Tahko MTB 120 2004
Aastal 2003 sügisel sai otsus tehtud. Tuleb ka ise proovida seda kiidetud Tahko 120 rada. Loomulikult oli kohe selge, et tuleb minna täispangale e. 120 km e. 2 x 60 km meeletuid tõuse ja laskumisi täis rajale. Varasemast kogemustest oli ainult 2002 aasta Finlandia rattasõit, mille mälestused jäid sadades kordades kergekaalulisemaks ka kõige leebematest kirjeldustest Tahko sõidust. Aga otsus oli tehtud. Siis et jõusaal, suusk, ratas ja trenn ja trenn kuni mai lõpuni, kus esmakordeselt tekkisid tõsised kahtlused otsuse õigsuses - mingi tobe köha nädal, kaks, kolm, neli ning nädal antibiotsi selle järel - natuke juba parem. Kuid kas on õige sellises seisus minna niivõrd tõsisele üritusele? Kuid proovima ju peab. Terve aasta ju vaeva nähtud. Siis piletid, pass ja rattas ning laevale.
Aega oli u. 400 km harjuda Soome kaljude ja mägedega. Tundus siiski uskumatuna, et mõni mägi kuskil põhjapool on kõrge ja ületamatu. Kuid silt Kinahmi 4 km vasakule, võttis sõnatuks. Oli selge, et midagi kerget ei tule. Eriti karmiks läks u. 40 min hiljem Tahkomäe Hotelli parklas esmakordselt slaalominõlvade ilu ja võimsust tajudes. Kas ikkagi oleme kõik õigesti teinud ("Pangodi tõusud ja Vooremäe nõlvad").
Pakkisime siiski uljalt rattad lahti ja kohe reede hommikul mägedesse. Proovisime raja algust ja lõppu, mis tundusid tavatult normaalsed - ei midagi sellst, millest hirmu- ja õudusjutud võivad pärineda, lihtaslt tore rada metsas ja mäenõlval. Kuid ......
8:55 03.07.04 tohutu ja rahulik rahvamass. Ronisin vaikselt esimesse punti, lootes, et sobin sealse rahvaga ühte. Ja minek 9:00 ja ei mingit hirmsat panemist, igaüks omas tempos. Võtsin peapundi sappa ja jäin oma varasemale plaanile kindlaks - pulss alla 170. Esimesed tõusud - Porterimehed juba ammu läinud - liuglesin tavatult aeglases ja rahulikus tempos. On ju Eesti maratonidel tavatu, et alguskilomeetritel on võimalik kaasõitjaga rahulikult filosofeerida rattasõidust, rajast ja üldse elust. Aga plaan nägi ette hoida ennast tagasi - kuskil pidi hakkama mägi mida olime kaugelt näinud. Mõned tõusud, laskumised natuke muda, kruusa, Nilisä küla, põnev männisalu ja ..... Kinahmi 1. tõusu I osa. Esmakordselt sel aastal kett vasakule. Muda, heinamaa ja tõusul erilist häbematust üles näidanud parmud ja sääsed. Kruusakas ja paremale metsa. Nägin eespool esimesi jalutajaid - no ega mina siit küll jalgse veel ei lähe - kaks esimest vallikest ja Kinahmi 1. tõusu II osa ... rattas mõnusalt paremale käele ja pikk oli see kõnd, väga pikk. Ning seejärel kolmas kaval toidupunkt, mis nõudis esmalt pudelite täitmist, suhtlemist eestlasest abitööjõuga, ja minema - loomlikult kohe vales suunas, et ikkagi alla ju ... ei üles tagasi ja mööda kive uuesti alla. Kuulsin hiljem oma sõbra kommentaaridest ühe soomlase kohta, kes ütles ennas täiesti reaalsest maailmast välja lülitavat enne neid laskumisi. Igatahes lihtsalt panid nagu postist mööda. Kuid pikal kruusakal 55 km/h nagu Eestis tavakiiruseks saanud, ei püsinud tõesti keegi kannul, kuid see ei saanud olla ju kõik. Oli ju kokku 5 tõusu e. kolm veel ees. Ning lõputu tõus enne Finito de Kinahmit. Poolel tõusul oli keegi lahke inime kena ämbri mägijõkke poetanud - parim vesi mida eales saanud. Ning kõigest kaks tõusu veel - suurt ma mõtlen. Väiksed - Harimäe, Vooreka moodi tõusud ei lähe ju
arvesse. Oli tõsiselt huvitav kuidas üks kruusakas võib tunduda ületamatuna rattaseljas. Ehmatas eesõitjate otsus juba tõusu alguses sadulast astuda. Kuid rattaga on ju kiirem. Ja viimane kehakinnitus maalilises kaevanduses - püstloodis kalju veeest välja kasvamas - võrratu vaatepilt. Jälle üles ja alla ja spidoka järgi peaaegu kodus, kuid El Grande. Jälle kett vasakule ja ülesse. Päris, ma ei tea mitmendat kurvi, "Hetkinen", no selge õnneks läbi, veel päris mitu kurvi ja "Jatkuu" No mida kuradit lubati ju lõppu. Viimasel metsavahel oli tore näha u. keskmises mõõdus roosades dressides positiivset vanaprouat - ihan loppu jo. Temal küll aga minul... Finishikoridoris paremale. Lahked kaasmaalased õlikannuga. Paar võileiba ja seesama kõik uuesti.
