mis asi on trepitrenn?vic kirjutas: + joox 2-3 korda nädalas, s.h. trepitrennid
Trepitrenn
Foorumi reeglid
ÜKE ühitsreeningute jaoks on oma foorum viewforum.php?f=192
ÜKE ühitsreeningute jaoks on oma foorum viewforum.php?f=192
Trepitrenn
kiskusin ühest vanast offseason teemast välja sõna
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Re: Trepitrenn
trepitrenn -> trepijooks (minu tagasihoidlik arvamus)Andrus K kirjutas:kiskusin ühest vanast offseason teemast välja sõna
mis asi on trepitrenn?vic kirjutas: + joox 2-3 korda nädalas, s.h. trepitrennid
minumeelest peaks kuuluma küllalt olulise osana maastikuratturi treeningusse.
seeaasta , kui jooksu trenn oli mul hooajal null, tundsin kõvasti
jooksukatel sellest puudust.praktiliselt kõndisin igat mäge.
niisama pikamaajooksust ei ole kasu, selleks ongi hea treenida treppidel.
ei ole trepijooks enamasti, sest see ajaks pulsi liiga kõrgele.
pigem (kui on vastavas kaalus paariline võtta) paarilise seljas tassimine, ka hüpped(oleneb kuidas kellelgi liigesed), lihtsalt astumine üle kahe astme ntx (rõhk sealjuures tehnilisel sooritusel ja mitte rapsimisel).
tallinnas on kõige parem trepp suusahüppe mäe juures.
"vanadel headel aegadel" sai ka tlna lauluväljakul trenni tehtud, seal siis nii kerged trepid et tegime vahest ka jooxmist. u 40 ringi.
kui mingeid spetsiifilisemaid küsimusi, siis andke tulla
pigem (kui on vastavas kaalus paariline võtta) paarilise seljas tassimine, ka hüpped(oleneb kuidas kellelgi liigesed), lihtsalt astumine üle kahe astme ntx (rõhk sealjuures tehnilisel sooritusel ja mitte rapsimisel).
tallinnas on kõige parem trepp suusahüppe mäe juures.
"vanadel headel aegadel" sai ka tlna lauluväljakul trenni tehtud, seal siis nii kerged trepid et tegime vahest ka jooxmist. u 40 ringi.
kui mingeid spetsiifilisemaid küsimusi, siis andke tulla
veni vidi vici
üks endine üsna kõva rattur tegi veel paar talve tagasi nii, et sörkis trummis ringi, siis laekus glehni lossi trepi juurde, astus rahulikult trepist ülesse (minu meelest mitte üle ühe astme vaid nö. tavaliselt) ja sörkis edasi.
Kindlasti oli see väga spets ja kasulik trenn, kuid ei sörgitempo ega trepil rahulik tõusmine mind ei rahuldanud ja panin varti omas (kiiremas) tempos minema
Kas trepitrenn nii käibki, et sörgid veidi, siis võtad 1-2 korda rahulikult treppi ja kõik uuesti jälle?
Või on ttrepitrenn eraldi trenn nädalas, kus teed ainult treppi?
Kuulub see asi oletatavasti põhiettevalmistus 1-3 perioodide juurde?
Miks trepitrenni tehakse?
Kas selleks, et reielihas (mis väntamisel on peamine) ei manduks?
Kindlasti oli see väga spets ja kasulik trenn, kuid ei sörgitempo ega trepil rahulik tõusmine mind ei rahuldanud ja panin varti omas (kiiremas) tempos minema
Kas trepitrenn nii käibki, et sörgid veidi, siis võtad 1-2 korda rahulikult treppi ja kõik uuesti jälle?
Või on ttrepitrenn eraldi trenn nädalas, kus teed ainult treppi?
Kuulub see asi oletatavasti põhiettevalmistus 1-3 perioodide juurde?
Miks trepitrenni tehakse?
Kas selleks, et reielihas (mis väntamisel on peamine) ei manduks?
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Justerikr kirjutas:mäletan kusagilt loetut, et iga õige rattur võtab ka tavaelus rahulikult kõik trepid üle astme. nii suurepärast trennivõimalust ei saa lasta raisku minna.
See kevad uues töökohas läksin hommikul (ka päeva jooksul paar korda) trepist jala. Üle astme ja neljandale korrusele jõudes said mõlemad jalad 25x. Tundsin, et jalg oli mõnusalt paks igatahes....
