Haanja maraton 2004 (MTB)
Foorumi reeglid
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Võistluste osaluste müügifoorum asub: viewforum.php?f=152
Läks nii nagu tõenäosusteooria kohaselt oleks varem või hiljem pidanud minema. Kummilaks. Ja veel nii õnnetult, et enne uue sisekummi toppimist ei kobanud väliskummi käega seestpoolt üle ja see üleskorjatud krdi traadijupp lõhkus ka vahetatud sisekummi ära.
Muidu sõit kulges tõusvas tempos, kätte oli jõudnud kauaoodatud "teine hingamine", samm tuli tagasi. Viimati (35km-l?) loeti kohti 160-170 kanti.
Masendunult Haanjasse tagasi vantsides sisustasin aega "oleksitega" spekuleerimisega.
Muidu sõit kulges tõusvas tempos, kätte oli jõudnud kauaoodatud "teine hingamine", samm tuli tagasi. Viimati (35km-l?) loeti kohti 160-170 kanti.
Masendunult Haanjasse tagasi vantsides sisustasin aega "oleksitega" spekuleerimisega.
Kolmekümnedal kilomeetril õnnestus suht suure hoo pealt nippel panna ja maanduda nii õnnetult selja peale, et hing oli kinni ja pealtvaatajad tahtsid kiirabi kutsuda. Õnneks ei olnud asi nii hull ja kannatas lõpuni sõita. Korraldus ja rajamärgistus väga head. Ainus miinus et dušširuumis ei tulnud kraanist vett kuna rattapesuks mõeldud survepesurid "imevat kõik vee ära".
Aeg 3.58, koht 643.
Jäin rahule, rada oli tunduvalt hullem kui arvasin . Eriti seal 10km kandis see pikk mudane laskumine ja mudane tõus (või oli see vastupidi). Üldse kogu see mudavärk viskas rajal olles üle . Meeldejääv oli u.15 km see PIKK ja ILUS tõus (Võrstimägi?), mis oli hea pinnasega, aga 95kg transportimiseks ikka äärmiselt vale koht. Igatahes oli mul seal suu ammuli, kuna vaatepilt oli ikka hea. Vällamäe ümbrus oli kardetust lihtsam (kui sellel rajal üldse midagi lihtsat oli), peedistas aga see viimane megatõus (49km). Käiguvahetus (Acera-Altus combo) toimis täitsa vabalt.
Kokkuvõtteks, ei kahetse, et selle pika sõidu ette võtsin - rada oli selline nagu ootasin s.t laskumine-tõus-laskumine-tõus. Loodetavasti on järgmine aasta ainult muda vähem (eks see sõltu ilmast); rada võiks jääda isegi samaks. Veloclubbersi särk toimis ka hästi.
Aga katkestajaid oli ikka palju (kui 1000 stardis oli)
Jäin rahule, rada oli tunduvalt hullem kui arvasin . Eriti seal 10km kandis see pikk mudane laskumine ja mudane tõus (või oli see vastupidi). Üldse kogu see mudavärk viskas rajal olles üle . Meeldejääv oli u.15 km see PIKK ja ILUS tõus (Võrstimägi?), mis oli hea pinnasega, aga 95kg transportimiseks ikka äärmiselt vale koht. Igatahes oli mul seal suu ammuli, kuna vaatepilt oli ikka hea. Vällamäe ümbrus oli kardetust lihtsam (kui sellel rajal üldse midagi lihtsat oli), peedistas aga see viimane megatõus (49km). Käiguvahetus (Acera-Altus combo) toimis täitsa vabalt.
Kokkuvõtteks, ei kahetse, et selle pika sõidu ette võtsin - rada oli selline nagu ootasin s.t laskumine-tõus-laskumine-tõus. Loodetavasti on järgmine aasta ainult muda vähem (eks see sõltu ilmast); rada võiks jääda isegi samaks. Veloclubbersi särk toimis ka hästi.
Aga katkestajaid oli ikka palju (kui 1000 stardis oli)
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Väike jõnks tee peal ja sellest piisas. Õnneks jäi üks pool terveks ja sain hoo ilusti maha võtta.Lauri kirjutas:Ma nägin jah, et üks ÜSK-i vormis vend kõndis ratas seljas vastu, lenks puruks. Aga mai saa aru, tee oli ju üpris sile, kuidas seal lenks sai puru pinna? Või käisid käna?Ray kirjutas:Minu sõit oli lühike. Esimsel kruusateel murdus lenks ja oligi sõit läbi.
mart2
Sõidetud! Rahul ! Rada super ja rahvas üllatavalt viisakas.
Kahjuks otsustas ratas rajal hakata jamama ja tahtis jalgu tappa (probleem ja abi küsimine hoolde all). Aeg natuke üle nelja tunni aga sest pole midagi hullu, sest oluline oli lõpuni sõita !
Tänu rattale keskmine kiirus 14, max 48,4; energiakulu 3705Kcal ( ).
Rada 55,5km ja tõusude summaks sain 750m.
Huvitav oleks teada, kui palju oli katkestajaid?
Kahjuks otsustas ratas rajal hakata jamama ja tahtis jalgu tappa (probleem ja abi küsimine hoolde all). Aeg natuke üle nelja tunni aga sest pole midagi hullu, sest oluline oli lõpuni sõita !
Tänu rattale keskmine kiirus 14, max 48,4; energiakulu 3705Kcal ( ).
Rada 55,5km ja tõusude summaks sain 750m.
Huvitav oleks teada, kui palju oli katkestajaid?
tuksub-sõidan, tuksub-sõidan, tuksubtuksubtuksub - pean pausi...
Nii, las ma nüüd pakun - sina olid see, kes oma hõbedase Classicu pea kohal tõstis ja metsiku vihagrimassi saatel selle mitme meetri kaugusele paksu heina sisse viskasid? Oi see oli valus vaatepilt, frustratsiooni kamaluga.... Pakun sellepärast, et TÜ vorm oli ja päris pirakas sell ka - peaks sinu moodi olema küll.Ray kirjutas:Minu sõit oli lühike. Esimsel kruusateel murdus lenks ja oligi sõit läbi.