Finish oli karm, kuid vanast harjumusest ei saa ennast sundimata jätta kui kedagi eespool näed.
Kokkuvõttes - kardsin hullemat, hoidsin kõvasti tagasi ja kindalat parim elamus MTB sõitudest või tegelikult üldse enda rattasõidu ajaloost.
Tänan Porteri mehi õli ja kaasatundmise (-elamise) eest.
Kõiki teisi eestlasi, kes aitasid sõidust saada täit elamust.
Eriti oma Kallat, kelle nägemine lausa sundis teisele ringile.
Aega oli u. 400 km harjuda Soome kaljude ja mägedega. Tundus siiski uskumatuna, et mõni mägi kuskil põhjapool on kõrge ja ületamatu. Kuid silt Kinahmi 4 km vasakule, võttis sõnatuks. Oli selge, et midagi kerget ei tule. Eriti karmiks läks u. 40 min hiljem Tahkomäe Hotelli parklas esmakordselt slaalominõlvade ilu ja võimsust tajudes. Kas ikkagi oleme kõik õigesti teinud ("Pangodi tõusud ja Vooremäe nõlvad").
Pakkisime siiski uljalt rattad lahti ja kohe reede hommikul mägedesse. Proovisime raja algust ja lõppu, mis tundusid tavatult normaalsed - ei midagi sellst, millest hirmu- ja õudusjutud võivad pärineda, lihtaslt tore rada metsas ja mäenõlval. Kuid ......
8:55 03.07.04 tohutu ja rahulik rahvamass. Ronisin vaikselt esimesse punti, lootes, et sobin sealse rahvaga ühte. Ja minek 9:00 ja ei mingit hirmsat panemist, igaüks omas tempos. Võtsin peapundi sappa ja jäin oma varasemale plaanile kindlaks - pulss alla 170. Esimesed tõusud - Porterimehed juba ammu läinud - liuglesin tavatult aeglases ja rahulikus tempos. On ju Eesti maratonidel tavatu, et alguskilomeetritel on võimalik kaasõitjaga rahulikult filosofeerida rattasõidust, rajast ja üldse elust. Aga plaan nägi ette hoida ennast tagasi - kuskil pidi hakkama mägi mida olime kaugelt näinud. Mõned tõusud, laskumised natuke muda, kruusa, Nilisä küla, põnev männisalu ja ..... Kinahmi 1. tõusu I osa. Esmakordselt sel aastal kett vasakule. Muda, heinamaa ja tõusul erilist häbematust üles näidanud parmud ja sääsed. Kruusakas ja paremale metsa. Nägin eespool esimesi jalutajaid - no ega mina siit küll jalgse veel ei lähe - kaks esimest vallikest ja Kinahmi 1. tõusu II osa ... rattas mõnusalt paremale käele ja pikk oli see kõnd, väga pikk. Ning seejärel kolmas kaval toidupunkt, mis nõudis esmalt pudelite täitmist, suhtlemist eestlasest abitööjõuga, ja minema - loomlikult kohe vales suunas, et ikkagi alla ju ... ei üles tagasi ja mööda kive uuesti alla. Kuulsin hiljem oma sõbra kommentaaridest ühe soomlase kohta, kes ütles ennas täiesti reaalsest maailmast välja lülitavat enne neid laskumisi. Igatahes lihtsalt panid nagu postist mööda. Kuid pikal kruusakal 55 km/h nagu Eestis tavakiiruseks saanud, ei püsinud tõesti keegi kannul, kuid see ei saanud olla ju kõik. Oli ju kokku 5 tõusu e. kolm veel ees. Ning lõputu tõus enne Finito de Kinahmit. Poolel tõusul oli keegi lahke inime kena ämbri mägijõkke poetanud - parim vesi mida eales saanud. Ning kõigest kaks tõusu veel - suurt ma mõtlen. Väiksed - Harimäe, Vooreka moodi tõusud ei lähe ju