Sisuliselt tegin sarnast harjutust ka talvel saalis. Kas siis kangiga üles asted või ketas turjal pikad sügavad sammud mööda jooksurada. Siin on konks selles, et samm peab olema nii sügav, et tagumise jala põlv läheb sammul vastu maad. Lisaks reiele treenib siis ka tuharalihast.
Võib ka nii käia, kuid mina tavaliselt teen kõigepealt jooxu (et treppideni jõuda) ja siis 30'-1h puhtalt treppe. ja siis jooksuga koju.Andrus K kirjutas: Kas trepitrenn nii käibki, et sörgid veidi, siis võtad 1-2 korda rahulikult treppi ja kõik uuesti jälle?
mina teen ainult treppe, see muu sörk on soojenduseks, lõdvestuseks. ja tavseliselt 1x nädalas.Andrus K kirjutas: Või on ttrepitrenn eraldi trenn nädalas, kus teed ainult treppi?
just nii, reie-, sääre- ja tuharalihaste trenn värskes õhusAndrus K kirjutas: Kuulub see asi oletatavasti põhiettevalmistus 1-3 perioodide juurde?
Miks trepitrenni tehakse?
Kas selleks, et reielihas (mis väntamisel on peamine) ei manduks?
veni vidi vici
tänud asjalike vastuste eest.
btw. mõeldes pimedatele talveõhtutele - glehni trepp on vähemalt teoreetiliselt valgustatud.
mille pooles ta parem on, kui glehni trepp või sütiste trepp?vic kirjutas:tallinnas on kõige parem trepp suusahüppe mäe juures.
btw. mõeldes pimedatele talveõhtutele - glehni trepp on vähemalt teoreetiliselt valgustatud.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
nii glehni kui ka sütiste trepid ei ole head. nendel pole astmed järjest vaid vahepeal on platood.Andrus K kirjutas:mille pooles ta parem on, kui glehni trepp või sütiste trepp?vic kirjutas:tallinnas on kõige parem trepp suusahüppe mäe juures.
btw. mõeldes pimedatele talveõhtutele - glehni trepp on vähemalt teoreetiliselt valgustatud.
hea alternatiiv trepile on vanaka liivane nõlv minu meelest isegi parem kui trepid.
ei, ma pidasin silmas ikka tavainimese kivitreppi. Seda, mis on suusahüppemäele kõige lähedamal st. suusahüppemäest trummi poole u. 100m.tarmo kirjutas:minu meelest ei ole. kas sa ikka mõtled sama treppi mida mööda hüppajad üles lähevad? kitsas ja järsk trepp. suure suusahüppemäe nõlval.Andrus K kirjutas:suusahuppe mäe juures oleval trepil on ka platood vahel.
Aga seal suusahüppajate trepil vist iga mats kolada ei või ja see trepp on ka vist puust ja märjaga libe
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
vanakatrenni eelmine talv paar korda proovisin. Trampisin 15xüles-alla aga igav oli. Vaevu võttis higistama Samm pikemaks?, tempo kiiremaks? või ongi need vanakatrennid ja trepitrennid oma olemuselt sellised vaiksed sussutamised? igav aga kasulik ...tarmo kirjutas:hea alternatiiv trepile on vanaka liivane nõlv minu meelest isegi parem kui trepid.
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
Kunagi rattatrennis sai ikka Toomemäel Kassioru poolt Musumäele tõustud, keegi kukil kah veel. Päris läbi võttis ikka. ja mida sügavam, seda parem. Väljaastumisi (nu kang selga ja siis astud nii, et põlv maas, keegi juba kirjeldas kah) kangiga on ka päris hea teha, järgmine päev tunned, kuidas lihased kõik valusad on.
velo.clubbers.ee
Keda veel talvel suusk huvitab, siis mõistlik imikat teha. See pea sama mis trepikas - klassikasammu (pikk) imiteeriv kiire kõnnak, soovitavalt ülesmäge.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
üks sõber proovis trepitrenni ja kirjutab nii:
"Mõtlesin, et viskan ka sygisel jalad seinale ja puhkan vähe, aga ei tule asjast midagi välja. Väsimus ja sygisestress tulevad peale niimoodi. Nii ma siis mõtlesin, et proovin midagi varem kõrva taha pandut ja läksin tegin prooviks ühe sutsaka trepitrenni (varem heitsin pilgu clubbersisse ja sealt sain teada, et see kõige parem koht pidada olema hüppemäe kõrval).
