Väntamisetehnika

[Smuki]

Otsisin, mis ma otsisin, kuid vastavat teemat siit küll ei leidnud. Seega teema järgmine:
Käisin mõni päev tagasi ühe oma sõbraga MTB`dega maanteesõitu tegemas, mille peale kõva kriitika osaliseks sain. Nimelt olevat mul ääretult vale väntamise tehnika. Ei pidavat "tõusvat" jalga tõstma, vaid laisalt pedaalile toetama. Loomulikult solvusin kergelt sellise mahategemise peale. Täna sai siis proovitud seda "õigemat" väntamise tehnikat, kus tõstsin tõusvat (tagumist) jalga vähe aktiivsemalt. Peab mainima, et andis tubli 3-4 km/h juurde. Äkki mõni spetsialist kinnitaks minu kogemust, või kui palju sellele üldse tähelepanu pöörate?

[erikr]

Otsisin, mis ma otsisin, kuid vastavat teemat siit küll ei leidnud. Seega teema järgmine:
Käisin mõni päev tagasi ühe oma sõbraga MTB`dega maanteesõitu tegemas, mille peale kõva kriitika osaliseks sain. Nimelt olevat mul ääretult vale väntamise tehnika. Ei pidavat "tõusvat" jalga tõstma, vaid laisalt pedaalile toetama. Loomulikult solvusin kergelt sellise mahategemise peale. Täna sai siis proovitud seda "õigemat" väntamise tehnikat, kus tõstsin tõusvat (tagumist) jalga vähe aktiivsemalt. Peab mainima, et andis tubli 3-4 km/h juurde. Äkki mõni spetsialist kinnitaks minu kogemust, või kui palju sellele üldse tähelepanu pöörate?

õige tehnika korral räägitakse vaid surnud punktidest või väga kitsastest ringisektoritest mil jalg täiega tööd ei tee. ise olen ka laisk vajutaja kuid vajadusel saab ka enam-vähem täisringi ulatuses ka vändatud. loomulikult kiirus ja pulss kasvavad.

[tarts]

Nagu erikr kirjutas räägitakse väntamise puhul kerimisest ja surnud punktidest. Jooksmise puhul uurisid 2001 aastal taanlased miks keenialased jooksevad eurooplastest paremini pikki maid ja jõudsid kohe alguses järeldusele, et põhjus on ökonoomsemas jooksustiilis, mille põhjus ei ole ei VO max, ei lihaskiudude kompositsioon, ei raske lapsepõlv (varane treening), ei sääre ega reie pikkus, hapniku omastamise määr vaid lihtsalt jalalaba mass. Ehk mida väiksem päkk seda kiirem kutt. Seletus asjale tulenes füüsikast, et suurema massiga päka edasi-tagasi liigutamine kulutab rohkem energiat kui väiksema puhul. Täna just vaatasin seda uuringut Soome Yle TV1 programmist.

Rattasõidu puhul pole ma nüüd sarnasele uuringule veel pihta saanud. Kuid edasi-tagasi liigutamisega on ka rattasõidus tegemist vähemalt ülemises ja alumises surnud punktis, mis analoogia puhul jooksuga peaks mõjutama samuti vastupidavust ja kiirust pikematel distantsidel. Samas kui tehnikat kõvasti lihvida ja jalg panna ühtlase kiirusega "kerima", siis peaks ka vastupidavus paranema.

Ise olen täheldanud, et just aeglastel kiirustel, kui ratta veeremise inerts on väike ja ei oma erilist abi kerimisele, siis kipub jalg liikuma erinevates pedaalimise faasides erinevate kiirustega, mis kokkuvõttes väljendub vaevu tuntavate jõnksutamistena ratta liikumise kiirustes. Eks see on märk, et kerimisel toimub liiga suur kiiruse muutus, mille tulemusena kulub ka kokkuvõttes rohkem energiat ja pedaalimise efektiivsus ning netovastupidavus on ka väiksem.

Minu arusaamist mööda on siis ideaalne pedaalimise tehnika selline, et väntamisest tingituna ei ole tunda mingeid "jõnkse". Kuna siin on tegemist vaid tehnikaga ehk jalgade sünkroniseerimisega, siis võttes aluseks seda, kuidas treenivad iluvõimlejad (7 päeva nädalas) oma tehnikat julgen arvata, et hea tehnika omandamiseks ja säilitamiseks tuleb seda oma ajule ja jalgadele iga päev ka õpetada ning meelde tuletada.

