Nissan maraton Paldiski-Tallinn 06.06.2004
Foorumi reeglid
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Nissan maraton Paldiski-Tallinn 06.06.2004
info üleval espordi lehel. 2 MTB üritust (ka Jõhvis) samal päeval sunnib inimesi valima ja osavõtjate arv tiba kannatab.
Viimati muutis erikr, 13. 05. 2004. 07:22, muudetud 1 kord.
Tundub, et rada kulgeb põhiliselt mööda Eesti Matkaliidu matkaradasid. Isegi need mainitud sini-valged tähised on seal olemas. Olen neil radadel jõudumööda seigelnud, need on täitsa huvitavad ja mõnusad.
...
Kus see fini? on?! Eile lõppes eelregamine ja tänase seisuga on hädised 180 inimest registreerinud, loodame, et ikka rohkem rahvast kohale tuleb, praegu tundub kuidagi hale see pilt.
Raske Õppustel, Kerge Lahingus!
Twisted Mind Bikers
Twisted Mind Bikers
Ei ole siin hädist midagi, arvan et esimese korra kohta tuleb päris palju osalejaid. Hinnavahe eelregistreerimise ja praeguse vahel on nii väike, et inimestel pole olnud suurt stiimulit seda varakult ette võtta.
Väga loodan, et üritus traditsiooniks saaks. Mõni maraton võiks ju kodu lähedal ka olla. Fini? on vist 300 m minu majast harku metsa ääres, korvpalliplatsi juures. 100 % siiski kindel pole.
Väga loodan, et üritus traditsiooniks saaks. Mõni maraton võiks ju kodu lähedal ka olla. Fini? on vist 300 m minu majast harku metsa ääres, korvpalliplatsi juures. 100 % siiski kindel pole.
Spordin oma lõbuks!!!
-
- Rattur
- Postitusi: 399
- Liitunud: 07. 11. 2003. 23:14
Kolmapäeval sai suurema, umbes 30 ratturid, seltskonnaga marsruut sõidetud. Minu arvamus rajast on väga positiivne, midagi uut rattamaratonide oleval turul. Ilusad vaated, mida kimav esiots ei näe, tehnilised kohad, kus paljudel tuleb jalg vastu maad panna ja oma pilli tõugata. Väga vaheldusrikaslik maastik, piisavalt erinevaid teekatteid, lompe, kraave, sildasi ja parajalt pikkasi tõuse.
Soovitused: kes tahab ennast proovile panna tõsisel rattamaratonil, tulge starti. Kellel on kahtlus oma võimetes siis tuleb kindlasti tulla starti. Panoramvaade on seda väärt. Varuge rohkem kaasa jooke ja nänni, piknikukohti on piisavalt.
Edu korraldajatele, kes võtsid ette nii suure ja tõsise proekti.
NB! Hoidke silmad lahti, jälgige rajamärgistust. Saage aru, et märgistada 100% täpsusega nii teederikasliku maastiku on suht keeruline.
Kohtumiseni joonel.
Soovitused: kes tahab ennast proovile panna tõsisel rattamaratonil, tulge starti. Kellel on kahtlus oma võimetes siis tuleb kindlasti tulla starti. Panoramvaade on seda väärt. Varuge rohkem kaasa jooke ja nänni, piknikukohti on piisavalt.
Edu korraldajatele, kes võtsid ette nii suure ja tõsise proekti.
NB! Hoidke silmad lahti, jälgige rajamärgistust. Saage aru, et märgistada 100% täpsusega nii teederikasliku maastiku on suht keeruline.
Kohtumiseni joonel.
Grisha
Re: ...
espordi kommentaarides on kirjas kus on finishMarti kirjutas:Kus see fini? on?! Eile lõppes eelregamine ja tänase seisuga on hädised 180 inimest registreerinud, loodame, et ikka rohkem rahvast kohale tuleb, praegu tundub kuidagi hale see pilt.
näiteks velo+ oli ka regamise leht olemas nende jaoks, kes netis seda ei ole teinud mingil põhjusel ...
Mina panustaksin (pole veel reganud) laiemale liivakummile või mõningase alarõhuga kärnasemale kummile. Liivaüllatusi on palju just raja esimeses pooles ja väheusutav, et külavahetee- või kruusakimamisel kaotuse tasa teeb.grishasport kirjutas: Väga vaheldusrikaslik maastik, piisavalt erinevaid teekatteid, lompe, kraave, sildasi ja parajalt pikkasi tõuse.
Esimesed ummikud tekivad juba mõned km-d peale starti nendest, kes läbi sügavate? lompide uhada ei taha. Kraavidest ratta ületassimise ajaks on juba joru piisavalt pikaks veninud. Türisalu pangalt alates võib juba rauad paremale unustada.
Re: ...