Raja megaduse headuse ja kõige muu kohta on juba kirjutatud, see oli tõesti seda, mida MTB fänni hing ihkas. Mis veel Haanja 100 võib olla?
Ootasin ka põnevusega Vällamäge, aga see osutus üsna meeldivaks vastupidiselt ootustele. Mitmesse ossa jagatud tõus, mudavabadus ja suht loiv kalle tegid ta hoopis lapsukesest võrreldes mõne tõelise killertõusuga. See 10km mägi oli ikka täis laks. Au neile, kes sealt üles punnisid ratta seljas. Mu laostunud võistlusmoraal vedas alt ja ronisin sadulast peale seda, kui kett keeldus paksu p**a tõttu granny peale siirdumast.
Krambid oli teine teema, mis paljusid kollitas. Ise püüdsin nad kinni juba poolel võistlusmaal ja lahti ei saanudki. Jõin pea 1.5 liitit vedelikku, aga ei aidanud midagi. kusjuures nii mõnelgi oli see esmakordne - miks just Haanjas? Mingi megapalav ju ei olnud........
Rada oli aus, mõnusalt rske ja tundsin end ausaltöeldes matkajana. Mitte kuidagi kohe ei jõudnud. Kõndimist oli kolepalju ja mida lõpupoole seda raskemaks muutus ka ratas (jalutamise hetkedel). Kurb on ainult see, et inimesed ei oska/julge laskuda. Paljud pidurdasid ikka täitsa mõtetutel laskumistel ning kui muda lomp ees oli siis jäädi seisma ja vahiti lolli näoga seda proovimatagi sealt läbi sõita takistades nii tagant tulijaid.
Kokkuvõtteks: trenni tuleb veel teha
Üks imelik asi oli veel see, et oma spido ja lõpuprotokolli ajas on mingi 10 minti diferents sees
Kokkuvõtteks: trenni tuleb veel teha
Üks imelik asi oli veel see, et oma spido ja lõpuprotokolli ajas on mingi 10 minti diferents sees
Rajameistrile taas kiitused. Palju oli kasutatud väikseid teid, vähe igavat kruusarallit pikki sirgeid teid mööda. Trass oli hästi ette märgistatud ja planeeritud. Kõrguste vahe (erinevatel hinnaghutel 700-800m) oli Haanjast ilmselt lihtne kokku saada.
Aga selline peabki minuarust Haanja maraton olema.
Sõit oli raske, kuid palju kergem, kui selle foorumi alguse kommentaaridest arvasin.
Aga selline peabki minuarust Haanja maraton olema.
Sõit oli raske, kuid palju kergem, kui selle foorumi alguse kommentaaridest arvasin.
Ahjaa, rääkides käiguvahetusest, siis mul pani LX esivahetaja juba esimestest võistlusmeetritest paska. Soojenduse ajal töötas nagu kellavärk, aga kui võistlemiseks läks, siis kohe ütles üles. Esiteks ei saanud ja grannyle vahetada ja see oli minu puhul suur miinus, sest kasutan seda üpris palju, kuna taga on maantee kassett. Ja tagant ei julgenud ka kõige suuremale hammakale panna, sest kartsin, et lööb käikari kodaratesse (vastu hakkas sõidu eel juba käima) Niiet sõitsin kõik tõusud 32/22 hambaga ja ilge kangutamine käis küll, muda sees ei saanud ka kerida ja rahulikult läbi tungida, vaid pidi raske rauaga sõitma, millega ma eriti kaugele ei jõudnud, kuna tagakummi tõmbas sitta nii täis ja pidamine oli 0.
Üks tähelepanek veel. Peale starti sealt mäest üles saades, sõitis üks läbi lombi ja siis vist keegi sõitis talle tagant sisse ja ratas oli jummala kaheksas. Vend proovis siis ikka edasi sõita, ei kuulanud isegi, kui ma ütlesin, et sul ratas nii kaheksas, et ei mahu raami vaheltki läbi ja sellega ei jõua kuskile. Siis ühejalaga lükkas paarkümmend meetrit, tagaratas blokkis ja siis alles sai aru, mis lahti.
Üks tähelepanek veel. Peale starti sealt mäest üles saades, sõitis üks läbi lombi ja siis vist keegi sõitis talle tagant sisse ja ratas oli jummala kaheksas. Vend proovis siis ikka edasi sõita, ei kuulanud isegi, kui ma ütlesin, et sul ratas nii kaheksas, et ei mahu raami vaheltki läbi ja sellega ei jõua kuskile. Siis ühejalaga lükkas paarkümmend meetrit, tagaratas blokkis ja siis alles sai aru, mis lahti.
velo.clubbers.ee
väga normaalne rada
Peale selliseid kommentaare oleks aga veelgi enamat oodanud
Koht tuli eneselegi üllatuseks päris hea - 188 ja aeg 1:43
Palju tõuse, palju tehnilist sebimist. Kuiskil viimasel 15 km-l tabasin end peaaegu ühelt känalt, kuid püsti siiski jäin - põhjus väga lihtne - kogu raja jooksul ei tohi sekundikski tähelepanu lasta kuskile hajuda. Kogu aeg pead olema valvel järgmise kännu, kivimüraka, rööpa, sopamülka, puujuurika ja muidugi ka kaasvõistlejate suhtes.
Üks hea pilt oli täpselt minu ees, üks kutt ei püsinud rööpas ning sealt välja kobistades kaotas ta vist pidurid ära, kuna vaatepildi naljakus seisnes selles, et samal ajal kui teised panid otse (või katkestajad tagasi) siis tema pani raja suhtes täpselt 90kraadise nurga all mäest alla kuskile võssa.
Veel raskemaks tehes hakkab see üritus meenutama juba minevikku jäänud Maximuse radu, kuid pisut siiski liiga kiire. Mõnel maximuse etapil ei saanudki esimest hammakat suure peale...
Koht tuli eneselegi üllatuseks päris hea - 188 ja aeg 1:43
Palju tõuse, palju tehnilist sebimist. Kuiskil viimasel 15 km-l tabasin end peaaegu ühelt känalt, kuid püsti siiski jäin - põhjus väga lihtne - kogu raja jooksul ei tohi sekundikski tähelepanu lasta kuskile hajuda. Kogu aeg pead olema valvel järgmise kännu, kivimüraka, rööpa, sopamülka, puujuurika ja muidugi ka kaasvõistlejate suhtes.
