Rattaga sõites kiiver peas nagu autoga sõites turvavöö kinni.
Kui siin eelnevaga paralleele tõmmata siis rohkem kaitseb sind autosõidul sinu sõiduoskus mitte turvavöö. Kuid ilma turvavööta sõitmine on justkui paljalt sõitmine.
Mul on 3 last kodus kasvamas ja kõigil on korralikud kiivrid ja alati rulluisutamisel ja rattasõidul peas. Rattasõidul pole kordagi maha unustatud, kuid ükskord juhtus nii, et rulluisutamisel jäi ühe lapse kiiver koju.
Nüüd oleks tore mõni õpetlik lugu kirjutada, kuid õnneks ei ole seda tarvis kirjutada. Kuigi sõitma minnes laps oli väga ehmunud ja küsis, et "issi, kas ma võin ikka uisutada, ma unustasin kiivri koju". Lubasin. Õnnetust ei juhtunud.
Kuid rattasõidul on küll kahju vaadata neid vanemaid, kes arvavad et lastel ei peagi kiivrit olema, et "ta ju ei kihuta". Minu lapsed ka ei kihuta aga 2-3 korda võin julgelt näiteks tuua, kus kiiver on nende kõige olulisema vara ehk pea päästnud. Ja sugugi ei saa öelda, et laps ei oska sõita.
Näiteks üks konkreetne juhus oli selline, kui laps istus rattatoolis ja keegi kolmas isik sõitis külje pealt sisse - vot siis oli kukkumise tagajärjel kiivril mõra sees ja lapsel ehmatusest nutt - aga laps ise terve !
Kiiver on ja jääb alatiseks ratta ja uiskude lahutamatuks osaks!
Kiivriga ja kiivrita 2005
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kristiano kirjutas:See jutt on siin juba päris mõtetu, kas olen valesti ennast väljendanud või ei saa mõned lihtsalt aru või ei taha aru saada igatahes minu poolt "case closed".
Noppisin välja su sõidukoha eelistusi/paratamatusi ja arvan, et sa võid rahulikult paljapäi jätkata. Sõidan ka ise linna- ja matkarattal kiivrita. Lihtsalt kiirus on väike ja reaktsioon sellevõrra kiirem. MTB-ga ja MNT-ga kasutan kiivrit, kuna ikka on miskit ettearvamatut juhtunud ja juhtub ka edaspidi. Olen juhtumistega arvestanud/leppinud ning kiivri puudumise tõttu reanimatsioonis/morgis lõpetada ei taha.Kristiano kirjutas:15. 10. 2004. Sõitsin sel hooajal al. aprillist kuni tänaseni töökoha ja kodu vahet ainult rattaga, keskm. 25 km päevas?.Tallinnas?.
11. 11. 2004Sõitsin?. Maarjamäel jalgpalli staadioni kõrvalt?See oli aasta tagasi.
25. 11. 2004. al.2004 aprilli lõpust kuni siiani pidevat sõitu u. 2500 km(linnas)
11. 11. 2004. Veeresin rahulikult mööda Ehitajate teed,?
07. 04. 2005. .. maanteel ja ilma vastutuuleta, siis jah 44T, mina sõidan siiski rohkem 32T kuna tihti puhub tuul vastu ning sõitsin ka talvel, mil ei saanud väga täiskiirust arendada. Metsa vahel on keskmine hammakas otstarbekam?
11. 05. 2005. ?jah olen võistelnud, harva?
10. 05. 2005. ? mõtlesin kiivrit muretseda, kuid siis nägin, et selleks ei ole otsest vajadust. Metsades kus sõidan ei ole veel ükski taim, kaasaarvatud 50 cm läbimõõduga mänd, nii suurt hirmu tekitanud, et pai lapse kohaselt kiivri järele tormaks. Sõidan pisut aeglasemalt ja rohkem teeserval ja ei ole proff, et pean kõik mängu panema, ka pead, mida kaitseb mu kiiver. Võibolla tulevikus
11. 05. 2005? tõin näite, et rattaga võid sõita ka ilma kiivrita, nagu ma olen senini sõitnud. Igaüks teab, mis mooduse valib, kedagi ei saa selleks sundida.
10. 05. 2005?. Hetkel olen kiivrita leeris?
OT kiivri kandmisest -tänavusel 3000 osavõtjaga roheliste rattaretkel oli üle pooltel ratturitel kiiver. Kusjuures too polnud kohustuslik. Keskmine kiirus oli ca 15 kmh st ei midagi ekstreemset ega potentsiaalselt eluohtlikku. Rahvas oli end kiiverdanud niisama igaks juhuks, harjumuslikult.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Ma ütlen ikka klientidele, kes kahtlevad, kas kiiver osta või mitte, et kiivriga on OLULISELT mugavam kukkuda kui ilma. Fakt on see, et kui sa rattaga sõidad, siis sa ka vahetevahel maoli paned. Tõenäosusteooria... Ja kui kukud isegi seisva hoo pealt peaga vastu maad, võid ka siis kolju ära murda. See on siiski umbes 2m kõrguselt peaga vastu maad lajatamine. Reaktsioon ja kiirus siin väga ei loe, peaga paned vastu maad mõned korrad elus kindlasti!
Nojah, harjumuse asi. Kiiver pähe või vöö kinni?SEpp kirjutas:Rattaga sõites kiiver peas nagu autoga sõites turvavöö kinni.