arvesse. Oli tõsiselt huvitav kuidas üks kruusakas võib tunduda ületamatuna rattaseljas. Ehmatas eesõitjate otsus juba tõusu alguses sadulast astuda. Kuid rattaga on ju kiirem. Ja viimane kehakinnitus maalilises kaevanduses - püstloodis kalju veeest välja kasvamas - võrratu vaatepilt. Jälle üles ja alla ja spidoka järgi peaaegu kodus, kuid El Grande. Jälle kett vasakule ja ülesse. Päris, ma ei tea mitmendat kurvi, "Hetkinen", no selge õnneks läbi, veel päris mitu kurvi ja "Jatkuu" No mida kuradit lubati ju lõppu. Viimasel metsavahel oli tore näha u. keskmises mõõdus roosades dressides positiivset vanaprouat - ihan loppu jo. Temal küll aga minul... Finishikoridoris paremale. Lahked kaasmaalased õlikannuga. Paar võileiba ja seesama kõik uuesti.
Finish oli karm, kuid vanast harjumusest ei saa ennast sundimata jätta kui kedagi eespool näed.
Kokkuvõttes - kardsin hullemat, hoidsin kõvasti tagasi ja kindalat parim elamus MTB sõitudest või tegelikult üldse enda rattasõidu ajaloost.
Tänan Porteri mehi õli ja kaasatundmise (-elamise) eest.
Kõiki teisi eestlasi, kes aitasid sõidust saada täit elamust.
Eriti oma Kallat, kelle nägemine lausa sundis teisele ringile.
Keskmiseks kujuneb vist ikka 11,4. Kahjuks peab vist tervet rajaloldud aega arvestama . A vahet pole, kole madalald need keskmised ikkagi .Kirsa kirjutas:...Tahko 60km rajal oldud aeg: 5:17, sõiduaeg: 4:46. Keskmine pulss 159, max 185, keskmine kiirus 12,7km/h....
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
huvi tahko vastu tärkas juba eelmine aasta, kuid muude plaanide tõttu ei realiseerunud. see aasta otsustasin kindlasti 120km distantsil osa võtta.
treeningplaani viisin sisse ühe pika rahuliku sõidu nädala lõpus 120-140n km maanteel. üldfüüsilises ning muus plaanis eriti midagi ei muutnud kuna suusatan talvel niikuinii suht palju. 3-6 maratoni per talv.
sõidust olin kuulnud hirmu ja õudusjutte soome suurtest mägedest ja tohututest kivilahmakatest. natuke ebakindlaks tegi teadmine et endal on lollga ainult ca 200 km alla sõidetud põhitreening sai vihmase kevade tõttu tehtud maanteel.
erilist strateegiat distantsi läbimiseks polnud kuna ei kujutanud ette mis seal olla võib.
alustasin natuke liiga kiiresti ning läksin 60 km sõitjate tempoga kaasa, tulemuseks reie sisekülje krambid. jõin ja sõin korralikult lõpus läks umbes 750ml joogipunktide vahel (umbes 10 km vahemik). ilmselt olin ka suurim soolakurkide tarbija, soolakurgid koos geeli ja poolikute banaanidega nami-nami tunne muutus peale seda natuke talutavamaks.
