19. Haanja100 MTB 24.09.2022

[dr Holden]

Uus aasta on lähedal, ehk siis aeg järgmise H100 teemaks küps!

Eriti segastele taas üle kolme aasta kavas miilisõit. Ilmselt nii tõupuhast sõitu, nagu 2019 (originaalträkki kokku 151km) vist ei anna teha, aga teeme parima võimaliku. Ehk siis kõik sõltub Kütiorust...

Käimasoleva üleüldise hinnaralli raames ei oska nii pikalt ette osavõtutasude suurust planeerida, ootame ja vaatame!
Stebbys panime müüki 25€ osaku, ehk siis kel selle aasta sporditoetuste lõpud kulutamata, saavad seal seda teha. Eks hiljem saab ajada tasaarvelduse korras summad paika.

Ja ka väljaspool Stebby keskkonda oleme valmis tegema tööandjale esitatavaid veel selle aasta arveid erinevate spordikompensatsioonide kulutamiseks. Kirjuta info ätt haanjamatkad.ee ja küsi!

[erikr]

Trehvämi!
Sa kae vähe tuud ilma.

[dr Holden]

Täna hommikul läks regamine lahti - stardini jääb 93 päeva!

[Kaido88]

https://www.upload.ee/image/14313364/100miili.jpg

Selleks aastaks sobib taas see pilt Kui kõik hästi läheb, siis mina stardin 24. Septembri hommikul miilile. Trenn käib selle nimel.

[dr Holden]

Mõned suured muudatused:
Kubija hotell läheb uuest nädalast remonti ja naaseb tagasi just Haanja100 nädalaks.
Spaa jääb remonti kuni 5. oktoobrini ehk siis sel aastal lahendame pesuprobleemi teisiti - riietumistelgi, saunade ja duššiga. Täpsemalt juba siis, kui asjad paika saavad, aga kokku saame välja panna 4 sauna ja 6 dušši, korraga saab laval olla ligi 20 tegelast. 8 tunni jooksul peaksid kõik osalejad oma leili ja pesu kätte saama. Naisterahvad pääsevad hotelli lisapesuruumi ning saavad külastada seal olevat aurusauna.

Muus osas rajatööd käivad ja esimesed 45km on ka juba kellaga läbi sõidetud, ehk see rada on paigas.

Homse õhtuni kestab veel baashinnaga regamine, hilist registreerimist ükski korraldaja üldiselt ei soovi, mistõttu see lähebki arutult kalliks!

Ah jaa, seoses sellega, et hotelli sviidid ikkagi ei läinud remonti, nagu plaanis oli, on mõned kahesed-kolmesed toad 23-25.09 vabad. SOLD OUT!
Päringud ja broneerimine: info@haanjamatkad.ee

[dr Holden]

Ah jaa, unustasin ka siia keskkonda postitada, et 10.09.2022 sõidetakse Haanja100 avatud rada.
Start kell 8:30 Kubija hotelli juurest, rada pole märgistatud, rada näitab peakorraldaja.
Sõitmiseni!

[MarkoAa222]

Seniks kuni ravipäev saabub, lisan siia lingi, mis pakub aastast 2013 sõitude kokkuvõtteid
https://youtube.com/playlist?list=PLFx3 ... QHiF2vzKE6

[Kaido88]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12006 ... t-pahkleid või
https://www.facebook.com/ingmar.muusiku ... 30443/?t=0

Metskitse juba sai kohatud eelmine aasta võistluspäeval rajal. Aga karuga kohtumine vist ehmataks küll ära

[aivarlipp]

Avastasin enda jaoks, et tuleval aastal tulevärk.....20! aastat ehedat maastikurattamaratoni. Loodetavasti ka tuleval aastal 100 miili, kuid igaljuhul stardis.

[dr Holden]

Avastasin enda jaoks, et tuleval aastal tulevärk.....20! aastat ehedat maastikurattamaratoni. Loodetavasti ka tuleval aastal 100 miili, kuid igaljuhul stardis.

Miil on sel aastal, miks sind igal juhul kohal pole?