Kui keegi teab jõnksutamise teooriale vastu vaielda, siis laske aga tulla.

[Smuki]

vaid surnud punktidest või väga kitsastest ringisektoritest mil jalg täiega tööd ei tee

Ok! Tänud vastajatele! Sain asjale vähe selgust juurde, õigemini kinnitust. Täna sai siis vändatud nii, et kasutasin jõudu kogu ringi ulatuses (v.a. siis need surnud sektorid). Reie kakspealihas oli sõidu lõpuks ikka päris läbi, mida oma vana tehnika juures vähe koormasin. Ah jaa, põlved olid ka päris tulised. Ja spidokale vaadates tekkis rõõmu muie näole, mõtlen seda kiiruse kasvu.

[alar]

Ja spidokale vaadates tekkis rõõmu muie näole, mõtlen seda kiiruse kasvu.

Kas sa pulsikellale kah vaatasid?

[Smuki]

Tean, et pulsi jälgimine on väga tähtis tegevus, aga olen piisavalt kooner olnud, et sellist vigurit endale muretsenud pole. Aga kuna eilsel distantsil oli paar tõusu ja mõõna ning tuul oli ka kohati väga karm, nii eest kui tagant, siis oleks pulsikella näit ilmselt kõvasti kõikunud.

[maxspeed]

Tean, et pulsi jälgimine on väga tähtis tegevus, aga olen piisavalt kooner olnud, et sellist vigurit endale muretsenud pole. Aga kuna eilsel distantsil oli paar tõusu ja mõõna ning tuul oli ka kohati väga karm, nii eest kui tagant, siis oleks pulsikella näit ilmselt kõvasti kõikunud.

mina näiteks lugesin vanasti pulssi manuaalselt muidugi siis peaaegu polnudki mõõtjaid olemas. aga asi toimib küll, loe 10 sek jooksul löögid üle ja korruta kuuega, kogu teadus.

[vigurivänt]

loe 10 sek jooksul löögid üle ja korruta kuuega, kogu teadus.

Või loe 15 sek jooksul löögid üle ja korruta neljaga

[Smuki]

Jah, eks neid võimalusi ole palju. Näiteks, lugeda löögid kokku 49,5 sekundi jooksul ja korrutada siis 1,2121212121.

[maxspeed]

Jah, eks neid võimalusi ole palju. Näiteks, lugeda löögid kokku 49,5 sekundi jooksul ja korrutada siis 1,2121212121.

see ei ole hea võimalus. eriti kui tahad pulssi pingutuse lõppedes saada. asi selles, et hea vormi korral võib sul minuti jooksul see kukkuda 180 pealt nt. 125 peale. seetõttu võetaksegi näit võimalikult lühikese aja jooksul.

[Kristiano]

"pedalling in circles" google ja tehnika seletatakse sulle lahti enam kui Lance Armstrongile! Ei toimu lihtsalt tõmbamist ja surumist, on teatud faasid ja moodused kuidas seda "õieti" teha. Mina olen aru saanud, et põlv (ja reied) peab reipalt liikuma, nagu tahaksid puutuda lenkstangi jne...loe ja uuri!

[Smuki]

Tuleks veel korra väntamise juurde tagasi. Sai siis google`t kasutatud. Ise, olles vaid saksakeelt õppinud, sattusin ruurtesse raskustesse. Aga näed, sõber tuli ja aitas. Mõtlesin, et paneks siis siia ka tõlgitud teksti üles. Äkki on peale minu veel, kes inglisekeelega sinapeal ei ole.

Vänta sujuvalt

Kõige paremini parandab su järgmist treeningut õige väntamistehnika. Sa võid küll mõelda: ?Ma ju oskan vändata!?. Aga küsimus pole kas sa oskad, vaid selles, kui hästi ja effektiivselt sa oled suuteline väntama. Ainult harjutades saad õppida, kuidas vändata surnud punktideta, hoides pedaaalivajutuse ajal ühtlast survet. Kui oled võimeline väntama kiiremini, püsid paremini grupis. Kui oled võimeline väntama sujuvalt, võtad tõuse paremini. Koos oskusega vändata sujuvate ja kiirete ringidega, paraneb ka üldine vastupidavus.