Üks hea pilt oli täpselt minu ees, üks kutt ei püsinud rööpas ning sealt välja kobistades kaotas ta vist pidurid ära, kuna vaatepildi naljakus seisnes selles, et samal ajal kui teised panid otse (või katkestajad tagasi) siis tema pani raja suhtes täpselt 90kraadise nurga all mäest alla kuskile võssa.
Veel raskemaks tehes hakkab see üritus meenutama juba minevikku jäänud Maximuse radu, kuid pisut siiski liiga kiire. Mõnel maximuse etapil ei saanudki esimest hammakat suure peale...
Võib vabalt kunagi käsitletud krambiteema alla tõsta.Alvaro kirjutas: Krambid oli teine teema, mis paljusid kollitas. Ise püüdsin nad kinni juba poolel võistlusmaal ja lahti ei saanudki. Jõin pea 1.5 liitit vedelikku, aga ei aidanud midagi. kusjuures nii mõnelgi oli see esmakordne - miks just Haanjas? Mingi megapalav ju ei olnud........
Keegi kunagi õpetas, talitan sellekohaselt ja toimib:
Tuleb püsti tõusta ja kogu keharaskus sellele jalale toetada nii, et kogu jala tagumine pool ja põlveõndla sooned oleksid täiesti pinges, piltlikult öeldes kand juba peaaegu vastu maad ja hoida nii kaua kui rada kannatab. Efekt ei tule paugupealt, vaid peale n arv protseduure. Väikse valu kannatab igamees ära. Kruusalõikudel panen pundi sabas lastes kõige kõvema raua ja tegelen ennetustööga.
Viimati muutis Kuldar, 05. 07. 2004. 07:26, muudetud 1 kord.
Ma ei kujuta ette, mis oleksid su muljed olnud siis, kui ilmataat oleks jätkanud sellega, mis tal nädala sees pooleli jäi? Rada polnud pooltki nii hull, kui ta kindlasti 5 päeva tagasi oli. Nagu Jack ütles - oleks raskemat ja mudasemat oodanud.LauriA kirjutas:Jäin rahule, rada oli tunduvalt hullem kui arvasin . Eriti seal 10km kandis see pikk mudane laskumine ja mudane tõus (või oli see vastupidi). Üldse kogu see mudavärk viskas rajal olles üle .
Re: väga normaalne rada
SEpp kirjutas:Peale selliseid kommentaare oleks aga veelgi enamat oodanud
Koht tuli eneselegi üllatuseks päris hea - 188 ja aeg 1:43
Palju tõuse, palju tehnilist sebimist. Kuiskil viimasel 15 km-l tabasin end peaaegu ühelt känalt, kuid püsti siiski jäin - põhjus väga lihtne - kogu raja jooksul ei tohi sekundikski tähelepanu lasta kuskile hajuda. Kogu aeg pead olema valvel järgmise kännu, kivimüraka, rööpa, sopamülka, puujuurika ja muidugi ka kaasvõistlejate suhtes.
Üks hea pilt oli täpselt minu ees, üks kutt ei püsinud rööpas ning sealt välja kobistades kaotas ta vist pidurid ära, kuna vaatepildi naljakus seisnes selles, et samal ajal kui teised panid otse (või katkestajad tagasi) siis tema pani raja suhtes täpselt 90kraadise nurga all mäest alla kuskile võssa.
Veel raskemaks tehes hakkab see üritus meenutama juba minevikku jäänud Maximuse radu, kuid pisut siiski liiga kiire. Mõnel maximuse etapil ei saanudki esimest hammakat suure peale...
Ou......kas tõesti 188 koht ja rada läbiti 1:43 ajaga , krt tõelised turbojänesed , anyway minul läks igaljuhul 3 tundi, rada oli tõesti MTB nime väärt, olen ise väga rahul, eriti oma tehnikaga , mitte ühtegi tõrget ega jama, vedas mind terve raja auga läbi, MUDMAX töötas mudas hästi peaaegu kõik sai läbisõidetud, väljaarvatud siis need sillaga kohad mis enne ületamist oli vägagi pehmeks sõidetud. Lõpupoole kiskusid reied krampi nii et ühel tõusul lihtsalt ümber kukkusin, isegi jalgu ei saanud pedaalidelt ära, karm tunne, polnud enne seda kogend, viimased 3km olid minu jaoks elu pikim sõit ,
cycling is fun, but...it`s deem hard work.
Ise parandasin põhiliselt oma kohta just nendel mudalõikudel, kui suurem seltskond kahelpool teed (või poriauku) tropid moodustas ja rahulikult jalutas. Esiotsa sõitjaid oli küll palju puudu aga 250-400 koridori keskelt startides olin ca 10 km-ga ennast põhiliselt mudastes kohtades ettepoole vedades 190-s.veiko kirjutas:Kurb on ainult see, et inimesed ei oska/julge laskuda. Paljud pidurdasid ikka täitsa mõtetutel laskumistel ning kui muda lomp ees oli siis jäädi seisma ja vahiti lolli näoga seda proovimatagi sealt läbi sõita takistades nii tagant tulijaid.
Müts maha rajameistrite ja korraldajate ees. Viimasepeal rada, hea märgistus, ladus korraldus, maitsev supp. Seda et jumal on eestlane teadsin ma ammu. Eile sain aru, et ta on ka jalgrattur - hoidis pilku Haanja peal, et rada ei oleks väga kuiv aga ka mitte liiga märg, samas jõudis ka sündmustel TdF-l meile soodsalt kulgeda.
Kas keegi on numbrite jagamise loogikast aru saanud? Enne Haanjat olin mõlemal etapil esimese 200 lõpetanu sees ja Haanjas oli stardinumber ikka 279. Samas osad vennad, kes sellel aastal on mõlemad korrad minust hiljem lõpetanud stardivad koridor või 2 minust eespool.
