Ülekäigurajad

[erks100]

Tere

Kuna siin on palju jalgrattureid koos, siis tahaksin teile ühiselt autojuhina esitada ühe küsimuse.
Kas te oskate öelda, miks nii suur osa jalgratturitest sõidab ülekäigurajal autodele ette?
Osa teeb seda veel lausa suure kiirusega.
Kas tõesti mitte mingisugust alalhoiu instinkti ei ole?
Siinkohal meenutan seadust, et jalgrattur võib ülekäigurada ületada vaid jalakäija tavakiirusel ja peab sealjuures autodele teed andma.
Miks niipaljud jalgratturid rikuvad seda?

Osad ei paista isegi siis midagi aru saavat, kui neile seda seletada, ikka vaidlevad vastu.
Tegemist on tõsise liiklusohuga, mille tõttu jääb igal aastal hulgaliselt jalgrattureid auto alla.
Miks niipaljud jalgratturid ei saa aru või ei taha aru saada, et nad peavad autodele teed andma ülekäigurajal ja peavad sealt aeglaselt üle sõitma.

[KaupoR]

Eks see on liiklushariduse ja -harituse küsimus. Kultuuriküsimus. Samuti võiks küsida, et miks nii paljud autojuhid (aga ka ratturid) ei pea punast fooritult millekski.

[erks100]

Probleeme on mõlema seas ei eitagi.
Lihtsalt siin on juttu sellest.
Autojuhtidel on muidugi hirm politsei ees suurem, kuna trahvid on suuremad ja juhiloast saab ilma jääda.

[soul]

Autojuhina olen lahendanud selle nii, et peatun ja annan kõigile ratturitele ülekäigurajal lihtsalt teed. On ohutu ja ei vaja mõtlemist, kas rattur peatub või ei peatu. Ja mis selle õigusega pärast ikka teha, kui kellegi juhtud alla ajama.

[daidalus]