Paranda väntamistehnikat

Järgnevad kolm harjutust millega saad parandada väntamistehnikat.
Lihtne mõtteline harjutus. Kui su jalad on kella 5 peal, mõtle, kuidas talla alt koerasitta maha kraabid. Nii leiadki ennast peadaali üles-alla liikumise vahepeal seda ka tagasi lükkamas.

Harjutus nr. 1

See harjujutus on trenazhöörile. Vali kerge rezhiim, eemalda vasak jalg pedaalilt ja aseta raamile. Nüüd proovi vändata rütmiga 90 pööret minutis. Nüüd vänta ainult parema jalaga 30 sekundit, samal ajal hoolega jälgides, et peedalvajutused oleksid sujuvad ja ühtlase jõuga. Sa ei tohi väntamise ajal sadulas liikuda. Järgnevalt aseta vasak jalg pedaalile tagasi ja vänta mõlema jalaga 30 sekundit, püüdes hoida kandentsi muutumatuna ja pedaalile vajutust ühtlasena. Nüüd võta pedaalilt parem jalg ja vänta 30 sekundit, kasutades ainult vasakut jalga. Antud aja möödudes pane paremjalg pedaalile tagasi ja vänta 30 sekundit.

Harjutus nr. 2

See hajutus on sarnane eelmisega, kuid mõeldud maantesõiduks. Otsi sirge tasane või kerge tõusuga teejupp. Selle asemel, et jalg pedaalilt ära võtta, proovi jalgu kordamööda lõdvestada. Hoia oma vasak jalg täielikult lõdvestatuna, vänta 30 sekundit kadensiga 90 ainult parema jalaga. Keskendu ja soorita pedaalivajutused ühtlase jõuga ja sujuvalt. Ära liigu sadulas ja kasuta jalga ka muul otstarbel, kui pedaali otse alla vajutamiseks (mõtle koerajunnile). Vänta parema jalaga ühtlaselt, püüdes hoida survet pedaalile nii pikalt kui võimalik. Järgmised 30 sekundit vänta mõlema jalaga ja seejärel lõdvesta parem jalg 30 sekundiks. Lõpetuseks vänta mõlema jalaga 30 sekundit.

Harjutus nr. 3

Selle harjutuse sooritamine on lihtsam, kui ratta kompuuter näitab kadentsi, kuid hea tahtmise juures saab ka ilma hakkama. Sõida kerge käiguga tasasel või kerge langusega teel. Alusta väntamist rütmiga 100 pööret minutis. Proovi iga 10 sekundi tagant kadentsi suurendada 5 pöörde võrra: 105, 110, 115 jne. Ära liigu sadulas ja ürita jalgu üha kiirremalt liigutada. Algaja rattur peaks saavutama rütmi 115 pööret minutis. Treenitud rattur peaks ületama 130 pöörde piiri ja ideaaljuhul liginema 150-le pöördele (kuigi treenimist võib alustada 110-115 pöördega). Eesmärgiks on vändata nii kiiresti kui võimalik, samal ajal säilitades tehnika üle kontrolli. Kui hakkad sadulas vänderdama, lase tempos veidike järgi enne, kui uuesti tempot tõstad.

Originaal artikkel:
http://bicycling.about.com/cs/skills/a/pedalcircles.htm

[Kristiano]

Üks allikas, kui ma õieti mäletan, mingi füsioteraupist ja koondise arst soovitas "ühe jalaga" harjutusi mitte teha. Samas head nõuanded pidid olema:
-- keskenduda "talla kraapimisele"
-- pöörata tähelepanu nõrgemale (vasak) jalale vajutamise faasis
-- kuula oma väntamist ja ürita lahti saada rütmilisest "soss, soss.." helist
-- sujuv väntamine so. vändad liiguvad ühes kiiruses kogu ringi ulatuses
-- silmad kinni pukil sõitmine pidavat lihaste mälu soodustama ja tehnikat kiiremini omastama
-- kui 130 rpm väntad õige tehnikaga, on puusad, keha paigal, liikumatud. Siin on oluline ka korrektne passatka.
-- ülemises tõmbe ja vajutamise vahelisel faasil võid mõelda kuidas põlvega lenkstangi puudutada vms.
-- tõusudel vänta nii nagu jookseksid rattal
Enamuses allikad kattuvad nõuannete osas!