Kui siin eelnevaga paralleele tõmmata siis rohkem kaitseb sind autosõidul sinu sõiduoskus mitte turvavöö. Kuid ilma turvavööta sõitmine on justkui paljalt sõitmine.
Ei ole mina kunagi rattaga (ptüi, ptüi, ptüi, üle vasaku õla) nii kukkund, et pea põrutada oleks saand. No ei tule välja! Kurat olen kihutanud nii ja naa, 30nega-diagonaalis-üle-lumevalli-esirattapeale-ja-kobadega-enne-maja-seisma-ja-siis-külili või 42kraadisest-pikast-laskumisest-alt-kurvist-välja-vastu-puud, ikka ei õnnestunud. No mida siis teha?
Autodes olen ka sõitnud. 120ga-kurvis-piruett-ja-külg-ees-muru-peale-õhulennuga-ülekatuse, siis 65ga-teelt-välja-parema-nurgaga-kraavi-ja-katusele ning lõpuks ka 130-140ga sise-kurvi-teelt-välja-aed-maha-betoonposti-ripse-ning-külgepidi-vastu-metallposti. Verd on ikka tulnud, a see ei ole ka ime. Vöö oli kinni AINT 120ga kurvist välja minekul, see oli ringrajal. No ei propageeri kiivrita ega vööta sõitu. Kunagi ei tea.
A luuavarrest ikka siiski pauku ei tule...... Matkata 15km/h ma-ei-tea-mitukümmend-kilti kiiver peas, tundub nagu "pühapäevased üritused näivad naiste jaoks......" teema.
No Offense!
Hail to Supermans and Jackasses 
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Kas lugupeetud kodanik on kunagi Roheliste rattaretkel osalenud? Kui ei, siis ei maksa siin üdlse sõna võtta! Kui koos on üle 3000 ratturi, siis võib iga kell ja igal kiirusel üllatusi ette tulla. Ja juttu on KESKMISEST kiirusest, teatavasti on keskmine kiirus läbitud distantsi ja selleks kulunud aja suhe, ning näitab vähe selle kohta, millised on tegelikud kiirused (ja ohud) sõites.Pierre kirjutas:A luuavarrest ikka siiski pauku ei tule...... Matkata 15km/h ma-ei-tea-mitukümmend-kilti kiiver peas, tundub nagu "pühapäevased üritused näivad naiste jaoks......" teema.
Aga no kuna sa oled nii-äge-mees-kes-riivab-täiel-kiirusel-betoonposte-ja-käib-tuhatnelja-üle-katuse, siis tõesti: Hail to Supermans and Jackasses.
-
vigurivänt
- Rattur
- Postitusi: 798
- Liitunud: 27. 09. 2004. 07:49
Kokkuvõttes on tegemist haige vaidlusega,lõpetage ära.Kiiver on isiklik kaitsevahend,ja võistlustel kohustuslik,sest korraldaja tahab ka riske maandada.
Tegemist jah teemaga, mis peaks juba ammu lukus olema 
Kes vähegi endast ja oma tervisest hoolib, ei jää lootma heale õnnele vaid tõmbab kiivri pähe, et õnnetuse korral oma võimalused maksimumile võimalikult lähedal hoida...ning samas jääb alati olema selline kontingent, kes lihtsalt mingil põhjusel kõike elementaarset eirama jääb, niiet vaidlusel pole mõtet.
Kes vähegi endast ja oma tervisest hoolib, ei jää lootma heale õnnele vaid tõmbab kiivri pähe, et õnnetuse korral oma võimalused maksimumile võimalikult lähedal hoida...ning samas jääb alati olema selline kontingent, kes lihtsalt mingil põhjusel kõike elementaarset eirama jääb, niiet vaidlusel pole mõtet.
Usu, ühest väikese ebaõnnega korrast täiesti piisab, et aju betoonilt kokku pühkima peaks. Ise olen elus tänu kiivrile, seda küll kärestikuslaalomit sõites, aga sisulist vahet pole.Pierre kirjutas: Ei ole mina kunagi rattaga (ptüi, ptüi, ptüi, üle vasaku õla) nii kukkund, et pea põrutada oleks saand. No ei tule välja! Kurat olen kihutanud nii ja naa, 30nega-diagonaalis-üle-lumevalli-esirattapeale-ja-kobadega-enne-maja-seisma-ja-siis-külili või 42kraadisest-pikast-laskumisest-alt-kurvist-välja-vastu-puud, ikka ei õnnestunud. No mida siis teha?
Siin kuskil eelpool argumenteeriti ka sellele, et kiiver on ebamugav kanda ja piirab nägemisulatust.. Isiklikult kui kiivri ostsin, siis nägin sisuliselt 2 päeva vaeva, et kiiver korralikult ära nii öelda konfida.. Kiiver ise pole midagi erilist (Auhtor Basic), ja aega läks selle pärast nii palju, et osasi pisikesi häirivaid faktoreid märkab alles reaalselt sõites, mitte kodus peegli ees keerutades 
Samuti tasuks kiivrit ostes sea poes pähe proovida, ja kui ikka peakuju sisse ei istu mugavalt siis valida teine kiiver ja samuti oleks hea silmas pidada, et kiivril oleks ka õhutus avasi rohkem kui neli (seda viimast varianti kohtab hästi palju *marketites)..
