aga olen proovinud natuke vali häält teha ja jalgadele valu anda mis muud , on ette tulnud ka kossiga virutamised aga need viivad mõne suurema loomakese veel rohkem endast välja .Koerad?
-
classic only
- Rattur
- Postitusi: 16
- Liitunud: 09. 04. 2005. 23:01
ma ise olen 14a ning jalgratta huviline kes kasutab iga voimalikku htke soidux 
mu suureks probleemix on samuti koerad kuna ma elan haljasala l2hedal
ning seal ongi enamus koeri
koigepealt on seed sitajunnid mis j22vad isega jalgrattateele eriti p2rast talve
ning veel hullem vihased krantsid ning nende veel v2rdjamad peremehed
sest koerale mina ei anan eriti jalaga sest siin koik suured koerad ning minu jalahoop...
samas olen olenud ka peremeestele et nad oma penisid kantseldaks kuid enamus venkud (ma ju lasnam2el) ning nad 2ssitavad p2rast oma koera veel kallale ka.
mu suureks probleemix on samuti koerad kuna ma elan haljasala l2hedal
ning seal ongi enamus koeri
koigepealt on seed sitajunnid mis j22vad isega jalgrattateele eriti p2rast talve
ning veel hullem vihased krantsid ning nende veel v2rdjamad peremehed
sest koerale mina ei anan eriti jalaga sest siin koik suured koerad ning minu jalahoop... samas olen olenud ka peremeestele et nad oma penisid kantseldaks kuid enamus venkud (ma ju lasnam2el) ning nad 2ssitavad p2rast oma koera veel kallale ka.
Teinekord koerad eriti kodust kaugele ei kipu.
Kui ta on ratturit mingi aja taga ajanud, siis väsib või tüdineb ära.
Kusjuures eriti visad jälitajad on minu kogemuste põhjal nn "taskukoerad".
Igatahes suuri koeri peab kartma, kunagi üks sõber sai üsna valusasti pureda (õmblused ja puha).
Tõupuhta sportliku dobermanni tippkiirus on igatahes 40 km/h - üks koeraomanik käis kunagi oma looma niimoodi jooksutamas, et ise sõitis mootorrattaga ees ja koer jooksis järele.
Kui ta on ratturit mingi aja taga ajanud, siis väsib või tüdineb ära.
Kusjuures eriti visad jälitajad on minu kogemuste põhjal nn "taskukoerad".
Igatahes suuri koeri peab kartma, kunagi üks sõber sai üsna valusasti pureda (õmblused ja puha).
Tõupuhta sportliku dobermanni tippkiirus on igatahes 40 km/h - üks koeraomanik käis kunagi oma looma niimoodi jooksutamas, et ise sõitis mootorrattaga ees ja koer jooksis järele.
Kes pärast naerab, naerab pärast 
no kui mina ise koera inimene,siis ütleks ka paar sõna.
Keegi ütles,et tulla ratta pealt maha ja vihase näoga otsa vaadata,tegelikult siis on veel suurem tõenäosus,et saad hammustada.
Koeral on instinktides jälitavat objekti taga ajada(mul endal bokser kodus ja temaga on päris rets võidu teha )Väiksemate koertega pole tõesti probleeme,aga kui sulle ikka suur ja tugev koer vastu tuleb,siis on jama käes.Üks moodus on ratta seljast maha tulla,ratta taha seista vaadata taevasse ja rahulikult hakata kõndima(kuigi ma usun,et seda on päris pingeline teha kui su juures seisab suur lõrisev rottveiler nt)
Keegi ütles,et tulla ratta pealt maha ja vihase näoga otsa vaadata,tegelikult siis on veel suurem tõenäosus,et saad hammustada.
Koeral on instinktides jälitavat objekti taga ajada(mul endal bokser kodus ja temaga on päris rets võidu teha
)Väiksemate koertega pole tõesti probleeme,aga kui sulle ikka suur ja tugev koer vastu tuleb,siis on jama käes.Üks moodus on ratta seljast maha tulla,ratta taha seista vaadata taevasse ja rahulikult hakata kõndima(kuigi ma usun,et seda on päris pingeline teha kui su juures seisab suur lõrisev rottveiler nt) suvi on tulemas ;*
Mul oli kunagi selline juhus, et sõitsime külavaheteel ja korraga tormas mööduvast majast haukudes korralik elukas välja ning tormas meie suunas. Liikusime üksteise järel, mina asusin keskel ja kõige lõpus asus naissoost kaassõitja. Koer tormas kõigepalt esimese juurde ja vaatas paaniliselt, siis tormas minu juurde ning vaatas veel paanilisemalt ning lõpuks tormas tüdruku juurde ja hammusas teda kannikatest. Pealt seda jooksis minama 
Hammustus oli selline keskmine, tuli natuke verd ja väike arm kah.