Pikk jutt tahab tulla.
1. Esiteks tahaks öelda, et olukord Tallinnas on läinud aastatega paremaks. Nii taristu kui liikluskultuuri osas. Taristu puhul, ma kahtlustan, on tulemuslikuks osutunud institutsionaalsete kergliiklejate nagu tõuksi- ja rattalaenutajad lobi. Varem polnud kellegagi läbi rääkida, keegi ei toetanud parteid, nüüd on jõud ja raha saanud näo ja sellest võidame meie, lihtsad ratturid. Liikluskultuuri on kasvatanud üldine elatustaseme tõus, ka vaene inimene saab hetkel paremini hakkama kui 20 aastat tagasi. Aga see võib muutuda.
2. Jalgrattur on ja jääb autojuhiga võrreldes liikluses nõrgemaks lüliks. Ehk jalgrattur vastutab igal juhul oma kehaga, autojuht plekiga, rahaga, ühiskondliku hukkamõistuga. Ehk, jalgrattur peab olema alati teadlik sellest, et kõik, mis juhtub, on valus. See annab teatud privileegi.
3. Autojuhi õigus ja jalgratturi õiguse puudumine on nagu mingi mütoloogiline pärand, mis muundub mõlema peas sageli millekski muuks. Autojuhtide puhul, olen täheldanud, toimub teinekord mingi modaalsuse pööre - määrangust "ma ei pea" saab juhis "ma ei tohi". Ja see tähendab, et autojuht peab igas olukorras sõitva jalgratta ees läbi minema, ka vasakpöördel, ülekäigurajal, sõitu alustades, rada vahetades jne.
4. Ülekohtu pretsedentidest saavad meile motiivid ja vabandused kõigiks edasisteks rikkumisteks. Ma teen nii, kuna mulle tehti või kogu aeg tehakse või teised kõik teevad vm.
5. Meie ühiskond taastoodab kiusaja mentaliteediga indiviide. Edukus on seotud samade isikuomadustega, mis kiusajat tagant sunnivad. Liiklus on üks koht, kus kiusaja saab anonüümselt või peaaegu anonüümselt tegutseda, eriti kuni ta tegutseb seaduse raamides. Autojuhid, kes ahistavad teisi autojuhte on veel sagedasemad tegelased kui autojuhid, kes ahistavad jalgrattureid või vastupidi.
6. Jalgrattur on tegelikult transformer - temast võib ühe sekundi jooksul saada jalakäija. Kui autojuht peab seda erivõimet meeles, siis tal ei peaks olema ühtki probleemi natuke hoogu maha võtta, lasta kiiremini liikuv jalgrattur läbi, selle asemel, et olla järgmisel hetkel sunnitud peatuma ning ootama, kuni seesama jalakäijaks muteerunud rattur tasahaaval (kiuslikult) teed ületab. Võluritega asja ajades peab lihtinimene ette vaatama.
7. Olen ise rikkunud jalgratturina ilmselt kõiki liikluseeskirju. Lähen pahatihti punase tule alt üle, sõidan kõnniteel kiiremini kui jalakäija, ületan teed vales kohas. Kasutan jalgratast igapäevaselt transpordiks juba vast 30+ aastat ja ei näe selles kõiges midagi oluliselt taunimisväärset. Enamasti toimub see hommikul poole seitsme paiku tööle minnes, kus valgusfoor on oma algsest liikluse reguleerimise funktsioonist taandatud ühiskonda ahistavaks võimuinstrumendiks. Kui ühtki autot ei tule, ei näe ma ühtki motiivi, miks ma peaks ristmikul rohelist tuld ootama, seda enam, et mina nõrgema lülina olen kokkupõrke ainus kannataja.
8. I've looked at life from both sides now. Suur hulk jalgrattureid on vahel ka autojuhid. Ja jalakäijad. Vastupidi see väide ei päde. Võibolla kui öelda väike hulk. St see vastandus on lühinägelik. Jalgratturitel on muidugi veel sedasorti vaenlasi - jalakäijad, koeraomanikud, lapsed, lapsevanemad, tõukeratturid, elektritõukeratturid, telefonisõltlased, ka asfaldiaugud, äravoolurestid, äärekivid jne. Aga me oleme sageli kordamööda üht, teist ja kolmandat. Pühendunud autojuht, kellest saab sama pühendunud jalgrattur võiks jõuda mingisse kognitiivsesse dissonantsi, kui õigused põrkuma hakkavad. Ehk et kui me võtame oma tõde ja õigust liiga tõsiselt, siis võib juhtuda, et armastus jääbki tulemata.

[jjanno]

Tere

Kas te oskate öelda, miks nii suur osa jalgratturitest sõidab ülekäigurajal autodele ette?

Usun, et tegemist on siira teadmatusega. Kahjuks olen ühe sellisega vaielnud. Õnneks läks juhtum ilma inimvigastusteta ja proua rattale tegin ka kiire remondi kohapeal. Aga ei aidanud isegi kohapeal liiklusmärkide vaatamine. Ta oli siiras usus, et auto peab talle igal pool ja alati teed andma. Vahet pole kui kiirelt ta majanuka tagant vöötrajale sööstab.
Kivi ka liikluskorraldajate kapsaaeda, kes samal kergliiklusteel teevad ühe ristumise sellise kus jalgratturile tuleb teed anda ja teisel mitte.

Üks hea link ka: https://m.facebook.com/liiklusjareleval ... 37/?type=3
Õigesti vastanute protsent on üsna napp...

Üldjuhul ma ikka üritan oma eesõigusest autojuhina loobuda, kuid tollel juhtumil oleks see olnud vastuolus füüsikaseadustega.

Janno

[Nightsilm]

Liiklen ka ise Tallinnas rattaga peaaegu igapäevaseks ning ülekäigurada ületades jälgin neid põhimõtteid:
1) Kui nähtavus ülekäigu rajale lähenedes on mõlemas autotee sõidusuunas on hea ning lähemad autod piisavas kauguses, siis panen täiega üle.
2) Kui nähtavus on halb, autod liiga lähedal, siis tõmban hoo maha jalakäia tasemele. Kasvõi ootan ülekäiguraja ääres, vaatan kas autojuht märkas mind, kas mind lastakse üle. Kui jah, siis sõidan üle. Mitmerealisel teel ei ole harv juhus, kus minupoolses sõidureas auto peatub, et mind üle lasta, aga kuna nähavus teise sõiduritta on halb, siis samuti - hoog maha ja konkreetselt VEENDUN, et sealt mõni rakett möödumismanöövrit ei tee.