Jah oleks hea teada. Maadlen hetkel tõsise kurguvaluga, kuid sõita pühapäeval tahaks ikka. Kuid tervise nimel olen valmis end kuivana hoidma (eriti, kui sõidu alguses peaks meetrisest jääkülmast ojast läbi kimama). Kes käisid, võiks infi jagada.Marti kirjutas:Kuidas need veetakistused üldse on?! Pidid olema pikemad kui Mulgis, et kas on üldse ratta seljas läbitavad?! Ja kas on väga sügavad?!
sai ka siis eile rada läbi sõidetud. Väga vahva ja huvitav rada on - tõesti. Ning on mitmeid tehnilisi kohti kus ei ole lihtsalt reaalselt võimalik sõita, vaid pole muud valikut kui maha hypata ja tõsta, tassida ja lykata ratast käe kõrval ja seljas
Mõned muljed:
märgistus oli reeglina väga hästi tehtud. Paaris kohas oli probleeme. 1. Leetsi (või midagi taolist) mõisa juures on U pööre peaaegu. Et sealt siis ärge valesti pange 2. Keila - Joa suurte metallkaartega sillast yle minnes tuleb keerata vasakule! Kelmid on vaeva näinud ja merida linte ka paremale pannud, mis viib keila joa mõisa juurde ja siis ei kuhugi.
Vahepeal oli tore juhus koertega. Yks väiksem krants kippus hammustama. Ning hinnates koera suurust, otsustasin sprintida - kuid päris nobe koer oli Siis kasutasime teist varianti ja jäime seisma... Siis tuli ei kusagilt kena, suur Bosse. Bosse oli kaukaaslane! No siis sai jalutatud rattaga tykk tykk aega. Lõpuks tuli peremees ja ytles et ei tea kus see Bosse välja sai? Et ärge muretsege, tal hea syda Ja kindlasti hea syda, aga teravad hambad! Igaljuhul kulus seal oma paarkymmend minutit, siis saime leekima
Sellest toibunud, sattusime yhe põllu peal lehmade vahele, kellel oli millegipärast kange tahtmine meile järgi jooksma hakata
Harkus metsa jõudes kaotasin kyll raja ära ja panin valesti ning tegin tiba suurema ringi, loodan et maratoni ajal seda ei juhtu.
Lõppkokkuvõtteks, kuigi mitu korda otsustasin rajal, et pyhapäev starti kyll ei taha minna ja kui see on harrastajate rada, siis kes mina olen? Õnneks viimased 10 km tuli jõud ja tuju tagasi ja soovitan kõigile kes kahtlevad tulla ikka sõitma.
Mõned muljed:
märgistus oli reeglina väga hästi tehtud. Paaris kohas oli probleeme. 1. Leetsi (või midagi taolist) mõisa juures on U pööre peaaegu. Et sealt siis ärge valesti pange 2. Keila - Joa suurte metallkaartega sillast yle minnes tuleb keerata vasakule! Kelmid on vaeva näinud ja merida linte ka paremale pannud, mis viib keila joa mõisa juurde ja siis ei kuhugi.
Vahepeal oli tore juhus koertega. Yks väiksem krants kippus hammustama. Ning hinnates koera suurust, otsustasin sprintida - kuid päris nobe koer oli Siis kasutasime teist varianti ja jäime seisma... Siis tuli ei kusagilt kena, suur Bosse. Bosse oli kaukaaslane! No siis sai jalutatud rattaga tykk tykk aega. Lõpuks tuli peremees ja ytles et ei tea kus see Bosse välja sai? Et ärge muretsege, tal hea syda Ja kindlasti hea syda, aga teravad hambad! Igaljuhul kulus seal oma paarkymmend minutit, siis saime leekima
Sellest toibunud, sattusime yhe põllu peal lehmade vahele, kellel oli millegipärast kange tahtmine meile järgi jooksma hakata
Harkus metsa jõudes kaotasin kyll raja ära ja panin valesti ning tegin tiba suurema ringi, loodan et maratoni ajal seda ei juhtu.
Lõppkokkuvõtteks, kuigi mitu korda otsustasin rajal, et pyhapäev starti kyll ei taha minna ja kui see on harrastajate rada, siis kes mina olen? Õnneks viimased 10 km tuli jõud ja tuju tagasi ja soovitan kõigile kes kahtlevad tulla ikka sõitma.
Viimati muutis true, 04. 06. 2004. 09:57, kokku muudetud 3 korda .
Take Life to the Limits
Sain eile seal endale suure kivi jalga. Õnneks pääsesin ainult sinikagaOliver kirjutas:Esimese laskumise juurde peaks kindlasti kiirabi organiseerima. Sinna tuleb rahvas grupis peale, kiirus vähemalt 35 km/h. Alguses tundub süütu laskumine, kuid pärast tulevad lahtised kivid (pidurdamine problemaatiline), rada läheb kitsamaks, jne. Päris verine algus tuleb
Ja veetakistuste kohapealt, et suuremad on idee poolest läbitavad, kuid kas tahad ratta ja enda märjaks saada või kaotad minuti ja kõnnid kõrvalt mööda on enda otsustada. Tuleb ka oja yletamist, millest ei saa kindlalt läbi sõita.