Tegingi siis kerge pool tundi tunde järgi mõõdukas tempos. 11 ringi päris 30 min sisse ära ei mahtunud. Krt mina sellest harjutusest aru ei saa. Trenni sees on kogu aeg mure, et ei saagi koormust. paned siis tiba juurde, aga asi läheb anaeroobsesse ja tõmbad end kinni (ka siis kui 2 astet korraga võtta). Võtad siis tempot veidi maha, aga jälle kuidagi liiga lõdva ja külm hakkas ka. Poleks allatulek nii aeganõudev (ja pimedas ka tiba ohtlik), oleks ehk teine tera. Mingil 6.ringil tundsin, et isegi natuke jalale hakkas. Jah oh seda üllatust kui peale trenni tagasi jooksma hakkasin- normaalset sammu ei saanudki kätte ja jalad tudisesid kogu õhtu. Mingi müstika. Jalalihast tundsin vaid ühel ringil kui 2 astet võtsin. Täna ei saa jalgadest seni veel midagi aru, et kas läks täkkesse või mitte. Aga tõenäoliselt on vist anaeroobsele vastupidavusele üsna tõhus asi. Tempot saab üsna hästi ise timmida nii, et just paras oleks. Kui ainult jälle alla ei peaks tulema millega jahtub kiiresti maha. Peaks vanakal ka millagi proovima- seal julgem sörgiga alla tulla ...
... Vanakaga on vist see jama, et kui just maa külmunud pole ja lund vähe, siis on see üks mudas või lumes ukerdamine. Aga ohutum kindlasti, sest selle hüppemäe trepi astmed on sellised kitsad vetruvatest metallvarbadest, et kui mööda astud, siis ei taha mõeldagi."
Ise ma veel puhkan poolteist nädalat siis võtan trepitrenni menüüsse
"Mõtlesin, et viskan ka sygisel jalad seinale ja puhkan vähe, aga ei tule asjast midagi välja. Väsimus ja sygisestress tulevad peale niimoodi. Nii ma siis mõtlesin, et proovin midagi varem kõrva taha pandut ja läksin tegin prooviks ühe sutsaka trepitrenni (varem heitsin pilgu clubbersisse ja sealt sain teada, et see kõige parem koht pidada olema hüppemäe kõrval).
Tegingi siis kerge pool tundi tunde järgi mõõdukas tempos. 11 ringi päris 30 min sisse ära ei mahtunud. Krt mina sellest harjutusest aru ei saa. Trenni sees on kogu aeg mure, et ei saagi koormust. paned siis tiba juurde, aga asi läheb anaeroobsesse ja tõmbad end kinni (ka siis kui 2 astet korraga võtta). Võtad siis tempot veidi maha, aga jälle kuidagi liiga lõdva ja külm hakkas ka. Poleks allatulek nii aeganõudev (ja pimedas ka tiba ohtlik), oleks ehk teine tera. Mingil 6.ringil tundsin, et isegi natuke jalale hakkas. Jah oh seda üllatust kui peale trenni tagasi jooksma hakkasin- normaalset sammu ei saanudki kätte ja jalad tudisesid kogu õhtu. Mingi müstika. Jalalihast tundsin vaid ühel ringil kui 2 astet võtsin. Täna ei saa jalgadest seni veel midagi aru, et kas läks täkkesse või mitte. Aga tõenäoliselt on vist anaeroobsele vastupidavusele üsna tõhus asi. Tempot saab üsna hästi ise timmida nii, et just paras oleks. Kui ainult jälle alla ei peaks tulema millega jahtub kiiresti maha. Peaks vanakal ka millagi proovima- seal julgem sörgiga alla tulla ...
... Vanakaga on vist see jama, et kui just maa külmunud pole ja lund vähe, siis on see üks mudas või lumes ukerdamine. Aga ohutum kindlasti, sest selle hüppemäe trepi astmed on sellised kitsad vetruvatest metallvarbadest, et kui mööda astud, siis ei taha mõeldagi."
Ise ma veel puhkan poolteist nädalat siis võtan trepitrenni menüüsse
Trennis tuleb sõita sama kiirest, kui võistlusel. Või isegi natuke kiiremini!
vic kirjutas:Rom, kõik oleneb pulsist. võid thearahuliku jõutrenni (mida ntx nov-dets teha tasuks) või siis tempokamat ja anaeroobset/segareziimi oma (jaan-veebr). peamine: usalda enesetunnet
aga kas on mõtet rahulikult neid treppe teha?