Läbi sõita oleks ikka püüdnud (aega ei hakkagi ennustama). Aga .... Rakvere TEC 2003 oli raskem, sest seal oli mul aeg ka 3.50 ringis (aga rada lühem). Seal olid muidugi juurikad, juurikad ja juurikad, mis minusugusele ikka ei sobi.Alvaro kirjutas:Ma ei kujuta ette, mis oleksid su muljed olnud siis, kui ilmataat oleks jätkanud sellega, mis tal nädala sees pooleli jäi? Rada polnud pooltki nii hull, kui ta kindlasti 5 päeva tagasi oli. Nagu Jack ütles - oleks raskemat ja mudasemat oodanud.LauriA kirjutas:Jäin rahule, rada oli tunduvalt hullem kui arvasin . Eriti seal 10km kandis see pikk mudane laskumine ja mudane tõus (või oli see vastupidi). Üldse kogu see mudavärk viskas rajal olles üle .
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Kompromissitult nauditavaim seni sõidetud maraton ! (Võib olla ka sellepärast et Rakvere '03 jäi pooleli). Tundub et ka rahva rattakäsitsemisoskus on üldiselt kõvasti arenenud, Rakverest on meeles ees - ja kaassõitjate igasugu imeliigutusi, millest viimasel hetkel sai mööda rihitud... Eilsest ei mäleta ei suuri troppe ega laskumistel uperdamist.
Samas kahjuks mis ei ole edasi arenenud on mu enda sõiduriist - alates sellest õnnetust ojast jäi hoolimata eelnevast õliga uputamisest kasutusse ainult esimene suur hammakas, väiksematega oli ainuke sõiduvõimalus "kaks pööret edasi, üks tagasi"-täpselt nagu aasta tagasi Rakveres. Mis tekitas tõsiselt paksu viha, kui mõnel sõidetaval tõusul ainult kand ja varvas päästis. Ja kusjuures paistis see ainult minu 2003 XT esikäikari häda olema,..sest teised sõitsid samu tõuse Samas endalegi üllatuseks oli enamus osa rajast ka esimese suurega täiesti läbitav. Parim osa oli minu meelest kusagil 30km..50km kus sõitsin sisuliselt üksi, geeli abiga sai eluvaimu kehasse tagasi ja mõnust nohisedes neid tehnilisi singleid kaifida. Lõpus kargasid säärde ka kurjad krambipoisid aga õnneks oli päästev lõpusirge siis juba silmaga näha.
Tulemus 89. mis on senini parim Toyota/Elion'i koht, ilmselgelt rahul !!! Ja maksimumpunktid rajainseneridele.
Samas kahjuks mis ei ole edasi arenenud on mu enda sõiduriist - alates sellest õnnetust ojast jäi hoolimata eelnevast õliga uputamisest kasutusse ainult esimene suur hammakas, väiksematega oli ainuke sõiduvõimalus "kaks pööret edasi, üks tagasi"-täpselt nagu aasta tagasi Rakveres. Mis tekitas tõsiselt paksu viha, kui mõnel sõidetaval tõusul ainult kand ja varvas päästis. Ja kusjuures paistis see ainult minu 2003 XT esikäikari häda olema,..sest teised sõitsid samu tõuse Samas endalegi üllatuseks oli enamus osa rajast ka esimese suurega täiesti läbitav. Parim osa oli minu meelest kusagil 30km..50km kus sõitsin sisuliselt üksi, geeli abiga sai eluvaimu kehasse tagasi ja mõnust nohisedes neid tehnilisi singleid kaifida. Lõpus kargasid säärde ka kurjad krambipoisid aga õnneks oli päästev lõpusirge siis juba silmaga näha.
Tulemus 89. mis on senini parim Toyota/Elion'i koht, ilmselgelt rahul !!! Ja maksimumpunktid rajainseneridele.
Life Must Be Fun !
kaotatud särk
suutsin oma rattasõidu särgi (sinine) mille tagataskus oli ka sisekumm
ära kaotada. kui keegi leidis selle siis oleks tore kui ta helistaks mulle 53406969
aga rada oli viimasepeal, tuli ka selle sarja parim koht 170
ära kaotada. kui keegi leidis selle siis oleks tore kui ta helistaks mulle 53406969
aga rada oli viimasepeal, tuli ka selle sarja parim koht 170
vilts
Rada oli raske aga mitte nii hull kui ootasin . Samas, peale lõpetamist hakkasin juba veidi kahtlema kas minu osalemine Haanja 100 üritusel on ikka nii hea mõte kui varem tundus . Sõidu ainuke tõsiselt ohtlik koht oli minu jaoks ca 30-31 km-l(kui õieti mäletan) kus paremal pool kruusa/metsa teel oli mingi suur auk mille sisse oli veel torgatud metallist vmt ora koos punase lipuga selle küljes. Kiirus oli sel hetkel ca 30 või nii kui ma möödasõitu alustades oleksin sinna napilt sisse lajatanud. Aga noh läks õnneks seekord. Arvestades minu poolt sooritatud mitmeid jalutamisi,külili kukkumisi(kumm ei pidanud üldse) ning ühte niplit olin tõsiselt üllatunud oma 304. kohast. Aga noh, eks sealt eespoolt oli vist palju mehi puudu kah.
Siin kivi sõitjate kapsaaeda. Ka mul oli tol hetkel koht kuskil kümneses pundis ja MITTE ÜKS vend ei hoiatanud. Olgu võistlus, siin ei pea iga kivi ja juurikat hoiatama, aga selliste kabelimatsude vastu võiks küll käega näidata või häälega märku anda. Sel juhul ma ei saa üldse aru, miks siis, kui pööramine on, kõik käega vehivad või parem/vasak karjuvad. Loogika puudub täielikult.Peeter kirjutas:Sõidu ainuke tõsiselt ohtlik koht oli minu jaoks ca 30-31 km-l(kui õieti mäletan) kus paremal pool kruusa/metsa teel oli mingi suur auk mille sisse oli veel torgatud metallist vmt ora koos punase lipuga selle küljes. Kiirus oli sel hetkel ca 30 või nii kui ma möödasõitu alustades oleksin sinna napilt sisse lajatanud. Aga noh läks õnneks seekord.
Tervitus!
oih, oli ikka raske sõit.