Isiklikult meeldib ka kiivriga sõita, sest stressivaba sõit pakub rohkem naudingut
Samuti tasuks kiivrit ostes sea poes pähe proovida, ja kui ikka peakuju sisse ei istu mugavalt siis valida teine kiiver ja samuti oleks hea silmas pidada, et kiivril oleks ka õhutus avasi rohkem kui neli (seda viimast varianti kohtab hästi palju *marketites)..Isiklikult meeldib ka kiivriga sõita, sest stressivaba sõit pakub rohkem naudingut
Kui te olete saanud täna hommikul hakkama 6 võimatu asjaga, miks siis mitte lisada sellele veel jalgrattasõit ?
Tuleb meelde Kersna tehtud saatelõik elukutseliste kirikutornide ehitajate-remontijatega. Seal räägiti omamoodi kuulsast Hull-Jürist, kellel oli tavaks valminud torni risti või kuke otsas kätelseisu teha, loomulikult ilma mingite julgestusteta. Oma otsa leidnud aga mees niimoodi, et kukkus seisvalt mootorrattalt (ilma kiivrita molutades) niivõrd õnnetult, et põrutas peaga vastu äärekivi ja läind ta oligi.Hanno kirjutas: Ja kui kukud isegi seisva hoo pealt peaga vastu maad, võid ka siis kolju ära murda. See on siiski umbes 2m kõrguselt peaga vastu maad lajatamine. Reaktsioon ja kiirus siin väga ei loe, peaga paned vastu maad mõned korrad elus kindlasti!
Jutu mõte kinnitab siin varemöeldut - ole sa nii laiekraanmetoodiline kuitahes, juhus valitseb meie kõigi üle.
Gordie Howe mängis ka kiivrita, ometi peetakse teda ju üheks parimaks mängijaks läbi aegade.
Häid rattureid on ju jalaga segada, kes kiivrit minimaalselt kandsid - ma arvan, et saab eluaegse bänni, kui kusagil Prantsusmaa rattafoorumis teha teema: Hinault ja Fignon - mitte eriti targad ratturid, kuna kiivrit ei kandnud.
Juan Manuel Fangio - sõitis ka tänapäeva mõistes eluohtliku sõiduvahendiga. Ometi keegi ei tee sellest probleemi... IMHO EEC etappi ilma kiivrita on ohutum läbida, kui tema autoga sellise varustusega nagu tal oli üritada tund aega Monza või Spa rajal kiiremaid ringe teha. Koos 20 sellise hulluga .
Aga eks tegemist ole sellise teemaga, mis vähemalt kord aastas esile kerkib.
Häid rattureid on ju jalaga segada, kes kiivrit minimaalselt kandsid - ma arvan, et saab eluaegse bänni, kui kusagil Prantsusmaa rattafoorumis teha teema: Hinault ja Fignon - mitte eriti targad ratturid, kuna kiivrit ei kandnud.
Juan Manuel Fangio - sõitis ka tänapäeva mõistes eluohtliku sõiduvahendiga. Ometi keegi ei tee sellest probleemi... IMHO EEC etappi ilma kiivrita on ohutum läbida, kui tema autoga sellise varustusega nagu tal oli üritada tund aega Monza või Spa rajal kiiremaid ringe teha. Koos 20 sellise hulluga
. Aga eks tegemist ole sellise teemaga, mis vähemalt kord aastas esile kerkib.
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Üks isiklik kogemus veel kiivriga või ilma.
Oli aastaid (7-8 aastat) tagasi aeg, kus ka mina arvasin, et kiiver on ainult võistluste jaoks ja niisama sõidetakse ikka ilma. Sest kiiver ju rikub rattasõitja välimust ja jätab mulje et tegemist on mingi nannipunniga kes ei oska sõita ja siis paneb kiivri pähe.
Nonii, koos hea sõbraga sõitsime maanteel, kiivriteta. Sõitsime kõrvuti lähestikku ja mingi ebaõnne tõttu läksid meie lenksud kokku. Kõige suurem ebaõnn aga seisnes selles, et kui mina jäin püsti, siis sõber kukkus. Ja peaga leidis asfaldist juhuslikult kõrgema terava kivi.
Ma usun et te keegi ei soovi oma väga hea sõbra pead süles hoides 112-te oodata ja hiljem tema matusel pisaraid poetada. Mina olen selle läbi elanud.
Ja mis on oluline - meil mõlemal olid kiivrid kodus olemas.
PS: tore et teemat veel lukku pole pandud
Oli aastaid (7-8 aastat) tagasi aeg, kus ka mina arvasin, et kiiver on ainult võistluste jaoks ja niisama sõidetakse ikka ilma. Sest kiiver ju rikub rattasõitja välimust ja jätab mulje et tegemist on mingi nannipunniga kes ei oska sõita ja siis paneb kiivri pähe.
Nonii, koos hea sõbraga sõitsime maanteel, kiivriteta. Sõitsime kõrvuti lähestikku ja mingi ebaõnne tõttu läksid meie lenksud kokku. Kõige suurem ebaõnn aga seisnes selles, et kui mina jäin püsti, siis sõber kukkus. Ja peaga leidis asfaldist juhuslikult kõrgema terava kivi.
