MTB ja trepp
MTB ja trepp
Eile proovisin elus esimest korda trepist alla sõita (pole nagu enne põhjust olnud, aga piibel nõuab, et igasugu rattavalitsemise asju ka harjutataks ning kunagi ei tea kuna jälle mõni hull mõne vanalinna GP korraldab ) ja julgus sai otsa kui trepilõigu astmete arv oli juba 5 või rohkem.
Ok, julgus on arendatav aga kas oskate anda ka mingeid juhiseid kuidas trepist alla sõita - millised pidurid ja milla peal, tagumik sadulas või sadula taga jne.
Esilagu omandaks hea meelega sellise vagurama sõidustiili, kus rattad ikka pidevalt trepiga kontaktis on
Siin ka mõned teemakohased fotod, aga nõuanded oleks teretulnud siiski.
Ok, julgus on arendatav aga kas oskate anda ka mingeid juhiseid kuidas trepist alla sõita - millised pidurid ja milla peal, tagumik sadulas või sadula taga jne.
Esilagu omandaks hea meelega sellise vagurama sõidustiili, kus rattad ikka pidevalt trepiga kontaktis on
Siin ka mõned teemakohased fotod, aga nõuanded oleks teretulnud siiski.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Nädal tagasi tegime Jackiga vanalinna tiiru - turiste hirmutada on tegelikult omamoodi nauditav tegevus Kui toompealt ikka täiega alla lendad, siis ükskõik kui suur grupp turiste trepil ees on, võid kindel olla, et kolina peale kõik ilusti eest ära kiirustavad
Treppidest alla on fun. Põhiline, et pane täiega. Ja pidurit nii vähe kui võimalik. Midagi ei juhtu. Mitte midagi. (Võibolla kehvem ratas / jooksud pikapeale väsivad ära ainult).
Treppidest alla on fun. Põhiline, et pane täiega. Ja pidurit nii vähe kui võimalik. Midagi ei juhtu. Mitte midagi. (Võibolla kehvem ratas / jooksud pikapeale väsivad ära ainult).
niii.
kui rääkida patkuli trepist ntx siis:
kasutada tagapidurit ja kogemuste kogunedes võtta kasutusse ka esipidur;
kasutada pidurit vaid sirgetel trepi osadel, mitte astmetel olles, kogemuste kogunedes pidurdada minimaalselt;
ise laskuda üle sadula, ehk massikese võimalikult taha viia;
amordid lahti teha ja kummid täis pumbata ja valu anda
kui rääkida patkuli trepist ntx siis:
kasutada tagapidurit ja kogemuste kogunedes võtta kasutusse ka esipidur;
kasutada pidurit vaid sirgetel trepi osadel, mitte astmetel olles, kogemuste kogunedes pidurdada minimaalselt;
ise laskuda üle sadula, ehk massikese võimalikult taha viia;
amordid lahti teha ja kummid täis pumbata ja valu anda
Lisaks siia selliste Patkuli taoliste pikemate siledate lõikudega trepi kohta:XTRace kirjutas:niii.
kui rääkida patkuli trepist ntx siis:
kasutada tagapidurit ja kogemuste kogunedes võtta kasutusse ka esipidur;
kasutada pidurit vaid sirgetel trepi osadel, mitte astmetel olles, kogemuste kogunedes pidurdada minimaalselt;
ise laskuda üle sadula, ehk massikese võimalikult taha viia;
amordid lahti teha ja kummid täis pumbata ja valu anda
kätega lööd esimest otsa alla, kui ratas astmeteni jõuab. See hoiab ära "lennuki", kui kiirus liiga suur juhtub olema. Kui sa seda ei tee, siis maandud ilma astmeid puudutamata esimese rattaga all siledal ja palvetad, et luud terveks jääks. Ruve oskab seda lennukit hästi........;
pidurdada tuleb võimalikult hilja enne astmeid, et aega kaotsi ei läheks;
ideaalne tehika on siis käes, kui ratas imevähe astmeid puudutab, nii et kuuldagi pole.
Samas on Glehni ja hüppetornide vaheline eestikate trepp oluliselt raskem, seal jäid meiegi profid hätta, soomlane lendas sealt kui tuulispask alla võrreldes isegi Kessiakofiga.