Omavahel naljatasime, et ei tea jah miks just koer teda hammustas ...
Hammustus oli selline keskmine, tuli natuke verd ja väike arm kah.
Omavahel naljatasime, et ei tea jah miks just koer teda hammustas ...
Koer jookseb tavaliselt ratta kõrvale ja hakkab säärt sihtima, siis tuleb ta millegi vastu maha pühkida. Isiklikult olen niimodi ühe taskukoera vastu kivi suunanud ja üks segavereline hunt jooksis tee äärde pargitud auto avatud ukse pihta.
Mõlemad laksud lõppesid kiunumisega ja ise järeldasin, et kui koer on oma instinktidega liiga palju mu sääre peale keskendunud, unustab ta tee jälgimise. Parkides on palju pinke ja prügikaste, manteel jälle tekkib vist raskusi sobiva objekti tabamisega, millest lenks üle läheks, et siis säär peaaegu puutekauguselt mööda juhtida.
Mõlemad laksud lõppesid kiunumisega ja ise järeldasin, et kui koer on oma instinktidega liiga palju mu sääre peale keskendunud, unustab ta tee jälgimise. Parkides on palju pinke ja prügikaste, manteel jälle tekkib vist raskusi sobiva objekti tabamisega, millest lenks üle läheks, et siis säär peaaegu puutekauguselt mööda juhtida.
mustal taustal helendab must vari
Oi..vahest ikka päris pikalt kutsude eest ära sõidetud.
Kõige hirmaäratav juhus oli kuskil Tabasalu metsas esimest korda sõitmisel. Ei saanud arugi ,et olin kogemata mingile hoovi sisse sõidu teele sattunud. Alles siis sain aru ,kui kaks päris pirakat peni minu poole kihutasid. Korrax käis elu küll silme eest läbi Aga õnneks olid targad koerad, mingi 50 m eemal jätsid mu rahule ju nende territoorium sai otsa.
Kõige hirmaäratav juhus oli kuskil Tabasalu metsas esimest korda sõitmisel. Ei saanud arugi ,et olin kogemata mingile hoovi sisse sõidu teele sattunud. Alles siis sain aru ,kui kaks päris pirakat peni minu poole kihutasid. Korrax käis elu küll silme eest läbi
Aga õnneks olid targad koerad, mingi 50 m eemal jätsid mu rahule ju nende territoorium sai otsa.
No krt, kas rikub trenni ära, kui pead korraks kas siis kiirendama või peatumaPierre kirjutas:Krt, neid jutte loed, siis tuleb mõte, et järgmine kord varun peotäie kive taskusse.......
Väikeste koerte puhul jõuab alati eest ära sõita. Suuremate puhul aitab ALATI, kui tuled rattalt maha, paned ratta enda ja koera vahele üritad end vähe suuremaks kuidagi teha. Ja nägu tee siis kah pähe midagi sellist
Siiamaani on see alati aidanud. Milleks koeri kividega loopida.Tere
jJanno
Nõustun! Olen isegi kunagi ülemiste järve taga seigeldes kogemata mingi maja juurde viinud teel 2 SUURE koeraga kokku saanud. Päästis mind ratas, mida hoidsin enese vahel ning see, et koerad kaitsesid enese territooriumit ning ei tulnud mulle väga kaugele järele (kui ma taganesin).Rivo kirjutas:Suuremate puhul aitab ALATI, kui tuled rattalt maha, paned ratta enda ja koera vahele
jJanno
Laupäeval sõitsin Vana-Pärnu maanteel (Haru tee - Muusika - Kernu). Kuna nüüdseks juba 4-5 korda sama tee peal harjutatud siis võib öelda, et vägagi mõnus koht kus trenni teha, piisavalt pikk, peaaegu täiesti autovaba (laupäevani ka koertevaba), küllaltki looduskaunis ning sisaldab ka mõnusaid laugeid tõuse. Natuke ennem Kernut on seal igatahes üks talu, täpselt tee ääres, kus elab mingi täiesti maniakaalne (rattureid taga ajav) koer. Õnneks on tegemist võrdlemisi aeglase selliga ning selleks ajaks kui ta aiast lahti pääsenud, oled sina juba ohutus kauguses. Selle koera eest ärasõitmine pole siiani probleemseks osutunud, palju murettekitavam on see mis alles laupäeval ilmnes.