Kas annab rahulik trepijooks midagi rohkem , võtame näit. 130 lööki avg,
kui 130-ga sörkida maanteed?
mina ei suuda isegi kõndides trepil pulssi madalal hoida.
Paistab, et õige mees treepijooksu teemat kommenteerima oleks änts :
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=217978
http://www.trepijooks.ee/?a=viewPage&id=54
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=217978
http://www.trepijooks.ee/?a=viewPage&id=54
teemaks on siiski jalgrattasõitu toetav spetsiifilinejõu- ja vastupidavustreening, mitte trepijooks. need on2 eri asja. samas on ehk äntsul mõni hea point öelda trepijooksja-ratturi vaatevinklist.Märt kirjutas:Paistab, et õige mees treepijooksu teemat kommenteerima oleks änts :
http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=217978
http://www.trepijooks.ee/?a=viewPage&id=54
ma ei tea....vbla see pole vigastusohu ja põrutuse seisukohast parim harjutus, aga...Olen ise proovinud lihtsalt ühel jalal trepist üles hüppamist. Annab edukalt teha tavalise korrusmaja trepikojas. Hüppan näiteks 3 korrust ühel jalal, kõnnin rahulikult alla ja uuesti sama teise jalaga. ja nii 4-5 seeriat mõlemile jalale. Vahel olen ka 15kg hantli sülle võtnud. Võtab jala tudisema küll pärast....
see suur, et ...
Olen nüüd õhtuti ära proovinud kõik sütiste-glehni metsa trepid.
Väike minupoolne ülevaade siis, et millised neist trepitrenniks kõlbavad või mitte.
1. Sütiste trepp. Valgustus olemas. Trepp on kitsas ja poolitatud käsipuuga. Kui keegi ees koperdab siis on tülikas mööduda. Trepijuppide vahelised paarimeetrised platood on kerge kaldega, nii et libeda/lörtdsiga alla sörkides võib libastuda ja selili lennata. Trepijupid on enamasti paarituarvulised jupid st. et viimane samm jääb ikka üheastmeliseks mitte üle ühe.
2. Suure suusahüppemäe trepp.. Valgustust pole. Trepp kulgeb maandumisnõlva piirdega paralleelselt. Järsk trepp. Vaheplatoosid pole. Üle ühe astme on natuke liiga pikk samm. Tippides jälle jääb lahjaks. Astmed on vetruvatest metallvarbadest. Märjaga libedad. Täiesti reaalne oht on oma jälg välja väänata. Ning alla tulla on veelgi ebameeldivam. Pime, libe, libastumisoht. Ka ei ole eriti kindlat tuge kust kinni hoida. Maandumisnõlva piire ühel pool ja teisel pool miskine käsipuuon üksteisest üsna kaugel, nii et mõlemalt poolt korraga mina tugevalt haarma ei ulatu. Ikkagi liiga ohtlik. Kui siis päevavalguses.
3. Kivitrepp suusahüppemägedest 200m Truppi ringi poole minnes. Võibolla et isegi parim trepp trenniks. Üldine tõusunurk on piisav. Vaheplatood pole liiga pikad. Üle ühe astme astudes on paraja pikkusega samm. Samas valgustus puudub.
4. Kitsas lagunenud trepp vahetult enne Trummi ringi.. See on nüüd see trepp, kus ma jalgrattagaga trepist laskumist harjutasin Trepitrenniks siiski kasutu kuna kalle on lahja, trepp lagunenud ja valgustamata.
5. Glehni Lossi trepp. Minu lemmik. Valgustus on olemas. Kui ära jätta kaks alumist paariastmelist astmeblokki siis on kõik astmeblokid umbes sama arvu astmetega ja paarisarvulised. Trepp on lai, nii et magub ka kahe-kolmekesi kõrvuti treenima. Sammupikkus üle ühe astme astudes just minule paras.
Olen nüüd õhtuti ära proovinud kõik sütiste-glehni metsa trepid.
Väike minupoolne ülevaade siis, et millised neist trepitrenniks kõlbavad või mitte.
1. Sütiste trepp. Valgustus olemas. Trepp on kitsas ja poolitatud käsipuuga. Kui keegi ees koperdab siis on tülikas mööduda. Trepijuppide vahelised paarimeetrised platood on kerge kaldega, nii et libeda/lörtdsiga alla sörkides võib libastuda ja selili lennata. Trepijupid on enamasti paarituarvulised jupid st. et viimane samm jääb ikka üheastmeliseks mitte üle ühe.
