiklussedusest:
§ 31. (2) ............. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Minu viga, uskusin sõiduõpetajat ega vaadanud ise seadusest järgi. Ilmselt sõiduõpetaja vaatas jällegi mootorsõidukijuhi vaatevinklist.

[raulk]

Täna Terevisioonis sama teema. Sõiduõpetajal oli kahtlemata juriidikast lähtudes õigus, et LS keelab mh ka teepeenral sõitmise.

aga mina loen kehtivast liiklussedusest:
§ 31. (2) ............. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Ehk minu arusaama järgi kehtivat seadusandlust järgides on sõidutee äärt tähistava teekattemärgise olemasolul 2 ratturi kõrvuti sõitmine igati legitiimne. Tingimusel, et joon jääb nende vahele.
Mind nagu päriselt huvitab kuidas see teemaalgatuse keiss laheneb.

Kui on piisavalt suur probleem ja olemas huvigrupid selle lahendamiseks siis sätestavad seaduses lahenduse (sobib hästi mõne kobarseaduse sabasse).

[tripp]

Kõrvuti sõidavad ka "matkajad". Sõidan tihti koos sõbra või sõbrannaga, üldiselt väiksemaid teid pidi, ja ajan kogu tee juttu. See teema ei ole kuidagi piiratud treenivate maantee-ratturitega.

Kui teine kord teles jutuks läheb, siis küsige:
Kas põlluvaheteel võib kõrvuti sõita?
Kas oma suvila sissesõiduteel võib?
Kui piirang oleks absoluutne, siis ju ei tohiks - mitte kusagil.
Aga see oleks absurd!

[KaupoR]

tripp, kas su suvila sissesõidutee on seaduse mõttes sõidutee? Kui jah, siis ei tohi. Üks võib olla sõiduteel, teine peab olema teepeenral.

[aif]

aga mina loen kehtivast liiklussedusest:
§ 31. (2) ............. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Minu viga, uskusin sõiduõpetajat ega vaadanud ise seadusest järgi. Ilmselt sõiduõpetaja vaatas jällegi mootorsõidukijuhi vaatevinklist.

Igasuguseid uskumisi on tungivalt soovitatav vältida. Täna kehtib meil 36'es (kolmekümne kuues) Liiklusseaduse redaktsioon.

Jalgratturi liiklemist teel (mitte kärgliikluses võimalike ja võimatute ohtudega võitlemas) reguleeritakse ainult:
§ 31. (2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
§ 32. (1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.

Jalgratturi möödasõit on lahendatud eriti "andekalt": § 31. (8) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

Mitte kuskil EI OLE kirjas mitmekesi ja millises formatsioonis on KEELATUD sõita. Ehk siis, kui täitevvõim hakkab jagama ebaseaduslike ettekirjutisi, siis tuleb nad ka vastutama panna. Jalgratturi ainuke ohutu positsioon on sõiduraja keskel, seal ollakse nähtavad ja napikalammas peab võtma ebamugavalt palju riske.

aif

[raulk]

aga mina loen kehtivast liiklussedusest:
§ 31. (2) ............. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Minu viga, uskusin sõiduõpetajat ega vaadanud ise seadusest järgi. Ilmselt sõiduõpetaja vaatas jällegi mootorsõidukijuhi vaatevinklist.

Igasuguseid uskumisi on tungivalt soovitatav vältida. Täna kehtib meil 36'es (kolmekümne kuues) Liiklusseaduse redaktsioon.

Jalgratturi liiklemist teel (mitte kärgliikluses võimalike ja võimatute ohtudega võitlemas) reguleeritakse ainult:
§ 31. (2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
§ 32. (1) Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.

Jalgratturi möödasõit on lahendatud eriti "andekalt": § 31. (8) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

Mitte kuskil EI OLE kirjas mitmekesi ja millises formatsioonis on KEELATUD sõita. Ehk siis, kui täitevvõim hakkab jagama ebaseaduslike ettekirjutisi, siis tuleb nad ka vastutama panna. Jalgratturi ainuke ohutu positsioon on sõiduraja keskel, seal ollakse nähtavad ja napikalammas peab võtma ebamugavalt palju riske.

aif

Siin saab tõlgendada, kui sa sõidad kahekesi kõrvuti siis sa ju ei sõida võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Sul on võimalus sõita võimalikult ääre lähedal kui sõidad sõbra ees või taga. Kui sa seda ei tee siis rikud seadust. Ehk mõistlik on see asi seaduses reguleerida.