Plaanides sõbraga rahulikku madala pulsiga trenni, saime kolm korda päris korralikult "littida".
Esimeseks varitsejaks oligi samas teeäärses talus urisev hallikas krants, jälitamisürituse üle me naersime (kuigi lõõtsutades), paari kilomeetri pärast nägime juba päris suurt tõukoera kes ka meie poole liduma hakkas, kuna tema maja asus teest u. 100 meetrit, jäi meile piisav edumaa. Jällegi naersime kutsu ponnistuse üle (kuid juba tugevamalt lõõtsutades). Rõõm jäi üürikeseks, kuna ("littimisest" jalga puhates) täiesti ootamatult järjekordse jälitaja sihtmärkideks muutusime. Seekord oli asi juba tõsine, nägime vihast (tõenäoliselt) rotveilerit umbes 30-e meetri pealt täiskiirusel meie poole tormamas. Kiired jalad seekord päästsid, kuid tee ääres leidus ohtralt lahtiste väravatega taluhoove, kus vaevalt ilma neljajalgse sõbrata läbi ajatakse.
Nii, et kui sinna kanti satud, hoia majadele liginedes silmad lahti.
Plaanides sõbraga rahulikku madala pulsiga trenni, saime kolm korda päris korralikult "littida".
Esimeseks varitsejaks oligi samas teeäärses talus urisev hallikas krants, jälitamisürituse üle me naersime (kuigi lõõtsutades), paari kilomeetri pärast nägime juba päris suurt tõukoera kes ka meie poole liduma hakkas, kuna tema maja asus teest u. 100 meetrit, jäi meile piisav edumaa. Jällegi naersime kutsu ponnistuse üle (kuid juba tugevamalt lõõtsutades). Rõõm jäi üürikeseks, kuna ("littimisest" jalga puhates) täiesti ootamatult järjekordse jälitaja sihtmärkideks muutusime. Seekord oli asi juba tõsine, nägime vihast (tõenäoliselt) rotveilerit umbes 30-e meetri pealt täiskiirusel meie poole tormamas. Kiired jalad seekord päästsid, kuid tee ääres leidus ohtralt lahtiste väravatega taluhoove, kus vaevalt ilma neljajalgse sõbrata läbi ajatakse.
Nii, et kui sinna kanti satud, hoia majadele liginedes silmad lahti.
Pean ennast suureks koerasõbraks, aga see Vana-Pärnu mnt on mul ka kopsu üle maksa ajanud oma kohati kontrolli alt väljunud penidega. Kuna mul ükskord Tartus on Jänese raja kandis üks hulkuv peletis säärest tüki viinud, siis ütleksin, et see koerateema ei ole mulle naljalugude vestmise koht. Peale hammustamist taksoga õmblema sõit, nädal aega lonkamist, marutõve vastased süstid - see värk hakkab närvidele ja tervisele.banzai kirjutas:Laupäeval sõitsin Vana-Pärnu maanteel (Haru tee - Muusika - Kernu). Kuna nüüdseks juba 4-5 korda sama tee peal harjutatud siis võib öelda, et vägagi mõnus koht kus trenni teha, piisavalt pikk, peaaegu täiesti autovaba (laupäevani ka koertevaba), küllaltki looduskaunis ning sisaldab ka mõnusaid laugeid tõuse.
Nii kui lahtiselt jooksev elukas mulle jälle nii teeb, siis lähen läbi politsei ja advokaadi nii kaugele küll, et peni omanik plekib nii moraalse kui materjaalse kahju kinni ja trahvi ka veel takkaotsa
. See on suhtumise küsimus, et penid on kas käituma õpetatud või keti otsas kinni, vahepealne variant ei ole võimalik.
SK kirjutas: Nii kui lahtiselt jooksev elukas mulle jälle nii teeb, siis lähen läbi politsei ja advokaadi nii kaugele küll, et peni omanik plekib nii moraalse kui materjaalse kahju kinni ja trahvi ka veel takkaotsa
jep, eks ta rohkem kultuuri valdkonda kanduv küsimus ole.
samal teemal oli ka üks viimaseid Turovski saateid: http://greengate.ee/index.php?page=1&id1=8894
Ei tahaks küll õel olla, aga aastaid tagasi käsin vanaema juures jalgrattaga külas, ja paraku juhtus tee ääres olema ka üks koer, sellist segaverelist ja suuremat mõõtu ja väga pika jälitus maaga. Esimesel korral sain siis kriimud sääremarja peale ära, teisel korral hakkas uuesti tegelane taga ajama, aga olin sellesk juba valmistunud. Nimelt siis tollast kodust aresnali üle vaadates oli ainuke mõjuv asi nitrovärvi pihustiga purk, selle osaliseks ka koer sai.. Peale seda enam koer ei rünnanud mind..
