Aidake valida 26x1 slick-e.
Foorumi reeglid
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Kõik siia postitatud ostu- ja müügikuulutused kustutatakse. Kuulutuste jaoks on eraldi foorumi alajaotus.
Aidake valida 26x1 slick-e.
Tere.
Palun jagage kogemusi 26x1 slickkidega.
Valida tahaks Conti GP, Fatboy ja TomSlick-i vahel.
Olen tuhninud MTBR-i aga ei suuda siiski otsustada. Põhiküsimusteks oleks pidamine vihma ja paari + kraadiga ning vastupidamine meie teeoludes igasugu torgete suhtes. Meelega klaasikildudesse ei roni aga vahest rammitakse ju üle terava asfaldi serva kruusa peale jne. Fatboy kohta on jäänud mulje, et pidi vihmaga jube libe olema. Põhiline trenni maht on mul maanteel ja järgmine aasta kavatseks ka maantee "päevakutest" osa võtta kuhu MTB-ga peale saab.
Maanteeratta ost on plaanis aga mitte lähiajal.
Palun jagage kogemusi 26x1 slickkidega.
Valida tahaks Conti GP, Fatboy ja TomSlick-i vahel.
Olen tuhninud MTBR-i aga ei suuda siiski otsustada. Põhiküsimusteks oleks pidamine vihma ja paari + kraadiga ning vastupidamine meie teeoludes igasugu torgete suhtes. Meelega klaasikildudesse ei roni aga vahest rammitakse ju üle terava asfaldi serva kruusa peale jne. Fatboy kohta on jäänud mulje, et pidi vihmaga jube libe olema. Põhiline trenni maht on mul maanteel ja järgmine aasta kavatseks ka maantee "päevakutest" osa võtta kuhu MTB-ga peale saab.
Maanteeratta ost on plaanis aga mitte lähiajal.
Slick on slick (st libedam kui muu igaljuhul) ja MTB-l pole erilist valikut. Nimetatud kummid on kõik ok. Enim kogemust on siinmail vast TomSlick'iga.
Võrdluseks võin öelda, et sõitsin mitu aastat MTB'ga asfaldisõite noname 1,5'' täisslikiga ja mingeid pidamise, ega purunemise probleeme ei esinenud.
Muuseas soovitan ka foorumi otsingut uurida. Sinu küsimuse vastused võivad seal peituda
Võrdluseks võin öelda, et sõitsin mitu aastat MTB'ga asfaldisõite noname 1,5'' täisslikiga ja mingeid pidamise, ega purunemise probleeme ei esinenud.
Muuseas soovitan ka foorumi otsingut uurida. Sinu küsimuse vastused võivad seal peituda
velo clubbers
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Tavaline jobu: "Ega maraton, kui tahab ikka maratoni nime kanda, ei peagi mingi morsipidu olema."
Üks mees: "Tapab tempo, mitte rada"
Kivipallur: "Tark teab, tugev teeb trenni!"
Olen otsinud ka foorumis. Conti GP kohta pole leidnud muud kui et Erikr omale ostis. Ja 26x1 oli mõttes suurema rõhu pärast. Tahaks ikka miski 8bar-i sisse lüüa. Praegu sõidan 6bar-iga ja leian et vähe. Senine mulje on siis selline, et Conti on puhas võistluskumm, Fatboy on libedam vihmaga ja TomSlick peaks selline kuldne kesktee olema. Aga kommenteerige palun ikka seda laiust veel. Metsajooks on eraldi ja 500 meetrit kõva kruusateed on maksimum kuhu nendega plaanis ronida on.
Kogemus Fatboy'ga siinpool.
Originaalis oli ostmise eesmärk, kui mu mälu nüüd ei peta, pukki sõita. Pukki ma ka sõitsin aga mingil hetkel said nad õues ka alla pandud/jäetud.
Slick on tõesti slick, vahet eriti pole. Ma olen natuke valgesoki trennitegija, et vihmaga eriti õue ei meelita - kui märjaks saan siis enamasti tänu sellele, et jään teepeal vihma kätte (Sama lugu, mis jahedasse vette minekuga - alguses ei taha kuidagi märjaks saada aga pärast on juba poogen).