[aivarlipp]

Et "ravi" tulemuslikum oleks, tuleb vahepeal hingel puhata ka lasta

[parmaat]

Kas Tarmo Neemela tegelikult ka võitis ja GPS näitas jama? Enne seda 100 miili ekstra osa Neemela märk sõitis kusagil kruusateel ja siis hooga vastassuunda, kus sai soost tagasi ekselnud Malsroosiga kokku. Siis läksid koos edasi. Kas need GPS asjad ei tööta? Teistel näitas küll kenasti mööda rada. Juhtusin just siis vaatama, väga huvitav vaatepilt oli mingiks ajaks.

[KaupoR]

Km sõit oli lätlaste laulupidu?

[gandalf]

Kas Tarmo Neemela tegelikult ka võitis ja GPS näitas jama? Enne seda 100 miili ekstra osa Neemela märk sõitis kusagil kruusateel ja siis hooga vastassuunda, kus sai soost tagasi ekselnud Malsroosiga kokku. Siis läksid koos edasi. Kas need GPS asjad ei tööta? Teistel näitas küll kenasti mööda rada. Juhtusin just siis vaatama, väga huvitav vaatepilt oli mingiks ajaks.

GPS näitab paraku träkkeri asukohta, mitte Tarmo oma. Kui see vahepeal ära kaduma juhtub ja kaasvõistlejate poolt korraldajale tuuakse ja see siis selle jälle Tarmole viib, sois võib kaarti vaadates igasugu asju arvata

[parmaat]

Aijaaa siis sattusin küll heal ajal vaatama. Tundus eriti kummaline olukord aga see seletab nii mõndagi jah! Täitsa loogiline lahendus! Igatahes palju õnne Tarmole, on ikka mehel jalg ja vastupidavus!

[arnea]

Täielik meditsiiniline läbikukkumine. Kaheksa raviseansi järel võis patsiendi seisundit lugeda stabiilseks aga kogu see aastatepikkune teraapia osutus asjatuks, kui patsient üheksandal korral poolteist tundi enne õiget aega starti lubati.

Panin ennast viisipäraselt 100km peale kirja ja hakkasin vormi sättima. Suvel sai hulgakaupa pikki ja väga pikki võistluseid tehtud ja tundus, et vorm on hea. Põlv küll valutas vahetevahel aga septembri algul sain päris arsti juurde, kes ütles, et on vanus ja vaja on just liigutada. Haanja 100 pidi väga ok olema.

Viimasel nädalal hakkas kripeldama - tundus, et rada tuleb kiire, vorm on hea, äkki prooviks miili. Muidu sõidan raja kaheksa tunniga läbi nagu tavaliselt ja mis ma siis ülejäänud ajaga teen? Ei osanud midagi lõbusamat välja mõelda. Kolmapäeval kirjutasin Ivarile, et kas ümber regada saab. Ivar helistas tagasi ja küsis, et kas tahan siis või mis? Ütlesin, et tahan.

Kestmise ja pimeda peale jäämise pärast ei muretsenud, ainuke asi, mis muret tegi oli miili teise pauna kontrollaega jõudmine. Selleks pidin kiiremini sõitma kui kõigil varasematel kordadel. Kummiteema tegi ka loomulikult muret nagu alati. Ilmselt oleks võinud tänavu mingi kiirema komboga peale minna, aga Haanja laskumised teevad mind alati natuke ärevaks ja otsustasin väga kindla peale minna. Kirsa tegi ekstra kummiteema Haanja jaoks ja shoppasin tema kaudu ette Wolfpack Crossi. See oli millimeetri võrra laiem kui Barzo, mis taha läks, paarkümmend grammi kergem ja jõulisema mustriga. Etteruttavalt võib öelda, et kummivärgiga oli kõik hästi. Suvel, kui põlvevalud pihta hakkasid, katsetasin lühemaid väntasid, Haanjas olid 170mm pikkused vändad koos powermeetriga esimest korda pikal võistlusel kasutusel - olid head. Kerimisel tundus pedaaliring hästi õige suurusega olevat.