Olin selleks vaimselt muidugi täitsa valmis, aga füüsiliselt mitte. Üldse on mul sellel hooajal treeningutega natuke halvasti- põhjuseks haigused, kukkumised, kuu aega kaugel maal puhkusel, kus ei leidnud võimalust rattatreeninguteks.
Sõidust:
Juba esimel kümnel kilomeetril olin täielikult läbi ja pidin raja ääres puhkama. Pulss oli olnud enamus aega üle 180 .
Loomulikult jalalihased valusad ja klapid kinni. Üheks põhjuseks ka see, et olen viimaste kuudega ligi 5 kilo juurde võtnud ja seda lisakaalu nendest Haanja mägedest üles tassida...hmjaa.
Üldiselt mul selline rada väga meeldib kui saaks laskumisi normaalselt võtta. Aga vot mina sellest aru ei saa, et miks mehed pidurdavad nendel laskumistel ja ronivad lausa maha ning siis kaotavad tasakaalu ja kukuvad risti üle raja. Kas eespool nt. 100-200 toimub samasugune asi?
Ja mis kõige hullem- kui on laskumine ja selle lõpus on mudala, siis miks tüübid enne seda hoo täitsa maha võtavad ja siis vaatavad kuidas kuskilt poolt läbi minna, aga siis on hoog liiga väike ja vajuvad külili või risti teistele vastu või ette.
Kahju et ma nii tugeva jalaga ja vastupidavusega ei ole, et saaksin eespool, nii 100 kandis sõita, seal kindlasti ei tehta selliseid lollusi.
Ok enda sõidust veel.
Eriti kukkumisi enda süül ei õnnestunud teha, kukkusin vaid siis kui ees keegi käna pani või lihtsalt mudaloiku vajus ja siis kui kett muda ja sodi pärast huvitavalt kinni kiilus ja äkkpidurina mõjus.
Ka kumm (scott), mis neljapäeval sai ostetud, oli nii super, et absoluutselt mingit libisemiseprobleeme nii tõusudel kui ka laskumistel ei olnud- ainult mees ratta peal oleks võinud parem olla
Kokkuvõtteks:
Rada oli 4+, üldine korraldus ja märgistus 5, ratturid 5 (üle pika aja ma ei kohanud ebaviisakusi ja seltskond oli kuidagi väga sõbralik), mees ratta peal 3- (eelmise aastaga võrreldes on mul tugev tagasiminek või teistel tugev edasiminek)
aeg 3:18:48 ja koht 473
Kust kohast saaks teada kui palju oli katkestajaid? Kas saabki üldse, sest sardiprotokolli ju ei ole?
oih, oli ikka raske sõit.
Olin selleks vaimselt muidugi täitsa valmis, aga füüsiliselt mitte. Üldse on mul sellel hooajal treeningutega natuke halvasti- põhjuseks haigused, kukkumised, kuu aega kaugel maal puhkusel, kus ei leidnud võimalust rattatreeninguteks.
Sõidust:
Juba esimel kümnel kilomeetril olin täielikult läbi ja pidin raja ääres puhkama. Pulss oli olnud enamus aega üle 180 .
Loomulikult jalalihased valusad ja klapid kinni. Üheks põhjuseks ka see, et olen viimaste kuudega ligi 5 kilo juurde võtnud ja seda lisakaalu nendest Haanja mägedest üles tassida...hmjaa.
Üldiselt mul selline rada väga meeldib kui saaks laskumisi normaalselt võtta. Aga vot mina sellest aru ei saa, et miks mehed pidurdavad nendel laskumistel ja ronivad lausa maha ning siis kaotavad tasakaalu ja kukuvad risti üle raja. Kas eespool nt. 100-200 toimub samasugune asi?
Ja mis kõige hullem- kui on laskumine ja selle lõpus on mudala, siis miks tüübid enne seda hoo täitsa maha võtavad ja siis vaatavad kuidas kuskilt poolt läbi minna, aga siis on hoog liiga väike ja vajuvad külili või risti teistele vastu või ette.
Kahju et ma nii tugeva jalaga ja vastupidavusega ei ole, et saaksin eespool, nii 100 kandis sõita, seal kindlasti ei tehta selliseid lollusi.
Ok enda sõidust veel.
Eriti kukkumisi enda süül ei õnnestunud teha, kukkusin vaid siis kui ees keegi käna pani või lihtsalt mudaloiku vajus ja siis kui kett muda ja sodi pärast huvitavalt kinni kiilus ja äkkpidurina mõjus.
Ka kumm (scott), mis neljapäeval sai ostetud, oli nii super, et absoluutselt mingit libisemiseprobleeme nii tõusudel kui ka laskumistel ei olnud- ainult mees ratta peal oleks võinud parem olla
Kokkuvõtteks:
Rada oli 4+, üldine korraldus ja märgistus 5, ratturid 5 (üle pika aja ma ei kohanud ebaviisakusi ja seltskond oli kuidagi väga sõbralik), mees ratta peal 3- (eelmise aastaga võrreldes on mul tugev tagasiminek või teistel tugev edasiminek)
aeg 3:18:48 ja koht 473
Kust kohast saaks teada kui palju oli katkestajaid? Kas saabki üldse, sest sardiprotokolli ju ei ole?
Painutan nii kuis jaksan
Alustame siis kommentaari nädalatagusest ajast: See, milline oli rada nädal tagasi oli ikka hoopis teine muusika. Võrreldes nädalataguse olukorraga (mida varjutasid enne sõitu vähene tankimine ja sadanud vihm) oli rada võrratult meeldivam. Heinamaad olid enamvähem kuivanud ja muu värk ka paar kraadi siledam.
Tegelikult tunnistan ausalt, et ma südamest ootasin seda eelpool lubatud kell 14 sadama pidanud vihma - oleks ikka hulka parem olnud sõita. Tuulevaiksetel heinamaadel päikese poolt üles köetud niiskus tekitas tunde, nagu sõidaks kusagil kasvuhoones.
Rada oli tore, võiks öelda, et isegi igavam kui ma nädalataguse kogemuse põhjal ootasin Valgesokimeestele olgu ääremärkusena öeldud, et kõik need mudalombid olid sõidetavad (kontrollitud ). See pahkluuni ulatunud vedel lödi peitis enda all mitte mädasood, vaid kõva põhja. Seega oleks saanud kõndimisvaeva vältida ja sealt läbi sõita.