Ah ajh käitumis analüüsina minu poolt et esimesel korral käisin ka omanikuga rääkimas ja ta saatis mind väga sinna kohta ja arvas et ise oled süüdi ja ise pead hakkama saama, noo ma siis käitusin omaniku sõnade järgi
Ah ajh käitumis analüüsina minu poolt et esimesel korral käisin ka omanikuga rääkimas ja ta saatis mind väga sinna kohta ja arvas et ise oled süüdi ja ise pead hakkama saama, noo ma siis käitusin omaniku sõnade järgi
Kui te olete saanud täna hommikul hakkama 6 võimatu asjaga, miks siis mitte lisada sellele veel jalgrattasõit ?
Kulla SL, miks nii rumalat juttu ajada?SL kirjutas:Kurat jätke need koerad ükskord rahule. Sõitke eest ära ja kogu moos. Kes ei jõua on ise süüdi.
Lollidemaa läheduses otse Rannamõisa tee ääres on üks ütleme siis nii, et keskmisest suurem eramu. Loomulikult on seal koerad ning loomulikult on piirdeaias ka koht, kust need toredad penid tänavale pääsevad. Punnitasin kuidas suutsin, aga nii kiiresti vastutuult ei jaksanud küll paugutada, kui need toredad valvekoerad lidusid. Niisiis jõudsimegi aiaauguni ühel ajal ning surm käis mul tõepoolest silme eest läbi. Irevil ja ilaseid kihvu pole ma elusees niiiii lähedalt näinud...Kargasin rattalt maha ja lõrisesin vastu, õnneks ehmatasid verekoerad selle peale ära ja taganesid veidi...ja nii me siis vastastikku jõllitades ja lõrisedes vaikselt Muraste poole hiilisime...Seekord pääsesin ehmatusega, kuid tuju oli rikutud ning trassil ka kõige väiksemat nähvitsat nähes käis jutt südame alt läbi..
Ja rämedalt spurtides olen nüüd mitmed korrad sealt õnneks enne penisid mööda pääsenud.
Järgmisel korral aga kutsun raudselt politsei välja, aitab küll...
No great story starts: "It was cold, so I stayed in..."
juhtus kurb lugu koeraga nõmmel, eelmine hooaeg, trummi ringil hobuka langusest alla tulles jooksis keskmise suurusega nähvits ette. kusjuures käitus ettearvamatult ning hüppas sinna poole kuhu mina kokkupõrke vältimiseks keerasin. koer sai paraja litaka pedaaliga rullus paar korda ringi ning jäi jalgu siputades ja niutsudes lamama. 
hea et jäi siiski ellu
omanik oli kahjuks või õnneks umbes 50 meetri kaugusel. lähemal olles oleks ilmselt asi füüsiliseks läinud
nüüd jõudis aga äkkviha lahtuda ning onkel pääses ainult kerge ehmatuse ning verbaalse saunaga. koerast oli kahju, enda tuju rikutud, koeraomanikul samuti. kõik lihtsa teadmatuse, rumaluse ja hoolimatuse pärast.
ps. peale seda nägin koera omanikuga jalutamas koeral oli pea kinni seotud ning peni ise tilpnes korralikult keti otsas.
hea et jäi siiski elluomanik oli kahjuks või õnneks umbes 50 meetri kaugusel. lähemal olles oleks ilmselt asi füüsiliseks läinud
nüüd jõudis aga äkkviha lahtuda ning onkel pääses ainult kerge ehmatuse ning verbaalse saunaga. koerast oli kahju, enda tuju rikutud, koeraomanikul samuti. kõik lihtsa teadmatuse, rumaluse ja hoolimatuse pärast.ps. peale seda nägin koera omanikuga jalutamas koeral oli pea kinni seotud ning peni ise tilpnes korralikult keti otsas.
Annab äkki keegi mõne aadressi(d) Nõmmel, kus on siis need eriti verejanulised koerad? Läheks vaataks oma silmaga ka üle.