Stardist läksin grupiga kaasa - tempo oli mõistlik, ehkki pidin parasjagu pingutama. Kui kruusad otsa said, tee tõusma hakkas ja heinamaa peale läks, jäin üksi, arvasin, et olen viimane. Kütioruni läks kõik reipalt ja kergelt. Vorm ja rada olid tõesti head - mäletan, et üks aasta olin Kütioru TP-s juba üsna võhmal. Seekord sõitsin Tohkri(?) tõusu lõpuni ülesse. TP-st läksin peatumata läbi, sest vett ja värki oli. Tempo oli hea, esimesed 20km 1:10 vms.

Kütiorus sai üksjagu jalutada, seal sain ka paari teise sõitjaga kokku kellega hiljem pea kogu raja enamvähem samas ajakavas liikusime. Pärast truupi olnud liinialune ja heinamaa olid tänavu head, kõvad ja sõidetavad. Edasine sõit läks heas mõttes rutiinselt - oodatud ja ilusad kohad. Vällamäe kõik tõusud, laskumised ja värgid. Seal nägin jälle paari kaasmiilikat.

Plaksil lasin pudeli täis panna ja kihutasin edasi. Tempo oli natuke langenud, aga miilisõidu teise ringi värav tundus ikka suurelt lahti olevat. Lisapauna algus oli kiire, Plaani Jaanimäe juures olev heinamaa hea kõva, siis mitu pikka kiiret laskumist järjest. Tsirgumäe singli laskumine on mul probleemne olnud, seekord sai rahulikult alla (kummid). See singel, mis Tsirgumäele järgnes oli meeles kui pehme ja ebamugav. Seekord polnud. Eriti teisel läbimisel sai seda täitsa mõnuga sõita.

See koht kus Malsroos (ja Neemela?) eksisid - seal oli vist keegi neid märke eest ära tõstnud. Jõle suvaliselt olid märgid tee ääres. Õnneks nägin kauguses linte, mis õige teeotsa kätte andsid, muidu oleks ka viga tegema läinud.

Kilomeetrisõidu liidrid läksid mööda siis, kui ma lisapauna tegin, nende minekut oleks näha tahtnud. Pärast lisapauna oli rajal palju rahvast, see oli hea vaheldus.

TP3-ni läks kõik toredasti. Tavaliselt on mul 40-60km vahel nõrk koht, kus keha tundub väga väsinud aga seekord polnud midagi taolist - sai hooga sõita. Makaronipunktis sain üle mitme aasta ketšupit. Seda oli seal kusjuures nii palju, et jätkus isegi teise läbimiseni. TP-s avastasin, et ma polegi viimane miilikas - tagant tuli neid üksjagu juurde kui hakkasin edasi sõitma. Kontrollaega jõudmine tundus aina tõenäolisem.

Jürihani ja sealt edasi - kõik kena. Rabadumäel oleks peaaegu herilaste punti sisse marssinud, viimasel hetkel nägin ja sain paremalt ümber minna. Rabadumäe teise tõusu peal oli suurem punt mäkke ronimas - igaühel tegi tirr oma rütmiga häält, paras kakofoonia, aga mingi struktuur samas oli - kõlas nagu Pärdi seni avaldamata teos kuuele ratturile ja ühele mäele.

Väikjärve singel oli väga hästi sõidetav. Haanja TP-s vaatasin tavasõidu rahvast, kes viimaseks raskeks etapiks tankis ja rõõmustasin, et mul ikka veel pea pool sõitu ees on. Üllatuseks nägin TP-s ka Tanelit, kes ütles, et oli liiga kiire stardi teinud, et ikka aega jõuaks ja nüüd tempo langeb. Sealt edasi sattusime ühtepuhku kokku.

Miilisõidu pöördepunktis olin 27 minutise varuga, mis oli great success. Kui oleks sadat kilomeetrit sõitnud, siis oleks tulnud see elu kiireim ja ilmselt tugevalt alla kaheksa tunni.