2. Suure suusahüppemäe trepp.. Valgustust pole. Trepp kulgeb maandumisnõlva piirdega paralleelselt. Järsk trepp. Vaheplatoosid pole. Üle ühe astme on natuke liiga pikk samm. Tippides jälle jääb lahjaks. Astmed on vetruvatest metallvarbadest. Märjaga libedad. Täiesti reaalne oht on oma jälg välja väänata. Ning alla tulla on veelgi ebameeldivam. Pime, libe, libastumisoht. Ka ei ole eriti kindlat tuge kust kinni hoida. Maandumisnõlva piire ühel pool ja teisel pool miskine käsipuuon üksteisest üsna kaugel, nii et mõlemalt poolt korraga mina tugevalt haarma ei ulatu. Ikkagi liiga ohtlik. Kui siis päevavalguses.
3. Kivitrepp suusahüppemägedest 200m Truppi ringi poole minnes. Võibolla et isegi parim trepp trenniks. Üldine tõusunurk on piisav. Vaheplatood pole liiga pikad. Üle ühe astme astudes on paraja pikkusega samm. Samas valgustus puudub.
4. Kitsas lagunenud trepp vahetult enne Trummi ringi.. See on nüüd see trepp, kus ma jalgrattagaga trepist laskumist harjutasin Trepitrenniks siiski kasutu kuna kalle on lahja, trepp lagunenud ja valgustamata.
5. Glehni Lossi trepp. Minu lemmik. Valgustus on olemas. Kui ära jätta kaks alumist paariastmelist astmeblokki siis on kõik astmeblokid umbes sama arvu astmetega ja paarisarvulised. Trepp on lai, nii et magub ka kahe-kolmekesi kõrvuti treenima. Sammupikkus üle ühe astme astudes just minule paras.
Harjutused trepil:
hüpped ühel jalal
hüpped teisel jalal
hüpped jalad koos
kaaslase kandmine
Kõike seda trenni jooksul nt 3-5 ringi. Hüpped ühel jalal pulssi väga lakke ei aja, taastud ka trepist rahulikult alla tulles.
Hea offseason harjutus on ka mäetrenn mõnel järsemal nõlval. Nt 30-50 korda kõndimine üles-alla. Kordade arv ja tempo sõltuvalt nõlva kaldest, pikkusest, enda treenitusest ja eesmärkidest.
hüpped ühel jalal
hüpped teisel jalal
hüpped jalad koos
kaaslase kandmine
Kõike seda trenni jooksul nt 3-5 ringi. Hüpped ühel jalal pulssi väga lakke ei aja, taastud ka trepist rahulikult alla tulles.
Hea offseason harjutus on ka mäetrenn mõnel järsemal nõlval. Nt 30-50 korda kõndimine üles-alla. Kordade arv ja tempo sõltuvalt nõlva kaldest, pikkusest, enda treenitusest ja eesmärkidest.
Viimati muutis riho, 26. 11. 2004. 13:30, muudetud 1 kord.
meie teeme trepiharjutusi nõmme suure suusahüppemäe raudtrepil. kes seal veel plaanivad treenima hakata, siis ärge palun riho soovitusi tõsiselt võtke vastasel juhul te sealt omal jalal enam ära ei liigu.riho kirjutas:Harjutused trepil:
Kõike seda trenni jooksul nt 3-5 ringi. ...... Nt 30-50 korda üles-alla sõltuvalt nõlva kaldest, pikkusest, enda treenitusest ja eesmärkidest.
meie teeme seal praegusel perioodil 5 x üles kõndi pikema sammuga. kes selle järgi on proovinud, saab aru mida tähendaks sellisel trepil hüppamine või 30-50 korda üles-alla liikumine. vertikaalset tõusu sel trepil on ca 30 m, üleskõndimiseks kulub peaaegu minut.
riho harjutused on ideaalsed kõikidel muudel mustamäe nõlva treppidel.
Riho nimetas kõik õiged elemendid, mainida tasuks veel seda, et pöörata suuremat tähelepanu sääremarjade venitusele. Muidu te lihtsalt ei kõnni paar päeva.
Believe it or not, non-cyclists sometimes think they have something interesting to say, have an interesting hobby, or an interesting experience to relate. Still, for the sake of propriety, you must act as if you care. Feel free, as they talk, to pleasantly daydream about biking. Just smile and say, "Absolutely," from time to time.