Take Life to the Limits
Julgen siiski väita , et ega see esimne laskumine nüüd ikka nii hull ka pole, samas jah, komapäev seda nüüd võistlustingimustes ei teinud , küll aga koos grupiga sealt alla sõites probleeme ei tekkinud.Lombid on ka võrreldes Mulgi kuulsa veetakistusega võrreldes ikka poisikesed.Kõige sügavam oli minu arust see esimene lomp kus mul labajalad ainult märjaks said.Teise lombi pikkus on ainult visuaalne ehmatus, ei midagi enamat. Üritasin ka järgida seda õpetust , et nagu eliit ikka laskumistel annab hoogu juurde , aga jah, kahes kohas ikka ei julgenud - enne silda treppide kõrvalt ja siis muidugi esimene laskumine peale Türisalu panga juures tee ületamist. Arg olen vist.
Muide see Bosse tõesti midagi ei tee, oli au sügisel juba temaga kohtuda, tundus teine armsa ja südamlikuna lisades oma värvikuse sõidule.
Muide see Bosse tõesti midagi ei tee, oli au sügisel juba temaga kohtuda, tundus teine armsa ja südamlikuna lisades oma värvikuse sõidule.
esimese veetaksituse juures olin oma arust jube kaval ja mõtlesin et lähen kõrvalt mururiba pealt oli ta jee muru - vett ja pori pritsis igale poole. teised tulid tagand ja aint naersid ja sõitsid rahulikult keskelt läbi ning teine lomp oli ka jälle läbi sõidetav, kuid see oja enne tyrisalu nyyd kyll sõidetav ei olnud ja siin juba märgin ära ka et see tõus enne tyrisalu leppade vahel oli selleks hetkeks mulle juba närvidele käiv... kuid eks oleks pidanud powerit juurde panema lihtsalt
Take Life to the Limits
Käisin ka täna rada harjutamas.Tõesti rada on väga huvitav ja mõnes kohas on vaja väga head sõiduoskust,millest mul puudud tuli.
Täpselt harku singli alguses võtsin kõva hoo ülesse ja hakasin singeldama,
aga peagi peatas selle lõbusõidu keskmist sorti kuuseke----tulemus oli kurb,tagumine velg kõver ja keskmine hammakas veel kõveram.Esimese sai sirgeks ,aga teine tuli uus osta.Praegu ravin enda haavu
Täpselt harku singli alguses võtsin kõva hoo ülesse ja hakasin singeldama,
aga peagi peatas selle lõbusõidu keskmist sorti kuuseke----tulemus oli kurb,tagumine velg kõver ja keskmine hammakas veel kõveram.Esimese sai sirgeks ,aga teine tuli uus osta.Praegu ravin enda haavu
põletame maanteid.
Kuna eelmiste päevade töökiire ei andnud mahti grupiviisiliste tutvumistega ühineda, siis tegin vtäna väikse ringi raja teises osas so. alat. Lohusalust. Keila Joa park on vana tuttav kant ja rõõm oli nentida, et mitmed vanad head rajad on ka pühapäevaks kasutusse võetud.
Paar korda küll ronisin rattalt maha, eriti hinge peale käis see Türisalu panga eelne kraaviületus kus mõistus ütles et astmest saab alla sõita, aga ihu tõrkus kuuletumast..nii et ikka ronisin sadulast maha. Kas üldiselt ikka sõidetakse sealt ..või ?
Korra panin ka täiesti mööda, so pangalt üle tee läinud sattusin mingil moel vana sõjaväeosa terr.-le ja lõpuks pärast kulupõlengu läbimist mingile prügimäele, kust lõpuks Vääna maanteele. Ei saanduki muud kui ringiga teistpid vaatama kust see rada läheb. Mille käigus ka järjekordse Bosse kätte jäin ja kaks korda kiirendusvõimet sai testida, teine kord laskemoon kivide näol särgi vahel (kuna tulin samast ka tagasi).
Üldiselt väga fun rada ja põnevaid konkse on suudetud sisse otsida..millest mõned omaarust selles kandis paljuseigelnuna osutusid esmaavastusteks.
Paar korda küll ronisin rattalt maha, eriti hinge peale käis see Türisalu panga eelne kraaviületus kus mõistus ütles et astmest saab alla sõita, aga ihu tõrkus kuuletumast..nii et ikka ronisin sadulast maha. Kas üldiselt ikka sõidetakse sealt ..või ?
Korra panin ka täiesti mööda, so pangalt üle tee läinud sattusin mingil moel vana sõjaväeosa terr.-le ja lõpuks pärast kulupõlengu läbimist mingile prügimäele, kust lõpuks Vääna maanteele. Ei saanduki muud kui ringiga teistpid vaatama kust see rada läheb. Mille käigus ka järjekordse Bosse kätte jäin ja kaks korda kiirendusvõimet sai testida, teine kord laskemoon kivide näol särgi vahel (kuna tulin samast ka tagasi).
Üldiselt väga fun rada ja põnevaid konkse on suudetud sisse otsida..millest mõned omaarust selles kandis paljuseigelnuna osutusid esmaavastusteks.
Life Must Be Fun !
...
niih, elu esimene täisdistants läbitud ja veel üks pikimaid maratone üldse ju..