Enne sõitu arvasin, et teise ringi algul hingeldan, taastun ja hakkan matkama aga tegelikult sõitsin samamoodi edasi. Powermeetri andmete pealt on küll näha, et võimsus on sujuvalt kahanenud läbi kogu sõidu.

Teine ring kulges üsna samamoodi esimesega - minu sektoris oli umbes viis sõitjat kes siis omas taktis edasi-tagasi pendeldasid. Rajajulgestajatele, kes veel positsioonidel olid, ütlesin aitäh ja lubasin täna rohkem mitte tagasi tulla.

Makaronipunktis sai suure portsu makarone, palju viinereid ja ketšupit - imeline. Aitäh, et meid ära ootasite. Ühtlasi sai selgeks, et olemegi neli viimast, kes rajale jäänud on. Päris mitmed miilisõitjad ei olnud teisele ringile läinud. Pull on see kuidas aju ennast rekalibreerib - lõpuni oli 40km. Tavasõidus on see nagu igavik aga eile tundus et olen praktiliselt finišis.

Edasi tavapärane tore Jürihani värk, siis kruus Haanja poole. Kruusalt ära pöörates formuleerus viktoriiniküsimus: Milline on lühim tee Rõugest Haanjasse? Vastus: seda pole. Kuna kõht oli täis, siis geele ja batoone enam manustada ei tahtnud. Kõht tühjaks ka ei läinud. RC Cola ja arbuusilootus andis jõudu.

Haanjas tabas šokk, kui laud oli lihtsalt tühi ja inimesi ka polnud. Olime seitse minutit hiljaks jäänud. Väga julm. Aga kus häda kõige suurem, seal Coop kõige lähem. Tegime oma TP - blackjacki ja litsidega. Protestiks sai RC Cola asemel Coca Colat soetatud. Ülejäänud kaader oli minema pannud, olime Taneliga kahekesi. Manustasime arbuusi ja koolajooki palju mahtus. Ühtlasi selgus, et Taneli lamp on kotiga finiši poole sõitnud. Õppetund: elutarvilike atribuute maksab alati endaga kaasas kanda.

Valgust oli veel vast tunniks, lõpuni kaks tundi. Hakkasime koos liikuma, midagi erilist nagu ei juhtunud, rada oli ainult kuidagi tundmatuks muutunud - ilmselt metsatööd ja sellest tingitud ümbersuunamised. Kui päris pimedaks läks, siis sõitis Tanel mul sabas, laskumistel hoidsin natuke hoogu tagasi, et vähe rohkem reageerimisaega oleks, downkilli alumise poole Tanel jalutas, kuna nähtavus läks natuke liige kehvaks selle juurikaräga jaoks.

2km enne lõppu läks kõht hullult tühjaks - ma polnud peale makaronipunkti muid sööke manustanud. Finišis pigistasin kolmveerand pakki hapukoort ja kaks peotäit viinereid sisse. Aitas.

Lõpetasime täitsa viimastena.

Rajal olin 1,56 korda kauem kui võitja - hea tulemus minu kohta. Sauserile kaotasin näiteks üle kahe korra Tavaliselt olen lõpetanud viimase 10% hulgas, tänavu oleks vast parema tulemuse saanud aga point selles, et see miilisõit pole võimatu ka mesikäpa sektori esindajatele kui aasta on hea ja natuke trenni teha.

Mulle meeldis see, mis pidi tänavu enamusi singleid läbiti. Pigem olid tõusud järsud ja laskumised pikad - nii ei lähe vaevaga kogutud tõusumeetrid pidurdamisega raisku, laskumisi saab pikalt ja pidurdamata nautida. Hea näide see, kuidas Kurgjärve või Korgõmägi lahendatud oli.

Rajal miski valutama ei hakanud. Põlv ei andnud kordagi tunda. Täna ka kuskilt valus või kange pole. Vähe sai?

Kokkuvõttes ülirahul endaga. Ülirahul rajaga ja sellega, et see värk niimoodi orgunnitud on. Aitäh.