Ma usun et te keegi ei soovi oma väga hea sõbra pead süles hoides 112-te oodata ja hiljem tema matusel pisaraid poetada. Mina olen selle läbi elanud.
Ja mis on oluline - meil mõlemal olid kiivrid kodus olemas.
PS: tore et teemat veel lukku pole pandud
Seda, et võistlustel isegi tagaotsas sõitjatele kiiver kasulik on, õnnestus ka minul näha. Rakke rattamaraton 2002, mille algus (esimesed 5km) oli suhteliselt kiirel rajal, hakkas üks naine minu ees rida vahetama. Kuna see tee oli parajalt rööpas, siis käis üle katuse. Sain ise napilt pidama, et mitte üle sõita (kiirus oli 30-35km/h vahel - seda siis minusugustel, esiotsa mehed võisid vabalt üle 40 sõita). Põhimatsu võttis vastu kiivri nurk, milles oli korralik mõra. Õnneks midagi hullu ei juhtunud; verd vist natuke immitses, aga muidu toibus kiiresti - 10 minuti pärast võisin mina ja veel mõned, kes abiks olid edasi sõita.
Pigem ei saa aru nendest, kes võistlustel nö kiivriasendajatega sõidavad - kas see nahast mütsi moodi asjandus ja muud sellised a la rohkem plastmassist ämbrit meenutav värk tõesti pead kaitseb?
Pigem ei saa aru nendest, kes võistlustel nö kiivriasendajatega sõidavad - kas see nahast mütsi moodi asjandus ja muud sellised a la rohkem plastmassist ämbrit meenutav värk tõesti pead kaitseb?
Segasaun on siis, kui on puu- ja elektriküte.
Natuke siis pläma ka teise nurga alt.
Alustuseks, ma ei ole kunagi olnud kiivri kasutamise vastu ja ma leian, et kunagi ei saa olla liialt ettevaatlik. Kasutan ka ise kiivrit, kuid mitte tavasõidul, vaid metsateedel trenni tehes (linnas rattaga ei sõida).
Rääkida tahtsin aga hoopis sellest, et olen oma küllalt suure sõidustaa?i juures kukkunud ainult nii, et kergelt viga on saanud kas küünarnukid, põlved või randmed. Peadpidi vähemalt ratta seljas kunagi kuskile vastu lennanud ei ole.
Seega: kuna propageeritakse nii suure hoolega kiivri kasutamist, miks ei kasutata rattasõidul kaitsmeid? Mulle on sellest kiivrijorast paratamatult jäänud mulje, et kiiver muudab surematuks
OK, downhill-sõidus kasutatakse kaitsmeid küll, aga miks MTB sõitjad neid ei kasuta? Võib ju põlve/küünarnuki nii õnnetult ära lüüa, et see eluks ajaks vigaseks jätab. Muidugi tuleb osata kukkuda, aga igasugu ootamatuid asju võib juhtuda.
Ise kasutan treeningul tavalisi rulluisukaitsmeid (randmekaitset ei kasuta).
Alustuseks, ma ei ole kunagi olnud kiivri kasutamise vastu ja ma leian, et kunagi ei saa olla liialt ettevaatlik. Kasutan ka ise kiivrit, kuid mitte tavasõidul, vaid metsateedel trenni tehes (linnas rattaga ei sõida).
Rääkida tahtsin aga hoopis sellest, et olen oma küllalt suure sõidustaa?i juures kukkunud ainult nii, et kergelt viga on saanud kas küünarnukid, põlved või randmed. Peadpidi vähemalt ratta seljas kunagi kuskile vastu lennanud ei ole.
Seega: kuna propageeritakse nii suure hoolega kiivri kasutamist, miks ei kasutata rattasõidul kaitsmeid? Mulle on sellest kiivrijorast paratamatult jäänud mulje, et kiiver muudab surematuks
OK, downhill-sõidus kasutatakse kaitsmeid küll, aga miks MTB sõitjad neid ei kasuta? Võib ju põlve/küünarnuki nii õnnetult ära lüüa, et see eluks ajaks vigaseks jätab. Muidugi tuleb osata kukkuda, aga igasugu ootamatuid asju võib juhtuda.
Ise kasutan treeningul tavalisi rulluisukaitsmeid (randmekaitset ei kasuta).
Kes pärast naerab, naerab pärast
Kaitsmetega hakkab rämedalt palav ja nad ei ole mingid maailma kõige mugavamad ja kergemad asjad ka.mcrae kirjutas:miks ei kasutata rattasõidul kaitsmeid?
Kui on selline suvi nagu praegu ei ole see probleem, aga +25°C juures lirtsuvad su kingad higist pärast poolt tundi sääre ja põlve kaitsetega sõitu.
Põhihäda on tegelikult maastikurataste mittesihipärases kasutamises ja sellest tingitud napis sõiduoskuses - nendega käiakse a la Kakumäe ringil "põhja ladumas", selle asemel et sõita seal kus nad kasutamiseks mõeldud. Ja siis kui laskumisel krobeline koht ette jääb on ratas alt läinud.