Algul kihutasin päris heal kohal, ühe nurga peal väideti kohaks 53 , nu aga ümberringi olid vajutajad koos ka, nii et võis uskuma jääda. Enesetunne sinnani viis pluss. Edasi panin Keila-Joa kandis tähele, et kumm oli sossu pisut, mõne km pärast pumpasin täis, sõitsin edasi, 2km pärast jälle sossu, pumpasin uuesti ja edasi. 44. km-l sai hing täis jäin seisma, et kumm ära vahetada. Aga ennäe, minu tagavara kumm on auto otsaga ja pöid nõuab prestat. Ootasime koos saatusekaaslasega ikka kõva mitu minutit kuni üks hea hing mulle andis uue kummi. Siis veel natuke aega, et vägavastik väliskumm kuidagi peale saada ja kumm täis pumbata. Sõidurütmi kadu+2 pumpamist+kummi vahetus=Kõva 15 minutit kaotust. Koht selle aja peale juba kuskil väga kaugel ja siis lasin lõdvemalt koos ühe mehega mööda kruusateed ja ajasime juttu, kui 15km oli lõpuni, lasin täiega fini?ini, aga enesetunne ei olnud enam pooltki see mis algul. Kohta veel ei tea, aeg kuskil 2.40 kanti lõpuks, aga tegelikult peaksin rahul olema, et üldse esimese täismaratoni ära lõpetasin
Algul kihutasin päris heal kohal, ühe nurga peal väideti kohaks 53 , nu aga ümberringi olid vajutajad koos ka, nii et võis uskuma jääda. Enesetunne sinnani viis pluss. Edasi panin Keila-Joa kandis tähele, et kumm oli sossu pisut, mõne km pärast pumpasin täis, sõitsin edasi, 2km pärast jälle sossu, pumpasin uuesti ja edasi. 44. km-l sai hing täis jäin seisma, et kumm ära vahetada. Aga ennäe, minu tagavara kumm on auto otsaga ja pöid nõuab prestat. Ootasime koos saatusekaaslasega ikka kõva mitu minutit kuni üks hea hing mulle andis uue kummi. Siis veel natuke aega, et vägavastik väliskumm kuidagi peale saada ja kumm täis pumbata. Sõidurütmi kadu+2 pumpamist+kummi vahetus=Kõva 15 minutit kaotust. Koht selle aja peale juba kuskil väga kaugel ja siis lasin lõdvemalt koos ühe mehega mööda kruusateed ja ajasime juttu, kui 15km oli lõpuni, lasin täiega fini?ini, aga enesetunne ei olnud enam pooltki see mis algul. Kohta veel ei tea, aeg kuskil 2.40 kanti lõpuks, aga tegelikult peaksin rahul olema, et üldse esimese täismaratoni ära lõpetasin
Raske Õppustel, Kerge Lahingus!
Twisted Mind Bikers
Twisted Mind Bikers
See hooaeg pole üldse minu hooaeg ilmselt - esimest korda katkestasin see aasta Komo 1. etapil, esimest korda vedas tehnika alt Mulgis, esimest korda astusin keti katki möödunud kolmap Nissan maratoni rajaga tutvumisretkel ja nüüd siis see sõit.true kirjutas:väga kurb, vist ei olnud sinu päev, või mis?margo kirjutas:Nii, täna ei saa mitte muljeid jagamata jätta.
-
- Rattur
- Postitusi: 156
- Liitunud: 21. 07. 2003. 16:17
Niisiis "huvitav" võistlus oli... Kõigepealt tahaks tänada seda mu..i Cosmose tiimist kes mu klooga-ranna kandis lambist lihtsalt pikali suutis tõmmata samal ajal kui mina joomas olin, tänu sellele jäin pundist maha ja õhtul sain siis 1,5h traumapunktis teetanuse süsti oodata (väike soovitus, tehke see süst ära...) kus mind muidugi ka igatepidi kokkulapiti ja iga kriimu peale rohelist pandi
Raja märgistuse kohta ma ei hakka üldse kommenteerima...
Muidu täitsa naljakas üritus kui ainult kriimustunud polari kell ja katkine vasakpool seda võistlust meenutama ei jääks.
Raja märgistuse kohta ma ei hakka üldse kommenteerima...
Muidu täitsa naljakas üritus kui ainult kriimustunud polari kell ja katkine vasakpool seda võistlust meenutama ei jääks.
Märgistus oleks võinud parem olla, aga muidu jäin sõidu ja korraldusega igati rahule. Kartsin, et liiva on rohkem. Kas raja algus oli teistsugune kui alguses kavandatud...või pidigi minema mööda kruusa, mitte kalda äärest? Kummid pidasid ilusti vastu kuni lõpuni, kuid autasustamist vaadates vajus tagumine twister tühjaks
Umbes 15 km enne lõppu läks raskeks - ilmsel pidanuks varem midagi suhu pistma - sõin energiabatooni ja viimased 10 km läks lõbusamalt.
Espordi lehel jahutakse, et viimased 5 km olid metsikud - ei pannud küll tähele...
Umbes 15 km enne lõppu läks raskeks - ilmsel pidanuks varem midagi suhu pistma - sõin energiabatooni ja viimased 10 km läks lõbusamalt.