Viimati muutis Alvaro, 02. 07. 2004. 08:53, muudetud 1 kord.
Alla on lihtne sõita, üles on raskem...
Muideks, hea harjutusring on Kadriorus, Lasnaka pangapealsel. Mööda munakiviteed tõusust üles ja siis trepist alla. Õpetab trepil sõitmist hapnikuvõlas
See koht jääb presidendilossist otse Lasnamäe panga poole, ehitatava kunstimuuseumi kõrvale.
Tehnilises osas kõige raskemini sõidetav trepp minu jaoks on olnud Patkuli, eriti selle ülemine osa, vaateplatvomilt alla. Järsud pöörded, esiratas. Ma polegi suutnud neid pöördeid puhtalt teha ülaosas. Trepp on seal suht kitsas ja järsk kah...
Muideks, hea harjutusring on Kadriorus, Lasnaka pangapealsel. Mööda munakiviteed tõusust üles ja siis trepist alla. Õpetab trepil sõitmist hapnikuvõlas
See koht jääb presidendilossist otse Lasnamäe panga poole, ehitatava kunstimuuseumi kõrvale.
Tehnilises osas kõige raskemini sõidetav trepp minu jaoks on olnud Patkuli, eriti selle ülemine osa, vaateplatvomilt alla. Järsud pöörded, esiratas. Ma polegi suutnud neid pöördeid puhtalt teha ülaosas. Trepp on seal suht kitsas ja järsk kah...
Viimati muutis Jack, 02. 07. 2004. 08:58, muudetud 1 kord.
Kui minupoolt tõsisemalt ka rääkida, siis see on küll õige. Viimati patkulil oligi nii, et viimaste lõikude peal läks kiirus juba nii suureks, et hakkas selline lennuk tekkima. Siis pole XTR-i soovitatud tagapidurist enam midagi kasu (sest tagaratas on täiega õhus) ja instinktiivselt võid vajutada ka esimest - kui aga sel hetkel esiratas maad puudutab, võib olla suhteliselt ebamugav.Alvaro kirjutas:Lisaks siia selliste Patkuli taoliste pikemate siledate lõikudega trepi kohta:
kätega lööd esimest otsa alla, kui ratas astmeteni jõuab. See hoiab ära "lennuki", kui kiirus liiga suur juhtub olema. Kui sa seda ei tee, siis maandud ilma astmeid puudutamata esimese rattaga all siledal ja palvetad, et luud terveks jääks. Ruve oskab seda lennukit hästi........
Toetaks Alvaro vastust, et esiratast üritada alla suruda ja keha raskus nagu ikka, taha viia. Pidurdada vahetult enne trepile minekut, mitte trepil.
Kui nii hakkab juba ilusti välja tulema (minul nt. vaja veel lihvida ) siis võib kuskilt Vanalinna GP video muretseda ja proovida Kana tehnikat imiteerida
Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
Kui nii hakkab juba ilusti välja tulema (minul nt. vaja veel lihvida ) siis võib kuskilt Vanalinna GP video muretseda ja proovida Kana tehnikat imiteerida
Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
Väidan kindlalt, et Patkuli trepid on oluliselt lihtsamad, kui see eestikate trepp. Põhjus - seal on palju sildat maad ja trepid on ühtlaste astmetega ja kõik muu ka korrapärane. Nõmmel aga on kaos kuubis - iga trepiastmete kogum on erineva vahemaa tagant, nad on erineva nurga all ja lisaks ka veel katkised. Väga raske on leida seda head rütmi. Usun, et kaotan seal hulka rohkem aega eliidile, samas Patkulit suudaks üsna hästi läbida. Ülemine ots on vähe keeruline, aga alumine tuleb väga fine välja.Rivo kirjutas:Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
no need kes alustavad/õpivad treppidel sõitu soovitaks ma kasutada nõmme hüppetorni lähedal olevat treppi. lugesin kokku et 120 astet aga jaotatud nii et alguses on 2-3astmelised ja lõpuks 10-12astmelised kogumid, sõidad siis nii nagu julgus koguneb. lisaks on trepi ääres veel sile pind (lastekärude jaoks vist tehtud) kus saad alguses kiiruse (pidurdamiskohad) umbkaudselt paika panna.