Vihmast rääkides, siis enda praktilised kogemused ütlevad, et vihmaga või kohe vihma järgselt linnas sõites peaksid porilauad olema (mida minul pole), sest asi korjab mühinal vett. Ühel korral juhtusin vahelduvate vihmahoogude kätte sõitma ja maanteel nagu eriti märjaks ei saanud. Samas kui laekusin linna, kus just sadu oli lõppenud ja läbi linna koju läksin, siis pärast olid kõik asjad märjad. Esiratas pildus vee üles vastu raamitoru ja sealt läks asi kahes lehes otse kingadesse.
Vihm ja pidamine: siinkohal ütlen, et minu all see kumm peab ka märjaga. Mingit ebakindlust ei ole, kuid ... üks hoiatus siiski - väldi kurvides olevaid kaevukaasi - seal, halja metalli peal, see kumm märjaga ei pea.
Originaalis oli ostmise eesmärk, kui mu mälu nüüd ei peta, pukki sõita. Pukki ma ka sõitsin aga mingil hetkel said nad õues ka alla pandud/jäetud.
Slick on tõesti slick, vahet eriti pole. Ma olen natuke valgesoki trennitegija, et vihmaga eriti õue ei meelita - kui märjaks saan siis enamasti tänu sellele, et jään teepeal vihma kätte (Sama lugu, mis jahedasse vette minekuga - alguses ei taha kuidagi märjaks saada aga pärast on juba poogen).
Vihmast rääkides, siis enda praktilised kogemused ütlevad, et vihmaga või kohe vihma järgselt linnas sõites peaksid porilauad olema (mida minul pole), sest asi korjab mühinal vett. Ühel korral juhtusin vahelduvate vihmahoogude kätte sõitma ja maanteel nagu eriti märjaks ei saanud. Samas kui laekusin linna, kus just sadu oli lõppenud ja läbi linna koju läksin, siis pärast olid kõik asjad märjad. Esiratas pildus vee üles vastu raamitoru ja sealt läks asi kahes lehes otse kingadesse.
Vihm ja pidamine: siinkohal ütlen, et minu all see kumm peab ka märjaga. Mingit ebakindlust ei ole, kuid ... üks hoiatus siiski - väldi kurvides olevaid kaevukaasi - seal, halja metalli peal, see kumm märjaga ei pea.
velo.clubbers.ee
Ritchey WCS QRS vektor
Ritchey WCS QRS vektor
Endal siis olid suvi otsa Fatboyd all. Igatpidi Ok kumm minuarust. Pidamist on ikka küllalt minuarust. Ja veeremist veel rohkem. Võibolla vihmaga on tsipa libe, aga erilist vahet ei näe, sest kurvis nagunii nii kiiresti ei sõida, et kumm pidamise ära kaotaks (kui just väga hulljulge pole) ja ainult pidurdades lendad enne üle pea, kui esiratta blokki saad. Peale selle olen sõitnud kruusal ka selle kummiga ja pidamine täitsa hea, kui selline veits kinni sõidetud pinnas on, siis peab päris hästi. Ja kui ikka max rõhk sisse lüüa (7 bar) siis põrutab ikka päris korralikult (mul sellepärast vähem rõhku sees, nii 5 bari umbes).
velo.clubbers.ee
Re: Aidake valida 26x1 slick-e.
Sul valik kuidagi lahjaMadu kirjutas: Valida tahaks Conti GP, Fatboy ja TomSlick-i vahel.
Alates 2004 on Shwalbel pakkuda
Stelvio 26x1.1"
17 mm pöial näeb ta välja
selline ja laius on 26,2 mm. Ja 8 bar-i kannatab kenasti ära. olen kogemata hajameelsusest 10 sisse löönud - pidas kah vastu, ainult silmamunad tahtsid konarustel pealuust välja kukkuda.
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
1" rehv on kergem kui 1.4" või 1.5" ja minuarvates asfaldil üle 1" tarvis pole. 1.4" on muidugi ootamatult pehmele pinnasele sattudes parem. 1" rehvi sisekumm on samuti kergem.
Asfaldil äkiliselt kiirendades/pidurdades libisevad mõlemad variandid ja isegi 2.0 slick. Vihmaga arvatavasti rohkem kui kuivaga.
Vihmaga olen vist ka sõitnud ja minuteada mingit erilist probleemi polnud.
Äärekivide ja raudteerelsside nurga all ületamiseks on nagunii nublud need, mis aitavad. Seega tuleb olla ettevaatlikum kui nubludega.