Espordi lehel jahutakse, et viimased 5 km olid metsikud - ei pannud küll tähele...
neile kes uhkelt üle 3h lõpetasid ja kes kunagi varem ei rakke ega rakvere maratonidel pole olnud käisid need singlid ja juurikad kindlasti üle jõu või olid väga rasked. selliseid asju ei saa kunagi enda mõõdupuu järgi hinnata.Suusataja kirjutas:Espordi lehel jahutakse, et viimased 5 km olid metsikud - ei pannud küll tähele...
nojah, pean tõdema, et see viimane juurikasingel oli ka minu jaoks tehnilisim koht. rada ise oli harju keskmise raskusastmega. liiv oli minu jaoks hoolimata raskest kerest mõnusalt läbitav, samas paljud ikaldusid liivas, ei suutnud sõidujoont hoida vms. meelde jäi hulga tolmu, murtud käega mees (andkem andeks talle ta sõnad sest ta oli ilmses shokis) mõned kummiparandajad, 1 sell oli peale keila-joad krambis pikali, seletasin talle kuidas reie tagaküljelt kramp välja venitada, tõus türisalu pangale läks ludinal sõites, tänud jalutajatele kes teed andsid.Suusataja kirjutas:Ma pole ka Rakke ega Rakvere maratonidel käinud - mõtlesin rohkem seda, et rajal oli tunduvalt tehnilisemaid ja raskemaid kohti kui need viimased kilomeetrid.
ei saa öelda, et raja tähistamisega vaeva poleks nähtud kuid umbes 100 m linti oleks võinud kulutada valede suundade blokeerimiseks või mõned suunanäitajad juurde panna. mõneski kohas sai hõigatud pea kaotanud eessõitjatele õiget suunda.
enda ainuke ebaõnn oli suure kiiruga valepidi alla pandud esiratas mistõttu polari kiiruseandur töötuks jäi ja kiiruse-teepikkuse info puudu jäi. fast fred sai ees ka tagurpidi olles suurepäraselt hakkama.
lõpus sain medali ja supi - oli muudki sööki kuid loobusin. samas ca 20 min peale minu supisöömist jagati vaid kelloggsi helbeid piimaga, supp olla otsa saanud.
rada normaalne, enda tulemus vastas hetkevõimetele ja kedagi selles süüdistada pole, ilm ka OK.
imelik jah, et mööda kruusa kuni tuletornini mindi ... aga eks see oli seepärast, et enne seda kurvi oli uus nool joonistatud otseks ja peale teda oli üks värviplätserdis, mis arvatavasti oli nool vasakule, ja tee servast korjati kõik mis vähegi viitas jne ka ära, et see kogemusteta rahvas sinna hullu panga servale ei läheks panema - kohati oli vaevu meeter ainult rajast sõna otseses mõttes vabalangemiseniSuusataja kirjutas:Märgistus oleks võinud parem olla, aga muidu jäin sõidu ja korraldusega igati rahule. Kartsin, et liiva on rohkem. Kas raja algus oli teistsugune kui alguses kavandatud...või pidigi minema mööda kruusa, mitte kalda äärest?
ja kui vaadata seda rahva sõitu (lihtsamaid tõuse võeti ka jala ja laskumistel pidurdati meeletult --- mis teha kõik ei oska nii hästi jne sõita) siis oli see tark otsus
laipu poleks vaja old (espordi lehel kommis oli et keegi murdi luu, hea et niigi läks), mine tea kuidas seal servas suure massi puhul oleks see liiklemine olnud ...
aga tegelikult jah seal peale linna lõppu keeras tee paremale, kus kruusa peal ja panga serval ja kohati ka metsas tee kulges nii singlina kui ka laiemalt - ja märgistus oli ka puha olemas seal servas ...
ise rahul
aga kuna olen teinud trenni ainult metsas ja tehnilisemat laadi rajal, et tehnikat siluda, siis aslfaldil ja sildamal kruusal pidin sellele meeletule tempole (35+), mis ülesse kruviti, alla vanduma (30 kannatasin ainult, muidu kippusid jalad kinni minema) ...
aga see eest tõusudel ja langustel (need mis jõukohased) ja liivastel ja tehnilistematel lõikudel (kasvõi viimane juurika-mätta-turbamulla lõik - kodune tunne tuli ja teadmine, et lõpp lähedal ja viimane geeli-lurts oli ka sisse aetud mingi aeg tagasi ja jalad hakkasid veelgi kiiremini liikuma) sai ise kohti tagasi sõidetud ...
tähistus kohati tõesti oli jama - 870m sai üle 63km vändatud - aga ei kurda ... loodetavasti korraldajad järgmine aasta teevad selles vallas paremini tööd.
kõik muu - ilm, rada, seltskond oli IMHO super
kuidas sa saad ükskõikseks jääda ja mitte kui keegi tuleb ja ütleb, et kle mees, sul on pees auk
truult teeninud püksid olid sõiduaeg katki läinud ja pee peal oli õmblus kenasti lahti tulnud
aga tehnika töötas laitmatult ja ei jukerdanud üldse
Viimati muutis tommionu, 06. 06. 2004. 21:19, kokku muudetud 4 korda .
Minu meelest päris vinge rada, natuke igasugust. Kuigi liiv minu eelistustesse ei kuulu ja seda puru seal jätkus. Lõpu singlid olid liivaga võrreldes meeldiv keskkond, kuigi vaesed matkajad ma kardan niimoodi ei arva.. Ka tehnika pidas seekord vastu.