Liiklen Tallinnas ka autoga tihti ja tõepoolest - ilma hoiatuseta "eikuskilt" ülekäigurajale ilmuvad 15+ km/h ratturid ehmatavad korralikult ära. Õnneks seda ei juhtu tihti. Samas olen ise ka autoroolis pidevalt silmad lahti ja raalin ülekäiguradade ümbruseid.

[siim_s]

Siinkohal meenutan seadust, et jalgrattur võib ülekäigurada ületada vaid jalakäija tavakiirusel ja peab sealjuures autodele teed andma.

See väide ei ole päris tõene. Seadus ütleb, et autojuht siiski peab teed andma juhul kui ülekäigurada asub tema jaoks peale pööret:

Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga [..] sõites, kuid jalgratturil [..] ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur [..] ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab

See tähendab, et ka näiteks autoga ringteelt väljudes pead ülekäigurajal sõitvale ratturile teed andma.
Ratturina lähenen ülekäigurajale selliselt, et saan alati vajadusel autole teed anda või seisma jääda ja endale eesõigus tekitada. Autojuhina on mul haruharva olukord, kus mõni rattur liiga ootamatult ette sõidab. Hoian silmad lahti ja ei pea paljuks kehva nähtavusega ülekäiguraja juures ennetavalt hoog maha võtta. Kui vähegi mõistlik, siis loobun oma eesõigusest, et rattur üle tee lasta. Siiani ei ole see minu elukvaliteeti kehvemaks teinud, kaotatud sekundeid pole kokku lugenud

[marion]

Sõidan ise hea meelega kergliiklusteel, aga ainult seal, kus kannatab.
Harku vallas kräunusin nii kaua, kuni Vääna-Jõesuuni viivale kergliiklusteele keeravatele kõrvalteedele pandi anna teed märk, sh isegi paar stoppi. Natuke on abiks, autojuhid vähemalt natuke arvestavad kergliikujatega. Tabasalust edasi on pikad sirged, kus kõrvalteid palju ei ole ja nähtavus enamasti hea. Sõidan pool aastat ka autoga igapäevaselt sama teed ja väga paljud trenni tegevad ratturid eelistavad ka seal maanteel sõita. Tabasalu ja Tallinna vahel on jällegi mugavam sõiduteel sõita, kuna ringide läbimine kergliiklusteel on rattavalitsemise harjutusteks tehtud ja anna teed märgid ka ette pandud.

Maanteel sõitmine on osaliselt põhjustatud ka sellest, et osad autojuhid ei tea, et mõningatel juhtudel on tee andmise kohustus hoopis neil, näiteks:
(5) Mitterööbassõiduki juht (loe autojuht) peab andma teed:
2) jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
Ehk siis näiteks maanteelt mahapööramised, kus on paralleelne kergliiklustee.

Osa kergliiklusteid aga ei sobi rattasõiduks, näiteks mu talvine ring Kakumäel, kus hoopis kergliiklusteele on anna teed märgid pandud, seal ma sõidan sõiduteel. Mu talvine sõitmine ei meenuta eriti trenni, aga iga kõrvaltee otsa peal hoo maha pidurdamine ei ole mõistlik ja neid kohti on seal palju.

Linnas ratta seljas ristuvale sõiduteele lähenedes vähendavad paljud autojuhid kiirust, ju nad on ammu aru saanud, et nii on liiklus oluliselt sujuvam ka neile. Võrreldes sellega, kui rattur sõidab sõiduteeni, ronib sadulast maha ja hakkab varbad püsti maanteekingades tibusammudega üle tee klõbistama. Aitäh teile.