Siin on küsimus inimese mugavuses. Käed, jalad kasvavad kokku tagasi või paned uued, halvemal juhul jääd natuke lonkama või veel halvemal juhul sõidad elu lõpuni tooliga, aga PEAD pilbastest kruvidega kokku ei lapi.mcrae kirjutas:kuna propageeritakse nii suure hoolega kiivri kasutamist, miks ei kasutata rattasõidul kaitsmeid?
ma vormistaks selle niipidi, et kukkumise korral peavigastuse puhul on püsiva terviserikke või surma tõenäosus teiste kehaosadega võrreldes mõõtmatult suurem. sõdades, spordis ja niisama õnnetusjuhtumites on see juba aegade hämarusest alates veenvat tõestust leidnud.Hanno kirjutas:Siin on küsimus inimese mugavuses. Käed, jalad kasvavad kokku tagasi või paned uued, halvemal juhul jääd natuke lonkama või veel halvemal juhul sõidad elu lõpuni tooliga, aga PEAD pilbastest kruvidega kokku ei lapi.
inimese pea on suht raske ja kukkumisel käib inertsist korraliku matsuga vastu maad, vaadake motovõistluste känakaid kui ei usu. eelmisel suvel olid talumehed Elva kandis kiirele laskumisele väikese üllatuse teinud ja seetõttu õnnestus nii kukkuda, et kiiver löögist lausa purunes, samas ei olnud peal vähimatki viga!
samas pole ma kindel, et põlve- ja küünarnukikaitsmed MTB sõidul olulised oleksid. mõni marrastus jääks küll saamata, aga tõsisemate kukkumiste puhul tekivad pigem luumurrud ja seal need kaitsmed eriti ei aita...
samas pole ma kindel, et põlve- ja küünarnukikaitsmed MTB sõidul olulised oleksid. mõni marrastus jääks küll saamata, aga tõsisemate kukkumiste puhul tekivad pigem luumurrud ja seal need kaitsmed eriti ei aita...
Juhtum 1:
See oli vist 3 aastat tagasi kui prillid ja kiivriga esimest korda sõitma läksin. Nõmmel sillalt alla tulles panin peale silda sellise laksaga näoli mutta, kiiver oli kuklas ja prilliklaas kahe meetri kaugusel. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, Mustamäe haiglas muidugi küsiti, et kust tulid ja määriti rohelisega kokku.
Mis on moraal? Kiiver hea aga ka prillid tähtsad. Klaasil oli nii räme kriim peal, et ma ei taha mõeldagi, et see asi, mis kriipe tegi oleks selle mu silmale teinud.
Juhtum 2. Läksin esimest korda rulluiskudega sõitma. Natuke aega veerenud läksin 'ülbeksn kätte' ja kohe järgnes ka karistus - jalad kadusid alt ja seliti laksti vastu asfaldi, pea k.a. aga õnneks oli kiiver peas ja seetõttu jäi ka kolju terveks. Ok, külje äestasin ma ka mingi 10min pärast ära teist korda ülbeks minnes aga see kasvas kinni.
Ei lähe enam kunagi kiivri ega prillideta sõitma ja kiivrikohustus on peres kõigil.
See oli vist 3 aastat tagasi kui prillid ja kiivriga esimest korda sõitma läksin. Nõmmel sillalt alla tulles panin peale silda sellise laksaga näoli mutta, kiiver oli kuklas ja prilliklaas kahe meetri kaugusel. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, Mustamäe haiglas muidugi küsiti, et kust tulid ja määriti rohelisega kokku.
Mis on moraal? Kiiver hea aga ka prillid tähtsad. Klaasil oli nii räme kriim peal, et ma ei taha mõeldagi, et see asi, mis kriipe tegi oleks selle mu silmale teinud.
Juhtum 2. Läksin esimest korda rulluiskudega sõitma. Natuke aega veerenud läksin 'ülbeksn kätte' ja kohe järgnes ka karistus - jalad kadusid alt ja seliti laksti vastu asfaldi, pea k.a. aga õnneks oli kiiver peas ja seetõttu jäi ka kolju terveks. Ok, külje äestasin ma ka mingi 10min pärast ära teist korda ülbeks minnes aga see kasvas kinni.
Ei lähe enam kunagi kiivri ega prillideta sõitma ja kiivrikohustus on peres kõigil.
Mis ei tapa, teeb tugevamaks!
Mul pole küll kunagi kaitsmetega palav hakanud. Kerged ja mugavad on nad minu meelest ka.konakona kirjutas:Kaitsmetega hakkab rämedalt palav ja nad ei ole mingid maailma kõige mugavamad ja kergemad asjad ka.mcrae kirjutas:miks ei kasutata rattasõidul kaitsmeid?
Kui on selline suvi nagu praegu ei ole see probleem, aga +25°C juures lirtsuvad su kingad higist pärast poolt tundi sääre ja põlve kaitsetega sõitu.
Asi võib olla ka selles, et ma ei ole veel peaga kusagile vastu lennanud, küünarnukid/põlved on aga valu saanud küll.
Kusjuures maanteel kiivriga nii 30km/h sõites hakkas mul rämedalt külm, sest õhk puhus igaltpoolt läbi! Tundub, et kiiver on üsna hea jahutuselement
Kes pärast naerab, naerab pärast
Kiivriga ja kiivrita 2005
Ärge peljake kiivri kandmist.
Tegin ikka ühe ilusa õhulennu ja lõpuks maandusin asfaldil.
Kui mul poleks kiivrit peas olnud oleks mul palju hullemini läind kui ainult üks suur muhk.
