Lõtk amordis
Lõtk amordis
Kasutusel on 2003. aasta Skareb Super.
Kusagilt paindub miski nii et pöid käib vastu vasakpoolset piduriklotsi. Klotsivahed on reguleeritud u. 2..3 mm peale. Kui amort lukus siis ei käi vastu. Rummu koonused on korralikult reguleeritud, seal lõtku ei ole.
Küsin siis et kas see on ravitav?
Kusagilt paindub miski nii et pöid käib vastu vasakpoolset piduriklotsi. Klotsivahed on reguleeritud u. 2..3 mm peale. Kui amort lukus siis ei käi vastu. Rummu koonused on korralikult reguleeritud, seal lõtku ei ole.
Küsin siis et kas see on ravitav?
Re: Lõtk amordis
Ei. Skareb ongi pehme amort.Käru kirjutas:Kasutusel on 2003. aasta Skareb Super.
Kusagilt paindub miski nii et pöid käib vastu vasakpoolset piduriklotsi. Klotsivahed on reguleeritud u. 2..3 mm peale. Kui amort lukus siis ei käi vastu. Rummu koonused on korralikult reguleeritud, seal lõtku ei ole.
Küsin siis et kas see on ravitav?
Lahenduseks on muretseda jäigem jooks ehk aitab natuke või minna üle ketaspidurile, siis ei anna see pehmus tunda.
Re: Lõtk amordis
Ise kasutan kah Skareb Super`it ning olen täheldanud sama probleemi. Enne selle teema lugemist ei osanud arvatagi, et asi võiks olla amordis Kuid tagantjärgi meenutades eelmise amordiga sellist probleemi ei täheldanud. Ise arvan, et asi on nii jooksudes kui amordis. Minu jooksud on piisavalt vedelad, et nad tõsiselt kallutades klotse riivaks.Käru kirjutas:Kasutusel on 2003. aasta Skareb Super.
Kusagilt paindub miski nii et pöid käib vastu vasakpoolset piduriklotsi. Klotsivahed on reguleeritud u. 2..3 mm peale. Kui amort lukus siis ei käi vastu. Rummu koonused on korralikult reguleeritud, seal lõtku ei ole.
Küsin siis et kas see on ravitav?
Tegelikult esineb antud probleemi üpris harva, ainult siis kui asfaldil hirmsasti kangutada...
Tervitades,
Tarzic
Tarzic
Re: Lõtk amordis
Minu omaga polegi vaja kangutada ega kallutada. Pöid käib vastu klotsi ka tasasel maal otse sõites.
Viimasel ajal on ilmnenud veel mõned sümptomid: liugpindadele jääb mingi grafiitmäärde(?) taoline hall paks möks ja lukustatud olekus on käiku 5 mm. Seda pole varem olnud.
Tuleb teenindusse minek ikka ette võtta, eelmisest amordi hooldusest peaaegu aasta möödas ka juba. Endal amordi hooldamiseks oskusi ja riistu pole.
Aga tänud vastajatele. Kui on veel mõtteid või ettepanekuid siis andke tulla.
Viimasel ajal on ilmnenud veel mõned sümptomid: liugpindadele jääb mingi grafiitmäärde(?) taoline hall paks möks ja lukustatud olekus on käiku 5 mm. Seda pole varem olnud.
Tuleb teenindusse minek ikka ette võtta, eelmisest amordi hooldusest peaaegu aasta möödas ka juba. Endal amordi hooldamiseks oskusi ja riistu pole.
Aga tänud vastajatele. Kui on veel mõtteid või ettepanekuid siis andke tulla.
Mina ei kujuta küll ette, kuidas saaks ristkülikust trapets tekkida. See eeldab juba ühe külje lühenemist.erikr kirjutas:kujuta ette, kuidas ristkülikust romb saab. ei, pigem trapets.Kristiano kirjutas:Ma ei kujuta seda geomeetriat ette, et kuidas saab amordi pärast klots vastu pöida käia?
EDIT: võibolla erikr mõtles selle all amordi töötoru lühenemist. Kui üks tööpool lüheneb/pikeneb rohkem kui teine, siis saab küll pöid kuhugile vastu hakata käima. Väljendas ainult natsa valesti.
Viimati muutis matukas, 30. 11. 2005. 11:40, muudetud 1 kord.
Keep momentum
Oot, kui töötoru on see, mis käib amordi sisse ehk ülemine toru, siis kuidas saab selle toru pikkus mõjutada alumist, jäika osa? See on ju kinnine süsteem, üks ots rummu küljes ja teine amordi "kaarega" kinni... Või on see alumisi torusid ühendav kaar nii pehme, et annab väänduma?matukas kirjutas:võibolla erikr mõtles selle all amordi töötoru lühenemist. Kui üks tööpool lüheneb/pikeneb rohkem kui teine, siis saab küll pöid kuhugile vastu hakata käima. Väljendas ainult natsa valesti.
