mul selline mure, et start sosse kummid lähvad lõhki. alguses läks lõhki kumm mis oli mitukümmend aastat vana, kui sinna olin sisse pumbanud 8 bar-i, siis ostsin poest uue kummi,panin peale ja pumpasin ka 8 bar-i sisse, kuid sõitma minnes läks see jälle lõhki. sõitsin väga siledal kruusateel. algul arvasin, et viga on pöias, kuid kahel kummil olid augud eri kohtadel. võibolla ei kannata need kummid ka siledal kruusal sõitmist või oli vale rõhk. mõlemal korral läks kumm küljepealt lõhki ja tekkis päris suur auk.
kel selle rattaga kogemusi, võiks õelda kas need kummid purunevadki väga kergesti või ma pumpasin sisse vale rõhu.
mure start sosse kummidega
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
mure start sosse kummidega
Söidame mönuga
Ei taha mitte meenutadagi neid aegu.... Mõni kumm sõitis kokku ca 1000km, sealhulgas kruusateedel, killustikulisel asfaldil jne, mõni kumm otsustas kaastööst loobuda pärast viitekümmet meetrit, ehk siis vähem kui kahtekümmet rattaringi. Vene värkpeeter009 kirjutas:jah, ma usun küll et vene omad, sest kirjad on venekeelsed peal.
see uus kumm oli pärit piritalt rattapoest.
Kui vähegi sõita tahad (loe: sõidust mõnu tunda), siis loobu nendest kummidest ja pane endale midagi normaalset alla.
Oma kogemused nende kummidega pärinevad aastatest 1981-1990, ehk siis olen neid kümneid ja kümneid lõhki sõitnud.
holden kirjutas:Nii spetsialistiks end ei pea, aga mõte oli ikka teised jooksud ja siis juba paremad kummidtont2 kirjutas:Kas sellele on võimalik siis "lääne" kumm ka peale ajada?Kindlasti on olemas ka mingi "lääne" variant antud pöiale, sai sellest vist hiljuti kellagagi (Mati
) räägitud.
Edasi peaks oskama ka juba ise otsida.Kuldar kirjutas:...Maanteel on tubular-kummid juba kaua turul olnud: Hutchinson, Vittoria Evo, Tufo etc., aga laia läbilööki pole tulnud.
Maantee tubularide kasutamise osas on mulle jäänud kõrva ja silma see, te need on rohekm sellised eriolukorra kummid, kui nii võib öelda. Nt kasutatakse neid spets mäeetapiratastel (igatpidi kerged) või nt karmide teeoludega sõitudel (nt Paris-Roubaix pavee e munakiviteed) snakebite vältimiseks. Pole näinud ega kuulnud, et neid Eestis kasutataks.
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Conti Giro on kõige odavam variant.tont2 kirjutas:Kas sellele on võimalik siis "lääne" kumm ka peale ajada?
see peaks ikka kõvasti vastupidavam olema kui vene oma.
http://www.bike-components.de/catalog/p ... cts_id=656
Kas ja kust neid Eestis osta saaks?tsimpa kirjutas:Conti Giro on kõige odavam variant.
see peaks ikka kõvasti vastupidavam olema kui vene oma.
http://www.bike-components.de/catalog/p ... cts_id=656
R6hu osas ei oska kommenteerida, minul pole ükski kumm veel lõhki läinud. Kuid vilets kraam need kummid on, mul ei pea ükski isend õhku kinni, paari päevaga on tühjad.
Õigem oleks tõesti uued jooksud alla panna. Esimesega probleeme ei teki, rummu kinnitus sobib. Ka 622 mõõdus pöid läheb ilusti alla, pole isegi pidureid vaja ümber ehitada. Kuid tagumisega tekib probleeme, sosse hammasrattad väidetavalt shimano rummu peale ei istu. Kui nüüd shimano hammasrattad taha panna, siis vaja ka kett välja vahetada sest sosse kett on vist liiga laia (mõõtsin laiuseks 8.6 mm). Aga kas nüüd shimano kett ja sosse esihammasrattad kokku isutvad? Nihikuga mõõtes oli nagu hammaste samma sama (13.1 mm) aga mõõtmine oli suht ebatäpne niiet kindlalt ei oska öelda.
Ja mis sosse kvaliteeti puutub, siis see varieerus kõvasti, tehti üsna häid ja ka täielikku saasta. Niiet kui on juhtunud hea ratas, siis vast tasub edasi arendada küll.