aga kas siit pundist on ka keegi alla sõitnud trepist mis on maarjamäe monumendi taga lasnamäe pangal. seal on mingi munakivi tee mis läheb pangast üles aga kõrvalt läheb ka 120-140 astmeline trepp otse alla (ilma vaheplatvormideta, kõik on täies tükis ja suht järsk). tean et sealt on tuldud ja isegi ellu jäädud
aga kas siit pundist on ka keegi alla sõitnud trepist mis on maarjamäe monumendi taga lasnamäe pangal. seal on mingi munakivi tee mis läheb pangast üles aga kõrvalt läheb ka 120-140 astmeline trepp otse alla (ilma vaheplatvormideta, kõik on täies tükis ja suht järsk). tean et sealt on tuldud ja isegi ellu jäädud
Oled sõitnud Patkulit, vaateplatvormilt alla? See vanalinna GP osa on tõesti väga lihtne, aga 2 esimest lakumist koos pööretega, väga tehniline. Ma olen sõinud ka eestikate treppi. Need on erinevad pallimängud.Alvaro kirjutas:Väidan kindlalt, et Patkuli trepid on oluliselt lihtsamad, kui see eestikate trepp. Põhjus - seal on palju sildat maad ja trepid on ühtlaste astmetega ja kõik muu ka korrapärane. Nõmmel aga on kaos kuubis - iga trepiastmete kogum on erineva vahemaa tagant, nad on erineva nurga all ja lisaks ka veel katkised. Väga raske on leida seda head rütmi. Usun, et kaotan seal hulka rohkem aega eliidile, samas Patkulit suudaks üsna hästi läbida. Ülemine ots on vähe keeruline, aga alumine tuleb väga fine välja.Rivo kirjutas:Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
-
- Rattur
- Postitusi: 156
- Liitunud: 21. 07. 2003. 16:17
vanalinna gp-s olid need 2 pööret ka sees viimased 2 aastat vist, alguses tuli otse. Ja need 2 pöördekohta ei puutu eriti trepiteemaga kokku, sest pööramine ju siledal maal ikkagi (mingi väike ettevalmistus on juba trepi peal ka pöördeks muidugi) Nii et isegi selle kahe pöördekohaga on patkuli treppi ikka mega easy trepi tänava treppidega võrreldes (kus mäletatavasti tuli lõpus ka 90 kraadi pööre teha eestikatel...)Jack kirjutas:Oled sõitnud Patkulit, vaateplatvormilt alla? See vanalinna GP osa on tõesti väga lihtne, aga 2 esimest lakumist koos pööretega, väga tehniline. Ma olen sõinud ka eestikate treppi. Need on erinevad pallimängud.Alvaro kirjutas:Väidan kindlalt, et Patkuli trepid on oluliselt lihtsamad, kui see eestikate trepp. Põhjus - seal on palju sildat maad ja trepid on ühtlaste astmetega ja kõik muu ka korrapärane. Nõmmel aga on kaos kuubis - iga trepiastmete kogum on erineva vahemaa tagant, nad on erineva nurga all ja lisaks ka veel katkised. Väga raske on leida seda head rütmi. Usun, et kaotan seal hulka rohkem aega eliidile, samas Patkulit suudaks üsna hästi läbida. Ülemine ots on vähe keeruline, aga alumine tuleb väga fine välja.Rivo kirjutas:Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
pikemat treppi tasuks võtta jahh raskus kese taga pool. tegelikult on nii et mida suurem on hoog seda vähem peksab. Väikse trepi jupiga 1-7 astet ainus loogiline lahendus minu jaoks on "lennuk" milleks peksta end ja ratast nendel astmetel kui võimalus saada asjast alla ühe pauguga. Kui juba sõidutehnikat arendada siis suht lahe on lasta nii et ainult tagumine ratas puudutab õrnalt astmeid. See muidugi ei kehti nende patkulite ja eestikate treppide kohta. Ja lõpuks kui jube tahtmine on oma trepi oskust veel arendada siis alati on olemas linnahalli trepp
Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtabanthrax kirjutas:miks ei kehtiIntzz kirjutas: ...et ainult tagumine ratas puudutab õrnalt astmeid. See muidugi ei kehti nende patkulite ja eestikate treppide kohta.
jumala vabalt võib seal enamusi treppe nii võtta...
