N kirjutas:BINGO!! Kõige reaalsem põhjendus, mis siin on välja tulnud. Ja huvitav, et keemia vallast hoopis.
see on tugev argument. kui sadulapost korrosiooni toimel jääb kinni raami sisse siis on jama lahti, eriti tänapäevaste õhukeste raamide puhul. samas kasutatakse ka hülssi aluraamide puhul, crabonraamide jne...
osa raami/rattatootjaid kasutavad hülssi konkreetselt konstruktsiooni tugevdamiseks.
siin tuleb mängu paar asja füüsika vallast.
1. kuna hülss on kogu pikkuses lõhestatud, sadulatoru vaid keevisliiteni ristumisel ülatoruga siis tagab hülss jõudude ühtlasema jagunemise sadulaklambri, raami ja sadulatoru vahel. seega tagab ta liite parema tugevuse.
2. enamasti valmistatakse raamitorud seestpoolt õhendatutena. seega on nad seestpoolt ebaühtlase paksusega. seestpoolt lihvimine-poleerimine mingis pikkuses silindriliseks pole hinna mõttes otstarbekas. küll aga on hülssi võimalik valmistada kasvõi plekist vormides saades odavalt väga hea pinnasileduse. sile sadulapost on nüüd kokkupuutes sileda hülsiga mis on sobiliku korrosioonikindla töötlusega ja probleemi pole.
ka on oht, et midagi lõplikult kinni korrodeerub 50% väiksem sest kui ta ka jääb posti külge kinni, saab ta sealt pärast raami pärast muretsemata maha meelitada, kui aga jääb hülss raami kinni siis saab hülsi pilu arvelt kokku surudes väiksemaks teha ja ta vabaneb raamist.
keevitamisel torude kuju muutub nii piki- kui ristisuunas, pikk sadulapost ei pruugi mahtuda soovitud ulatuses sadulatorusse (vt kaareni postitust minu oma kohal).
3. hülss võib konstruktsiooni parandamise huvides olla valmistatud hoopist kolmandate mehaanikaliste omadustega materjalist kui raam või sadulapost. materjal võib olla oluliselt jäigem ja hapram kui konsoolselt töötava sadulaposti oma.
4. kasutades kraega hülssi satub vähem sodi sadulaposti ja sadulatoru vahele.
5. kõige lihtlabasem põhjus hülssi kasutada on sadulatoru siseläbimõõdu ja sadulaposti välisläbimõõdu omavaheline sobitamisne. siis ei ole tarbija jäigalt seotud mingi ühe konkreetse mõõduga, eriti hull kui see on vähelevinud.
kokkuvõttes julgen väita, et Merida on iseenesest õigel teel hülsiga kuid materjalide/konstruktsiooni valik pole magneesiumraamide juures õnnestunud.