[dr Holden]

Haanjas tabas šokk, kui laud oli lihtsalt tühi ja inimesi ka polnud. Olime seitse minutit hiljaks jäänud. Väga julm.

Kas sa seda lugu tead:
Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva, siis sada meest seal sada rõõmu leiab eest.
Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva, siis ootad sina vaid ühte meremeest!

Ehk siis sina ootasid TP-d, aga 100 meremeest ootasid Kubijale oma pakke TP4-st!
Nii on, TP-de sulgemise ajad olid ju ette antud!

Aga kõva tegija oled, Arne! Sinu järgi pandi kunagi tuuri saba paika!

[filomon]

Sel aastal oli tõesti kuidagi palju pikki kiireid laskumisi, kus sai pidurdamata/vähese pidurdamisega mõnusalt (ärevalt) kruiisida. Kuivapoolne ilm ja raja tundmine aitasid muidugi kõvasti kaasa, nt Kurgjärvel kahe küüruga laskumine, kust sai hooga poolde Rabadumäkke (?), juba jalastunud kaasteeliste vahelt vabajooksuga läbi. Aga teravaid elamusi pakkusid ka Kütioru-eelsed libedad lainetavad, Härmäe 60 km/h jne jne. Üks meeldivamaid elamusi, nagu ikka.

[mannukas0911]

Tere! Rattapesulas haarasin maast lõpetaja t-särgi, kuid see ei olnud minu oma. Seega, kui kellelgi on M suuruses särk kadunud (unustatud rattapesulasse), siis kirjuta mulle marislillep@gmail.com või otsi mind FB üles

[erikr]

Ma pole vist mitu aastat sel teemal postitanud. Business as usual.Veri, kusi ja pask. Junõu.

Mulle meeldis. Kuigi rada oli raske. Haanjast Kubijale ikka same shit, same day. Minge tehke üks Ape 100. Seal on lõpp hoopis teine tera.

Hää, et Arne pika jutu ära tegi. Pikast sõidust rääkimata. Sincere respect! Mina sinna sektorisse ei plaani ronida.

2020 ja 2021 on mõlemad mällu sööbinud. Mitte, et ma eelnevaid ei mäletaks. Aga kontrastid on võtta siitsamast lähiajaloost.
Eks olen varemgi trikke teinud, aga ikka on tore olnud. 2021 olin endaga esimest korda päris läbi. Peale finitot ei läinud tilkagi õlut. See räägib enda eest. Mind polnud võimalik toredaks inimeseks pidada. Kuigi tervituskomitee liige klubikaaslane Age pani tähele, et ma olla naeratanud peale kõike seda verd, kust ja paska. Kaidole muidugi pettumus, et ma seda purki 3 päeva lahti ei teinud. Aga oleme sõbrad edasi.

Well – 2021 võrreldes oli 2020 walk in the park. Päike siras terve päeva, ole ainult mees ja sõida. 2021 – vähesed soovivad meenutada. Tulin ikka väga öösel kuid sõbrad olid vastas. Ma ei unusta seda kunagi.

2022 oli minu jaoks pigem morsipidu kuhu oli kellegi karvane käsi tiba teravat sokutanud. Kandis, veeres, pidas – no eluäge! Filomon juba mainis vanainimese rõõme - lase laskumisel lingid lahti ja naudi hetke. Ma olen selle võimaluse eest siiralt tänulik.
Tiba teravaks tegi morsipeo ikkagi ilm ja väike valearvestus riietusega. Kõik oli justkui OK, aga olid lühikesed külmad hetked mille viivitusega kohalejõudmist ravin praegu Jägermeistriga. Ise olin loll ja ei tegutsenud õigeaegselt . Loodetavasti rebib rööpasse hommikuks.

Olin ka tunnistajaks tõelisele süüdimatule südikusele ja visadusele. Mets nägi ja Mets vaikib. Seal polnud midagi teadusele seletamatut kuid inimlikult sügav austus ja kummardus. Mul võttis silmad nats kandiliseks küll. Siiski olen Metsaga solidaarne. Meil kõigil on oma privacy zone.