Ma arvan, et on õige aeg hakata mõtlema ühe ühise sõidu peale sellel vanalinna GP rajal. Kõik, kes teemas on sõna võtnud, on kohustatud ilmuma kohale ja näitama, mis puust tehtud on. Tegelikult meeldib mulle see rada ka niisama, sest on tugevalt urbaniseerunud ja turiste täis, see lisab oma võlu asjale. Algusaeg kuskil peale 20.00 ja sõidaks seal tunnikese. Seni kuni vihmane on, jääb kahjuks ära..... muidus kohe ka kiirabi kohale kutsuma.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Võtan teema teises foorumis varsti üles, pange vaim valmis
Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
nii see on. Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.mart kirjutas:Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Teame-teame. Point on pigem selles, et ntx selline varustus erineb tunduvalt Andrus-K varustusest. Kui DH või FR vend hakkab nõustama tavaMTB omanikku, siis trepil võib viimane iseend ja oma velo vägagi ribadeks sõita/kukkuda.erikr kirjutas:DH on MTB alaliik.Andrus K kirjutas:Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Põhilised sõiduvõtted DH ja XC laskumistel on sarnased, ses osas tasub DH meeste nõu kuulata küll.mart kirjutas:Teame-teame. Point on pigem selles, et ntx selline varustus erineb tunduvalt Andrus-K varustusest. Kui DH või FR vend hakkab nõustama tavaMTB omanikku, siis trepil võib viimane iseend ja oma velo vägagi ribadeks sõita/kukkuda.erikr kirjutas:DH on MTB alaliik.Andrus K kirjutas:Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.
Ei hakka detailidesse laskuma, aga väidaks vastupidist. DH meeste võtted erinevad XC omadest eelkõige varustuse tõttu, mis võimaldab neil paljusid laskumise elemente võtta hoopis räigemalt kui meil.Ereliukas kirjutas:Põhilised sõiduvõtted DH ja XC laskumistel on sarnased, ses osas tasub DH meeste nõu kuulata küll.
OK, näiteks samad Patkuli trepid. Nad võivad endale lubada lihtsalt hüppamist ühelt platoolt teisele - on ju nii? Extremes näitab ameerika poisse kes hüppavad kolm sellist platood korraga.......
DH mehed on rohkem läbi proovinud selliseid asju, mida ka XC meestel võiks vaja minna, nii et näpunäiteid saab kindlasti.
DH entusiastid laseksid kyll XC sõitjatel kõike kohe järgi teha, nagu ntx patkuli treppidest lendamist jne, kuid kui pole veel tavalise trepist alla sõitmisega harjunud, ei tasu hyppeid kohe oma hardtailiga sooritama hakata. Tulemused on valusad nii endale kui rattale, lõpuks rahakotile.
Teema algas sellest, mismoodi väheste kogemustega XC sõitja trepisõitu saaks treenida jne, nii et DH vs XC võimaluste jutt on juba kõrvaltopic varustuse all.
DH entusiastid laseksid kyll XC sõitjatel kõike kohe järgi teha, nagu ntx patkuli treppidest lendamist jne, kuid kui pole veel tavalise trepist alla sõitmisega harjunud, ei tasu hyppeid kohe oma hardtailiga sooritama hakata. Tulemused on valusad nii endale kui rattale, lõpuks rahakotile.
Teema algas sellest, mismoodi väheste kogemustega XC sõitja trepisõitu saaks treenida jne, nii et DH vs XC võimaluste jutt on juba kõrvaltopic varustuse all.
paljud meie sõiduvõtted ja tehnika vastupidamatuse kartmine on meie peas kinni.Alvaro kirjutas:Ei hakka detailidesse laskuma, aga väidaks vastupidist. DH meeste võtted erinevad XC omadest eelkõige varustuse tõttu, mis võimaldab neil paljusid laskumise elemente võtta hoopis räigemalt kui meil.Ereliukas kirjutas:Põhilised sõiduvõtted DH ja XC laskumistel on sarnased, ses osas tasub DH meeste nõu kuulata küll.