Ainuke koht, mis kohe üldse ei sobinud, oli üks rööpas ja porine laskumine. No ei ole tehnikat ega kogemust, et sellises kohas sõita. Ma kukkusin seal 4 korda ja kusagil 3. korra juures keegi tagant tulnud jalutaja küsis, et kas ma ära ei väsi, mille peale ma arvasin, et vaatame kumb varem alla saab (tema sai, sest ma olin parasjagu ametis 3nda ja 4nda kukkumisega ). Trajektoori ei osanud hoida, rockster just eriline ronija ka pole ja nii ma seal sik-sakitasin ja lasin liugu hoolega.
Krambid mind ei vaevanud. Ühel mudase tõusu lõpul, kus kumm oli pidamist kaotamas käis korraks vasakust säärest krampi lubav nõksakas läbi aga see oli ka ainuke koht. Ise ma oletan, et ma ikkagi jõin vähe ja tänu sellele ka see palavus ja seisev õhk mõjusid nii nagu nad mõjusid. Vahepeal oli ikka väga räbal olemine.
Üldiselt tore hariv üritus - pani mõtlema, kuidas sellistes tingimustes tehnikat parandada ja kuidas sellise ilmaga hakkama saada.
Korralduse kohta pole midagi paha öelda - töö kiire ja korralik
Järgmisel aastal siis jälle!
Tegelikult tunnistan ausalt, et ma südamest ootasin seda eelpool lubatud kell 14 sadama pidanud vihma - oleks ikka hulka parem olnud sõita. Tuulevaiksetel heinamaadel päikese poolt üles köetud niiskus tekitas tunde, nagu sõidaks kusagil kasvuhoones.
Rada oli tore, võiks öelda, et isegi igavam kui ma nädalataguse kogemuse põhjal ootasin Valgesokimeestele olgu ääremärkusena öeldud, et kõik need mudalombid olid sõidetavad (kontrollitud ). See pahkluuni ulatunud vedel lödi peitis enda all mitte mädasood, vaid kõva põhja. Seega oleks saanud kõndimisvaeva vältida ja sealt läbi sõita.
Ainuke koht, mis kohe üldse ei sobinud, oli üks rööpas ja porine laskumine. No ei ole tehnikat ega kogemust, et sellises kohas sõita. Ma kukkusin seal 4 korda ja kusagil 3. korra juures keegi tagant tulnud jalutaja küsis, et kas ma ära ei väsi, mille peale ma arvasin, et vaatame kumb varem alla saab (tema sai, sest ma olin parasjagu ametis 3nda ja 4nda kukkumisega ). Trajektoori ei osanud hoida, rockster just eriline ronija ka pole ja nii ma seal sik-sakitasin ja lasin liugu hoolega.
Krambid mind ei vaevanud. Ühel mudase tõusu lõpul, kus kumm oli pidamist kaotamas käis korraks vasakust säärest krampi lubav nõksakas läbi aga see oli ka ainuke koht. Ise ma oletan, et ma ikkagi jõin vähe ja tänu sellele ka see palavus ja seisev õhk mõjusid nii nagu nad mõjusid. Vahepeal oli ikka väga räbal olemine.
Üldiselt tore hariv üritus - pani mõtlema, kuidas sellistes tingimustes tehnikat parandada ja kuidas sellise ilmaga hakkama saada.
Korralduse kohta pole midagi paha öelda - töö kiire ja korralik
Järgmisel aastal siis jälle!
velo.clubbers.ee
Ritchey WCS QRS vektor
Ritchey WCS QRS vektor
Kõik kohad küll kõva põhjaga ei olnd, või kui olid, siis see põhi oli vääga sügaval. Proovisin küll mõnest kohast mitte just täiega läbi sõita, aga nu hoog väike ka ei olnud ja siis olin kohe esirattas sügaval mudas kinni ja nippel oli ka väga lähedal ja siis hakka jälle seal muda sees sumpama. Lõpu poole pirurdasin mina ka hoo maha ja vaatasin, kust paremini läbi saaks ja nendele "täiegaläbisita" vendadele jõudsin ka kohe jälle järele, niiet nemad erilist võitu seal küll ei saavutanud.Antti kirjutas: Valgesokimeestele olgu ääremärkusena öeldud, et kõik need mudalombid olid sõidetavad (kontrollitud ). See pahkluuni ulatunud vedel lödi peitis enda all mitte mädasood, vaid kõva põhja. Seega oleks saanud kõndimisvaeva vältida ja sealt läbi sõita.
Mõnes kohas jälle oli keskelt ilusti selline kuiv vagu sisse sõidetud ja sealt sai küll väga edukalt läbi kimada.
velo.clubbers.ee
Rada oli jah päris huvitav. Mõnel mudasel laskumisel sai mõned küljekad ka pandud. Umbes peale poolt maad hakkasid jalakrambid vaevama. Siis avastasin, et üks joogipudel oli ka ära kadunud. Jooki jäi nats väheks. Lõpus pidin isegi kolmanda koha naise mööda laskma, sest krambid ei lasknud korralikult sõita. Olen oma 211 kohaga peaaegu rahul. Sõitsin see aasta üldse esimest korda MTB ga. Ainult MNT peal sõidetud. Ratta komponendid töötasid korralikult ja continental explorer pidas ka päris hästi.
Viimati muutis siim601, 05. 07. 2004. 13:39, muudetud 1 kord.
Kui keegi ütleks kuidas 10-25 km aegu, ees pundis püsides mitte "verd köhida", siis oleks edaspidi hulga mugavam
Krdi XT esivahetaja otsustas 10-ndal km-l, suure tõusu algul väikest hammakat ignoreerida ja lisaks mingi nipiga keti raamivahele nii kinni
tõmmata, et arvasin juba et nüüd on kõik.Õnneks sain tükk aega päris kõvasti kangutades selle lahti.
Kui teisipäeval rajal käisin oli olukord veidi libedam, eriti just nendel mullastel põllu-metsa teedel.Võistluse hetkel oli rada oluliselt kuivem-kiirem.