[KaupoR]

Jalgratturi möödasõit on lahendatud eriti "andekalt": § 31. (8) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

See säte ei piira jalgratturi möödasõiduvõimalusi vaid täiendab (peab vs võib)! Ratturile kehtivad ka muud möödasõidureeglid, sh vasakult möödumine.

[aif]

Jalgratturi möödasõit on lahendatud eriti "andekalt": § 31. (8) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.

See säte ei piira jalgratturi möödasõiduvõimalusi vaid täiendab (peab vs võib)! Ratturile kehtivad ka muud möödasõidureeglid, sh vasakult möödumine.

Siin saab tõlgendada, kui sa sõidad kahekesi kõrvuti siis sa ju ei sõida võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Sul on võimalus sõita võimalikult ääre lähedal kui sõidad sõbra ees või taga. Kui sa seda ei tee siis rikud seadust. Ehk mõistlik on see asi seaduses reguleerida.

Oot, seletage nüüd lollile, kumb olukord on? Kui kehtib § 31. (2) kogu oma pühaduses, siis vasakult möödumine ei ole võimalikult paremas ääres ja möödasõita jalgrattur vasakult ei tohi. Kui § 31. (2) on erisusi täpsustav siis sõites kolmekesi kõrvuti (eskaleeritud näide) on kõik legit, vasakpoolseim sõidabki võimalikult paremal (ja oma suunavööndis avatud liikluse oludes), lihtsalt see on teekatte märgisest 2 paremal sõitva ratturi jagu eemal.
Mõlemad EI SAA korraga kehtida.

aif

[KaupoR]

sul on alati võimalik lasta teised kaks ratturit ette või minna ise vedama. Kui teele on pargitud sõiduk, siis on ratturil õigus, ruumi olemasolul, mööduda ka paremalt (aga võid ka mööduda vasakult võimalikult paremale hoides). Kui teele kukub puu nii, et sõiduteest 1,5m on suletud, kas siis LS järgi peaks sõit katki jääma, sest "võimalikult" paremal pole võimalik sõita?

[aif]

Kui teele kukub puu nii, et sõiduteest 1,5m on suletud, kas siis LS järgi peaks sõit katki jääma, sest "võimalikult" paremal pole võimalik sõita?

See võimalikult paremalt ja 1,5m ei ole kuidagi seotud ju? Täna ongi kogu see protokoll ja meedias erinevate sisepõlemisaparaatide fännide toimuv soovmõtlemine lihtsalt soe õhk sest Liikluseseadus kogu oma pühaduses ei ole mõõdetavat või üheselt arusaadavat seisukohta. Selle järgi on politsei poolt teostatud tegevus täna seadusevastane sest politseiniku "võimalikult paremal" EI OMA seaduse jõudu. Kui omab, siis on seaduse jõud KÕIGIL isiklikel "võimalikult paremal" senikaua kuni need on sõiduraja vasakust äärest paremal pool.

aif

[Kuldar]

sõber Raul, kuna siin läheb väga tsitaatide kataklüsmiks, siis katsun vahepeal jutupunkte kokku tirida:

Kui sõiduteel on tee äärt tähistav teekattemärgistus (pidev- või katkendlik joon, antud teemas ei oma tähtsust) siis teepoolne rattur sõidab võimalikult tee ääre (joone) lähedal. Kõrvalistuja poolne;) rattur sõidab teepeenral. Mõlemad tegevused on vastavuses liiklusseadusega. Sõidavad kõrvuti, joon on nende vahel ja koššer värk.

Kui on tegemist avalikus kasutuses sõiduteega (asfalt, kruus, pinnastee pohh) millel puudub see joon, siis seaduskuulekalt kõrvuti sõita ei ole võimalik kuna tee äär on rentsli põhi, äärekivi või mururiba ja teine mees peaks huvi korral mööda kraavi, kõnniteed või vabsee põllu peal sõitma.
Kuigi formaaljuriidiliselt on siin konks. Sõidutee poolne sõitja sõidab tee äärele nii lähedal kui võimalik, aga rohkem pole võimalik kuna igati seaduslikult teepeenral sõitev mees (miks mitte ka naine) on seal ju ees noh. Palju on võimalik? Kas üldse miski on võimatu? Või mida naised tahavad? Vot selliseid kognitiivseid kategooriad täna kehtiv liiklusseadus meil ei kata.
Seevastu eelpool käsitletud viited liiklusseaduse paragrahvidele on teemas eespool leitavad ja neid kopida ei viitsi.