Kokkuvõttes kiiver päästis mu elu.
Nüüd tuleb see küll välja vahetada aga kiivri vahetamine elu asemel on ainult pisku.
Kandke kiivrit ja ärge häbenege, sest see võib ka päästa teie elu!
Tegin ikka ühe ilusa õhulennu ja lõpuks maandusin asfaldil.
Kui mul poleks kiivrit peas olnud oleks mul palju hullemini läind kui ainult üks suur muhk.
Kokkuvõttes kiiver päästis mu elu.
Nüüd tuleb see küll välja vahetada aga kiivri vahetamine elu asemel on ainult pisku.
Kandke kiivrit ja ärge häbenege, sest see võib ka päästa teie elu!
-
Kuuporistaja
Thumbs-up!Kuuporistaja kirjutas:Häbenemisest nii palju, et viimasel ajal ringi sõites ja teisi rattureid vaadates hakkab häbi pigem siis, kui kiivrit pole (et miks siis mina ainukene kiivrita ullikene olen). ...
Olen alati kinnitanud, et kiivri kandmisel on kaitse kõrval järgmiseks oluliseks mõjuks selle eeskuju noortele algajatele (neile, kel sõiduoskusest veel puudu ja ei oska karta).
tuksub-sõidan, tuksub-sõidan, tuksubtuksubtuksub - pean pausi...
Ma panin sealsamas laksu umbes 5 minutit ennem. Mitte küll nii hullusti, kui see tüdruk, kuid kiivri sain kukla juurest kriimuliseks küll. Mitu minutit istusin teeäärses võsas ja ootasin hetke, millal rajale tagasi pääseks - lihtsalt rahvast tuli nii palju ja nii kiiresti... Imestan siiamaani, et keegi must üle ei sõitnud, kui pikali käisin.LauriA kirjutas:Seda, et võistlustel isegi tagaotsas sõitjatele kiiver kasulik on, õnnestus ka minul näha. Rakke rattamaraton 2002, mille algus (esimesed 5km) oli suhteliselt kiirel rajal, hakkas üks naine minu ees rida vahetama. Kuna see tee oli parajalt rööpas, siis käis üle katuse. Sain ise napilt pidama, et mitte üle sõita (kiirus oli 30-35km/h vahel - seda siis minusugustel, esiotsa mehed võisid vabalt üle 40 sõita). Põhimatsu võttis vastu kiivri nurk, milles oli korralik mõra. Õnneks midagi hullu ei juhtunud; verd vist natuke immitses, aga muidu toibus kiiresti - 10 minuti pärast võisin mina ja veel mõned, kes abiks olid edasi sõita.
Peale seda õnnetust ei ole enam ilma kiivrita sõitmas käinud. Oma osa on kindlasti ka sellesama tüdruku õhulennul, mida mul suures plaanis näha õnnestus. Muuseas, tema kiivrile lõi kukkumine prao sisse, aga pea jäi terveks - ainult otsa eest oli natuke kriimuline.
Kusjuures olen täheldanud eelpool kõneleja mainituid kiivri asendeid just väga paljudel väikelastel.. Väga sagedasti võib kohata lapsi kelledel on kiiver sõnaotseses mõttes kuklas. Aga eks see kiivri pähe konfimine korralikult ole keerukas tegevus kah ja nõuab tuumafüüsika alaseid teadmisi
Kui te olete saanud täna hommikul hakkama 6 võimatu asjaga, miks siis mitte lisada sellele veel jalgrattasõit ?
ükskord niisama cruisides ületasin väikest vall-takistust (mingid teeehitustööd vms), miskit 1m kõrge mullavall ilusti keset asfalti. kiirus max 10kmh, isegi vähem. aga õnnetul kombel oli teisel pool valli korralik äärekivi. istepositsioon oli ka kuidagi kehv (ei tõmmanud ennast tagasi) ja nippel üle rooli. panin küll käpad ette, aga kukkusin kuidagi pool-kaldu ja liraki peaga vastu maad. kiiver päästis täiega, kiivris mõrad ja kiviaugud, aga peas polnud muhkugi. krt, nii oleks minimaalselt peapõrutus ja võimalik koljumurd või mõra. Meti kiiver miski 600 eegune (väga mugav, hea tuulutus ja kerge ka).
põlv veidi puruks (väike haav, plaasterdasin ära) ja näpud ka (peopesad päästsid scotti kindad) aga muidu täitsa terve. Järgmine päev olin taas ratta otsas.
enne ikka vahest kiivrit ei viitsinud panna, kui näiteks lühem ots randa vaja sõita, aga peale seda laksu never enam kiivrita ei sõida.
igal juhul kiivriga.
põlv veidi puruks (väike haav, plaasterdasin ära) ja näpud ka (peopesad päästsid scotti kindad) aga muidu täitsa terve. Järgmine päev olin taas ratta otsas.
enne ikka vahest kiivrit ei viitsinud panna, kui näiteks lühem ots randa vaja sõita, aga peale seda laksu never enam kiivrita ei sõida.
igal juhul kiivriga.
mul õnnestus ka ükspäev esimest korda üle lenksu lennata. Kuna sõidan rattaga ainult oma lõbuks ja võistlustel ning metsas ei kanguta, siis pole eriti ekstreemseid situatsioone ette tulnud. Rahulikult asfaldil eriti midagi ei juhtu.