Tegelt oli niru Tuisu Tõnnilt poole tunniga sisse saada. Mardi torkaks samasse potti. Ma pole veel surnd. A hooplema ja lubama ka ei hakka. Päevad pole vennad, aastad pole õed…
Trehvämi! Kui jälle tettü om!

[arnea]

Paistab, et Mets on ise kõik kirja pannud: http://kertujukkum.blogspot.com/2022/09 ... a-100.html

[erikr]

Mets on neutraalne vaatleja. Mina ja Tüdruk teame. Kogemuslik tunnetus võib erinev olla. Siin pole üht tõde.
Kirjapandu on emotsioon. Mida me kõik taga ajame. Ei pruugi kõigi jaoks sama olla.

[dr Holden]

Mets on neutraalne vaatleja. Mina ja Tüdruk teame. Kogemuslik tunnetus võib erinev olla. Siin pole üht tõde.
Kirjapandu on emotsioon. Mida me kõik taga ajame. Ei pruugi kõigi jaoks sama olla.

Erik, kus siin see LIKE nupp on, rsk?

Aga tettüss ta saa, ma tii uvvõ aasta umbõlõ lihtsä tii....

[amiller]

Ivar, tänud taaskord suurepärase ürituse eest!

Sõitsin esimest korda miilirada. Esimesel ringil oli kuidagi raske - motivatsioon kadunud, ajaline surve peal, et kas jõuan ikka teisele ringile. Ilus, aga raske oli! Mõtteis isegi soovisin, et ei jõuaks. Kuid siiski jõudsin. Teine ring läks kuidagi ladusamalt, kuigi sõidukiiruses see ei kajastunud. Stressivabalt! Ainult lõpuni vaja tulla. Ja tulin ka, viimaste seas, kuid see polnud oluline.

Rada oli ilus, kuid raske. Kohati vägagi ebamugav, kuid väljakutsuv. Ja eks selle pärast saigi ju tuldud.

Rajatähistus suurepärane! Valgel ajal ei eksinud kordagi. Ja ka pimedas mitte, kuigi pimedas mõnel korral mõtlesin küll, kas olen ikka õigel rajal, kuid edasi liikudes nägin peatselt uut tähist.

Tugipunktides pakutav ja sealsed vabatahtlikud suurepärased!

Kaassõitjad rajal, kellega sai korduvalt üksteisest mööda pendeldatud; samuti suurepärased!

Ainuke pisike kriitika on Haanja 100 kleepsu kohta, mille varasemate aastate värv hakkab ratta raamil maha kuluma, kuivõrd kõrval Saku 100 kleepsude värv püsib laitmatult. =D

Ivar, tänud! Ja jätka samas vaimus!

[punamytsike]

Käisin Tahkos, sain haamri - kõik häiris ja rõve kuni lõpuni.
Käisin Haanjas, sain haamri - kõik kena ja nauding kuni lõpuni.

[siimik1]

Tänavusele miilisõidule oli võrreldes varasemaga väga targasti tõsumeetreid kõvasti juurde keeratud. Kiidame heaks! Kuna muda polnud siis ilma selle kavala lükketa olekski miilisõit liiga lihtne olnud. 2019. miilisõidu tõsumeetrid oli umbes 2400, tänavu ~3000. Samas rajal oli see aasta kahjuks 3000 langusmeetrit. Kas sellega ei annaks midagi ette võtta?

Mõni mõte veel. 2019. aasta miilisõidu ring oli huvitavam, sai sõita ühte kordumatut pikka ringi. Aga saan aru, eks ühe pika ringi korraldamine ole keerulisem.

Miilisõidu ringi teistkordsel läbimisel oli rada muutunud väga heaks. Hein ja rajapõhi olid kinni tallatud ning päeva peale oli päike rada korralikult kuivatanud. Mõne koha peal vaat, et juba tolmas.