sõit ise oli nauditav maastik vaheldusrikas, mõõtmed suht inimlikud st polnud ühtegi väga hullu laskumist kus oleks eriti kahelnud alla tulla ja samas olid kõik piisavalt tehnilised et pinget pakkuda. kaassõitjad olid kohutavalt sõbralikud ja viisakad, positsioonivõitlust tuli pidada vaid kord ühe 60 km sõitva lätlasega. korraldus oli tasemel soovin edu neile edaspidiseks
treeningplaani viisin sisse ühe pika rahuliku sõidu nädala lõpus 120-140n km maanteel. üldfüüsilises ning muus plaanis eriti midagi ei muutnud kuna suusatan talvel niikuinii suht palju. 3-6 maratoni per talv.
sõidust olin kuulnud hirmu ja õudusjutte soome suurtest mägedest ja tohututest kivilahmakatest. natuke ebakindlaks tegi teadmine et endal on lollga ainult ca 200 km alla sõidetud põhitreening sai vihmase kevade tõttu tehtud maanteel.
erilist strateegiat distantsi läbimiseks polnud kuna ei kujutanud ette mis seal olla võib.
alustasin natuke liiga kiiresti ning läksin 60 km sõitjate tempoga kaasa, tulemuseks reie sisekülje krambid. jõin ja sõin korralikult lõpus läks umbes 750ml joogipunktide vahel (umbes 10 km vahemik). ilmselt olin ka suurim soolakurkide tarbija, soolakurgid koos geeli ja poolikute banaanidega nami-nami tunne muutus peale seda natuke talutavamaks.
sõit ise oli nauditav maastik vaheldusrikas, mõõtmed suht inimlikud st polnud ühtegi väga hullu laskumist kus oleks eriti kahelnud alla tulla ja samas olid kõik piisavalt tehnilised et pinget pakkuda. kaassõitjad olid kohutavalt sõbralikud ja viisakad, positsioonivõitlust tuli pidada vaid kord ühe 60 km sõitva lätlasega. korraldus oli tasemel soovin edu neile edaspidiseks
Jah, Võistluse keskmine ikka 11,4. Aga ma ei viitsinud arvutada ja panin sõiduaja keskmise mida polar näitas.Mati kirjutas:Keskmiseks kujuneb vist ikka 11,4. Kahjuks peab vist tervet rajaloldud aega arvestama :wink: :) . A vahet pole, kole madalald need keskmised ikkagi :!: .Kirsa kirjutas:...Tahko 60km rajal oldud aeg: 5:17, sõiduaeg: 4:46. Keskmine pulss 159, max 185, keskmine kiirus 12,7km/h....
Olgugi, et rada oli väga raske ja tehnilised oskused ei ole just minu tugevam külg, meeldis see mulle ikkagi. Mõned kerged kukkumised õnneks ei hirmutanud, rattaga tehnilisi probleeme polnud ning jõudu jätkus isegi finishispurdiks, kus selgus minu üllatuseks et olin neljas naine. Seega igati õnnestunud üritus.
Üks hea asi veel: Tahko sõit oli minu tehnilistele oskustele kõva õppetund. Harjutamismaterjali jagus ju viieks tunniks.
Üks hea asi veel: Tahko sõit oli minu tehnilistele oskustele kõva õppetund. Harjutamismaterjali jagus ju viieks tunniks.
Lugedes neid kommentaare ja meenutades kõiki eelnenud aastaid võib öelda, et Tahkos on positiivsete elamustega tagasi tulnud kõik. Loodan et see innustab ka teisi 2005 aastal Tahkos osalema, sest nagu selleaastasedki kommentaarid pajatavad on tegu erilise "sündmusega", mitte rattavõistlusega. Võistlus on teisejärguline. Elamus on see mis sellist energiat "laeb".
Vaid üks inimene läbi aegade on lubanud, et ta ei tule sellesse mõttetusse kohta kunagi tagasi.
Vaid üks inimene läbi aegade on lubanud, et ta ei tule sellesse mõttetusse kohta kunagi tagasi.
Porter Lifts Your Ranking
selleks pole vaja muud kui raha koguda ja aeg varuda. minu puhul näitas elu, et rada on läbitav ka vähese treenitusega, nauding sõidust ei olenud muidugi nii hea kui oleks võinud olla. võta aga julgelt plaani.madiz kirjutas:ma olen endale plaani võtnud kunagi tahko 60km läbida ja veel kaugemas tulevikus 120km läbida ning mõlemad plaanid on ajendatud neist kenadest jutukestest. Eks näe kas plaanid teostuvad kunagi.