[Smuki]

Kusjuures, see ettekujutamine, et põlvedega lenkstangi puudutada, mõjub ikka suurepäraselt. Jalad liiguvad ülesse tulles intensiivsemalt. Mitte, et ma mingi väntamiseped* oleksin, aga vahel on lihtsalt tore oma positiivsetest kogemustest rääkida ! Lisaks sellele panin tähele, et suutsin küllalt pikalt sõita oma MTB`ga üle 40 km/h.

[Cresent]

Kuna olen rattaga sõitnud aktiivselt alles 3 kuud, siis kiirused ja distantsid alles üsna madalad trennid ca 2-3 korda nädalas ca 25-30km korraga ja keskmine kiirus 20-22km/h, siis viimane kuu (ca 300km) kui sain ka sõidukingad ja pedaalid, olen üritanud saada pedalleerimise tehnikat paremaks ja sõitnud suurema kadentsiga. Sõidan 90% ajast 48/23 ülekandega ja selle kiiruse juures on kadents keskmiselt 78. Olen märganud, et mäest alla sõites suudan ka 125st kadentsi näidata (lihtsalt kaasa vändates), aga muidu kui sirge peal või tee on veidikese üles kaldega no mitte kuidagi ei suuda normaalselt vändata kui kadents hakkab jõudma 100 lähedale. Ehk siis hakkan sadulas hüppama. Arengut on küll näha, sest varem mäest alla sõites lihtsalt kaasa vändates ei suutnud väga üle 100 vändata ja sõitma pidin ka sama pulsi taseme juures ca 70se kadentsiga.
Nüüd siis küsimus, et kas ma lihtsalt kärsitu ja nn pedalleerimise tehnika paranemiseks peaks jätkama sama rada ja lihtsalt eeldama aegamisi pedalleerimise tehnika paranemist ja võimet näidata suuremat kadentsi?
Leidsin nädalavahetusel netist ühe kirjelduse harjutusest, et treeningul tuleb keskenduda rütmile järgmiselt,,,,4 X vajutada, 4X alt tagasi tõmmata, 4X üles tõmmata, 4X ette lükata ja siis korrata.

[mikulaine]

Keegi võiks teema pealkirja ära vahetada, väga kaheti mõistetav hetkel.

[erikr]

Keegi võiks teema pealkirja ära vahetada, väga kaheti mõistetav hetkel.

Sorry, mul tööpäev juba üle lõuna ja võin veidi väsinud olla, ei jaga kahetimõistetavust lahti.

[Rivo]

...aga muidu kui sirge peal või tee on veidikese üles kaldega no mitte kuidagi ei suuda normaalselt vändata kui kadents hakkab jõudma 100 lähedale. Ehk siis hakkan sadulas hüppama...

Pigem tundub, et Sul on asend vale. See nn. hüppamine kipub tekkima siis, kui sadul liiga madalal.

[veloson]

Crescent - küsimus ei ole selgelt esitatud. Kärsituse kohta oskab küsija ainult ise vastata. Tehnika parandamiseks on vaja sellega tegeleda, aga küsimuse eeltutvustuses esitatud teave treeningkordade jms kohta ei anna nagu olulist sisendit. Enamasti 78rpm vändates ja paar korda allamäge jalgu kaasa liigutades 125ni kindlasti nõksa lähemale jõuab, aga rahulolu garanteeritud ei ole.

Harjutuse jätan kellelegi teisele kommenteerida, aga samas ei tasu proovimata jätta ega teisigi siin teemas ülal mainituid kõrvale heita. Kui oled kärsitu, siis kõige kiirema tulemuse tagab ikkagi kärsitult asjaga tegelemine. Võta üks oma iganädalasest kolmest trennist ja käi võimalikult palju oma 78-pöördelisest mugavustsoonist üleval pool. Puhtalt isiklik arvamus, aga väga intensiivseid ja suure hingeldusega lõike ei soovita. Endale on alati väga hästi sobinud piiratud ülekanne - sõida kogu trenn 90% ajast hoopis eest väiksel (või selle puudumisel mingi muu kergema ülekandega). Mitmes kohas jääb kiirus kindlasti oluliselt madalamaks ja mõnes teises kohas saab jällegi kangutada. Pea-asi, et iganädalaselt märkimisväärse aja kiiresti kerida saab ja asja endale samas ebamugavaks ei tee.