Sõit ise kulges nagu üks võistlus ikka.Kuni poole distantsini kannatasin et mitte jääda maha kiirematest, kes kruusa peal eest ära vajutavad (Grisha näiteks umb.35 km aegu lihtsalt vaikselt libises kruusa peal minema ja ma ei jõudnud tuuleski olla) ning siis, nagu tabavalt Kuldar ütles tuleb "teine hingamine" ja hakkan vaikselt tempot koguma.Eriti
meeldisid-sobisid mul raja viimase kolmandiku metsa-põllulõigud.
Püüdsin uuesti kinni Grisha ja veel paar tegelast ja tänud specialized ratta ja vormiga kutile, kes aitas mul lõpuni tempot hoida.
Pulsokas näitas mul avg 169, max 184.
Korraldusele 5 palli süsteemis 10.
Krdi XT esivahetaja otsustas 10-ndal km-l, suure tõusu algul väikest hammakat ignoreerida ja lisaks mingi nipiga keti raamivahele nii kinni
tõmmata, et arvasin juba et nüüd on kõik.Õnneks sain tükk aega päris kõvasti kangutades selle lahti.
Kui teisipäeval rajal käisin oli olukord veidi libedam, eriti just nendel mullastel põllu-metsa teedel.Võistluse hetkel oli rada oluliselt kuivem-kiirem.
Sõit ise kulges nagu üks võistlus ikka.Kuni poole distantsini kannatasin et mitte jääda maha kiirematest, kes kruusa peal eest ära vajutavad (Grisha näiteks umb.35 km aegu lihtsalt vaikselt libises kruusa peal minema ja ma ei jõudnud tuuleski olla) ning siis, nagu tabavalt Kuldar ütles tuleb "teine hingamine" ja hakkan vaikselt tempot koguma.Eriti
meeldisid-sobisid mul raja viimase kolmandiku metsa-põllulõigud.
Püüdsin uuesti kinni Grisha ja veel paar tegelast ja tänud specialized ratta ja vormiga kutile, kes aitas mul lõpuni tempot hoida.
Pulsokas näitas mul avg 169, max 184.
Korraldusele 5 palli süsteemis 10.
-
- Rattur
- Postitusi: 156
- Liitunud: 21. 07. 2003. 16:17
Nonii kõva sõit oli, aga enne sõitu olnud hirmutamisteraapia oli ikka natuke liiast tänase ilma puhul ja kõva mustriga polnud ka väga palju teha, sest need kohad kus neid vaja oli läbiti niikuinii jala...
aga üllatav oli kuidas mudamülgastest päris esimese otsa mehed (20-30) jalutasid ja tõusude alguses kohe jooksma hakati Peale esimest mudakohta kohe alguses, kus suur tropp oli sai küll igalt poolt läbi sõita ja tõusudest oli ka ainult see esimene muda koht suhteliselt lootusetu, mujalt oli võimalik sõita ka kuigi 2 tõusu osutusid mulle ka ületamatuks... ja oi kuidas see jooksmine läbi võttis Kõige lahedam oli muidugi see 10km muda laskumine kus kõik paremal pool ukerdasid ja mina vasakult poolt suure hooga vähemalt 10st vennast mööda sain eriti arvestades minu tagasihoidlike tehnilisi võimeid, aga muidu väga bro sõit ja kui need viimased 5km ka veel kestnud oleks...
aga üllatav oli kuidas mudamülgastest päris esimese otsa mehed (20-30) jalutasid ja tõusude alguses kohe jooksma hakati Peale esimest mudakohta kohe alguses, kus suur tropp oli sai küll igalt poolt läbi sõita ja tõusudest oli ka ainult see esimene muda koht suhteliselt lootusetu, mujalt oli võimalik sõita ka kuigi 2 tõusu osutusid mulle ka ületamatuks... ja oi kuidas see jooksmine läbi võttis Kõige lahedam oli muidugi see 10km muda laskumine kus kõik paremal pool ukerdasid ja mina vasakult poolt suure hooga vähemalt 10st vennast mööda sain eriti arvestades minu tagasihoidlike tehnilisi võimeid, aga muidu väga bro sõit ja kui need viimased 5km ka veel kestnud oleks...
valgesokimehed sucks
Mudalombid olid edukalt sõidetavad tõesti just rööbaste seest, kõige sügavama veega kohtadest - kivid olid põhjas. Õlgu pani kehitama see, et kui neist lompidest hooga läbi uhasin ja seega kõrval lükkajaid pritsisin, pani mõni pahaks (umbes a'la "kuhu Sul kiire on"). Aga ilmselt tulenes see sündroom 500-nda positsiooni juurest startimisest, kus inemesed oma väljanägemist hoiavad ja lipsu sätivad...Lauri kirjutas:Antti kirjutas: Valgesokimeestele olgu ääremärkusena öeldud, et kõik need mudalombid olid sõidetavad (kontrollitud ). See pahkluuni ulatunud vedel lödi peitis enda all mitte mädasood, vaid kõva põhja. Seega oleks saanud kõndimisvaeva vältida ja sealt läbi sõita.
Koht 265 andis hea enesetunde ja rajale igati positiivse hinnangu!
Re: valgesokimehed sucks
No natuke läks see nüüd küll minu kapsaeda, kuna sõidan just eelpool nimetatud grupi piiril. Tead, ega ikka ei säti ma(e) lipse midagi, kui lõpus oli selline varu puuudjääk , et isegi kapsa ninast välja laskmiseks puudus jõud siis jah,vaevalt meie sugused (võtsin siiski julguse oma grupi piirimaad esindada) siis oma kehva positsiooni (võrreldes näiteks 250 grupi piirimaad) kohe mitte lipsu kohendamisest loobudes ei paradaks .Ma küll ei õigusta nüüd jalutamist aga kui ikka ei jõua siis pole ju ka muda sisse kukkumine väga ahvatlev alternatiiv.Kuna tõesti, võistlus lisab juurde ärevust ning sunnib võimalikult kiirelt ja jõudu säästvalt finisini liikuma , minu puhul siis vaevalt mul on aéga ja kaaldua kuidas ja kust ma saaksin lahedalt ülesse, mida ilmselt suurema aja- ja ressursiliimidi puhul kindlasti teeksin, ikka paneb mõtlema kui mina kerin mudas ja samas mingised sellid lidusid ratas käes kõrvalt tunduvalt kiiremini edasi.mrt kirjutas:.................... Aga ilmselt tulenes see sündroom 500-nda positsiooni juurest startimisest, kus inemesed oma väljanägemist hoiavad ja lipsu sätivad...