Slick kulub märgatavamalt kui mingi tavaline nublu.
Üldiselt olen sel teemal vist juba mitu korda kirjutanud. Kogemus 1" ja 1.4" Tom Slick Comp rehvidega.
Asfaldil äkiliselt kiirendades/pidurdades libisevad mõlemad variandid ja isegi 2.0 slick. Vihmaga arvatavasti rohkem kui kuivaga.
Vihmaga olen vist ka sõitnud ja minuteada mingit erilist probleemi polnud.
Äärekivide ja raudteerelsside nurga all ületamiseks on nagunii nublud need, mis aitavad. Seega tuleb olla ettevaatlikum kui nubludega.
Slick kulub märgatavamalt kui mingi tavaline nublu.
Üldiselt olen sel teemal vist juba mitu korda kirjutanud. Kogemus 1" ja 1.4" Tom Slick Comp rehvidega.
Re: Aidake valida 26x1 slick-e.
no kamoon... ratastoolile mõeldud kumm seemart kirjutas: Sul valik kuidagi lahja
Alates 2004 on Shwalbel pakkuda
Stelvio 26x1.1" ainult silmamunad tahtsid konarustel pealuust välja kukkuda.
http://www.suomityres.fi/bike/tour/index.html
Nokianil ehk Suomi Tyresil on AWS, seda oli vist 1.3 ja 2 tolli laiusena. Kurat seda teab kes seda tänapäeval Eestis müüb muidugi, aga äkki saab Soomest?
http://www.vredestein.com/Fietsbanden/P ... sSoortID=4
Vredesteinil on S-Lick, mida on igasuguseid erinevaid värve - Laagri Autopartneris kastitäis erinevaid Vredesteine oli, ei sorteerinud muidugi kas seda ka. Maanteekaid paistis mingi peotäis olema, nii eksperimenteerimise jagu.
Mõlemad on ikka päris siledad, Nokian on mingist spets pehmest kummisegust, mis peaks ka märjaga (kuigipalju) pidama.
Nokianil ehk Suomi Tyresil on AWS, seda oli vist 1.3 ja 2 tolli laiusena. Kurat seda teab kes seda tänapäeval Eestis müüb muidugi, aga äkki saab Soomest?
http://www.vredestein.com/Fietsbanden/P ... sSoortID=4
Vredesteinil on S-Lick, mida on igasuguseid erinevaid värve - Laagri Autopartneris kastitäis erinevaid Vredesteine oli, ei sorteerinud muidugi kas seda ka. Maanteekaid paistis mingi peotäis olema, nii eksperimenteerimise jagu.
Mõlemad on ikka päris siledad, Nokian on mingist spets pehmest kummisegust, mis peaks ka märjaga (kuigipalju) pidama.
Nüüd läheb asi minu jaoks segaseks. Kui on kaks võrdse laiusega kummi, millel ühe max on 12bar ja teisel 7bar, siis tuleb välja, et üks kulub 7bar-ga kandiliseks ja teisega on näit. 10 bar puhul veel kõik ok? Vaadates mnt. rataste kummide rõhkusid, siis seni on küll jäänud mulje et mida "kivim" seda paremini veereb. Miks siis üldse tehakse kumme, millel max üle 10bar-i rõhku?
kas tead mõnda 26" mõõdus slikki, mille max on 12bar? säärased rõhud tulevad kõne alla mõnede nn. maanteekate puhul (nt. alla 20 laius, mõned tubularid) muide enamik pöidasid pole soovituslikult üle 10bar lubatud.Madu kirjutas:Nüüd läheb asi minu jaoks segaseks. Kui on kaks võrdse laiusega kummi, millel ühe max on 12bar ja teisel 7bar, siis tuleb välja, et üks kulub 7bar-ga kandiliseks ja teisega on näit. 10 bar puhul veel kõik ok? Vaadates mnt. rataste kummide rõhkusid, siis seni on küll jäänud mulje et mida "kivim" seda paremini veereb. Miks siis üldse tehakse kumme, millel max üle 10bar-i rõhku?
Ilmselt väljendusin veidi valesti. Ok. 26" ei tea. Jutt oli max rõhu mõjust kummi kandiliseks muutumisele. Minu loogika ütleb et kui võrrelda kummide läbi vajumist 7bar-i ja 12bar-i puhul, olgu ta siis x1 või x3/4 siis miks peaks 7baarine 7baariga rohkem kandiliseks muutuma kui 12baarine näiteks 10baari puhul?
