) ja julgus sai otsa kui trepilõigu astmete arv oli juba 5 või rohkem. 
Kui toompealt ikka täiega alla lendad, siis ükskõik kui suur grupp turiste trepil ees on, võid kindel olla, et kolina peale kõik ilusti eest ära kiirustavad 
Lisaks siia selliste Patkuli taoliste pikemate siledate lõikudega trepi kohta:XTRace kirjutas:niii.
kui rääkida patkuli trepist ntx siis:
kasutada tagapidurit ja kogemuste kogunedes võtta kasutusse ka esipidur;
kasutada pidurit vaid sirgetel trepi osadel, mitte astmetel olles, kogemuste kogunedes pidurdada minimaalselt;
ise laskuda üle sadula, ehk massikese võimalikult taha viia;
amordid lahti teha ja kummid täis pumbata ja valu anda
Kui minupoolt tõsisemalt ka rääkida, siis see on küll õige. Viimati patkulil oligi nii, et viimaste lõikude peal läks kiirus juba nii suureks, et hakkas selline lennuk tekkima. Siis pole XTR-i soovitatud tagapidurist enam midagi kasu (sest tagaratas on täiega õhus) ja instinktiivselt võid vajutada ka esimest - kui aga sel hetkel esiratas maad puudutab, võib olla suhteliselt ebamugav.Alvaro kirjutas:Lisaks siia selliste Patkuli taoliste pikemate siledate lõikudega trepi kohta:
kätega lööd esimest otsa alla, kui ratas astmeteni jõuab. See hoiab ära "lennuki", kui kiirus liiga suur juhtub olema. Kui sa seda ei tee, siis maandud ilma astmeid puudutamata esimese rattaga all siledal ja palvetad, et luud terveks jääks. Ruve oskab seda lennukit hästi........
) siis võib kuskilt Vanalinna GP video muretseda ja proovida Kana tehnikat imiteerida 
Väidan kindlalt, et Patkuli trepid on oluliselt lihtsamad, kui see eestikate trepp. Põhjus - seal on palju sildat maad ja trepid on ühtlaste astmetega ja kõik muu ka korrapärane. Nõmmel aga on kaos kuubis - iga trepiastmete kogum on erineva vahemaa tagant, nad on erineva nurga all ja lisaks ka veel katkised. Väga raske on leida seda head rütmi. Usun, et kaotan seal hulka rohkem aega eliidile, samas Patkulit suudaks üsna hästi läbida. Ülemine ots on vähe keeruline, aga alumine tuleb väga fine välja.Rivo kirjutas:Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
Oled sõitnud Patkulit, vaateplatvormilt alla? See vanalinna GP osa on tõesti väga lihtne, aga 2 esimest lakumist koos pööretega, väga tehniline. Ma olen sõinud ka eestikate treppi. Need on erinevad pallimängud.Alvaro kirjutas:Väidan kindlalt, et Patkuli trepid on oluliselt lihtsamad, kui see eestikate trepp. Põhjus - seal on palju sildat maad ja trepid on ühtlaste astmetega ja kõik muu ka korrapärane. Nõmmel aga on kaos kuubis - iga trepiastmete kogum on erineva vahemaa tagant, nad on erineva nurga all ja lisaks ka veel katkised. Väga raske on leida seda head rütmi. Usun, et kaotan seal hulka rohkem aega eliidile, samas Patkulit suudaks üsna hästi läbida. Ülemine ots on vähe keeruline, aga alumine tuleb väga fine välja.Rivo kirjutas:Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
vanalinna gp-s olid need 2 pööret ka sees viimased 2 aastat vist, alguses tuli otse. Ja need 2 pöördekohta ei puutu eriti trepiteemaga kokku, sest pööramine ju siledal maal ikkagi (mingi väike ettevalmistus on juba trepi peal ka pöördeks muidugi) Nii et isegi selle kahe pöördekohaga on patkuli treppi ikka mega easy trepi tänava treppidega võrreldes (kus mäletatavasti tuli lõpus ka 90 kraadi pööre teha eestikatel...)Jack kirjutas:Oled sõitnud Patkulit, vaateplatvormilt alla? See vanalinna GP osa on tõesti väga lihtne, aga 2 esimest lakumist koos pööretega, väga tehniline. Ma olen sõinud ka eestikate treppi. Need on erinevad pallimängud.Alvaro kirjutas:Väidan kindlalt, et Patkuli trepid on oluliselt lihtsamad, kui see eestikate trepp. Põhjus - seal on palju sildat maad ja trepid on ühtlaste astmetega ja kõik muu ka korrapärane. Nõmmel aga on kaos kuubis - iga trepiastmete kogum on erineva vahemaa tagant, nad on erineva nurga all ja lisaks ka veel katkised. Väga raske on leida seda head rütmi. Usun, et kaotan seal hulka rohkem aega eliidile, samas Patkulit suudaks üsna hästi läbida. Ülemine ots on vähe keeruline, aga alumine tuleb väga fine välja.Rivo kirjutas:Kogemus ainult Glehni ja hüppetorni vahelisel eestikate trepil ja see täitsa sõidetav.
Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtabanthrax kirjutas:miks ei kehtiIntzz kirjutas: ...et ainult tagumine ratas puudutab õrnalt astmeid. See muidugi ei kehti nende patkulite ja eestikate treppide kohta.
jumala vabalt võib seal enamusi treppe nii võtta...
Ma arvan, et on õige aeg hakata mõtlema ühe ühise sõidu peale sellel vanalinna GP rajal. Kõik, kes teemas on sõna võtnud, on kohustatud ilmuma kohale ja näitama, mis puust tehtud on. Tegelikult meeldib mulle see rada ka niisama, sest on tugevalt urbaniseerunud ja turiste täis, see lisab oma võlu asjale. Algusaeg kuskil peale 20.00 ja sõidaks seal tunnikese. Seni kuni vihmane on, jääb kahjuks ära..... muidus kohe ka kiirabi kohale kutsuma.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
nii see on. Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.mart kirjutas:Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Teame-teame. Point on pigem selles, et ntx selline varustus erineb tunduvalt Andrus-K varustusest. Kui DH või FR vend hakkab nõustama tavaMTB omanikku, siis trepil võib viimane iseend ja oma velo vägagi ribadeks sõita/kukkuda.erikr kirjutas:DH on MTB alaliik.Andrus K kirjutas:Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.
Põhilised sõiduvõtted DH ja XC laskumistel on sarnased, ses osas tasub DH meeste nõu kuulata küll.mart kirjutas:Teame-teame. Point on pigem selles, et ntx selline varustus erineb tunduvalt Andrus-K varustusest. Kui DH või FR vend hakkab nõustama tavaMTB omanikku, siis trepil võib viimane iseend ja oma velo vägagi ribadeks sõita/kukkuda.erikr kirjutas:DH on MTB alaliik.Andrus K kirjutas:Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.
Ei hakka detailidesse laskuma, aga väidaks vastupidist. DH meeste võtted erinevad XC omadest eelkõige varustuse tõttu, mis võimaldab neil paljusid laskumise elemente võtta hoopis räigemalt kui meil.Ereliukas kirjutas:Põhilised sõiduvõtted DH ja XC laskumistel on sarnased, ses osas tasub DH meeste nõu kuulata küll.
paljud meie sõiduvõtted ja tehnika vastupidamatuse kartmine on meie peas kinni.Alvaro kirjutas:Ei hakka detailidesse laskuma, aga väidaks vastupidist. DH meeste võtted erinevad XC omadest eelkõige varustuse tõttu, mis võimaldab neil paljusid laskumise elemente võtta hoopis räigemalt kui meil.Ereliukas kirjutas:Põhilised sõiduvõtted DH ja XC laskumistel on sarnased, ses osas tasub DH meeste nõu kuulata küll.
OK, näiteks samad Patkuli trepid. Nad võivad endale lubada lihtsalt hüppamist ühelt platoolt teisele - on ju nii? Extremes näitab ameerika poisse kes hüppavad kolm sellist platood korraga.......