Tol päeval oli väga tugev tuul ja sõitsin Jägalale. Taganttuulega oli kiirus pidevalt üle 40 km/h. Asjad aetud, hakkasin tagasi sõitma. Nii räme burgaa oli, et tundus, et seisan. Üliinimlike pingutustega sain viimaks Maardusse ja hakkasin Viimsisse sõitma. Tallinna kõige sitemal teel, Vana-Narva maanteel, tegin mäest alla tulles parempööret Pärnamäe teele. Korraliku ratturina näitasin parema käega suunda, vasakuga hoidsin lenksu ja pidurdasin. Kuna tee oli eriti hull seal, jäi esiratas auku kinni ja kiirusega umbes 10 km/h tundsin, et tagaratas tõuseb maast lahti. Kui püsti tõusin, siis tänasin jumalat, et elus olin ja et keegi tagant autoga üle ei sõitnud. Muidugi oli põhiline, et ega keegi ometi ei näinud. Ilge häbi ju. Kiiver päästis pea, kindad peopesad ja jakk selja. Põlvest tuli küll verd aga see hüübis kusagil soki piirimail peagi.
Huvitavaks teeb asja see, et enne Jägalas üks sõber mainis, et sõidad kiivriga ja kas on vaja ka läinud. Ütlesin, et õnneks mitte.
Tol päeval oli väga tugev tuul ja sõitsin Jägalale. Taganttuulega oli kiirus pidevalt üle 40 km/h. Asjad aetud, hakkasin tagasi sõitma. Nii räme burgaa oli, et tundus, et seisan. Üliinimlike pingutustega sain viimaks Maardusse ja hakkasin Viimsisse sõitma. Tallinna kõige sitemal teel, Vana-Narva maanteel, tegin mäest alla tulles parempööret Pärnamäe teele. Korraliku ratturina näitasin parema käega suunda, vasakuga hoidsin lenksu ja pidurdasin. Kuna tee oli eriti hull seal, jäi esiratas auku kinni ja kiirusega umbes 10 km/h tundsin, et tagaratas tõuseb maast lahti. Kui püsti tõusin, siis tänasin jumalat, et elus olin ja et keegi tagant autoga üle ei sõitnud. Muidugi oli põhiline, et ega keegi ometi ei näinud. Ilge häbi ju. Kiiver päästis pea, kindad peopesad ja jakk selja. Põlvest tuli küll verd aga see hüübis kusagil soki piirimail peagi.
Huvitavaks teeb asja see, et enne Jägalas üks sõber mainis, et sõidad kiivriga ja kas on vaja ka läinud. Ütlesin, et õnneks mitte.
aga kas keegi seda on tähele pannud, et kasutaja kristjano viimane kommentaar paikneb lehel 2, nii et näib et nagu näha võtavad osad mehed talle kiivri vajalikkuse selgitamist ikka väga tõsiselt
ja pean tunnistama et ega mina ka alati läbi linna RAHULIKULT kulgedes kiivrit pähe ei viitsi panna, samas kui läheb kiirustamiseks või metsas/maanteel kimamiseks, tundub kiiver iseenesestmõistetavana, võistlustel on see lausa kohustuslik, aga ega ilma ei julgekski minna
ja pean tunnistama et ega mina ka alati läbi linna RAHULIKULT kulgedes kiivrit pähe ei viitsi panna, samas kui läheb kiirustamiseks või metsas/maanteel kimamiseks, tundub kiiver iseenesestmõistetavana, võistlustel on see lausa kohustuslik, aga ega ilma ei julgekski minna
1 siinseid jäi koduteel niimoodi auto alla, et lihtsalt jube. toorelt keerati otse sõitvale ratturile parempöördesse ette ja mees käis üle auto. maal võid piima järgi kiivrita minna kuid linnas on ratturi vaenlasi igal meetril.mono-cyclist kirjutas:ja pean tunnistama et ega mina ka alati läbi linna RAHULIKULT kulgedes kiivrit pähe ei viitsi panna, samas kui läheb kiirustamiseks või metsas/maanteel kimamiseks, tundub kiiver iseenesestmõistetavana, võistlustel on see lausa kohustuslik, aga ega ilma ei julgekski minna
selles suhtes pean jah tunnistama, et erikr'il õigus, linnavahel sõit on ikka üks hullumeelne asi, ise pidasin pigem silmas mööda kõnni/rattateid cruisimist, kuigi, huvitavast isiklikust kogemusest, ka kõnniteel võib auto ohtlikult lähedale tulla, nii et püüan edaspidi korralikum olla, maal piima järel käies ei lähe vist tõesti kiivrit vaja 
Kiiver
Kiivri kandmist tuleb alustada juba noorelt, siis ei teki küsimust kas kanda ka sel sõidul kiivrit - ilma ei saagi.
