Et siis, esimene soit eile, 2h 45m, distantsi ei oska hinnata, kuna puuduvad nii liklusma'rgid, kui ka autoteede kaardid. Maastik jummala lame, savannilaadne, riigile nime andnud Gambia jo'e ymbruses mangroovisood. So'itsin po'hiliselt mo'o'da maanteid, kylavahele ei julgenud oma teadmata sajandist pa'rit slikkidega ronida kuna varukummi ega pumpa pole. Aga tee muide ta'iestii asine, lai asfalta'a'r nagu Pa'rnu maanteel.. kus jkyll kohalik rahvas tavatseb parkida/kaubitseda/vedeleda/jubutada/malet ma'ngida/varbakyysi lo'igata..nii et iga 200 m ja'rel tuleb teha slaalomijo'nks teele ja tagasi. Aga liiklus on autode armetu seisukorra to'ttu aeglane ja po'hiliselt koosneb pidevalt peatuvatest marsadest, nii et tunduvalt ohutum kui Keila-o'isma'e teel. Koerad on nagu ikka 3nda maailma koertele tavaselt apaatsed nii et seda hirmu ka pole. Rahvas lehvitab, kysib 'how are you', irvitab mu liibukate ja prillide yle
('ehhe, mister, see You on the sports channel 
) aga on igal juhul so'bralik. Teine so'it ta'na - just tulin. 2h 10min, pealinna Banjul'i ja tagasi. Linn oli ... noh ... mis ma oskan o'elda - tyypiline kolmanda maailma linn. Kogu linn on yks suur turg kubiseva kaubitsemise, sebimise, sagimise, marsarisude voorimise ja sissesikutaja ho'igetega. Yldiselt madaltihe kirjeldamatult suvalistest materjalidest kokkuklopsitud putkandus, mille vahel yksikud kaootilise ilmega majakolakad, kontide sabad seintest va'lja turritamas, yks aken kinni myyritud, ko'rval ro'dul mo'kitab kits, maja ees teise korruseni ulatuv prygihunnik .. Ambienti ta'iendab kulupo'lemist meenutav suitsuvine aga kuna kulu vahel peetakse prygima'ge, siis annab see asjale oma kustumatu vo'lu.
Nyyd lo\petan, va'rskeid uudiseid siis kui peaks taas neti ligi pa'a'sema.
jeebuga stroogalt ette keeras ....some things never change.. Kohalikke on ratastel na'ha yllatavalt palju /- enamusele kyll transpordivahendina kuid ka niisama so'itjaid on silma hakanud. 
saadanas, kuidas ma seda enne ei ma'rganud..et oli to'usnud vinge ko'rbetuul ja otse vaastu. No mis seal ikka, vaikselt tagasi punnima..10..20..30 min, ja asi ei eedene.Tuul muutub yha ra'igemaks, senini tasasena tundunud maapind tundub a'kitselt hoopis koguaeg ylesma'ge sihtivat, silmad hoolimata prillidest ko'rbeliiva ta'is... ja tere tere, yhel hetkel kostab ahtri alt tulttav ko'rrk'rrko'rr - et kett ja kassett on koosto'o'd lo'petamas. Ja tee vo'i tina - tuul nii tugev et no'uab tugevat pedaalimist ja kassett EI PEA. Kergekujuline paanika. ..60min..90 min. Ikka veel ei kuskil. 1,5l pudel vett -otsas. Jakael ning ka'evarred - tuuulipunasesks va'rvumas. Ja pa'ike lo'o'skab yhteviisi. Juba on raske sirget so'idujoont hoida. ..120 min. Asi kisub kriitiliseks. Ja siis lo'puks 150 min - udust kerkivad Senegambia asumi minarettide 'sihvakad' tipud. Kuidas kohale sain, ei tea... Igaljuhul esimesse ettejuhtuvasse so'o'giauku ma kukkusin ja pa'rast mu elu maitsvamat JulBrew kannu ja kausita'it Cashew pa'hkli suppi hakkas enesekindlus taastuma... haah, a'ra tegin....