Lugesin liiklusseaduse ratturitega seotud punktid üle ja tundub, et välja arvatud mõned valitud teelõigud, on targem ja julgem sõita sõiduteel/maanteel.
Ja siit küsimused autojuhtidele:
1. Kuidas suudavad autojuhid (enamasti) enne peateele sõitmist veenduda, et peateel autot ei tule, aga ei suuda paar meetrit varem veenduda, et kergliiklusteel jalgratturit ei tule?
2. Kui enne maanteega paralleelset kergliiklusteed on kõrvalteel anna teed/stopp märk ja autojuht nagunii aeglustab/jääb seisma, et veenduda, et jalgratturit ei tuleks, siis miks peab ka rattur aeglustama ja veenduma, et anna teed märgi tagant tulev auto temast üle ei sõidaks?
3. Miks ei meeldi autojuhtidele see, kui rattur sõidab sõiduteel/maanteel, kuna kergliiklusteel sõitmine on liiklusseadusega väga ebamugavaks tehtud?

Esimesed on põhiline põhjus, miks paljud ratturid eelistavad maanteel/sõiduteel sõitmist. 2. küsimus on vist küll rohkem seadusandjatele, aga enamus neist "jala ei käi ja vett ei joo" ehk liiklust näevad ainult läbi autoakna.

Mu meelest rattateede kasutamise mugavus ja kasutatavus pigem ühiskondliku/seadusandliku arutelu koht: kas kergliiklustee on rattaga piima järel käivatele mammidele ja koolist tulevatele lastele või võiks seda kasutada ka trenni tegevad jalgratturid, kelle saaks seeläbi maanteelt jalust ära? Arengumaa probleemid, ennevanasti ei pidanud ülekäigurajal ju ka jalakäijatele teed andma.

[tripp]

Daidalus ja Nightsilm vastasid minu arust kenasti ära.

Ma lisan, et Liiklusseadus on siin iseendaga kohati vastuolus. Kui auto tuleb kõrvalteelt ja rattur sõidab lihtsalt kõnniteed pidi tal eest läbi, peab auto talle teed andma - sest rattur on peateel liikleja, ja ka kõnnitee on peatee osa. Kui samasse kohta tekib kõnniteele ülekäigurada, siis nagu läheks tee andmise kohustus ratturile. Ebaloogiline - ülekäiguraja lisamine _vähendab_ seda kasutava liikleja õigusi!

Ka raudtee ületamise asjus on Liiklusseadus puudulik, ja nii Politseiamet kui Raudtee süstemaatiliselt eksivad oma teavitus-kampaaniates, põhimõtteliselt siis valetavad teadlikult.

Teeületustel on kõige tähtsam mitte käituda teiste liiklejate suhtes ootamatult ja ohtlikult. Risti üle tee kihutav ja teisi ehmatav rattur on muidugi jobu.

Kuid kergliiklusteede ristmikele nähtavuse tõkkeid rajav tee-ehitaja on samuti jobu. Sõitsin eile piki uut ja uhket Lasnamäe rattamagistraali ja kirusin vaikselt. Tee on tore ja läbib tõesti pea kogu Lasnamäe pikkupidi. Kuid ristumistel on põõsad, nii et liikejaid ei näe üksteist. Isegi mingit märki ei ole, ehkki ekstra selleks on olemas märk 557 "Lõikuv jalgrattatee".

[Omiar]

Tere

Kuna siin on palju jalgrattureid koos, siis tahaksin teile ühiselt autojuhina esitada ühe küsimuse.
Kas te oskate öelda, miks nii suur osa jalgratturitest sõidab ülekäigurajal autodele ette?
Osa teeb seda veel lausa suure kiirusega.
Kas tõesti mitte mingisugust alalhoiu instinkti ei ole?
Siinkohal meenutan seadust, et jalgrattur võib ülekäigurada ületada vaid jalakäija tavakiirusel ja peab sealjuures autodele teed andma.
Miks niipaljud jalgratturid rikuvad seda?

Osad ei paista isegi siis midagi aru saavat, kui neile seda seletada, ikka vaidlevad vastu.
Tegemist on tõsise liiklusohuga, mille tõttu jääb igal aastal hulgaliselt jalgrattureid auto alla.
Miks niipaljud jalgratturid ei saa aru või ei taha aru saada, et nad peavad autodele teed andma ülekäigurajal ja peavad sealt aeglaselt üle sõitma.