Mind võib parandada. Olen mõned talved koolis käinud küll, aga kaugel täiuslikkusest.

[KaupoR]

aif - seadusandlus on täis selliseid termineid nagu "võimalikult", "ebamõistlik / mõistlik", "vähene" jne. Need ongi meelega jäetud lahti defineerimata, sest sõltuvalt alati kontekstist ja lõpuks kohtunik ütleb, kas see liikumine oli võimalikult sõidutee paremal servas või oleks olnud võimalik veel lähemal sõita.

[mart2]

Treeningul ja treeningul on vahe - kas seda teevad ametliku registreeritud klubi sportlased või siis grupp sõpru hobi korras.

Minu hala siia otsa:
Ei lähe meelest, kuidas paar aastat tagasi nägin korduvalt grupitrenni tegevaid sportlasi, kellede taga sõitis suurte tähtedega kirjutatud märgiga ning vilkuvate tuledega saateauto. Ühelgi mööduval või möödasõitu ootaval autol ei olnud probleemi ning signaalitamist ka ei olnud.
Nüüd juba pikemat aega ei ole sellist pilti näinud, pigem on ratturid, kui üle 4-5, kahekesi kõrvuti sõiduteel ja kõrval olev pidevjoone tagune lai asfaldiriba on "puutumatu"... Ka vedajate vahetamist on minu ees tehtud vasakule, tee telgjoone poole. Käega autojuhile märguandmine paistab üldse jäävat ajalukku...

[clx]

Selge see, et oinaid leiab mõlemal pool "rindejoont". Vasakule vahetamist treeningutel pole ise küll kunagi kogenud ega näinud, v.a. karusselli treenimine, aga seda ei tehta ju tavaliselt kaheses formatsioonis.

Mis puudutab saatebussi, siis on see eelkõige ikkagi ratturite turvalisuse huvides (kui sedagi), autojuhile teeb see pigem tüli. Kolonn pikem, möödasõit pikem, lisaks on autojuhil raske aru saada, kui pikast kolonnist ta mööduma peab. Olles ise saatebussi nii mõnelgi korral roolinud, on eriti tõsine mure, kui autod uljalt bussist möödasõitu alustades saavad aru, et ratturitest mööda siiski ei jõua ja reastuvad tagasi bussi ja grupi vahele (või üldse grupile vasakult julmalt peale keerats). Need on ikka radikaalselt ohtlikud hetked olnud, kõigi jaoks. Tõsi - buss kirjade ja vilkuritega pigem distsiplineerib autojuhti korrektsemalt käituma ja kannatlikumalt ootama kuid mugavuse või möödumiseks kuluva aja kokkuhoiuga pole suurt pistmist. Sellise reegli jõustamine autojuhtidele küll mingit väärtust ei loo, pigem vastupidi. Saateauto kaitseb rattureid heal juhul tagant selga sõitvate (nuti)joodikute eest, aga teiste riskide hinnaga.

[tarmo]

Kui nüüd teema alguse juurde tagasi tulla - kas keegi siinsest seltskonnast tunneb neid härrasid, kes pollaritega Kiisal maid jagasid? Kindlasti huvitab meid kõik selle juhtumi edasine käik, aga kust infot saada? Kui menetlus pooleli, siis ilmselt meile midagi välja ei tilgu, aga kas lõpp resultaati näeks kuskilt avalikest allikatest? Mul omal õnneks puudub igasugune kogemus selliste allikate kammimisel.

[kalari]

Põnev ja huvitav lugemine aga paluks teemas püsida. Meeldetuletuseks, et antud lõim loodi peale seda, kui kaks (kordame: kaks) kõrvuti (kordame: kõrvuti) sõitvat hobiratturit tundsid ennast puudutatuna, et politsei nende tegevust õigeks ei pidanud.
Andestagu mulle kõigevägevam, kui ma ülekohtune olen ja nende kahe kodaniku suhtes eelarvamuslikult häälestatud olen. Nimelt usun, et kõrvuti sõitmise primaarne eesmärk oli toreda vestluse läbiviimine, mitte mingi rattaspordi spetsiifikast tingitud treeningviisi viljelemine.
Tuld!