PS! õudusjutte lugeda on alati hirmus, filmi vaadata juba nats lahjem elamus ja omal käel tivolis õudustemajas käik hirmu osas suisa olematu elamus
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
summad selguvad lähiajal. osalustasu oli nt 43 Euri. mina olen treeninud vahelduva eduga ja väga ebaregulaarselt 2000. aastast alates. üle 3000 pole aastane kilometraaz läinud. talvel suusatan. see aasta läksin tahkosse 950 km põhjaga (ok lisaks jooksnud). seega pole selleks ürituseks imetegusid ja ettevalmistust vaja. ütleks, et kõik kel mingigi võistluskogemus olemas saaks lõdvalt hakkama.madiz kirjutas:Kui palju selline üritus siis maksma läheb (see vist kusagil käis läbi) ja kui palju peaks trenni tehtud olema ( mitu aastat ja mitu km aastas ning palju võistluseks sõidetud peaks olema)
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
mina ütlen, et sinna rajale sobib igaüks kes rasketes tingimustes pasaks ei löö ja vinguma ei hakka. võistluskogemus on abiks kuid pole primaarne sest tegu pole meie võistlustega võrreldava üritusega. peamine on osata adekvaatselt hinnata ja jagada oma jõuvarusid ja mitte võtta liigseid riske laskumistel. seal on võimalik 60 km jooksul õppida rohkem kui kodustes oludes aastaga.madiz kirjutas:Kui palju selline üritus siis maksma läheb (see vist kusagil käis läbi) ja kui palju peaks trenni tehtud olema ( mitu aastat ja mitu km aastas ning palju võistluseks sõidetud peaks olema)
Kui me Tarmoga esimest korda käisime kahekesi autoga läks 2000 EEK nägu.madiz kirjutas:Kui palju selline üritus siis maksma läheb (see vist kusagil käis läbi) ja kui palju peaks trenni tehtud olema ( mitu aastat ja mitu km aastas ning palju võistluseks sõidetud peaks olema)
Aga noh ca. 500 majutus 2 päeva nägu
kütus auto ca 250 nägu
regamine 700 EEK
laev 500 EEK nägu
tulebki ca 2000.
Porter Lifts Your Ranking
Käisin kunagi headel aegadel Finlandiat sõitmas ja sama number kumab kuskilt läbi - 2000. Aga meil oli ka mingi lukshotell Lahti südames, kus üks öö kindlasti rohkem maksis kui teil mökki mitme peale, samas bensu ja regamise kulu oluliselt väiksem.N kirjutas: Kui me Tarmoga esimest korda käisime kahekesi autoga läks 2000 EEK nägu.
Aga noh ca. 500 majutus 2 päeva nägu
kütus auto ca 250 nägu
regamine 700 EEK
laev 500 EEK nägu
tulebki ca 2000.
Kusjuures VÄGA oluliselt mõjutab eelarvet see, kas tarbitakse kohalikku õlut kohaliku hinnaga või võetakse kodunt piisav varu kaasa
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Täpsustatud kalkulatsioonid andsid lõplikuks kuluks ca 2600 krooni. Sh osalustasu, sõit diiselbussiga viiekesi, ööbimine kümnekesi mökkis, söök mökkis ja söömine teel Tahkosse ja tagasi. Söömise teel (kuni 20 Eur) võib lahendada ka kodunt kaasa võetud moonaga.madiz kirjutas:eks ma siis hakkan seda 2000eek koguma vaikselt ja treenima tahkoks arvatavasti 2-3 aasta pärast olen võimeline midagi taolist läbi tegema
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
miskinekoduvideo kah
60 km ametlik meeskondlik:
http://www.wildlifetelemark.fi/mtb/tulos2004_j60.pdf
http://www.wildlifetelemark.fi/mtb/tulos2004_j60.pdf
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Pilte
Veel mõningad pildid ürituselt leiab allolevalt lingilt...
http://213.180.8.19/stuff/allan/Tahko2004/
http://213.180.8.19/stuff/allan/Tahko2004/
Video valmis ja saab dvd kujul tellida. Näide on kah kodulehel üleval.
http://www.avekmedia.com/tilaus.html
http://www.avekmedia.com/tilaus.html