Tekib küsimus, miks sul sellised probleemid tekivad, sest minul autojuhina praktiliselt ei ole selliseid probleeme.
Soovitan läbi lugeda Liiklusseaduse § 35 lõige 4, mis ütleb:

Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Kui seda reeglit meeles pidada, siis väga harva kui tekib probleem. Palju rohkem on nii arvuliselt kui protsentuaalselt autojuhte, kes pidevalt rikuvad liiklusseadust. Väga lihtne on aru saada probleemi tekkimisest kui sõita linnas +20kmh piirkiirusest kiiremini.

Siin on tegu nii puuduliku liiklusseaduse tundmisega mitmes aspektis kui ka arusaamisega mis foorumiga on tegu.

[KaupoR]

Olles ka ise omajagu ajast autojuhi rollis, siis ka mulle ei meenu hetkel ühtegi juhtumit, kus ülekäigurajal jalgrattur meeletu uljusega auto rataste alla kipub. Liiklen valdavalt Tallinnas, võibolla mingis teises linnas/piirkonnas on sellised ratturkamikazed.

[erks100]

Siim sa eksid seaduse kohalt praegu vägagi.
Ülekäigurajal peab jalgrattur andma autole teed.
Sinu toodud olukorras ei oma ülekäigurada mitte vähimatki tähtsust.
Sa räägid olukorrast, kus tegemist on teega, millele juht pöörab, jah seal tuleb anda teed jalgratturile, aga see kehtib alati kõrvalteele keeramisel, ülekäigurada ei muuda seal jalgratturi koha pealt midagi peale selle, et jalgrattur peab seal aeglasemalt sõitma.

Ringteest rääkidest, siis jah ringteelt välja keerates peab autojuht andma tõesti risti ületavale jalgratturile teed, aga kui auto sõidab ülekäigurajale sisse, siis peab jalgrattur andma hoopis autole teed, kui ta seda samamoodi risti ületab.
Ehk siis jalgratturi õigused muutuvad keset poolt teed, väga keeruline asi, millest enamik ei tea midagi.


Samuti on väga vale anda jalgratturitele teed ülekäigurajal, sest sellega tehakse karuteene.
Kuna jalgratturid saavad sellest julgust juurde, arvavad, et neil on ülekäigurajal eesõigus, mida ei ole või harjuvad lihtsalt ära, et antakse teed ja hakkavad seda ülbemalt ette kihutama ja nii juhtuvad rasked liiklusõnnetused.
Need Inimesed, kes annavad jalgratturitele ülekäigurajal teed, ei anna endale tegelikult üldse aru, mida nad teevad.

Mina surun ülekäigurajal alati kuni viimase piirini, et jalgratturile mitte teed anda, kui muud üle ei jää pidurdan viimasel hetkel seisma, kuna alla ei taha ajada, aga siis saavad signaali.
Olen ka mõnedega rääkima läinud sel teemal, aga ega nad eriti targad pole olnud.
Üks oli veel nii lammas, et sõitis hooga tee keskele, hüppas kiiresti ratta pealt maha ja jalutas mulle ette, ehk siis eriti ülbe ja nahhaalne.
Pidasin seepeale auto kinni ja läksin temaga rääkima, aga tüüp ei saanud mitte mõhkugi aru, et midagi valesti ja ohtlikku tegi, loll nagu lauajalg.


Miks mul neid olukordi tekib? Sest paljud jalgratturid on lambad ja sõidavad mulle julmalt ette ülekäigurajal, milles mina süüdi olen?
Ma ilmselt sõidan ka autoga rohkem, et ma selliseid kohtan ka rohkem.
Ma pean tööga seoses väga palju linnavahel autoga sõitma ja selle tulemusel kohtan tihti jalgrattureid, kes suvalt üle tee sõidavad.
Alati ei kohta neid mina, aga ma näen eemal, et mõne teise auto eest tõmmatakse suvalt läbi või siis õnnekombel autot ei tule.

Meenutan, et selliseid õnnetusi on palju, kus jalgrattur ülekäigurajal auto alla jääb.
Minul on ka kunagi 20a aastat tagasi üks selline olnud, õnneks mina süüdi ei jäänud.