[aif]

Põnev ja huvitav lugemine aga paluks teemas püsida. Meeldetuletuseks, et antud lõim loodi peale seda, kui kaks (kordame: kaks) kõrvuti (kordame: kõrvuti) sõitvat hobiratturit tundsid ennast puudutatuna, et politsei nende tegevust õigeks ei pidanud.

Kogu see lugu on pigem ilmekas näide kuidas eesti täitev- ja seadusandlik võim on sujuvalt liikunud tagasi sovjeedi mentaliteedi juurde (kõik mis pole eraldi lubatud on nüüd ja alati keelatud ning reeglid peavad üksteisele risti vastu käima, et alati oleks võimalus karistada). Mina nimetan seda jama haldussuutmatuseks ja ülereguleerimiseks. Ehk asjadeks mis tuleb suure nuiaga tagasi peksta sinna kust nad pärit on.

Andestagu mulle kõigevägevam, kui ma ülekohtune olen ja nende kahe kodaniku suhtes eelarvamuslikult häälestatud olen. Nimelt usun, et kõrvuti sõitmise primaarne eesmärk oli toreda vestluse läbiviimine, mitte mingi rattaspordi spetsiifikast tingitud treeningviisi viljelemine.

Selle suurepärase mentaalse gümnastika juures tekib ainult üks küsimus: Mis see meie või politseiniku mure on MIKS kodanikud jalgrattaga sõidavat? Kiun selle üle et kedagi miski kunagi võibolla on seganud või paremas sportlikus vormis tegelane on hinge sittunud, ei oma mingit tähtsust. Äkki tegeleks iseenda elu elamisega ja solvuks vähem? Eriti endast mittesõltuvate olukordade või pseduprobleemide peale.

aif

[T6nu]

Põnev ja huvitav lugemine aga paluks teemas püsida. Meeldetuletuseks, et antud lõim loodi peale seda, kui kaks (kordame: kaks) kõrvuti (kordame: kõrvuti) sõitvat hobiratturit tundsid ennast puudutatuna, et politsei nende tegevust õigeks ei pidanud.

Kogu see lugu on pigem ilmekas näide kuidas eesti täitev- ja seadusandlik võim on sujuvalt liikunud tagasi sovjeedi mentaliteedi juurde (kõik mis pole eraldi lubatud on nüüd ja alati keelatud ning reeglid peavad üksteisele risti vastu käima, et alati oleks võimalus karistada). Mina nimetan seda jama haldussuutmatuseks ja ülereguleerimiseks. Ehk asjadeks mis tuleb suure nuiaga tagasi peksta sinna kust nad pärit on.

Andestagu mulle kõigevägevam, kui ma ülekohtune olen ja nende kahe kodaniku suhtes eelarvamuslikult häälestatud olen. Nimelt usun, et kõrvuti sõitmise primaarne eesmärk oli toreda vestluse läbiviimine, mitte mingi rattaspordi spetsiifikast tingitud treeningviisi viljelemine.

Selle suurepärase mentaalse gümnastika juures tekib ainult üks küsimus: Mis see meie või politseiniku mure on MIKS kodanikud jalgrattaga sõidavat? Kiun selle üle et kedagi miski kunagi võibolla on seganud või paremas sportlikus vormis tegelane on hinge sittunud, ei oma mingit tähtsust. Äkki tegeleks iseenda elu elamisega ja solvuks vähem? Eriti endast mittesõltuvate olukordade või pseduprobleemide peale.

aif

Täiesti nõus!

Inimesed elagu oma elu ja las teised ka elavad.

[kalari]