OK, näiteks samad Patkuli trepid. Nad võivad endale lubada lihtsalt hüppamist ühelt platoolt teisele - on ju nii? Extremes näitab ameerika poisse kes hüppavad kolm sellist platood korraga.......
- mul on mingi mõne aasta vanune saksa Bike ajakiri, kus õpetatakse hüppama - pildid hüppe erinevatest faasidest ja õpetustekst juures.
õpetaja oli mingi sakslase XC staar(nime kahjuks ei mäleta) tavalise tolleaegse valge raamiga GT Zaskariga.
- ise ma oma rattaga selliseid hüppeid ette võtta ei julgeks.
ning olen nõus, et XC ratas pole mõeldud trialiks ja DHks.
Ega mul mingi isesõitev ratas ei ole... ratastel on ainult geomeetria vahe ning juppidel vastupidavuse arvelt kaalu juures.mart kirjutas:Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Samas, paraku nt Tahkos oled sa sunnitud tahest tahtmata nende downkilleritega konkureerima ja laskumistel jääd üldjuhul kaotajaks ... pikalt (tippude ots välja arvata vast). Siinkohal pole palju vahet kas trepid või väga kivine (kusjuures kivid ei paikne korrapäraselt) laskumine. Nüüdseks mõlema kogemus olemas.mart kirjutas:Teame-teame. Point on pigem selles, et ntx selline varustus erineb tunduvalt Andrus-K varustusest. Kui DH või FR vend hakkab nõustama tavaMTB omanikku, siis trepil võib viimane iseend ja oma velo vägagi ribadeks sõita/kukkuda.erikr kirjutas:DH on MTB alaliik.Andrus K kirjutas:Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.
A see on jumala õige, et VÄGA palju on kinni kõrvade vahel. Kui sealt seda blokki nats vähemaks saad, siis saad ka kiiremini mäest/trepist alla.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Mis sa arvad, kas ta maksab oma taskust purunenud osad või mitte? Ja kui mitu (kümmend) korda on tema rohkem hüppeid sooritanud, kui meie kahepeale kokku? Sellepärast ma seda järgi tegema ei tormagi......Ereliukas kirjutas:- mul on mingi mõne aasta vanune saksa Bike ajakiri, kus õpetatakse hüppama - pildid hüppe erinevatest faasidest ja õpetustekst juures.
õpetaja oli mingi sakslase XC staar(nime kahjuks ei mäleta) tavalise tolleaegse valge raamiga GT Zaskariga.
Ma käisin ka täna Toomemäel proovimas (oma kõvakahvliga rattaga ), kuidas siis treppidest alla sõit käib. Algul proovisin 3 treppi järjest ja kõik 5-6 astmelised, need vaheplatvormid (nu pidurdusmaad) jäid aga rsk liiga lühikeseks ja seal vahepeal ei jõudnudki pidurdada ja lendasin kohe järgmisse treppi sisse, alla jõudes olin õnnelik, et püsti jäin. Edasi liikusin 13 astmelise trepi juurde, seal oli all küllalt maad pidurdamiseks. Võtsin kiiruse üles ja siis trrrrrrr ja all, polnud midagi hullu. Viimasena proovisin õlletehase kõrval olevast pikast treppide kaskaadist alla tulla, seal on ka treppide vahel oma 5 meetrit pidurdus maad, ja ei ole üldse midagi keerulist alla tulla. Põhireegel on jah, et mida suurem hoog, seda vähem raputab.
velo.clubbers.ee
sellepärast ma väidangi, et asi on kinni kõrvade vahes.Alvaro kirjutas:Ja kui mitu (kümmend) korda on tema rohkem hüppeid sooritanud, kui meie kahepeale kokku?
ja DH ja XC laskumistehnika on ikkagi sarnane, ka ntx MX ja XC põhi laskumistehnika on sarnased, tagumik taha, käed ette ja keha nagu sült v tarretis, pidurdada tagumisega vastavalt vajadusele ja esimesega nii, et ratas oleks juhitav ning üle nipli ei käiks - erinevused on detailides, mis mängivad küll olulist rolli. parasjagu trepil olles ei tohiks küll esipidurit puutuda.