[Nightsilm]

Mina surun ülekäigurajal alati kuni viimase piirini, et jalgratturile mitte teed anda, kui muud üle ei jää pidurdan viimasel hetkel seisma, kuna alla ei taha ajada, aga siis saavad signaali.

Küllap sa oma arvamust jalgratturid vs autojuhid teemas siin foorumis muutma ei hakka. Las ta olla, ega kõik inimesed ei saagi olla alati ühel arvamusel.

Küll aga tundub selle tsiteeritud lause järgi, et sa ise ka otsid neid konfliktseid olukordi liikluses ja püüad seeläbi "maailma parandada" ja teisi panna asju nägema nagu Sa ise näed. Ei ole mõtet, sa ise teed sellega oma elu närvilisemaks. Take it easy, ära püüa iga hinna eest "viimase piirini suruda".

[soul]

Need Inimesed, kes annavad jalgratturitele ülekäigurajal teed, ei anna endale tegelikult üldse aru, mida nad teevad.

Miks mul neid olukordi tekib? Sest paljud jalgratturid on lambad ja sõidavad mulle julmalt ette ülekäigurajal, milles mina süüdi olen?

Minu tähelepanek sõites rattaga on, et üle poole autojuhtidest annab jalgratturile teed, Tartus ja väiksemates kohtades valdav osa autojuhtidest, ehk 70-80%. Kui kasutada sinu leksikat on valdav osa autojuhte lambad.

[erks100]

Just nimelt ei tohiks teed anda kohas, kus puudub selleks kohustus.
Kuna sellega teed jalgratturitele karuteene ja üldse autojuhtidele.
Kuna jalgratturid muutuvad sedasi liiga julgeks ja liiga ülbeks ja hakkavad üha julgemalt hooga igal pool ette sõitma.
Ilmselt ei tea ka kõik autojuhid, et nad ei pea ülekäigurajal teed andma jalgratturile.

Liiklusseadus on põhjusega välja mõeldud ja seda tuleks täita, mitte moonutada.
Sedasi keerad arusaama liiklusseadusest segi ja tekitad korralageduse ning tulemus on liiklusõnnetused.

[soul]

Just nimelt ei tohiks teed anda kohas, kus puudub selleks kohustus.
Kuna sellega teed jalgratturitele karuteene ja üldse autojuhtidele.
Kuna jalgratturid muutuvad sedasi liiga julgeks ja liiga ülbeks ja hakkavad üha julgemalt hooga igal pool ette sõitma.
Ilmselt ei tea ka kõik autojuhid, et nad ei pea ülekäigurajal teed andma jalgratturile.

Liiklusseadus on põhjusega välja mõeldud ja seda tuleks täita, mitte moonutada.
Sedasi keerad arusaama liiklusseadusest segi ja tekitad korralageduse ning tulemus on liiklusõnnetused.

Kardan, et sa neid autojuhte ümber ei muuda, see trend on süvenev, neid tuleb aina juurde, kui võrrelda näiteks kümne aasta taguse ajaga, see puhtalt enda kogemuse pealt.
Mul ei ole vähimatki isu roolis tõmmelda, kedagi suruda, teha äkkpidurdus, kui rattur ei peatu ja veel vähem autost välja sõimlema minna, seega võta heaks või pane pahaks aga mulle on alati ohutum rattur läbi lasta.

[KaupoR]

Erks, sul on kurikas ka kõrvalistmel?

[erks100]

Erks, sul on kurikas ka kõrvalistmel?

Ei ole.
Kui ma kellelegi midagi liikluses ütlema lähen, siis ikka põhjusega, ma ei ole agressor.
Ma räägin ikkagi sellest, mida ta seaduse järgi valesti tegi või mida oleks mõistlik liikluses teha.
Ma ei lähe nõudma õigust, mida mul pole.

[arnea]

Sina või?

https://www.err.ee/1608509783/pealtnagi ... -avariisse

[SK]

Liiklusseadus on põhjusega välja mõeldud ja seda tuleks täita, mitte moonutada.

Erks100, äkki valgustad natuke, miks just need teemad ja just siin nii akuutselt üles oled tõstnud? Mitte et küsimustel midagi viga oleks, aga küsijal on alati motiiv seda teha. Ja miks Sa seda autojuhtide(keda on eestis üle poole populatsioonist ehk sadu tuhandeid inimesi) esindajana tahad kangesti teha?