Paistab, et sa pole viitsinud sel teemal eriti lugeda.Madu kirjutas:Nüüd läheb asi minu jaoks segaseks. Kui on kaks võrdse laiusega kummi, millel ühe max on 12bar ja teisel 7bar, siis tuleb välja, et üks kulub 7bar-ga kandiliseks ja teisega on näit. 10 bar puhul veel kõik ok? Vaadates mnt. rataste kummide rõhkusid, siis seni on küll jäänud mulje et mida "kivim" seda paremini veereb. Miks siis üldse tehakse kumme, millel max üle 10bar-i rõhku?
Algatuseks veeremisest:
http://www.schwalbe.com/index.pl?modus= ... uktgruppe=
Edasi mõtle tuuletakistusele ja saadki aru, milleks on maanteele tarvis kitsaid suure rõhuga rehve. Siis mõtled natuke MTB ratta kiirustele ja sõidutingimustele ja saad aru, mispärast kitsad rehvid metsas end ei õigusta.
Põhjuseid on tegelikult veel.
Max lubatud rõhk versus madalam või liiga madal rõhk on samuti eraldi teema.
http://www.schwalbe.com/index.pl?modus= ... uktgruppe=
http://www.schwalbe.com/index.pl?modus= ... uktgruppe=
Ma pole maininud poolt sõnagi seosest kõrge rõhk ja mets. Jutt on 26x1 TomSlick PRO mtb kummidest millega näiteks püüda võrdselt sõita koos mnt ratastega, nagu oli viimane Tallinna Rattaralli raja läbisõit. Minu senine trenn on olnud 100% maanteel ja ka ülekandeid kasutan maantee omi. Ja just selleks Tallinna sõiduks vabaklassis ma valmistungi. Kas sellistes tingimustes kasutada max rõhku on siis täiesti vale?
võistluseks ikka maximum rõhku sisse, et meie teedel läbilöögist pääseda. võib juhtuda, et sa ei saa sõidujoont valida ja pead läbi augu panema. ja see soovitus on mehelt, ekes on võistelnud maanteel kõvasti rohkem aastaid kui foorumikasutajal keskmiselt vanust onMadu kirjutas:Ma pole maininud poolt sõnagi seosest kõrge rõhk ja mets. Jutt on 26x1 TomSlick PRO mtb kummidest millega näiteks püüda võrdselt sõita koos mnt ratastega, nagu oli viimane Tallinna Rattaralli raja läbisõit. Minu senine trenn on olnud 100% maanteel ja ka ülekandeid kasutan maantee omi. Ja just selleks Tallinna sõiduks vabaklassis ma valmistungi. Kas sellistes tingimustes kasutada max rõhku on siis täiesti vale?
torke suhtes on jälle nii, et mida kõrgem rõhk seda kõvem pauk.
Ma kaldun nüüd vist põhiteemast tiba kõrvale, aga ma leidsin cowrideri viidatud lehelt ühe väga hea diagrammi, mida tasuks vaadata enne, kui minna omale "hüper-super" uusi rehve ostma.
http://www.schwalbe.com/index.pl?modus= ... uktgruppe=
Siit on näha, et rattale mõjuvast kogutakistusest moodustab rehvi veeretakistus siiski ainult marginaalse osa. Peamine on ikkagi õhutakistus ja gravitatsioon.
Ehk seda graafikut tõlgendades võiks järeldada, et vähendades õhutakistust (liibuvamad riided, vähem lisavidinaid jne) ja enda + ratta üldkaalu, on võimalik võita oluliselt rohkem, kui näha vaeva just nende "õigete" rehvide leidmisega.
Ning nagu jooniselt näha, siis raskusjõud ja õhutakistus on enam-vähem võrdse mõjuga kiirusel ~35 km/h. Ehk siis madalamal kiirusel (metsas) on kõige tähtsam tegeleda oma kaaluga ning suurematel kiirustel just õhutakistusega.
IMHO loobudes 5 kg kehakaalust (kui ikka on, millest loobuda) on võimalik võita rohkem, kui kallitest rehvidest.
Parandage mind, kui ma nüüd kuidagi valesti tõlgendasin.
http://www.schwalbe.com/index.pl?modus= ... uktgruppe=
Siit on näha, et rattale mõjuvast kogutakistusest moodustab rehvi veeretakistus siiski ainult marginaalse osa. Peamine on ikkagi õhutakistus ja gravitatsioon.