Jees, näind jah, ja sealt laskumisest alla ka tulnud paar korda. Midagi hullu seal ei ole, lihtsalt, peab oskama pidureid õigesti kasutada ja tehniliselt pead ka ikka midagi oskama. Kõige raskem sael laskumisel ongi all pidama saada, muidu paned trepist sellise lennuga alla. Ma olen näinud kuidas üliõpilas päevadel sealt jooksuga alla tuldi ja siis enne treppi pidama ei saanud ja pandi oma 3 meetrine hüpe ja maanduti kukerpalliga, nagu ninja ja joosti edasiCyc kirjutas:oled sa näinud videot ühest hullust kes ka toomelt alla tuli nii et tükke lendas?Lauri kirjutas:Ma käisin ka täna Toomemäel proovimas (oma kõvakahvliga rattaga ), kuidas siis treppidest alla sõit käib.
velo.clubbers.ee
Kuulge härrased, mtb xc ratas on ehitatudki selleks, et taluda põrutusi, juurikaid, treppe, väiksemaid hüppeid jne. See ongi ju erinevus mnt ja mtb vahel. Kui paar asjalikumat nõuannet klassifitseeritakse downhillerite kelkimiseks, siis ma ei saa aru, mis toimub. Mtb on mehine spordiala, aga olen metsas näinud küll ja küll hirmkallite rataste, kirju varustuse ja tähtsate nägudega rattureid kihutamas...kuni esimese laskumiseni või trepini, kus kõvad mehed järsku naisteks muutuvad ja pidurid plokis ennast mäest alla väristavad. Pärast kodus lakuvad veel ratta üle. Siin arutatakse varustuse, toitumise, kilometraasi, pulsside jne üle, aga sõidutehnika on tahaplaanile jäänud. Ka see peaks olema üks treeningu osa. Vähemalt kõnniteekivi kõrgune Bunny hop, viieastmelise trepi võtmine hüppega (sõltub loomulikult trepist ), kohapeal seismine jne. peaks kuuluma iga tõsiselt harrastava maastikuratturi standardoskuste hulka ja see ei nõua mingit erivarustust ega mingit eriratast. Kui keegi oma ratta mingi trepi peal ära lõhub, siis on see puhtalt vale sõidutehnika süü, mitte xc ratta nõrkus.
Trepist laskumine on siiski xc ala ja seda tuleks teha võimalikult kiiresti. Konkreetseid näpunäiteid raske anda, kuna sõidutehnika vastavalt trepi profiilile erinev. Algajale võikski soovitada keharaskus taha, esiratas alla suruda, käed ja jalad lõdvaks ( käed ja jalad on amortideks ), mõlema piduriga õrnalt mängida ( pidurite tunnetamine nõuab eraldi treeningut ). Heade pidurite puhul kasutada alati ühte sõrme, kuna siis lenksuhaare tugevam ja kindlam.
Head harjutamist!
Trepist laskumine on siiski xc ala ja seda tuleks teha võimalikult kiiresti. Konkreetseid näpunäiteid raske anda, kuna sõidutehnika vastavalt trepi profiilile erinev. Algajale võikski soovitada keharaskus taha, esiratas alla suruda, käed ja jalad lõdvaks ( käed ja jalad on amortideks ), mõlema piduriga õrnalt mängida ( pidurite tunnetamine nõuab eraldi treeningut ). Heade pidurite puhul kasutada alati ühte sõrme, kuna siis lenksuhaare tugevam ja kindlam.
Head harjutamist!
Sadulasse ja tuld!!!
Trepist allasaamise algjuhtnöörid on nyyd kätte saadud, aga kuidas trepist ylessõitmisega lood on?
Isiklikult kui isegi trepini jõuan ja esimese ratta paari astme kõrgusele saan, siis käib peas klõps ja panen jala maha. Võibolla kisub nyyd triali poole peale, aga ratta valitsemist/tunnetamist oleks juurde vaja.