Ma olen ise ka autojuht, rattur, jalakäija. lapsevankri lükkaja jne, aga ei soovi ühegi nimetatud grupi eest džotile viskuda. Pigem tundub, et kes on autoroolis mölakas, on seda ka rattasadulas või kasvõi sünnipäevalauas. Kas lonkav liiklusseadus saab maailma päästa?

[jaanush]

Ehk on siin tegemist foorumi elavdamiseks ülestõusnud Ciclisimo klooniga

[T6nu]

...
Kui ma kellelegi midagi liikluses ütlema lähen, siis ikka põhjusega, ma ei ole agressor.
Ma räägin ikkagi sellest, mida ta seaduse järgi valesti tegi või mida oleks mõistlik liikluses teha.
...

Just nimelt ei tohiks teed anda kohas, kus puudub selleks kohustus.
Kuna sellega teed jalgratturitele karuteene ja üldse autojuhtidele.
Kuna jalgratturid muutuvad sedasi liiga julgeks ja liiga ülbeks ja hakkavad üha julgemalt hooga igal pool ette sõitma.
Ilmselt ei tea ka kõik autojuhid, et nad ei pea ülekäigurajal teed andma jalgratturile.
...

Siim sa eksid seaduse kohalt praegu vägagi.
Ülekäigurajal peab jalgrattur andma autole teed.
...
Need Inimesed, kes annavad jalgratturitele ülekäigurajal teed, ei anna endale tegelikult üldse aru, mida nad teevad.

Mina surun ülekäigurajal alati kuni viimase piirini, et jalgratturile mitte teed anda, kui muud üle ei jää pidurdan viimasel hetkel seisma, kuna alla ei taha ajada, aga siis saavad signaali.
...
Miks mul neid olukordi tekib? Sest paljud jalgratturid on lambad ja sõidavad mulle julmalt ette ülekäigurajal, milles mina süüdi olen?
...

...
Autojuhtidel on muidugi hirm politsei ees suurem, kuna trahvid on suuremad ja juhiloast saab ilma jääda.

...
Kas te oskate öelda, miks nii suur osa jalgratturitest sõidab ülekäigurajal autodele ette?
Osa teeb seda veel lausa suure kiirusega.
...

Nendele kes ei soovi tervet teemat läbi lugeda, siis kullafond on siin.

[daidalus]

Olen ka mõnedega rääkima läinud sel teemal, aga ega nad eriti targad pole olnud.
Üks oli veel nii lammas, et sõitis hooga tee keskele, hüppas kiiresti ratta pealt maha ja jalutas mulle ette, ehk siis eriti ülbe ja nahhaalne.
Pidasin seepeale auto kinni ja läksin temaga rääkima, aga tüüp ei saanud mitte mõhkugi aru, et midagi valesti ja ohtlikku tegi, loll nagu lauajalg.

Jalgratturite kollektiivne teadvus (mida teemaalgataja usub kasvatavat) mäletab seda juhtumit ja märgib, et võibolla oli tegemist lihtsalt arusaamise nappusega,

Hämmastavalt teistsugune paistab maailm valge kaubiku aknast. Sellestsamast suhtumisest toitub rassism, klassivaen ja perevägivald. Last peab peksma, muidu ta läheb hukka.

[metslane]

Tere

Kuna siin on palju jalgrattureid koos, siis tahaksin teile ühiselt autojuhina esitada ühe küsimuse.
Kas te oskate öelda, miks nii suur osa jalgratturitest sõidab ülekäigurajal autodele ette?
Osa teeb seda veel lausa suure kiirusega.
Kas tõesti mitte mingisugust alalhoiu instinkti ei ole?
Siinkohal meenutan seadust, et jalgrattur võib ülekäigurada ületada vaid jalakäija tavakiirusel ja peab sealjuures autodele teed andma.
Miks niipaljud jalgratturid rikuvad seda?