Ma ei saa aru, kuidas saab koera karta inimene, kelle füüsiline vorm on nii hea, et Haanja100 raskustasemaga üritused probleeme ei valmista, aga endast nõrgemat neljajalgset kardavad.
Või on siis kõik need ründavad koerad mingi haigusega (kui uskuda keskkooli sõjalise õpetaja juttu, et terved koerad ei ründa). Tõsi, koertekoolis vist on inimese mahamurdmise trenn baasvarustuses (vähemalt neil, kes Hiiu staadioni läheduses treenivad).
Äkki peaks selle mehe http://www.crocodilehunter.com/ kutsuma ühissõidule murdja-koerte ringile?
Ma ei saa aru, kuidas saab koera karta inimene, kelle füüsiline vorm on nii hea, et Haanja100 raskustasemaga üritused probleeme ei valmista, aga endast nõrgemat neljajalgset kardavad.
Või on siis kõik need ründavad koerad mingi haigusega (kui uskuda keskkooli sõjalise õpetaja juttu, et terved koerad ei ründa). Tõsi, koertekoolis vist on inimese mahamurdmise trenn baasvarustuses (vähemalt neil, kes Hiiu staadioni läheduses treenivad).
Äkki peaks selle mehe http://www.crocodilehunter.com/ kutsuma ühissõidule murdja-koerte ringile?
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
SL:"Kurat jätke need koerad ükskord rahule. Sõitke eest ära ja kogu moos. Kes ei jõua on ise süüdi."
Jah, eks see koerte eest minemaväntamine ole imeilusate ja treenitud ja tugevate aaria poegade privileeg, vähemad rattaistid peavad siiski leppima 16.sajandi barbaarsete meetoditega.
Jah, eks see koerte eest minemaväntamine ole imeilusate ja treenitud ja tugevate aaria poegade privileeg, vähemad rattaistid peavad siiski leppima 16.sajandi barbaarsete meetoditega.
mustal taustal helendab must vari
Ega koeraga polegi ilmselt probleeme. Haanja100 läbiteinud mehed oskavad ilmselt koerast vajaduse korral kohapeal topise teha. Küsimus on selles mis see topisetegijale maksma minna võib (kergemate või raskemate vigastuste näol, mis tulevane topis tegijale tegemise esimeses faasis talle tekitab). Minul endal pole küll isu trenni ajal koerte(omanikega) polemiseerida teemal et miks ma sõidan rattaga/jooksen. Kui mul on mingi tempokas ja mulle tundmatu koer mind taga ajama hakkab, siis ma ei kaalu kas ta tahab mind lihtsalt nuusutada, limpsida, mängida vms. Gaseeritud saab ta nii või teisiti. Kahju küll kutsast, kuid eksistentsiaalsed asjad tuleb ikka õigesse järjekorda panna.LauriA kirjutas:Ma ei saa aru, kuidas saab koera karta inimene, kelle füüsiline vorm on nii hea, et Haanja100 raskustasemaga üritused probleeme ei valmista, aga endast nõrgemat neljajalgset kardavad.
Iseküsimus on kas saab käsitleda häidakaitse seisundina situatsiooni, kus koeraomanik oma agressiivse koera sportija suunas lahti laseb/kallale ässitab ning kui sportijal juhtub juhuslikult püstol või jahimehepuss kaasas olema.
There are seldom technological solutions to behavioral problems.
Tõepoolest, ega (loomakaitse)seadus vist koerte-kassidega suhtlemist eriti täpselt vist ei reguleeri? S.t kui ajad teepeal põdra alla, siis on paberimäärimist ju piisavalt, koera-kassi alla ajamist kogemata võib vist suht külma kõhuga võtta Ma arvan, et seadus ratturi poolel, kui koer ei ole oma ametlikul territooriumil või siis rihma-suukorviga avalikus kohas.
Ma arvan, et seadus ratturi poolel, kui koer ei ole oma ametlikul territooriumil või siis rihma-suukorviga avalikus kohas.Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Karistusseadustikmaakas kirjutas: Iseküsimus on kas saab käsitleda häidakaitse seisundina situatsiooni, kus koeraomanik oma agressiivse koera sportija suunas lahti laseb/kallale ässitab ning kui sportijal juhtub juhuslikult püstol või jahimehepuss kaasas olema.
§ 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.