Õigem oleks tõesti uued jooksud alla panna. Esimesega probleeme ei teki, rummu kinnitus sobib. Ka 622 mõõdus pöid läheb ilusti alla, pole isegi pidureid vaja ümber ehitada. Kuid tagumisega tekib probleeme, sosse hammasrattad väidetavalt shimano rummu peale ei istu. Kui nüüd shimano hammasrattad taha panna, siis vaja ka kett välja vahetada sest sosse kett on vist liiga laia (mõõtsin laiuseks 8.6 mm). Aga kas nüüd shimano kett ja sosse esihammasrattad kokku isutvad? Nihikuga mõõtes oli nagu hammaste samma sama (13.1 mm) aga mõõtmine oli suht ebatäpne niiet kindlalt ei oska öelda.
Ja mis sosse kvaliteeti puutub, siis see varieerus kõvasti, tehti üsna häid ja ka täielikku saasta. Niiet kui on juhtunud hea ratas, siis vast tasub edasi arendada küll.
digiallkiri
maxspeed kirjutas:n01!f3r kirjutas:Mina kui sossi kummi spetsialist v6in öelda et max on 6 bar.
Nii et ple imestada et ta sl 8 bari juures l6hki l2ks.ega sa äkki midagi segi ei aja? mina küll ei mäleta, et 6 oleks olnud...
Suhteliselt kindel et nagu kevadlaagris sai ikka sossi kummi pumbatud
ja seal treener ytles et max 6. Ja juba sis oli hirmus tunne sest kumm oli
ikka kuradi kõva.
Mis sinu variant oleks?
no vbla, kui sa 50kg kaalud oleks 6bar optimaalne isegi...n01!f3r kirjutas:maxspeed kirjutas:n01!f3r kirjutas:Mina kui sossi kummi spetsialist v6in öelda et max on 6 bar.
Nii et ple imestada et ta sl 8 bari juures l6hki l2ks.
ikka kuradi kõva.
Mis sinu variant oleks?
aga mingi tavaline 27`mõõdus kumm sai mul pumbatud tavaliselt ette 7,5-8,5 ja tagumisse 8,5-9.5 tubularile ei tee selline rõhk midagi...
Kunagi ajasin trekirattal mingitele kummidele 12 atti sisse. Kahjuks ma ei mäleta täpselt kas need olid 24sed mnt kummid või siledad trekikad. Igal juhul 10 atti pidasid 24sed mntkummid probleemideta vastu. Trennis sõitsime siiski väiksema rõhuga kuna manomeetri ja kvaliteetse otsikuga põrandapumbad olid vene ajal haruldus.
Ma jälle mäletan, et nendele vene kummidele oli lubatud kuni 11 atm rõhku. Vähemalt ähmaselt meenub, et isa kunagi sedasi rääkis.. muidugi ei meenu, kas see käis treki või mnt kummide kohta. Ausalt öelda pole tolle aja trekikumme näinudki, kui neid oli üldse eraldi olemas. 
Ise pumpasin tollel ajal kumme suht umbes ehk üsna kiviks (poisikese näpu järgi). 
Aga tänapäeval leidub küll trekikumme (21mm), millele võib ametlikult isegi kuni ca 15 atm (220psi) rõhku sisse lüüa. Enda velol on kasutuses kummid, mis kannatavad kuni ca 12 atm (170psi) (19mm). Kahjuks pole tegemist spets trekikummidega, kuid Eesti trekil peaksid siiski edukalt toimima (kusagil puutrekil nendega jälle sõita ei kõlba). Kuid üldiselt ei kipu seegi rõhk tavalise Merida põrandapumbaga nii lihtsalt tulema. Pealegi manomeeter pole nii suurt rõhku võimeline näitamagi. Igatahes peale kummi pöiale liimimist sai see seier manomeetril nii lõppu kui andis surutud.
Ise pumpasin tollel ajal kumme suht umbes ehk üsna kiviks (poisikese näpu järgi). Aga tänapäeval leidub küll trekikumme (21mm), millele võib ametlikult isegi kuni ca 15 atm (220psi) rõhku sisse lüüa. Enda velol on kasutuses kummid, mis kannatavad kuni ca 12 atm (170psi) (19mm). Kahjuks pole tegemist spets trekikummidega, kuid Eesti trekil peaksid siiski edukalt toimima (kusagil puutrekil nendega jälle sõita ei kõlba). Kuid üldiselt ei kipu seegi rõhk tavalise Merida põrandapumbaga nii lihtsalt tulema. Pealegi manomeeter pole nii suurt rõhku võimeline näitamagi. Igatahes peale kummi pöiale liimimist sai see seier manomeetril nii lõppu kui andis surutud.
Treki kummid olid ilma mustrita 24sed. Täisslickid siis. Mnt omadel olid pikisuunas sooned sees. Aga enamjaolt olid trekiratastel ikka 24sed mnt kummid all.kalev kirjutas:Ausalt öelda pole tolle aja trekikumme näinudki, kui neid oli üldse eraldi olemas. :? Ise pumpasin tollel ajal kumme suht umbes ehk üsna kiviks (poisikese näpu järgi). :D