Osad ei paista isegi siis midagi aru saavat, kui neile seda seletada, ikka vaidlevad vastu.
Tegemist on tõsise liiklusohuga, mille tõttu jääb igal aastal hulgaliselt jalgrattureid auto alla.
Miks niipaljud jalgratturid ei saa aru või ei taha aru saada, et nad peavad autodele teed andma ülekäigurajal ja peavad sealt aeglaselt üle sõitma.

Kui sa nn autojuht kukud siin seadusi nina peale nühkima siis tuletan meelde et tuleks ka piirkiirusest kinni pidada. Ja kolm värvi ning nende tähendus tuleks paljudel selgeks teha.Pluss see kang mis seal rooli juures vasakul on,seda peaks ka rohkem kasutama ja seda juba kolm sekundit enne manöövri algust.

[KaupoR]

Hiljuti jäi kõrva tsitaat mingist soomlaste uuringust, kust selgus, et seksuaalset väärkohtlemist on spordis täpselt sama palju kui ühiskonnas keskmiselt. Kuigi me eeldame, et sport on õilis ja siin on kuidagimoodi kõrgemad väärtusnormid ja eetika. Aga vot ei ole. Samamoodi on vale eeldus, et jalgratturite hulgas on liiklusreeglite suhtes kuulekus kuidagi parem (autojuhtide arvates hoopis halvem) kui kõigi ülejäänud liiklejate hulgas keskmiselt. Need inimesed ei pruugi isegi olla samad - üks võib roolis olla täielik mollusk aga rattaga liikleb teisi mitte segades ja vastupidi. Seetõttu on juba eos hukule määratud küsimus autojuhilt ratturile, et miks te ....? Sealt tuleb kohe vastu, et aga miks te ....? Ja mõlemal on õigus, sest ilmselt on keskmiselt sama patused nii autojuht kui ka rattur.

[rai66]

Erks100 Järva Teataja staarkommentaator on leidnud siin uue koha, kus tõmmelda:
https://jarvateataja.postimees.ee/70200 ... mmentaator

[SK]

Erks100 Järva Teataja staarkommentaator on leidnud siin uue koha, kus tõmmelda:
https://jarvateataja.postimees.ee/70200 ... mmentaator

Facebookic figureerib hr. Timm, kes soovitab kõigi haiguste raviks lugeda kehtivat liiklusseadust. Nad võiksid Erksiga oma podcasti käima panna. Et oleks nagu Top Gear, siis Hillar Kohv sobiks ka punti.

[rai66]

Mina surun ülekäigurajal alati kuni viimase piirini, et jalgratturile mitte teed anda, kui muud üle ei jää pidurdan viimasel hetkel seisma, kuna alla ei taha ajada, aga siis saavad signaali.
Olen ka mõnedega rääkima läinud sel teemal, aga ega nad eriti targad pole olnud.
Üks oli veel nii lammas, et sõitis hooga tee keskele, hüppas kiiresti ratta pealt maha ja jalutas mulle ette, ehk siis eriti ülbe ja nahhaalne.
Pidasin seepeale auto kinni ja läksin temaga rääkima, aga tüüp ei saanud mitte mõhkugi aru, et midagi valesti ja ohtlikku tegi, loll nagu lauajalg.

Siin lõigus paneb kodanik juba ise endale diagnoosi.
On ka mul selline juhus olnud, et seisin ülekäiguraja ääres. Autojuht lasi läbi, hakkasin sõitma, et saab ju rutem ja siis andis juht gaasi ja lahtisest aknast kisas, et ma olen ratta seljas ja tal nüüd õigus sõita. Ta oli juba selleks valmistunud, akna lahti keeranud ja jalg ootas gaasipedaalil. Äkki isegi sama Erks. Kasutades Erks100 väljendit, loll nagu lauajalg. Mina pole seda öelnud.

[Prommar]

Tüübi jutt on umbes sama nagu sellel vanamehel, kes Tartus ülekäigurajal vankris lapse tappis, sest ta ei näinud ülekäigurada ja arvas, et vankriga naine ületab vales kohas teed. Sellisel juhul pole ju vaja piduradada, JOKK!
(Ülekäigurada oli tähistatud sebra ja kahe neoonümbrisega märgiga)

[pwx]

Ilmselge troll ju

Kõige paremini aitab ignoreerimine ja las kirjutab siin üksi.