Illustreeriv pilt
Pilt on kaitstud autoriõigustega ja selle kasutamine autori loata on keelatud. Pildi autor onu Rommi
Illustreeriv pilt
Pilt on kaitstud autoriõigustega ja selle kasutamine autori loata on keelatud. Pildi autor onu Rommi
No ma eeldan, et kodanik Kristjano pole ainuke, kes kiivri mõtetust üritab/üritas tõestada, on neid kodanike teisigi, kes kiivri vajalikusest aru ei saa, seega ei leia ma midagi paha kui sellest teemast üks ilus illustreeritud kiivri vajalikuse "leksikon" tulebmono-cyclist kirjutas:aga kas keegi seda on tähele pannud, et kasutaja kristjano viimane kommentaar paikneb lehel 2, nii et näib et nagu näha võtavad osad mehed talle kiivri vajalikkuse selgitamist ikka väga tõsiselt
Aga teemasse tagasi tulles, siis tegelt on kurb tõdeda seda, et mida kaugemale suurematest linnadest (Tln/Trtu) seda vähem märkab kiivrit kui sellist ratturi peas (muidugi jääb ka rulluisutajate konsentratsioon väiksemaks
)Kui te olete saanud täna hommikul hakkama 6 võimatu asjaga, miks siis mitte lisada sellele veel jalgrattasõit ?
Re: Kiiver
leht annab sellise teate: "pilt.ee serverist ei ole lubatud pilte teistesse süsteemidesse linkida."Overkilla kirjutas:Kiivri kandmist tuleb alustada juba noorelt, siis ei teki küsimust kas kanda ka sel sõidul kiivrit - ilma ei saagi.
Illustreeriv pilt
Pilt on kaitstud autoriõigustega ja selle kasutamine autori loata on keelatud. Pildi autor onu Rommi
"...selleks on spets vaha mis lastakse raami sisse jägendab ja vähendab kaalu..." - And it really works...
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...
Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood
"Studies have shown that riding a bicycle everyday makes you more awesome than the general population!" - And it really works...
Velo Clubbers
Rattastuudio Jooks - muhedaim rattapood
Kiivritest ja kaitsevahenditest veel nii palju, et minul kuuluvad MTB puhul täiskindad põhivarustusse. Mitmel puhul on probleeme ära hoidnud. Rahvas muidugi imestab, et kas palav pole. Aga tõesti pole palav. Tegu siis Specialized Thinsulate pealisega ja BG kinnastega. Nüüd pole sarnast mudelit poodides kohanud. Varsti vaja uued osta.
Aga kiivriga oleks mul kulmuarm olemata, kui millalgi 90-ndatel Järvevana tee raudtee ülesõidul üle kaela käisin. Siis polnud neid kiivreid poodides eriti jalaga segada.
Praegu on see hea, et kiivrid on poppide mustrite ja värvidega.
Lapsed on võtnud ideeks, et ilma popi kiivrita pole nad lahedad.
Ja loomulikult eeskuju on ka nakkav.
Aga kiivriga oleks mul kulmuarm olemata, kui millalgi 90-ndatel Järvevana tee raudtee ülesõidul üle kaela käisin. Siis polnud neid kiivreid poodides eriti jalaga segada.
Praegu on see hea, et kiivrid on poppide mustrite ja värvidega.
Lapsed on võtnud ideeks, et ilma popi kiivrita pole nad lahedad.
Ja loomulikult eeskuju on ka nakkav.
Nojah kiivrita vabam sõita, turvalisus on kahtlemata parem kui peas midagi on kuid ise ma natuke kardan küll seda kiivrit. Näeb selline õmbluke välja, polüplast või midagi sellist sees ja kile peal = nomaeitea
Pealegi palju seda pea peale kukkumist on enamasti sääred küünarnukid ikka 1000 korda ennem lähevad. Ja kui kukudki pea peale siis ei usu mina et kiiver vastu peab.
Pealegi palju seda pea peale kukkumist on enamasti sääred küünarnukid ikka 1000 korda ennem lähevad. Ja kui kukudki pea peale siis ei usu mina et kiiver vastu peab.
Mõte mõtetuses on mõtetu.
Ega kiiver ei ole mingi pagana kulduur, mida isalt pojale ja pojapojale pärandatakse. Kiivri mõte on endale võtta ja laiali jagada see löögienergia, mis muidu sinu peakolu tabaks. Kui kiiver oleks lihtsalt mingi kõva junn, siis poleks temast ju mingit kasu.Foxx kirjutas:Ja kui kukudki pea peale siis ei usu mina et kiiver vastu peab.
Tugeva laksu saanud kiivriga nagunii enam ei sõideta, sest tema kaitsevõime pole enam sama mis uuel.
Sellest, kuidas täpselt kiiver energiat endasse neelab ja miks ta puruneb, seda oskab seletada mõni inseneriharidusega inimene.
Üldiselt, kui pole soovi genofondi panustada, siis selle vastu leiab ka kiiremaid ja lihtsamaid vahendeid kui Eesti liikluses rattaga seigeldes. Ja uppuda võib ka pesukaussi - ei pea rohkem vett olemagi.
velo.clubbers.ee
Ritchey WCS QRS vektor
Ritchey WCS QRS vektor
fax kirjutas:... Aga eks see kiivri pähe konfimine korralikult ole keerukas tegevus kah ja nõuab tuumafüüsika alaseid teadmisi
Minu arvates kiivri õigesti pähe saamine küll väga keeruline pole, aga kui probleeme tekib, siis ütleksin selle kohta et, kui te olete saanud täna hommikul hakkama 6 võimatu asjaga, miks siis mitte lisada sellele veel kiivri pähe panemine ?
Raske Õppustel, Kerge Lahingus!
Twisted Mind Bikers
Twisted Mind Bikers