Kui sadulas hüppad, siis võib lisaks "logisevale" pedalleerimistehnikale selle taga olla ka asend. Kas pikemate sõitude ajal peab istumist tihti kohendama või läheb nagu diivanis? Proovi vahelduse mõttes mõnes muus asendis seda 125st sagedust, nihuta pooleks trenniks sadulat (tüüpiliselt ajab hüppama liiga kõrge/madal sadul, aga sadula kaugus lenksust võib sama hästi asjasse puutuda; ja tüüpiliselt ei püsi lai maamehe puus keskmise 130mm kitsa sadula peal jne jne).

[UrmasL]

48/23 viiatab hübriidrattale? Kas senised tähelepanekud on maanteel sõites?

Vaatasin just kuidas mul maanteel on. Mnt ratas ja compact vänt. Kadentsi mõõdab Garmin. Trennis tavaliselt kuni 30kmh sõites on kadents 78-82. Grupiterennidel või võistlustel (kiirused 35+ kmh) kadents 87-90. Mulle tundub, et see on täitsa harju keskmine. Niiet kui trennis siledal hoiad seal 80 kandis on kõik ok. Ökonoomsus ja tehnika loksub ajaga ise paika.

[indrek56]

... Sõidan 90% ajast 48/23 ülekandega ...

Lükka see 48 hammakas oma treeningkavast välja Võistlustel pane mugavustsoonis. Eile TRM rajal tundsin 26" jooksude ja eest 38 ainult kahes kohas suuremast hammakast puudust. aga mu kohad pole kiita ka.

[Cresent]

täpsustuseks et, mul lihtsalt "vanem" terasest raamiga mnt rattas, millel ees on hammakad 48/38, seega vist hübriid ikka ei ole. Kuigi kaalu on kah ca 14kg. Kompuuter kadentsi ei näita, aga ca kuu aega tegin tabeli kus kirjas, et vot sellise ülekandega sõites on kiirusel 20 kadents selline, 22 selline jne.
Valem ju lihtne suur ülekanne jagatud väike ja korda rattaümbermõõduga, siis saab meetrid palju ühe vändapöördega meetreid läbid ja edasi on juba väga lihtne arvutada. Eile õhtul just avastasingi, et vot mäest alla sõitsin 34km/h spidoka järgi annabki 126rpm.

Sadul on tegelikult pigem selline mugavam pehmem ja natuke ka laiem sadul (ilmselt 150 või 160mm lai). Krt. ise selle peale ei tulnudki, aga loomulikult võib probleem hoopis olla sadulas, mis on tagant laiem, aga võibolla ka liiga kõrgel hoopis. Eks proovin.

Ilmselt see ka algajate värk, et tahaks häid tulemusi ja ruttu ning ei taipa nautida oma edasiminekuid. Proovin ka neid mugavustsoonis väljas olevaid kiiremaid väntamisi teha. 38st ketast valdavalt ei kasuta, aga proovin ka sellega sõita.

[QRX]

Omalt poolt võiksin soovitada väntamistehnika (ei räägi kadentsist praegu) arendamiseks ja saavutamiseks teha lõikusid, kus lased ühe jala pedaali küljest lahti ja sõidad vaid teise jalaga ning mingi aja tagant vahetad jalga. Sellisel juhul sa pead tahes tahtmata hakkama ka pedaali all asendis "kraapsu" tegema, pedaali ülesse tõmbama jne. Minule selline harjutamise varjant sobis väga hästi, et jalgu õpetada täisringi tegema. Hiljem see muutub juba suht alateadlikuks. Võibolla on abiks...

[Cresent]

Katsetan seda ühejalaga väntamist ka. Pole ka kunagi proovinud käed lahti sõita, vaid alati ikka ühekäega lenksust kinni hoidnud. Eile korra proovisin ja ratas kippus kõvasti vänderdama, mis ka andis mõtet, et krt pole ilmselt selle väntamisega kõik korras. Ise arvasin, et ratas peaks suht otse sõitma kui lenksust kinni ei hoia.

PS! Ise olen varem mõelnud, et suurema kadentsi saavutamine ka osaliselt väntamise tehnika, seepärast siia alla kirjutasingi.