Kuidas kogemused sellega on? On asi siin kahe kõrva vahel ja mis soovitusi oleks tehnilise poole pealt?
Isiklikult kui isegi trepini jõuan ja esimese ratta paari astme kõrgusele saan, siis käib peas klõps ja panen jala maha. Võibolla kisub nyyd triali poole peale, aga ratta valitsemist/tunnetamist oleks juurde vaja.
Kuidas kogemused sellega on? On asi siin kahe kõrva vahel ja mis soovitusi oleks tehnilise poole pealt?
üles saab ka aga kui palju on harjutamise taga kinni ja oleneb trepist. Põhimõtteliselt - trepile läheneda mõõduka kiirusega ja asetada raskuskese tahapoole kui juba trepil oled siis sujuvalt raskus ette poole viia ja jätkata väntade sõtkumist
trial-i tehnika on küljega trepi poole ja see järel tuleb balanseerida ja siis kergete hüpetega külg ees treppi mööda ülesse
trial-i tehnika on küljega trepi poole ja see järel tuleb balanseerida ja siis kergete hüpetega külg ees treppi mööda ülesse
Trepist ülessõit kaldub veits teemast kõrvale aga loomulikult on ka selle puhul kõik kinni kõrvade vahel olevast ja sõidutehnikast. Tehnikat tulekski harjutada erinevad elemendid eraldi ja pärast moodustub nendest tehnikatest tervik. Võistlustel annab see tunduvalt parema tulemuse ja jätab ära raskemates kohtades ummikud ja igasugused ukerdamised.
Trepist ülessõidu efektiivsemaid meetodeid on selline, et mõõduka hooga (mida pikem trepp, seda suurem hoog ) tõusta püsti asendisse ja umbes meeter ennem treppi tõsta vändale vajutades esiratas üles paralleelselt trepi kaldega ja lasta vastu treppi üheaegselt tagaratta puudutamisega esimest astet. Nüüd kui mõlemad rattad on kontaktis trepiga, teha keha jõnks ülespoole (nn. teha ratas kergeks) ja samal ajal vändata. Umbes 5-6 astet sõidab ka ilma väntamiseta lihtsalt kehajõnksu inertsist aga pikema trepi puhul vändata juurde (nagu torust tuleb) ja keha jõnksutada, et üle saada vända jõuõla nullpunktist, sama nagu liiva sees sõitmisel.
Nõuab jällegi mõningast harjutamist, aga kui tehnika selge on trepid sõbrad ja tuju hea.
Trepist ülessõidu efektiivsemaid meetodeid on selline, et mõõduka hooga (mida pikem trepp, seda suurem hoog ) tõusta püsti asendisse ja umbes meeter ennem treppi tõsta vändale vajutades esiratas üles paralleelselt trepi kaldega ja lasta vastu treppi üheaegselt tagaratta puudutamisega esimest astet. Nüüd kui mõlemad rattad on kontaktis trepiga, teha keha jõnks ülespoole (nn. teha ratas kergeks) ja samal ajal vändata. Umbes 5-6 astet sõidab ka ilma väntamiseta lihtsalt kehajõnksu inertsist aga pikema trepi puhul vändata juurde (nagu torust tuleb) ja keha jõnksutada, et üle saada vända jõuõla nullpunktist, sama nagu liiva sees sõitmisel.
Nõuab jällegi mõningast harjutamist, aga kui tehnika selge on trepid sõbrad ja tuju hea.
Sadulasse ja tuld!!!
õige jutt. aga kuidas lõtvade kätega esiratast maha suruda ja veel samal ajal piduriga mängidaFreerider kirjutas: Vähemalt kõnniteekivi kõrgune Bunny hop, viieastmelise trepi võtmine hüppega (sõltub loomulikult trepist ), kohapeal seismine jne. peaks kuuluma iga tõsiselt harrastava maastikuratturi standardoskuste hulka ja see ei nõua mingit erivarustust ega mingit eriratast. Kui keegi oma ratta mingi trepi peal ära lõhub, siis on see puhtalt vale sõidutehnika süü, mitte xc ratta nõrkus......