Nii et pole vahet, kas ründab kurjategija või mingi lõukoer, õigus ennast kaitsta on igaühel. Samuti on igaühel õigus valida ründe tõrjumise viis ja vahendid. Ning viimasest lõikest lähtub, et eest ära sõitmine on ainult üks variant, julgemad võivad ka võitlusse asuda. Samuti laieneb hädakaitse kurja loomaomaniku ründe tõrjumisele.
http://www.news.ee.everyday.com/index.p ... cle/265219
...nüüd on siis jäejekordne nö "pauk" käes. Ja koeraomanik ei luba koera hukata
, sest tema koer ju ei "hammusta".
Sel juhul tuleks vist omaniku kallale ennem minna.......
...nüüd on siis jäejekordne nö "pauk" käes. Ja koeraomanik ei luba koera hukata
, sest tema koer ju ei "hammusta". Sel juhul tuleks vist omaniku kallale ennem minna.......
Algatuseks: kaevake kasvõi looma- ja lastekaitseseltsile, aga süümekaid mul ei ole ega tule. Pealegi olen isegi aastaid koeraomanik olnud...
Sõitsin mõne tunni eest Paljassaarele kolama. Ilm ju ilus ja pole seal ammu käinud ka. Järsku kargas mulle mingi aia tagant kallale hundikoerasuurune krants ca 3 meetrit ketti järel ja tõeliselt kuri. Ilmselt siis kusagilt lahti pääsenud. Kargasin rattalt nii, et see jäi minu ja koera vahele. Järellohisev kett aga tekitas mõtte seda elukat veidi õpeteda. Kuni see peni mu ümber kargles, sain jala ketile ja võtsin selle kätte (tunnistan, kõhe oli). Koer hakkas ilmselt aimama ja täiesti õigustatult paha ja tõmbas keti pingule. Tirisin ta lähemale ja andsin keti teisele otsale voli... Aiman, mida tähendab ketiga saada. Ei kiununud, vaid röökis. Kui lasin ta lahti, kadus meteoorina ilmselt siis oma valdustesse. Usun, et ta ei kipu enam kunagi aia tagant välja. Aga homme lähen testima. Veerend tunni pärast sattusin võsa vahel koerakarja "varitsusele". Kuus peni ja mitte just kõige väiksemad. Tee oli lihtsalt blokeeritud. Urisesid. Kambas võib ju ülbitseda küll. Ronisin rattalt maha ja sain kuidagi ja hästi aeglaselt neist mööda. Selline päev oli. Imelik oleks ju ka rattasõidul relva kaasas kandma hakata ja kui veel arvestada meie järjest relvakandjavaenulikumaks muutuva relvaseadusega...
Sõitsin mõne tunni eest Paljassaarele kolama. Ilm ju ilus ja pole seal ammu käinud ka. Järsku kargas mulle mingi aia tagant kallale hundikoerasuurune krants ca 3 meetrit ketti järel ja tõeliselt kuri. Ilmselt siis kusagilt lahti pääsenud. Kargasin rattalt nii, et see jäi minu ja koera vahele. Järellohisev kett aga tekitas mõtte seda elukat veidi õpeteda. Kuni see peni mu ümber kargles, sain jala ketile ja võtsin selle kätte (tunnistan, kõhe oli). Koer hakkas ilmselt aimama ja täiesti õigustatult paha ja tõmbas keti pingule. Tirisin ta lähemale ja andsin keti teisele otsale voli... Aiman, mida tähendab ketiga saada. Ei kiununud, vaid röökis. Kui lasin ta lahti, kadus meteoorina ilmselt siis oma valdustesse. Usun, et ta ei kipu enam kunagi aia tagant välja. Aga homme lähen testima. Veerend tunni pärast sattusin võsa vahel koerakarja "varitsusele". Kuus peni ja mitte just kõige väiksemad. Tee oli lihtsalt blokeeritud. Urisesid. Kambas võib ju ülbitseda küll. Ronisin rattalt maha ja sain kuidagi ja hästi aeglaselt neist mööda. Selline päev oli. Imelik oleks ju ka rattasõidul relva kaasas kandma hakata ja kui veel arvestada meie järjest relvakandjavaenulikumaks muutuva relvaseadusega...
Väga vale suhtumine! Kui probleem on, ei aita probleemist mööda hiilimine - probleem ei kao sedasi kuhugi. Probleem tuleb kuidagi ära lahendada. Kui muid võimalusi pole, tuleb probleemi lahendada iga koera/koeraomanikuga isiklikult.SL kirjutas:Kurat jätke need koerad ükskord rahule. Sõitke eest ära ja kogu moos. Kes ei jõua on ise süüdi.