[veloson]

Iga päev käed lahti ja ühe jalaga omletti teha on kah varjant

[serxx]

Iga päev käed lahti ja ühe jalaga omletti teha on kah varjant

Miks ka mitte:
https://www.youtube.com/watch?v=ybFvomdhW2Y

[mart]

PS! Ise olen varem mõelnud, et suurema kadentsi saavutamine ka osaliselt väntamise tehnika, seepärast siia alla kirjutasingi.

Ära oma ratta taha poe, kui endal füüsis ja oskus nõrk. Rusikareegel on, et aastas õpid 5 pööret minutis kiireminini siputama. Sul vanust 36 ja nüüdseks ka jalad pedaalide küljes kinni (millele mõni nädal tagasi vastu vaidlesid/ mõtet ei näinud). Niiet kui nüüd on 78 pööret minutis, siis aastaks x on 78+x aastat pööret. Ja seda mitte su praeguse haleda tagasihoidliku 20-30 km tiiru puhul, vaid võtad lõdvalt ka tiba pikemaid. Niiet juubeli saabudes kerid vabalt 100 pööret minutis ja lased vilet.

[Cresent]

Pole kunagi seda meelt olnud, et kui laps pärast pikka ootust näiteks esimest korda elus naeratab, siis peaks talle tõsise näoga otsa vaatama ja küsima: "Mis sa tölba irvitad seal?", aga noh inimesi on erinevaid ja aastaid niipalju, et solvangud võtavad muigama.

Esmalt leian, et suht mõttetu on rattatrenni teha, ilma rattaga väntamata, seega seda osa soovitusest tõsiselt ei võta.
Teiseks kingadega olen vähe sõitnud, sest ostsin need ära vist 21 august, aga pole kunagi rattakingadele vastu vaielnud või väitnud, et ei näe neil mõtet. Lihtsalt küsisin ühes teemas, milliseid pedaale soovitataks.
Kolmandaks tänud info eest. Nüüd tean umbes mida oodata treeningutest ja kuidas ka treenida paremini. Esmalt selgub n kilomeetri jooksul mu praegune võime ja siis tasapisi hakkab kadents tõusma.

[mart]

Pole kunagi seda meelt olnud, et kui laps pärast pikka ootust näiteks esimest korda elus naeratab, siis peaks talle tõsise näoga otsa vaatama ja küsima: "Mis sa tölba irvitad seal?", aga noh inimesi on erinevaid ja aastaid niipalju, et solvangud võtavad muigama.

Esmalt leian, et suht mõttetu on rattatrenni teha, ilma rattaga väntamata, seega seda osa soovitusest tõsiselt ei võta.
Teiseks kingadega olen vähe sõitnud, sest ostsin need ära vist 21 august, aga pole kunagi rattakingadele vastu vaielnud või väitnud, et ei näe neil mõtet. Lihtsalt küsisin ühes teemas, milliseid pedaale soovitataks.

Esmalt:Lapse sünd ja tema esimene naeratus on tiba teistlaadi sündmus, kui rattasõidu kadenss ja kellegi arvamus selle kohta .
Teiseks kirjutasid 03.09;Igatahes enda jaoks veendusin, et võin rahulikult MTB-d sõita paar aastat ja kui siis tekib ka võhm, oskused ja vilumus MTB-ga sõita, siis oleks ilmselt aeg spetskinnitustega kingadele ja pedaalidele mõtelda. Esialgu uhan tavaliste botastega

[Cresent]

Olgu. Siin jah minu viga täpsustusest. Siin teemas räägin ikka MNT-st, mida ka aktiivselt harjutan kuigi jah väikeste mahtude ja kiirustega.

See lõik, mida tsiteerid eespool aga käis MTB kohta, mida olen praeguseks sõitnud põhimõtteliselt 3X elus sh. see Pirita kolmapäevak, mille kohta võibki ütelda, et oli esimene tõsisem MTB sõit. Endal MTB ratast ei ole ja seal sõitmiseks laenasin ka poja ratast. Pirita põhjal ütlesingi, et MINU jaoks ei ole MTB rattal vaja kingi ilmselt paar aastat kuniks paraneb võhm. Kordagi ma ei laitnud kingadega sõitmist ega ütelnud, et see on mõttetu. Lihtsalt kuna pigem olen harjunud maanteel ühtlaselt kerima, siis Pirita rada võttis võhma nii välja, et kui oleksingi seal kingadega sõitnud, oleksin põhimõtteliselt esimese ringi lõpuks pildi tasku visanud, sest järsud alla sõitmised (üle silla näiteks) ja järsud tõusud pidin käekõrval ratast lükkama või 2km/h sõitma ja siis oli ka tippu jõudes vaja jalg maha toetada. Mul lihtsalt polnud MTB sõiduks mingit võhma.