Kas ehk 2003 aasta XT ? Alates eelmise aasta Rakverest olen selle saastaga maadelnud - 1001 viilimist ja muud rituaaltantsu on nende hammakatega läbi viidud ja tulemus jätkuvalt totaalne väikse ja keskmise hammaka 'chainsuck' niipea kui esimene suurem lomp läbitud. Eilegi alates sellest jõehakatisest sisuliselt ilma esivahetita. Väidetavalt '2004 XT sellist häda ei tunne - loe: tootja kala, kuigi seda avalikult omaks ei võeta.Rom kirjutas:Krdi XT esivahetaja otsustas 10-ndal km-l, suure tõusu algul väikest hammakat ignoreerida ja lisaks mingi nipiga keti raamivahele nii kinni
tõmmata, et arvasin juba et nüüd on kõik.Õnneks sain tükk aega päris kõvasti kangutades selle lahti.
Life Must Be Fun !
Ah ei tea. Mul on ees XTR ja chainsuck on kahel mudasõidul olnud suur probleem keskmisel ja väikesel hammaksl. Need 2 sõitu olid siis Haanja Elion ja Karksi Rattapoe XC etapp.jätkuvalt totaalne väikse ja keskmise hammaka 'chainsuck' niipea kui esimene suurem lomp läbitud. Eilegi alates sellest jõehakatisest sisuliselt ilma esivahetita. Väidetavalt '2004 XT sellist häda ei tunne - loe: tootja kala, kuigi seda avalikult omaks ei võeta.
Re: punktiseis
loomulikult, EEC sarja teema alt.vilts kirjutas:kas kusagil on võimalik näha ka EECi hetke punktiseisu
viewtopic.php?p=42306#42306
Peale Vällamäge oli pori sees üks puust kast (sild?), millest pidi laskumisest täiega üle sõitma ja siis üles ja vasakule. Seal oli kiiruga märgates ca kolm fotokat ja üks videokaamera. Ja just videokaameraid on juurde tulnud. Seda võimaldab ka huvitav rada. Mis ikka kruusal möödakihutavaid rattureid filmid...Rom kirjutas:Jack mõtles ilmselt foto ja video tehnikat. 10-nda km tõusul oli ikka mituprofit4 kirjutas:Tehnikat oli tõesti teeääres meeletult palju, kõik pusisid mingi probleemiga.......
kaamerat ja muidu palju rahvast ning mujal rajal kah.
Kõva sõit oli, jäin väga rahule. Kartsin sõidu pikale venimist, oma kogemuste põhjal läheb mul üle 2h sõit raskeks. Muda ja pori lisasid sõidule kõvasti vürtsi ja muidugi mäed. Eesti oludes oleks ühel mtb fännil paremat rada tahta.
Jah, minu päästjateks osutusid singletrackid kus ma sain ennast natuke hinge tõmmata, vähemalt neid singletracki osasid mis olid metsavahel jaheduses andsi kohe uue hingamise. Raskemaks osutusid 3TP ja 4TP vahelised kruusateed vastutuulega, selleks ajaks olid jalad parajalt pehmed ka. Viimased 5km olid jälle ok ja lõpetasin siiamaani parima enesetundega maratoni. Koht 293. Enda ja teiste ohutuse huvides olid rattal ees Conti Explorer ja taga Schwalbe Jimmy kummid, korra panin ühel laskumisel külje maha aga ei midagi hullu.
Jah, minu päästjateks osutusid singletrackid kus ma sain ennast natuke hinge tõmmata, vähemalt neid singletracki osasid mis olid metsavahel jaheduses andsi kohe uue hingamise. Raskemaks osutusid 3TP ja 4TP vahelised kruusateed vastutuulega, selleks ajaks olid jalad parajalt pehmed ka. Viimased 5km olid jälle ok ja lõpetasin siiamaani parima enesetundega maratoni. Koht 293. Enda ja teiste ohutuse huvides olid rattal ees Conti Explorer ja taga Schwalbe Jimmy kummid, korra panin ühel laskumisel külje maha aga ei midagi hullu.
sai kah sõidetud. aeg 3.34. kus ikka sopp oli, seal sai jalutatud. üksinda oleks vast tihtipeale sõitagi saanud, aga eespool olijad ronisid nagunii ratta seljast maha. ja ega ükski tüüp seal sõites-kõndides mööda ei läinud, üsna rahulik kolonnis ronimine toimus. poole raja peal olid jalad tuimad ja vaim väsinud... peab hakkama ise teist joogipudelit kaasas kandma, tp-des sai joodud kõvasti, aga vahepeal oli jube janu. ja kui veel ratta seljast pidi maha ronima, siis ratta käekõrval lükkamine oli väääga raske. ja tundus et ka teistel. tehnikaga probleem eriti polnud, tagant väiksemale hammakale ei lasknud vahetada, jäi ketti kuidagi katkuma. kokkuvõtvalt sõiduga igati rahul (aga järgmine aasta ootaks ikka oluliselt kuivemat rada ), supp oli kah hea, rattapesu oodata ei viitsinud, loputasin kraavis suure sopa maha. ja peab vist paremkurve harjutama - minimaalse hoo pealt kusagil kuival kitsamas kohas panin külje maha. mingi "tõrge" on nagu mõistuses ees paremkurvi juures
Re: valgesokimehed sucks
ilmselt on neil inimestel tegelikult vähem oskusi ja kogemusi, samuti on nad ka rohkem väsinud... või mis? selline on elu, meeldib see sulle või mittemrt kirjutas:Aga ilmselt tulenes see sündroom 500-nda positsiooni juurest startimisest, kus inemesed oma väljanägemist hoiavad ja lipsu sätivad...
Esporti Haanja pildigalerii üles pandud....nii suurt galeriid pole ma veel seal näinud.