Viha teeb muidugi see, kuidas Kloogarannas enne seda tagumist väikest silda tänu olematule tähistusele suure pundiga paremale võssa panime. Samas tuleb leppida, et pikka ja ilmselt suht low budget race'i sa megalt ette ära ei tähista, eriti kui eesmärk mõnusalt sinka-vonka teha ja samas arvestades ka nimetatud rannaäärt asustavat kontingenti
Mõnusaks vahepalaks peab vist lugema ka seda, kuidas K-Joal ühe mõnusa jõnksu peal härgama hakkasin aga jalg juba suht pehme - nii suu ja nina liiva täis saidki
Viha teeb muidugi see, kuidas Kloogarannas enne seda tagumist väikest silda tänu olematule tähistusele suure pundiga paremale võssa panime. Samas tuleb leppida, et pikka ja ilmselt suht low budget race'i sa megalt ette ära ei tähista, eriti kui eesmärk mõnusalt sinka-vonka teha ja samas arvestades ka nimetatud rannaäärt asustavat kontingenti
Mõnusaks vahepalaks peab vist lugema ka seda, kuidas K-Joal ühe mõnusa jõnksu peal härgama hakkasin aga jalg juba suht pehme - nii suu ja nina liiva täis saidki
Life Must Be Fun !
Mis kohas need lisakilomeetrid tulid? Panin tähele- vist x kilomeetrit peale Lohusalut - et metsast kruusateele sõites tuli mingi seltskond samasse punkti hoopis teed mööda. Samuti sõitsin umbes 20 km enne lõppu mööda mitmetest, kellest ka veidi peale starti mööda olin sõitnud - ilmselt oli neil mingi oma marsruut, sest vahepeal nad kindlasti minust mööda ei läinud.ErikT kirjutas:Mul tuli kokku peaaegu 69 kilomeetrit, aga mis seal ikka. Mida rohkem pingutad, seda tugevamaks muutud.
Esimesed kilomeetrid olid toredad, olin sobivas grupis ning tempo oli hea. Huvitav rada oli ka.
Siis aga enne esimest tõusu/jooksukat, toimus eespool märkamatu pidurdus ja järgmisel hetkel olin juba lõuaga kruusateed kündmas. Tõusin siis püsti, vaatasin end üle ning toimus järsku okserefleks--olin lenksuga kõhtu saanud. jee. Passisin siis seal mõned minutid. Hakkasin aga siis varsti jälle liikuma, sõidutuju oli esialgselt muidugi siis juba läinud.
Varsti, u 10 km pärast läks enesetunne paremaks ning hakkasin vedama jne. Siis kohtain ühte DHL vestiga meest, kes suutis mu "läheb, läheb" peale sellist kiirust arendadda, et mul jäi karp lahti. Hiljem ta vedas mind, enne kruusalõiku, heasse gruppi, nii et suured tänud talle.
Sõidu lõpp läks keskpäraselt, midagi erilist ei toimunud.
Märgistus oli muidugi allpool arvestust. Vahepeal toimus ju rattamaratonile kohatu orienteerumine .
Tänud ka mehele numbriga 57, kes vedas mind kaua enne lõppu, kruusalõigul.
Siis aga enne esimest tõusu/jooksukat, toimus eespool märkamatu pidurdus ja järgmisel hetkel olin juba lõuaga kruusateed kündmas. Tõusin siis püsti, vaatasin end üle ning toimus järsku okserefleks--olin lenksuga kõhtu saanud. jee. Passisin siis seal mõned minutid. Hakkasin aga siis varsti jälle liikuma, sõidutuju oli esialgselt muidugi siis juba läinud.
Varsti, u 10 km pärast läks enesetunne paremaks ning hakkasin vedama jne. Siis kohtain ühte DHL vestiga meest, kes suutis mu "läheb, läheb" peale sellist kiirust arendadda, et mul jäi karp lahti. Hiljem ta vedas mind, enne kruusalõiku, heasse gruppi, nii et suured tänud talle.
Sõidu lõpp läks keskpäraselt, midagi erilist ei toimunud.
Märgistus oli muidugi allpool arvestust. Vahepeal toimus ju rattamaratonile kohatu orienteerumine .
Tänud ka mehele numbriga 57, kes vedas mind kaua enne lõppu, kruusalõigul.
mulle jääb eluks ajaks meelde see, kui mingi rahvaga eksisime jälle ära sattudes läbi kuuskede ja kanarloll mingi venna talu juurde. küsime siis et nuh kas tal aimu kuhu rada võiks jääda. ei ta teadnud. sõimas meil mnäod täis ja käskis meil intrernetist vaatadata.(ma pean selle venna ees vabandama, unustasin oma läppari koju). läksime mindud teed tagasi ja varsti sattusime õigele rajalõigule. minu üllatuseksjõudis see rada täpselt selle talumehe maja teisele poole välja, siis oli küll selline vihane hetk.
