lasnamäe karjäär oli koht kus sai aheraine kuhilatel krossi harrastada, vürtsi lisas oht libastuda rohelisse karjäärivette surnud kasside ja penoplastitükkide vahele (jäänukid parvedest) fixed gear ruulis igas asendis
![Mr. Green :mrgreen:](./images/smilies/icon_mrgreen.gif)
Aga kuhu jäi värviline traat kodarates?nerd04 kirjutas:sügaval stagnaajal oli kombeks poisikestel punase ja valge veini korgikatteid, sellised plastikust, lenksu käepidemetele otsa toppida. samuti pesunöörist või kummist rõngas ümber rummu sebida, pesulõksuga tselluloidist filmitükk kodaratele plärisema panna. tegelt üks kuulimaid disainivõtteid oli nn põrkeraud esirattale.
neid võis leida lõhkamisplatsidelt ja ehitustelt,samuti kohtdades kus miskised kaevetöid tehti ja oli vaja samuti lõhata miskit: ntx paekivikaevandusednerd04 kirjutas:no värvilist traati said vähesed endale lubada
Miks erekast minevikus räägitakse ? Mul endal pole küll sellist olnud, see-eest oli Riga 20 nimeline naistekas, millega sai ka igasugu trikke tehtud (omapoiste jalgrattakross ja kaugushüpped). Aga selle aasta Tartu rattarallil oli ereljukas ju täiesti platsis ! Ja päris kiiresti sibas. Niiet - Erekas rulez veel tänapäevalgi.gandalf kirjutas:Erekas oli selline mõnusa lühikese raamiga ratas. Ise sai sadulapulga pikendamise ja muu tuuningu teel erekast selline 178 cm pikkusele 17 a. jõmmile paras "trikiratas" tehtud. Vägev oli.
Ja ma just mõtlesin , et miks keegi neid kettaid ei maini , kuna meie kandis olid need suht populaarsed.Soobel kirjutas:Veel tuli meelde moodne materjal kohroplast, mis kujutas endast k?rvutiasetsevatest kandilistest polüetüleentorudest lehtmaterjali. Poest seda muidugi ei saanud ja issi-emme ka ei ostnud, sestap käidi videviku varjus poe tagant kaubakaste virutamas ja lammutamas.
Kohroplastist sai imesid teha, kuna detaile andis sobiva jämeduse ja kujuga traadijuppide abil igas poosis liita. Paljud tegid sellest omale ketasrattad, nagu CocaCola kampaaniarattal on, minu kokukal oli tagumine ratas kohroplastist gondliga pooleldi kaetud. Keegi lootis erekale voolujoonelise kasti v?i vähemalt midagi ringraja tsikli gondli moodi värgi ümber aretada, ent poisikluttidel jäi lukksepaoskustest vajaka.
... sai võetud tükike autosisekummi, naelaga auk läbi, rattaventiilile ja jõuga autopumbaga läks kah kivikõvaks. samuti sobis kokkumurtud tükk rattalohvist. Hädakorral kasutan siiamaani.nerd04 kirjutas:nüüd tuli meelde et ventiilid ju krt ei ühildunud muuga kui jalgrattapumbaga.
Väga hästi sobis paksude täispuhutavate ratastega lasteratas. 50cm2 mootor mahtus nibin-nabib raamitorude vahele. Kiirus oli ca 20-25 kmh.Kirsa kirjutas:Jalgrattale pandi ikka esimesel võimalusel punnvõrri mootor peale - see oli tõeline upgrade. ;O)
.
erikr kirjutas:isokat sai igale poole kerida, eriti lenksu ümber. mu meelest oli õlu 33 kopsi kuigi ise ei joonud....Mati kirjutas:... ja ... krt õlu maksis 52 kopikat.
minu mälestused pärinevad 80-ndate teisest poolest ja 52 kopsi sisaldas ka pudelit. pudelit sisaldas mälu järgi veel eriti palju sest taara tasus siis ikka täiega tagasi viia. "tuletamine" peaks tolle aegsetele tudengitele tuttav olema. ja õlle oli üldse üks hea asi ka ilma joomata, kuna selle eest sai ntx vahest töökojas mõnel onul lasta ühtteist nokitseda.Arbo kirjutas:hmm... kas koos pudeliga v?Mati kirjutas: ... krt õlu maksis 52 kopikat.
turist oli kõva sõna. ja rataste modifitseerimine samuti. seda sain tunda ka omal nahal kui mu turistil esikahvel ära varastati. tõenäoliselt rändas see mõne kokuka allaSL kirjutas:...Ja suuremaks saades oli super-riist Turist, mis sai ostetud tavalenksuga, kuid järgmisel päeval sport-lenks pandud (+ palju teipi ümber) ja porikad & pakiraam metsa visatud. Raamilt käikudega ja puha. Sossi ei jõudnudki ära oodata
Minul seisis ratas maal (Sindi) väljaspool koduaeda vene rattalukuga kinni. Ilmselt ponud ratas ka varastamiseks atraktiivne (sõjajärgne naistekas). Tallinna kohta puuduvad igasugused kogemused.kalle_100% kirjutas:Pole patt meenutada, et tollal ikka kõvasti varastati rattaid. Ka see kuulub nostalgia valdkonda. Täna niipalju ei varastata...
Minu kontos on kaks Ukraina ratast ja üks Desna. Üks võeti oma kodumaja sees osadeks (raam vist jäi mulle) ja teised läksid ühes tükis rändama...
Mitte ainult ei varastatud. Sageli tuli mõni tibla ja tahtis lihtsalt ratast ära võtta. Mõnikord sai üksi hakkama, teinekord aga tehti reid ja toodi ratas okupantidelt tagasi. Kah nostalgia....kalle_100% kirjutas:Pole patt meenutada, et tollal ikka kõvasti varastati rattaid. Ka see kuulub nostalgia valdkonda.