Ega mul mingi isesõitev ratas ei ole... ratastel on ainult geomeetria vahe ning juppidel vastupidavuse arvelt kaalu juures.mart kirjutas:Specialized P.1 ei ole MTB ratas, seega Anthraxi trepiläbimis näidetega pole Andrus K-l miskit peale hakata.Jack kirjutas:Ma Anthraxit ei tunne, aga ma tähaks näha, kuidas ta Patkuli 2 ülemist treppi nii võtab
Samas, paraku nt Tahkos oled sa sunnitud tahest tahtmata nende downkilleritega konkureerima ja laskumistel jääd üldjuhul kaotajaks ... pikalt (tippude ots välja arvata vast). Siinkohal pole palju vahet kas trepid või väga kivine (kusjuures kivid ei paikne korrapäraselt) laskumine. Nüüdseks mõlema kogemus olemas.mart kirjutas:Teame-teame. Point on pigem selles, et ntx selline varustus erineb tunduvalt Andrus-K varustusest. Kui DH või FR vend hakkab nõustama tavaMTB omanikku, siis trepil võib viimane iseend ja oma velo vägagi ribadeks sõita/kukkuda.erikr kirjutas:DH on MTB alaliik.Andrus K kirjutas:Ootaks vaid puhastverd MTB juttu, downhillerite kelkimine käesolevas väga konkreetse pealkirjaga teemas jääb arusaamatuks.
Mis sa arvad, kas ta maksab oma taskust purunenud osad või mitte? Ja kui mitu (kümmend) korda on tema rohkem hüppeid sooritanud, kui meie kahepeale kokku? Sellepärast ma seda järgi tegema ei tormagi......Ereliukas kirjutas:- mul on mingi mõne aasta vanune saksa Bike ajakiri, kus õpetatakse hüppama - pildid hüppe erinevatest faasidest ja õpetustekst juures.
õpetaja oli mingi sakslase XC staar(nime kahjuks ei mäleta) tavalise tolleaegse valge raamiga GT Zaskariga.
), kuidas siis treppidest alla sõit käib. Algul proovisin 3 treppi järjest ja kõik 5-6 astmelised, need vaheplatvormid (nu pidurdusmaad) jäid aga rsk liiga lühikeseks ja seal vahepeal ei jõudnudki pidurdada ja lendasin kohe järgmisse treppi sisse, alla jõudes olin õnnelik, et püsti jäin. Edasi liikusin 13 astmelise trepi juurde, seal oli all küllalt maad pidurdamiseks. Võtsin kiiruse üles ja siis trrrrrrr ja all, polnud midagi hullu. Viimasena proovisin õlletehase kõrval olevast pikast treppide kaskaadist alla tulla, seal on ka treppide vahel oma 5 meetrit pidurdus maad, ja ei ole üldse midagi keerulist alla tulla. Põhireegel on jah, et mida suurem hoog, seda vähem raputab.sellepärast ma väidangi, et asi on kinni kõrvade vahes.Alvaro kirjutas:Ja kui mitu (kümmend) korda on tema rohkem hüppeid sooritanud, kui meie kahepeale kokku?
Jees, näind jah, ja sealt laskumisest alla ka tulnud paar korda. Midagi hullu seal ei ole, lihtsalt, peab oskama pidureid õigesti kasutada ja tehniliselt pead ka ikka midagi oskama. Kõige raskem sael laskumisel ongi all pidama saada, muidu paned trepist sellise lennuga alla. Ma olen näinud kuidas üliõpilas päevadel sealt jooksuga alla tuldi ja siis enne treppi pidama ei saanud ja pandi oma 3 meetrine hüpe ja maanduti kukerpalliga, nagu ninja ja joosti edasiCyc kirjutas:oled sa näinud videot ühest hullust kes ka toomelt alla tuli nii et tükke lendas?Lauri kirjutas:Ma käisin ka täna Toomemäel proovimas (oma kõvakahvliga rattaga
õige jutt. aga kuidas lõtvade kätega esiratast maha suruda ja veel samal ajal piduriga mängidaFreerider kirjutas: Vähemalt kõnniteekivi kõrgune Bunny hop, viieastmelise trepi võtmine hüppega (sõltub loomulikult trepist ), kohapeal seismine jne. peaks kuuluma iga tõsiselt harrastava maastikuratturi standardoskuste hulka ja see ei nõua mingit erivarustust ega mingit eriratast. Kui keegi oma ratta mingi trepi peal ära lõhub, siis on see puhtalt vale sõidutehnika süü, mitte xc ratta nõrkus......