Ok. Mina võin ju sõita eest ära, kuid mida ma teen tuttavate tüdrukutega(pühapäevasõitjad), kellega sõitmas käin? Jätan nad söödaks? Veel hullem, kui sõitjateks on noored lapsed, kes kuidagi eest ära ei jõua. Niigi pean neid pidevalt kaitsma sõites nende ja koerte vahele (õnneks on siiamaani, peale ühe, väiksemad koerad olnud).
Peale kogu selle teema läbilugemist jõudsin sellisele ideele:
Kõigepealt tuleks osta ultraheli seade, kinnitada see näiteks sadula alla ja lüliti vedada leistangile.
Kuna enamasti ründab koer tagant ja sihib säärt, tuleks muretseda kaks pipragaasi ning kinnitada need kasvõi sadulatoru külge suunaga üks ühele, teine teisele poole. Seejärel tuleks leiutada nende vajutamiseks tugeva vedru ja kergelt eemaldatava päästikuga mehhaaniline seade, mis tuleks samuti leistangide juures päästetavaks teha.
Lõpuks tuleks üks pipragaas ka kergesti kättesaadavasse kohta panna.
Kasutamine:
Kui peremees on lähedal või on ka korralikke koeri/peremehi (või lihtsalt rohkem rahvast) läheduses, siis ultraheli ei soovitaks kasutada (hirmutab ilmaasjata kõiki koeri ning pole kindelgi, kas koer on ohtlik). Ultraheli kasutada kõrvalistes kohtades siis, kui koer on hakanud järgi jooksma.
Kui koer piisavalt lähedale jõuab (1 m), siis peaks kasutama ratta tahaossa paigaldatud pipragaasi (mõeldud ainult üheks katseks ja pärast katset tuleb uuesti vinnastada). Kui see millegipärast ei õnnestunud, võib proobida koera millegi otsa jooksutamist, seismajäämist ja hirmutamist ning kättesaadava pipragaasi kasutamist.
Loomulikult kastutada neid meetoteid ainult siis, kui on tegemist suurema koeraga ja eest ära ei jõua sõita.
OK, ses suhtes olen nõus, et minu kommentaar ei olnud jah mõeldud lastele/naistele, kel tõesti eest ärasõitmisega keeruliseks läheb. Pigem ikka sellele auditooriumile siin. Pigem mõtlesin seda, et jätke KOERAD rahule, peremeestele asi selgeks teha oleks igati tarvilik. Kardan, et enamus kordadel see paraku aga ei õnnestu (loe: selleks pole sel hetkel aega).leinz kirjutas:Väga vale suhtumine! ...
Mul on sel kevadel olnud kaks juhtumit koertega. Kord Jõelähtme kandis, kus pooliku ketiga rottweiler nurga tagant välja tormas ja teine Kostivere kandis, kus põlluvahe teel Jackiga sõites pidime peaaegu, et maksimumi vajutama, et ühe lihaselise lühikeseks lõigatud kõrvadega välimuselt otseselt "võitlus-koera" meenutava lõukoera eest ära pidime sõitma. Mõlemad korrad õnnestus puhta kiire sõiduga pääseda. Usun, et lenksule võid kuulipilduja ka paigaldada, kuid kiirest sõidust paremat ja ohutumat kaitset (nii endale kui koerale) pole olemas.
Noo see koeratõrje on jällegi pisut lisaraskust. Mina olen lihtsalt kurja näoga vastu haukunud ja peni on lihtsalt saba jalge vahel minema lidunud - aga tegemist oli väikese nähvitsaga. Suurte koerade puhul peaks igaks-juhuks maha tulema. Aga keegi kunagi kuskil ütles, et haukuv koer ei hammusta - mina selles küll nii kindel ei ole.
Koeratõrjena võiks maariajääd proovida
Koeratõrjena võiks maariajääd proovida
Natukene tähti närides, haukuv koer tõesti ei hammusta, sest hammustamise ajal suudab koer miskit haiget lõrinat kuuldele tuua..maasikaz kirjutas: Aga keegi kunagi kuskil ütles, et haukuv koer ei hammusta - mina selles küll nii kindel ei ole.
Ja üks täpsustus veel, tegemist nimelt on väidetavalt inglaste vanasõnaga..
Kui te olete saanud täna hommikul hakkama 6 võimatu asjaga, miks siis mitte lisada sellele veel jalgrattasõit ?
Ma ise suur koerasõber ja on ikka tulnud mõni väiksem kokkupuude koeraga sõidu ajal.