Ehk seda graafikut tõlgendades võiks järeldada, et vähendades õhutakistust (liibuvamad riided, vähem lisavidinaid jne) ja enda + ratta üldkaalu, on võimalik võita oluliselt rohkem, kui näha vaeva just nende "õigete" rehvide leidmisega.
Ning nagu jooniselt näha, siis raskusjõud ja õhutakistus on enam-vähem võrdse mõjuga kiirusel ~35 km/h. Ehk siis madalamal kiirusel (metsas) on kõige tähtsam tegeleda oma kaaluga ning suurematel kiirustel just õhutakistusega.
IMHO loobudes 5 kg kehakaalust (kui ikka on, millest loobuda) on võimalik võita rohkem, kui kallitest rehvidest.
Parandage mind, kui ma nüüd kuidagi valesti tõlgendasin.
Siin Continentali suht värske järeldus/seletus MNT kummide kohta, mis ühtib 100% sinu jutuga:tampico kirjutas:Ma kaldun nüüd vist põhiteemast tiba kõrvale, aga ma leidsin cowrideri viidatud lehelt ühe väga hea diagrammi,...
on näha, et rattale mõjuvast kogutakistusest moodustab rehvi veeretakistus siiski ainult marginaalse osa....
Ehk siis madalamal kiirusel (metsas) on kõige tähtsam tegeleda oma kaaluga ning suurematel kiirustel just õhutakistusega.
Everyone knows skinny tyres are faster, so the notion that fat tyres have lower rolling resistance seems counterintuitive to many cyclists. As we've seen above, at racing speeds, narrow tyres need less energy to maintain a speed, so how does this fit with measurements showing higher rolling resistance?
The first thing to remember is that at 50km/h rolling resistance is only a small portion of the forces acting against a cyclist. Rolling resistance increases roughly proportionally with speed, while air resistance increases as the cube of speed. Double your speed and your tyres' rolling resistance doubles - but the air resistance goes up eight times! Air resistance dominates at racing speeds and narrow tyres are faster.
http://www.cyclingnews.com/tech/?id=200 ... conti_tech
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.
Seal on juttu mõlemast. Kiirendamise juures on oluline jooksu mass (sh. ka rehv), kuid et ennast koos rattaga edasi liigutada, siis pead sa ikka kogu kompoti gravitatsiooniga tegelema... eriti oluline kui lähed mäest ülesMadisL kirjutas:Mulle tundub, et schwalbe artiklis on siiski juttu rehvide kaalust ja õhutakistusest, mitte sõitja omast
Oleks mul vaid kallim ratas, küll siis sõidaks!
Ma sain aru selliselt:MadisL kirjutas:Mulle tundub, et schwalbe artiklis on siiski juttu rehvide kaalust ja õhutakistusest, mitte sõitja omasttampico kirjutas:IMHO loobudes 5 kg kehakaalust (kui ikka on, millest loobuda) on võimalik võita rohkem, kui kallitest rehvidest.
Parandage mind, kui ma nüüd kuidagi valesti tõlgendasin.
Resistance force on a bicycle = vastupanujõud (kogu) rattale, ehk koos sõitjaga.
Koosneb kolmest peamisest komponendist:
1. veeretakistus - eelkõige rehvid
2. raskusjõud - ratas + sõitja
3. õhutakistus - ratas + sõitja
Lisaks siis ülekannetega seotud takistused, mis aga korraliku tehnika korral ei oma olulist tähtsust.
tampico kirjutas: Ma sain aru selliselt:
4. Resistance force on a bicycle = vastupanujõud (kogu) rattale, ehk koos sõitjaga.
Koosneb kolmest peamisest komponendist:
1. veeretakistus - eelkõige rehvid
2. raskusjõud - ratas + sõitja
3. õhutakistus - ratas + sõitja
Lisaks siis ülekannetega seotud takistused, mis aga korraliku tehnika korral ei oma olulist tähtsust.
Ja mina sain watte vaadates aru, miks üle 30ne mul nii sigaraske liikuda on. Edaspidi sõidan vaid 20ga ja poole kaugemale
Tööpaeval, kui ilm ilus, sõidan 5 km. Puhkepäeval olen korduvalt teinud lausa 7 km.