..... Algajale võikski soovitada keharaskus taha, esiratas alla suruda, käed ja jalad lõdvaks ( käed ja jalad on amortideks ), mõlema piduriga õrnalt mängida
väga lõdvaks ikka käsi lasta ei saa. mõõdukalt elastne või paindlik oleks õige. eks ta ole tunnetamise küsimus. lõdva käega ei suru midagi.A mis sellel siis viga on, kui mees oma rattast hoolib ja ei kipu treeningul seda retsima? Tavaliselt on pandud päris palju raha nendesse hirmkallitesse ratastesse pandud ja mõnelgi puhul väga palju vaeva nähtud vajalike juppide või siis raha kogumisega ja siis kui nüüd on kõva ratas käes peab seda hakkama metsas lõhkuma? Muidugi peab oskama erinevaid võtteid, kuidas ja kust kiiremini alla saada, aga seda mõistlikuse piirides, ei pea igal pool kamikazet mängima ja risima sellega, et äkki ma ei jõuagi ratta seljas trepist alla vaid kukun ja murran rangluu vms ja siis on hooaeg ka veel perses.Freerider kirjutas: Mtb on mehine spordiala, aga olen metsas näinud küll ja küll hirmkallite rataste, kirju varustuse ja tähtsate nägudega rattureid kihutamas...kuni esimese laskumiseni või trepini, kus kõvad mehed järsku naisteks muutuvad ja pidurid plokis ennast mäest alla väristavad. Pärast kodus lakuvad veel ratta üle. Siin arutatakse varustuse, toitumise, kilometraasi, pulsside jne üle, aga sõidutehnika on tahaplaanile jäänud.
Head harjutamist!
Selle jaoks AndrusK küsimuse esitaski et ÕPPIDA tervelt trepist alla tulema.Lauri kirjutas:A mis sellel siis viga on, kui mees oma rattast hoolib ja ei kipu treeningul seda retsima? Tavaliselt on pandud päris palju raha nendesse hirmkallitesse ratastesse pandud ja mõnelgi puhul väga palju vaeva nähtud vajalike juppide või siis raha kogumisega ja siis kui nüüd on kõva ratas käes peab seda hakkama metsas lõhkuma? Muidugi peab oskama erinevaid võtteid, kuidas ja kust kiiremini alla saada, aga seda mõistlikuse piirides, ei pea igal pool kamikazet mängima ja risima sellega, et äkki ma ei jõuagi ratta seljas trepist alla vaid kukun ja murran rangluu vms ja siis on hooaeg ka veel perses.Freerider kirjutas: Mtb on mehine spordiala, aga olen metsas näinud küll ja küll hirmkallite rataste, kirju varustuse ja tähtsate nägudega rattureid kihutamas...kuni esimese laskumiseni või trepini, kus kõvad mehed järsku naisteks muutuvad ja pidurid plokis ennast mäest alla väristavad. Pärast kodus lakuvad veel ratta üle. Siin arutatakse varustuse, toitumise, kilometraasi, pulsside jne üle, aga sõidutehnika on tahaplaanile jäänud.
Head harjutamist!
Vabalt, ma otsin ühe norm ratta, hakkan Rene Tuuri agendiks, paneme ta ratta selga ja võitjas ei tohiks kahtlust olla, kui just soomlasi ei tule kohale. Klubikaaslasena oled vist korduvalt näinud tema kamikazesidXTRace kirjutas:teeks äkki mitteametlikud trepist laskumise meistrikad seal millalgi
Jajah, sa võid ju sinna mõisaparki seda ülesmäge-treppi harjutama minna, saad võibolla ka mõnest kummist ja kahest pöiast lahtiRom kirjutas:Mul on ka tõrge kõrvade vahel kui treppi näen.Olen proovinud väiksemaid
kohti aga mõnel hetkel löön kõhklema ja siis on asi mokas.
Olen tähele pannud et võistlusolukorras tulevad sellised tehnilised asjad vahest paremini välja.