Kunagi hüppas hooapealt korra säärde kinni mille peale ma maha tulin ja leppisin koeraga ära 
Koju jõudes pistis vanaema karjuma " Vaata mis see koer su jalaga tegi, need koera omanikud oleks vaja kohtusse kaevata". Aga see polnud siiski suurem asi ja jalga oli natuke verine aga rattasõitu ei seganud ja oli nädalaga paranenud
Kunagi hüppas hooapealt korra säärde kinni mille peale ma maha tulin ja leppisin koeraga ära
Koju jõudes pistis vanaema karjuma " Vaata mis see koer su jalaga tegi, need koera omanikud oleks vaja kohtusse kaevata". Aga see polnud siiski suurem asi ja jalga oli natuke verine aga rattasõitu ei seganud ja oli nädalaga paranenud Pole sellist päeva, mis ei sobiks rattasõiduks.
tuleb meelde ka üks juhtum eelmisest suvest kui ma pärnus elasin, oli seal niinimetatud auklik asfaltee ja üks pisike krants tahtsi pidevalt mind ära süüa sellel lõigul tegin siis niiet lasin penil jõuda enda kõrvale ja tegin siis jõnksu millepeale peni kraavi lendas vaade oli muidugi muhe ja peale seda peni enam järgi ei jooksnud! muidu koertele mõjub ka selline asi kui teda millegiga viskad ja isegi siis kui midagi käes ei ole arvab ta et on niiet seda tasuks ka proovida tglt
tegin siis niiet lasin penil jõuda enda kõrvale ja tegin siis jõnksu millepeale peni kraavi lendas vaade oli muidugi muhe ja peale seda peni enam järgi ei jooksnud! muidu koertele mõjub ka selline asi kui teda millegiga viskad ja isegi siis kui midagi käes ei ole arvab ta et on niiet seda tasuks ka proovida tglt
See on tõsi, et haukuv koer hammustab.maasikaz kirjutas:Aga keegi kunagi kuskil ütles, et haukuv koer ei hammusta - mina selles küll nii kindel ei ole.
Mina kujutan koera puhul seda nii ette:
1. kopsud õhku täis
2. haugatus koos lõugade sulgumisega objekti ümber
3. lõuad avada objekti ümbert
4. siirdu punkt 1 tegevuse juurde
Aga meie pere Foxterrier haugub lausa lõuad kinni, kui oma tennispalli suus hoiab. Tark koer. Kui suu lahti teeks, oleks pall tema jaoks läinud.
See Gunnari antud koerapeletamise õpik on küll väga radikaalne, tõlgiks veidi:
***
Väga hea trikk, kui te seda sooritada suudate - visake penile ratas peale, karake ise otsa ja saate peni surnuks vajutada ilma ise häda saamata.
Rattapump on just paraja suurusega koera lämmatamiseks, kui see talle kurku vajutada. Lisaks saab sellega ka koera kägistada ja tal ribisid sisse lüüa.
Kivid ja kaikad on väga head, need saavad just paraja jõu sisse, mida kiiresti hajutada koera koljul. (mõelge ise edasi)
***
Ega neid hulkuvaid ja lihtsalt mõttetuid lõukoeri on tiba palju küll, nii et...
***
Väga hea trikk, kui te seda sooritada suudate - visake penile ratas peale, karake ise otsa ja saate peni surnuks vajutada ilma ise häda saamata.
Rattapump on just paraja suurusega koera lämmatamiseks, kui see talle kurku vajutada. Lisaks saab sellega ka koera kägistada ja tal ribisid sisse lüüa.
Kivid ja kaikad on väga head, need saavad just paraja jõu sisse, mida kiiresti hajutada koera koljul. (mõelge ise edasi)
***
Ega neid hulkuvaid ja lihtsalt mõttetuid lõukoeri on tiba palju küll, nii et...
Ma ei räägigi 30-35 km/h, ega see ju maksimum ei ole.maasikaz kirjutas:Mingid külanähvitsad jäävad jah 30-35km/h maha aga need lehmasuurused vasikad küll ei jää!!P kirjutas:Vaevalt, et koer ratturist kiirem on, jääb tavaliselt maha ikka.
Need vasikad võtavad jah kohati 50 välja, seda aga üsna lühikest aega, rattur suudab 50-ga sõita aga mõnda aega, koerast kauem. Seega rattur saab norm. teeoludega iga koera eest ära. Mingi mudase põlluteega on asi nats keerulisem.