Siin teemas küll jah minu viga, et ma ei täpsustanud, et jutt ikka MNT sõitmisest. Kuna jutt oli varem mu arvates nii mnt põhine, siis ei tulnudki selle peale et seda oleks vaja üle täpsustada.

[mart]

Siin teemas räägin ikka MNT-st, mida ka aktiivselt harjutan kuigi jah väikeste mahtude ja kiirustega.
.

Üks mõnus variant on ühissõitmised Tervisespordi algajate grupiga. Saad ennast ja teisi kõrvalt jälgida ning kohapeal või kodus analüüsida mis värk selle kadensiga on. Nt täna on sobilik ühissõit Pirita poolsest küljest:
viewtopic.php?f=20&t=52062

[Cresent]

Tänud viitamast. Ühekorra juba käinud seal ja kindlasti lähen veel.

[Henno]

PS! Ise olen varem mõelnud, et suurema kadentsi saavutamine ka osaliselt väntamise tehnika, seepärast siia alla kirjutasingi.

Ära oma ratta taha poe, kui endal füüsis ja oskus nõrk. Rusikareegel on, et aastas õpid 5 pööret minutis kiireminini siputama. Sul vanust 36 ja nüüdseks ka jalad pedaalide küljes kinni (millele mõni nädal tagasi vastu vaidlesid/ mõtet ei näinud). Niiet kui nüüd on 78 pööret minutis, siis aastaks x on 78+x aastat pööret. Ja seda mitte su praeguse haleda tagasihoidliku 20-30 km tiiru puhul, vaid võtad lõdvalt ka tiba pikemaid. Niiet juubeli saabudes kerid vabalt 100 pööret minutis ja lased vilet.

ma ei oleks selle 5 pööret minutis per aasta osas nii kindel ... 2011 aasta mais tegin esimesed maanterattatrennid, 2 esimest trenni 50km kadentsiga 71, 2 kuu pärast sõitsin juba 75km trenne kadentsiga 100 ... pigem arvaksin, et alguses kadents kasvab päris kiiresti

samas hetkel sõidan normaalselt veel kusagil 115-120 kadentsi juures, üle selle hakkan sadulas hüplema, kui lugeda 5 pööret aasta kohta kiiresti saavutatud 100 juurest, siis tuleb jah ca 5 pööret aastas lisaks ... ma muidugi ei ole süvendatult tegelenud kadentsi arendamisega pidades 110 peal sõitmist normaalseks - tavaliselt 3h trennis 1 tund sõidan alustuseks 105-115 ja siis hiljem kusagil 80-100 vahel, jõu arendamise lõigud 60-80 vahel

[veloson]

Huvitav, kuidas Crescendi jalad siis pöördeid juurde võtavad - kas a la mart või Henno? Ja mis trenni keskmise väntamissageduse eesmärk järgmiseks jaanipäevaks ka olla võiks?

[BHratas]

Sattusin hiljuti lugema artiklit, kus räägiti väntamistehnika ökonoomsusest vs vända pikkus. Tavaliselt müügil olevate ratastel on väntade pikkuseks 170-175mm, kuid erinevaid tabeleid jõudsin järeldusele, et minule see nö standard ei sobi. Oskab keegi öelda, kui palju jälgida vända pikkust ja kas see peaks olema ühesugune nii MNT kui MTB puhul?

[Cresent]

Meenub, et vist rattapiiblis oli selle kohta mõõtude tabel, et kuidas selgitada vastavalt oma mõõtmetele, milline peaks olema vändapikkus (asendi reguleerimise mõõtude juures oli vist).
Rattapiibli digiversiooni leidsin kuskilt siit foorumist.

[Maarek]

Indrek Rannama jalgrattaspordi õpiku saab alljärgnevalt lingilt:
http://treener.eok.ee/otsing.php?vk_id=59