Ehk siis küsimuste küsimus. Kas tänavatel, teedel ja suuremas plaanis kogu avalikus ruumis liigeldes kehtib põhimõte, teha kõik endast olenev ja muuta ennast võimalikult "väikeseks", et seeläbi vähendada õnnetuste ohtu ja tagada teistele liiklejatele võimalikult sujuv, takistusevaba liikumine? Kusjuures see põhimõte kehtib kõikidele liiklejatele, nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele.
Jaa, nagu keegi kirjutas, on ka teel sõitvast traktorist ebamugav mööduda jne-jne ja et mis häda siis veel on kui ka ratturid sellesse suurde hädaorgu oma pisikese panuse annava. Kallid foormulased, püüame ikka üritada aru saada, et elus on vähem ja rohkem prioriteetseid asju. Kui maanteel liigub traktor, siis me ju saame aru, et niisama lõbu pärast ta seal ees ei ukerda ja autojuhtidena neelame selle ebamugavuse alla. Samuti ei hakka mõistlik autojuht tuututama ja möödub suure kaarega või võtab hoo alla, kui talvise libeda tee servas vänderdab "tädi Maali" oma poekompsudega. Sest me mõistame, et ratas ja see neetult libe teeserv on tema ainus lahendus omale eluks vajaliku koju viia. Ta ju ei käi seal niisama tšillimas ja oma õigust nautimas.
Samuti on ju igati ok, kui tee servas liigub jalgratturite grupp (4+ inimest näiteks) ja nad liiguvad paarides. See, kas nad samal ajal lobisevad või mitte, pole üldsegi oluline. Igal juhul omab sellises formatsioonis liikumine mõistliku autojuhi vaatevinklist õigustust, sest väga pikast ühekaupa sõitvate ratturite rivist ja kõrvuti sõitvate ratturite lühemast kolonnist möödasõit ehk hetkeline liiklustakistus on suht samaväärse "hinnaga". See, millest siin jutt käib, on see, et ainult kahe ratturi puhul on kõrvuti liikumine EBAMÕISTLIK teiste tee liikujate suhtes. Miks? Seletan veelkord. Selle asemel, et täita meile kõikidele pandud rolli - üritada olla võimalikult "väike" ja teha omalt poolt kõik mõistlik, et kaasliiklejaid minimaalselt takistada ja vähendada ohuolukordi, kasutavad kaks ratturit kõrvuti sõitmist mugavaks võimaluseks omavahel juttu ajada. See pole OK.

Ja et kellegile ei jääks valet muljet, et siin kirjutab eeskujuliku liikleja musternäidis. Ei. Olen ka ise mõni harv kord mõnda tuttavat teel trehvates, ennast lobisema ehk kõrvuti sõitma unustanud. Samuti olen kindlasti veel osaline tuhandes surmapatus. AGA, mis on OLULINE, ma olen ALATI endale aru andnud, et käitusin valesti ja mul ei tuleks mõttessegi oma käitumisele misiganes võimalusi kasutades õigustust hakata otsima.
Autoga sõidan aastast 1985 ja läbisõidud on üsna soliidsed. Viimased 10+ aastat kuni 50000 km aastas, mida on palju aga kindlasti mitte nii palju, mis "peast rekkajuhiks" ehk kõikide teiste kaasliiklejate vastu tigedaks teeks.

Seega sõidame ikka ratastega. Sõidame poodi, suvilasse või sõidame treeningu eesmärgil. Aga teeme kõik endast oleneva, et ka teistel oleks teel mugav ja ohutu liigelda. Ja nagu rusikas silmaauku sobib siia see klassikaline foorumis käibel olnud: "Sõida aga ära mölise!"

[clx]

Kalari, väga hea kokkuvõte - ega keegi ilmselt sellele vastu vaidlegi.

Lihtsalt enamus siin diskuteerib pigem formaaljuriidiline pretsedendi ümber, mitte ei kujunda seisukohta konkreetsele video/olukorra kohta, mida ilmselt paljud enne kustutamist isegi näha ei jõudnud.

[ciclismo]

Väga mõistlikud kaalutlused kalari poolt.
Videot ei ole enam üleval, aga ratturid tulid vist Aespa poolt. See on kitsas, tiheda liiklusega tee. Sõidutee kõrval on kergliiklustee, kuid see käib kord üht, kord teisel pool, on katkestatud äärekividega ja seal liigub jalakäijaid. Loomulikult tahaks rattaga otse sõiduteel panna. Kuid tee on kitsas. Kui tuleb rekka või suur kaubik, siis on juhil ikka raske ja vahe ratturiga tuleb väga väike. See ei saa olla ohutu. Sama olukord on nt ka Jürist tulles Lehmjas enne Tartu mnt alt läbisõitu. Kui ikka rekka tagant tuleb, siis on elu tõsises ohus.
Samas mõlemal poolel on argumente. See tohutu autodevool, see valglinnastumine. Milleks, kuhu nad sõidavad? Kuhu nad kiirustavad. Saaks ehk hoopis nii, et autod kannatavad kõrvuti ratturite taga ära, kiirus maha - jalgratturi kiirusenu, kui vaja, siis Kasemetsani. See nõuaks ühiskondlikku kokkulepet, väärtushinnangute muutmist.
Tõnu jt -- ilma riigita kahjuks ei saa.