muidu stardis avastasin et suurematel jõnksudel läks mul velg vastu maad. mõtlesin, et suutsin juba kummi ära lõhkuda, hiljem tuli välja, et kumm lihtsalt tühi. samas oli see pehme liiva sees ja nende tõusude peal suhteliselt hea, kuna seal kus enamus jalad mhaa panid väntasin mina veel täie rauaga edasi. asfaldi peal oli natukese probleeme 40se kiirusega grupis püsimisega, aga elas üle.
kokkuvõttes saab seda rada iseloomustada 4 sõnaga: ratta orjenteerumine ilma kaardita.
muidu stardis avastasin et suurematel jõnksudel läks mul velg vastu maad. mõtlesin, et suutsin juba kummi ära lõhkuda, hiljem tuli välja, et kumm lihtsalt tühi. samas oli see pehme liiva sees ja nende tõusude peal suhteliselt hea, kuna seal kus enamus jalad mhaa panid väntasin mina veel täie rauaga edasi. asfaldi peal oli natukese probleeme 40se kiirusega grupis püsimisega, aga elas üle.
kokkuvõttes saab seda rada iseloomustada 4 sõnaga: ratta orjenteerumine ilma kaardita.
käisin.
Eelmise päeva Team CUpist oli jalg lödi nii et viiel esimesel kilomeetril lasin rongid mööda kõik siis aga tärkas tunne ja andsin 25. kilomeetrini litakat. Parim uudis tuli kusagil Kloogaranna parklas Kuldari suust - "91."
Siis aga pikal-pikal asfaldilõigul väikese grupiga andsime enda meelest korralikult tuld ja ees ega taga polnud kedagi näha ja järsku oli selja taga 40 vägimeest. Lausa uskumatu. Nii et 25. kilomeetrist alates kustusin ikka vaikselt ära ja veeresin lõpuni. Kaks võistlust nädalavahetusel pole ikka minu jaoks. Enne peab tugevaks saama.
Rada - oli teistmoodi. Korrakski ei tekkinud tunnet et oled Elionil või TRM`il. Ei osakgi seda seltada. Võibolla et rada oli kuidagi toores. Samas sugugi mitte lihtne kokkuvõttes. Kui maantee ja mere vaheline ala oli tuttav siis maanteelt sisemaale keerates kuni Harkuni oli täiesti uus teema. Kartsin et türisalu pangalt alates on vaid kruus kuid lambist oli leitud/rajatud ka soliidsed singlijupid. Loodetavasti leian need teinekordki ülesse et trennis korrata. Harkule läheneti hoopis sellisest suunast et ma ei saanud enne mõisa arugi, et juba harku.
Märgistus - oli paraku läbu. Teede hargnemiskohtadel oleks pidanud olema inimene/juhendaja. Neid oleks kulunud küll 100 tk. kuid kommiraha eest mingid malevanoored oleks saanud ju värvata. Ka oleks võinud nt. 15. min esimeste sõitjate ees liikuda krossitsikkel kaassõitjaga kes kiirelt oleks veel saanud rikutud märgistust taastada ja linte õigeks vedada
Aga toitlustamine oli 5+. ma pole ühelgi võistlusel nii rikkalikult kaetud lauda veel näinud
Nii et edu korraldajatele järgmiseks aastaks. Proovige miinused likvideerida ja plusse säilitada ja ma usun et üritus hakkab sisalduma enamike Tallinna piirkonna ratturite ja pühapäevatreenijate isiklikus võistluskalendris.
Eelmise päeva Team CUpist oli jalg lödi nii et viiel esimesel kilomeetril lasin rongid mööda kõik siis aga tärkas tunne ja andsin 25. kilomeetrini litakat. Parim uudis tuli kusagil Kloogaranna parklas Kuldari suust - "91."
Siis aga pikal-pikal asfaldilõigul väikese grupiga andsime enda meelest korralikult tuld ja ees ega taga polnud kedagi näha ja järsku oli selja taga 40 vägimeest. Lausa uskumatu. Nii et 25. kilomeetrist alates kustusin ikka vaikselt ära ja veeresin lõpuni. Kaks võistlust nädalavahetusel pole ikka minu jaoks. Enne peab tugevaks saama.
Rada - oli teistmoodi. Korrakski ei tekkinud tunnet et oled Elionil või TRM`il. Ei osakgi seda seltada. Võibolla et rada oli kuidagi toores. Samas sugugi mitte lihtne kokkuvõttes. Kui maantee ja mere vaheline ala oli tuttav siis maanteelt sisemaale keerates kuni Harkuni oli täiesti uus teema. Kartsin et türisalu pangalt alates on vaid kruus kuid lambist oli leitud/rajatud ka soliidsed singlijupid. Loodetavasti leian need teinekordki ülesse et trennis korrata. Harkule läheneti hoopis sellisest suunast et ma ei saanud enne mõisa arugi, et juba harku.
Märgistus - oli paraku läbu. Teede hargnemiskohtadel oleks pidanud olema inimene/juhendaja. Neid oleks kulunud küll 100 tk. kuid kommiraha eest mingid malevanoored oleks saanud ju värvata. Ka oleks võinud nt. 15. min esimeste sõitjate ees liikuda krossitsikkel kaassõitjaga kes kiirelt oleks veel saanud rikutud märgistust taastada ja linte õigeks vedada
Aga toitlustamine oli 5+. ma pole ühelgi võistlusel nii rikkalikult kaetud lauda veel näinud
Nii et edu korraldajatele järgmiseks aastaks. Proovige miinused likvideerida ja plusse säilitada ja ma usun et üritus hakkab sisalduma enamike Tallinna piirkonna ratturite ja pühapäevatreenijate isiklikus võistluskalendris.