Samas, ma ise täheldan sarnast klotside vastu minekut ka siis, kui vajutan kehaga lenksule, siis on ratas otse all ja nihet ei tule... seda ei sa põhjendada paralleelnihkega ehk olukorraga, kus üks toru läheb rohkem kokku....
Nüüd väljendasin mina ennast natuke valesti. Mõtlesin sellega, et mingil tingimusel on esijooksust vasakul pool olev amordi poole pikkus tunduvalt erinev parempoolsest või vastupidi. Amordi poole pikkust mõõdaks rummu kinnituskohast nn top tube kokkusaamiskohani steerer crowniga.
Ehk on nüüd arusaadavam.
Kuna paljud õli/õhk amordid on sellise ehitusega, et ühel pool on nn õhkvedru ja teisel pool õliamortisaator, siis olenevalt seadistusest on tekkivad kokkusurumise/vabastumise kiirused erinevad. Õhuga poolel ju põhimõtteliselt puudub liikumise takistamine vabastamise ajal. Õliga poolel saab tavaliselt reguleerida seda rebound astet. Sealt need jõudude erinevused tulenevad pluss maastikult mõjuvad ristsuunalised jõud läbi ratta.
Ehk on nüüd arusaadavam.
Kuna paljud õli/õhk amordid on sellise ehitusega, et ühel pool on nn õhkvedru ja teisel pool õliamortisaator, siis olenevalt seadistusest on tekkivad kokkusurumise/vabastumise kiirused erinevad. Õhuga poolel ju põhimõtteliselt puudub liikumise takistamine vabastamise ajal. Õliga poolel saab tavaliselt reguleerida seda rebound astet. Sealt need jõudude erinevused tulenevad pluss maastikult mõjuvad ristsuunalised jõud läbi ratta.
Keep momentum
Fox on väga jäik võrreldes skarebiga. Igasugune üle 1.5kg amort on sellest hädast suhteliselt prii.matukas kirjutas:Mul olid BD (loe: Before Disc) ajal klotsid ca 1-2 mm kaugusele pöiast seatud ja mina selliseid probleeme ei täheldanud. Mõnel mudasel sõidul jäi muda küll vahest segama. Järelikult on SID ja Skareb siis Fox-ist omajagu pehmemad. Muud moodi seda seletada ei oska.
üldiselt sai matukas mu mõttele jah pihta.m6mm kirjutas:Oot, kui töötoru on see, mis käib amordi sisse ehk ülemine toru, siis kuidas saab selle toru pikkus mõjutada alumist, jäika osa? See on ju kinnine süsteem, üks ots rummu küljes ja teine amordi "kaarega" kinni... Või on see alumisi torusid ühendav kaar nii pehme, et annab väänduma?matukas kirjutas:võibolla erikr mõtles selle all amordi töötoru lühenemist. Kui üks tööpool lüheneb/pikeneb rohkem kui teine, siis saab küll pöid kuhugile vastu hakata käima. Väljendas ainult natsa valesti.
Samas, ma ise täheldan sarnast klotside vastu minekut ka siis, kui vajutan kehaga lenksule, siis on ratas otse all ja nihet ei tule... seda ei sa põhjendada paralleelnihkega ehk olukorraga, kus üks toru läheb rohkem kokku....
jäik keha või süsteem eksisteerib vaid teoorias. praktikas annab seda amorti väänata hullumoodi. kiirkinnitiga kinniolev 8-9 mm telg amordi pükste küljes väga mittejäik nähtus.
kunagi komistasin sellise huvitava repliigi otsa:erikr kirjutas: kiirkinnitiga kinniolev 8-9 mm telg amordi pükste küljes väga mittejäik nähtus.
Subject: Re: Build specs for stiff front wheel
Date: 8 Oct 2000 00:53:27 GMT
Mark McMaster writes:
>>> The skewer makes a LOT of difference in the "stiffness" of the
>>> front wheel.
>> I don't know if this is an attempt at humor but if not, could you
>> explain how a wheel skewer can affect wheel stiffness? I find this
>> patently absurd.
> This is a reference to bicycles with telescopic fork legs. The
> skewer does not affect the stiffness of the wheel itself, but does
> affect the stiffness with which the wheel is held to the fork legs,
> which in turn affects the rigidity with which the fork legs are
> connected to each other. Independent fork leg compression/extension
> can cause the wheel to flop from side to side. A stiffer connection
> between fork legs and axle can decrease independent fork leg
> movement.
Well that's a stretch of definition and one not implied or mentioned.
Just the same, any reasonable fork should have a bridge that takes
care of any mismatch for this reason and for braking. Besides, to
rely on the skewer to force equal plunger travel is a foolhardy
premise, considering the bending moment and extension forces this can
cause over the width of a jam nut. That's enough to break any skewer
if there is a noticeable difference in damping or spring force between
the two plungers.
Jobst Brandt <jbrandt@hpl.hp.com>
Gravity is a Bitch