Kahes kohas oli rajatähistusega korraks probleem. Mõlemad olid seal 11 km lisapaunal. Ühes kohas oli nool heina sisse maha kukkunud (alles teisel ringil nägin). Seal jäin korraks ringi vaatama, aga leidsin eemal oleva lindi järgi kohe õige suuna üles. Teine koht oli see kus liidrid valesti keerasid. Ühte kaasvõistlejat nägin veel, kes just sealt valest suunast tagasi tuli ja mulle õige teeotsa sobival hetkel kätte juhatas. Pisut segane oli see koht küll. Noole ja risti sildid olid olemas, kuid kuidagi nii paigutatud, et jäi mulje vajadusest keerata vasakule. Õige tee läks paremale. Kogu ülejäänud raja tähistus oli hästi pandud.

Teejulgestajaid mulle isiklikult vaja ei ole. Või kui nad panna siis nt lühemaks perioodiks. Kahju oli vaadata, kui julgestaja on juba pikalt oodanud, ilma et keegi tuleks. Või kui nad on siis ainult paarile põhiteele kust rada üle läheb ja seal ka vast esimese sajakonna kiirema jaoks, kes pea lenksu all kihutavad. Sildid, mis olid nt miilisõidu lisapaunal ja hoiatasid tee ületuse eest, töötasid väga hästi. Võib kasvõi veel suurema ja pilkupüüdvama teha.

Lõpus Haanja TP järel finiši poole sõites mõtlesin, et nüüd on jäänud veel allamäge lõik. Kuid mida polnud oli allamäge, üks tõus tõusu otsa. Kuidagi oli mõttes selline kergema raja osa ootus, kuid umbes downkilli juurde jõudes sain lõplikult aru, et ega mingit mõnusat allamäge osa ei ole ega tulegi enam. Ilmselt kaks viimast aastat, kui lõpus on olnud umbes 10 km mõnusat kiiret kruusast allamäge rada olnud, on ootused liiga paigast ajanud.

Kokkuvõttes oli tänavune sõit väga mõnus kulgemine. Jäi positiivne emotsioon. 2022. rada oli raskusastmelt täpselt keskmine, lõpetajate aegade põhjal oli üheksal aastal aeglasem ja üheksal kiirem.
Nüüd läheb maastikuratas jälle täpselt aastaks keldrisse seisma. Üldiselt korralik inimene üle ühe korra aastas MTBga ei sõida. Ravi Haanjas on olnud alati tulemuslik, ning korra aastas MTB tõhustusdoosist piisab täiesti.

[dr Holden]

Teine koht oli see kus liidrid valesti keerasid. Ühte kaasvõistlejat nägin veel, kes just sealt valest suunast tagasi tuli ja mulle õige teeotsa sobival hetkel kätte juhatas. Pisut segane oli see koht küll. Noole ja risti sildid olid olemas, kuid kuidagi nii paigutatud, et jäi mulje vajadusest keerata vasakule. Õige tee läks paremale. Kogu ülejäänud raja tähistus oli hästi pandud.

Liidrid panid 1km varem vasakule, sinna oli müstiline tsiklijälg tekitanud nö pearaja, midapidi Neemela ja Malsroos ka läksid, nägemata paremale suunavaid 4 linti. Jõudsin sinna joostes kohale, tõstsin tsikliteele palgi ette!
Selles teises kohas oli märgid vastupidi tõstnud üks MU2N-ist maaomanik, kelle maa peale me rajaga ei läinud, aga sõitsime 4m tema krundi piirist mööda. Temaga on varemgi probleeme olnud, inimene on lihtsalt .....
Tervitage sm Kanepit Kääraku ja Plaani vahelt!

[arnea]

Ok, ma sain ka nüüd mitmekordse ülevaatamise järel lõpuks pihta, kus Lauri ja Tarmo viga tegid - seal ma hakkasin ise ka mõlemal korral vasakule keerama, aga õnneks oli palk ees

[keijo84]

Kas see aasta keegi fotosid ei teinudki H100? Ise nägin finishis üht fotograafi..

[rebaserein]

https://lkylli.zenfolio.com/p316997138

[MarkoAa222]

Sõidust ka videona kokkuvõte
https://www.youtube.com/watch?v=nLfBGtd7E5Q