Viimati muutis Andrus K, 07. 06. 2004. 07:48, muudetud 1 kord.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Pole ikka veel kindel, kas see rada meeldis või mitte. Seda va liiva oli nati liiga palju, tõsiselt tüütama hakkas ja teise poole pikad sirged, hea et tugevat vastatult polnud.
Muidu kohe sellel esimesel kivisel laskumisel kiirusega 30+ sõitis üks vant mulle küljelt sisse, jõudsin aint hüüda et ÄRA.. ja mõelda, et krt, valus saab olema, kui avastasin, et ma siiski jään püsti (tee kõrval olev rohumaa oli õnneks sõidetav), teisel nii hästi ei läind nagu ma seljatagant kuulsin. Keegi olevat seal oma rangluu murdnud, järska oligi sama sell.
Orjenteerumist oli, aga otseselt valesti kordagi ei pannud, mingil ajal loeti kohaks 100, siis mõni km edasi juba 83, mitt muhfigi ei saand aru. Siis asfaltil tuli järska kiirelt üks 20 pealine grupp meile järgi ja nende jutust mõistsin, et olid nati mööda orienteerund. Kõige koomilisem oli selle kõrge trepi juurest laskumisel, ülesse kogunes paras punt, kellest keegi ei tend, mis teedpidi peab edasi minema, all oli küll tähised, aga tunne oli, et sinna peaks saama ikka sõita, lõppeks ikkagi ronisime sealt otse alla.
Matkajad ikka matkasid mõnuga, ma küll täpselt aru ei saa, aga kuuldud juttude järgi tundus, et just Hark metsas pandi ikka tõsiselt puusse. Pärast autasustamist ladude tagust teedpidi linna poole sõites tulid suvalisest kohast 2 matkajat sellele teele välja, kel tundus kindel plaan olevat siiski ükskord see finish üles leida :)
Raja teise poole sõitsin ühe tumehalli Scotti mehega väga pikalt kahekesi, see läks nati nüridaks, kuigi õnnekt tegime tööd kordamööda.
Söök oli hea, aga jah, nagu nägin sai see ikka häbemata vara otsa küll.
Aeg 2.31 ja ilm oli mõnus.
Muidu kohe sellel esimesel kivisel laskumisel kiirusega 30+ sõitis üks vant mulle küljelt sisse, jõudsin aint hüüda et ÄRA.. ja mõelda, et krt, valus saab olema, kui avastasin, et ma siiski jään püsti (tee kõrval olev rohumaa oli õnneks sõidetav), teisel nii hästi ei läind nagu ma seljatagant kuulsin. Keegi olevat seal oma rangluu murdnud, järska oligi sama sell.
Orjenteerumist oli, aga otseselt valesti kordagi ei pannud, mingil ajal loeti kohaks 100, siis mõni km edasi juba 83, mitt muhfigi ei saand aru. Siis asfaltil tuli järska kiirelt üks 20 pealine grupp meile järgi ja nende jutust mõistsin, et olid nati mööda orienteerund. Kõige koomilisem oli selle kõrge trepi juurest laskumisel, ülesse kogunes paras punt, kellest keegi ei tend, mis teedpidi peab edasi minema, all oli küll tähised, aga tunne oli, et sinna peaks saama ikka sõita, lõppeks ikkagi ronisime sealt otse alla.
Matkajad ikka matkasid mõnuga, ma küll täpselt aru ei saa, aga kuuldud juttude järgi tundus, et just Hark metsas pandi ikka tõsiselt puusse. Pärast autasustamist ladude tagust teedpidi linna poole sõites tulid suvalisest kohast 2 matkajat sellele teele välja, kel tundus kindel plaan olevat siiski ükskord see finish üles leida :)
Raja teise poole sõitsin ühe tumehalli Scotti mehega väga pikalt kahekesi, see läks nati nüridaks, kuigi õnnekt tegime tööd kordamööda.
Söök oli hea, aga jah, nagu nägin sai see ikka häbemata vara otsa küll.
Aeg 2.31 ja ilm oli mõnus.
Võta heaks! Ju see mina olin, rohkem Suure Vestijagamise Sõidu mundris kedagi teist ei näinud.Tõnis M kirjutas: Siis kohtain ühte DHL vestiga meest, kes suutis mu "läheb, läheb" peale sellist kiirust arendadda, et mul jäi karp lahti. Hiljem ta vedas mind, enne kruusalõiku, heasse gruppi, nii et suured tänud talle.
Kuna olin rajal Numbritamees, siis püüdsin võistluste käiku mitte mõjutada. Niivõrd-kuivõrd see õnnestus, aga hea tühjendustrenni eest läks kirja küll.
Ja tagasitee stardipaika auto järgi, ängistavas vastutuules, vot see oli täppide täpp i peale....Vahepeal mõtlesin juba, et võistlusrada mööda minnes oleks kah kergem olnud.