..... Algajale võikski soovitada keharaskus taha, esiratas alla suruda, käed ja jalad lõdvaks ( käed ja jalad on amortideks ), mõlema piduriga õrnalt mängida
väga lõdvaks ikka käsi lasta ei saa. mõõdukalt elastne või paindlik oleks õige. eks ta ole tunnetamise küsimus. lõdva käega ei suru midagi.
A mis sellel siis viga on, kui mees oma rattast hoolib ja ei kipu treeningul seda retsima? Tavaliselt on pandud päris palju raha nendesse hirmkallitesse ratastesse pandud ja mõnelgi puhul väga palju vaeva nähtud vajalike juppide või siis raha kogumisega ja siis kui nüüd on kõva ratas käes peab seda hakkama metsas lõhkuma? Muidugi peab oskama erinevaid võtteid, kuidas ja kust kiiremini alla saada, aga seda mõistlikuse piirides, ei pea igal pool kamikazet mängima ja risima sellega, et äkki ma ei jõuagi ratta seljas trepist alla vaid kukun ja murran rangluu vms ja siis on hooaeg ka veel perses.Freerider kirjutas: Mtb on mehine spordiala, aga olen metsas näinud küll ja küll hirmkallite rataste, kirju varustuse ja tähtsate nägudega rattureid kihutamas...kuni esimese laskumiseni või trepini, kus kõvad mehed järsku naisteks muutuvad ja pidurid plokis ennast mäest alla väristavad. Pärast kodus lakuvad veel ratta üle. Siin arutatakse varustuse, toitumise, kilometraasi, pulsside jne üle, aga sõidutehnika on tahaplaanile jäänud.
Head harjutamist!
velo.clubbers.ee
Selle jaoks AndrusK küsimuse esitaski et ÕPPIDA tervelt trepist alla tulema.Lauri kirjutas:A mis sellel siis viga on, kui mees oma rattast hoolib ja ei kipu treeningul seda retsima? Tavaliselt on pandud päris palju raha nendesse hirmkallitesse ratastesse pandud ja mõnelgi puhul väga palju vaeva nähtud vajalike juppide või siis raha kogumisega ja siis kui nüüd on kõva ratas käes peab seda hakkama metsas lõhkuma? Muidugi peab oskama erinevaid võtteid, kuidas ja kust kiiremini alla saada, aga seda mõistlikuse piirides, ei pea igal pool kamikazet mängima ja risima sellega, et äkki ma ei jõuagi ratta seljas trepist alla vaid kukun ja murran rangluu vms ja siis on hooaeg ka veel perses.Freerider kirjutas: Mtb on mehine spordiala, aga olen metsas näinud küll ja küll hirmkallite rataste, kirju varustuse ja tähtsate nägudega rattureid kihutamas...kuni esimese laskumiseni või trepini, kus kõvad mehed järsku naisteks muutuvad ja pidurid plokis ennast mäest alla väristavad. Pärast kodus lakuvad veel ratta üle. Siin arutatakse varustuse, toitumise, kilometraasi, pulsside jne üle, aga sõidutehnika on tahaplaanile jäänud.
Head harjutamist!
Mul on ka tõrge kõrvade vahel kui treppi näen.Olen proovinud väiksemaid
kohti aga mõnel hetkel löön kõhklema ja siis on asi mokas.
Olen tähele pannud et võistlusolukorras tulevad sellised tehnilised asjad vahest paremini välja.
Vabalt, ma otsin ühe norm ratta, hakkan Rene Tuuri agendiks, paneme ta ratta selga ja võitjas ei tohiks kahtlust olla, kui just soomlasi ei tule kohale. Klubikaaslasena oled vist korduvalt näinud tema kamikazesidXTRace kirjutas:teeks äkki mitteametlikud trepist laskumise meistrikad seal millalgi
Jajah, sa võid ju sinna mõisaparki seda ülesmäge-treppi harjutama minna, saad võibolla ka mõnest kummist ja kahest pöiast lahtiRom kirjutas:Mul on ka tõrge kõrvade vahel kui treppi näen.Olen proovinud väiksemaid
kohti aga mõnel hetkel löön kõhklema ja siis on asi mokas.
Olen tähele pannud et võistlusolukorras tulevad sellised tehnilised asjad vahest paremini välja.